3-21-319/28 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. märts 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-319

Haldusasi

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor AS kaebus tunnistada

kehtetuks

Eesti

Töötukassa

29.01.2020

otsused

riigihanke „Ettevõtluskoolitus“ (viitenumber 228542)

hanke

osas

2,

millega

lükati

tagasi

Eesti

Ettevõtluskõrgkool Mainor AS pakkumus ja tunnistati

edukaks osaühing Reiting PR pakkumus, ning

tunnistada kehtetuks Riigihangete vaidlustuskomisjoni

05.02.2021 otsus nr 20-21/228542

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – Eesti Ettevõtluskool Mainor

AS, seaduslik esindaja Mait Rungi

Vastustaja (hankija) – Eesti Töötukassa, volitatud

esindaja Piret Mäeots

Kolmas isik – osaühing Reiting PR, seaduslik esindaja

Anneli Zirkel

Asja läbivaatamine

18.03.2021 istungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva kohtuotsuse peale võib 10 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates

(s.o hiljemalt 09.04.2021) esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule

(HKMS § 278 lg 1). Vastuapellatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Töötukassa juhatuse 21.10.2020 otsusega nr 154 algatati sotsiaal- ja eriteenuste

erimenetlusena riigihange „Ettevõtluskoolitus“ (viitenumber 228542) ning selle kohta avaldati

teade riigihangete e-registris. Pakkumuste esitamiste tähtaeg oli 19. november 2020. a.

2. Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor AS esitatud pakkumus oli riigihankes nr 228542

majanduslikult soodsaim (3,26 eurot ühe osavõtja õppetunni kohta).

3-21-319

2(6)

3. Eesti Töötukassa tegi 29. jaanuaril 2021. a otsused, millega kuulutas vaidlusaluse hanke

2. osa võitjaks osaühingu Reiting PR ning lükkas tagasi Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor AS

pakkumuse. Pakkumuse tagasilükkamise põhjuseks tõi Eesti Töötukassa kvalifitseerimisnõuete

mittetäitmise, viidates riigihanke alusdokumendi (RD) punktidele 2.2.9, 2.9, 5,2, 8.1.3, 8.3 ja

8.4.

4. Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor AS pöördus 03.02.2021 vaidlustusega riigihangete

vaidlustuskomisjoni (VAKO) poole, vaidlustades enda pakkumuse tagasi lükkamise ja

osaühing Reiting PR pakkumuse edukaks tunnistamise.

5. VAKO 05.02.2021 otsusega nr 20-21/228542 jäeti OÜ Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor

AS vaidlustus läbi vaatamata ning tagastati vaidlustajale. VAKO tõi välja, et halduskoostöö

seaduse (HKTS) § 13 lg 4 järgi ei kohaldata HKTS § 13 lg-s 1 nimetatud halduslepingute suhtes

riigihangete seaduse (RHS) 8. ja 9. peatükis sätestatut (RHS-i 8. peatükk sisaldab sätteid, mis

reguleerivad vaidlustusmenetlust VAKO-s). Kuna vaidlusalune riigihange viiakse läbi

eesmärgiga

sõlmida

haldusleping(ud)

HKTS-i

mõttes,

mille

suhtes

ei

kohaldu

vaidlustusmenetlust reguleeriv peatükk RHS-is, siis ei kuulu vaidlustaja poolt esitatud

vaidlustuse menetlemine VAKO pädevusse ja see tuleb jätta läbi vaatamata RHS § 192 lg 3 p

7 alusel.

6. Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor AS pöördus 15.02.2021 kaebusega halduskohtusse, paludes

tunnistada kehtetuks Eesti Töötukassa 29.01.2021 otsused riigihanke „Ettevõtluskoolitus“

(viitenumber 228542) hanke osas 2, millega lükati tagasi Ettevõtluskõrgkool Mainor AS

pakkumus ja tunnistati edukaks osaühing Reiting PR pakkumus. Kaebus sisaldas taotlust

peatada esialgse õiguskaitse (EÕK) korras riigihanke (viitenumber 228542) 2. osa lepingu

sõlmimine, kuni halduskohus on käesoleva kaebuse lahendanud.

7. Tallinna Halduskohus keelas 15.02.2021 määrusega esialgse õiguskaitse korras Eesti

Töötukassal sõlmida hankemenetluses nr 228542 halduslepingut osaühinguga Reiting PR kuni

15.03.2021 (k.a). Kuna menetlusosalised EÕK määrust ei vaidlustanud ega esitanud sellele

vastuväiteid, rakendub HKMS § 252 lg 4 alusel kohaldatud EÕK kuni kohtuasja menetlust

lõpetava lahendi jõustumiseni.

8. Kaebaja täiendas 18.03.2021 istungil kaebust nõudega tunnistada VAKO 05.02.2021 otsus

nr 20-21/228542 kehtetuks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor AS seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

1) RD ei sätesta minimaalset lektorite arvu, vaid see saab olla kaebaja ehk riigihankes

pakkumuse teinud pakkuja enda diskretsioon, tagades seejuures riigihankes võetud eesmärkide

täitmise. Rita Sikk oli esitatud lektorina, keda kaebaja oleks võinud soovi korral kasutada, kuid

kaebaja loobus temast ning esitas sellekohase tahteavalduse ka vastustajale. Hindamisprotsessis

pöördus vastustaja kaebaja poole ning esitas arupärimise lektor R. Siku dokumentide osas ning

palus täpsustusi. Kaebaja esitas selgitused ning andis teada, et eemaldab formaalse vea tõttu R.

Siku lektorite hulgast. Kaebaja meeskonda ei kuulunud enam 12 lektorit, vaid 11 lektorit. Kõik

11 lektorit on kvalifitseerunud ning nende osas puudusi ei ole tuvastatud. Kaebaja eemaldas

iseseisvalt ühe lektoritest enne vastustaja otsuse tegemist. Seda asjaolu ei ole vastustaja

analüüsinud ega ka enda otsuses põhjendanud.

2) RD lisa 1 punkt 2.2 sätestab, et lektoreid ei saa juurde lisada enne hankelepingu sõlmimist

ega peale pakkumuse esitamist. RD ei keela lektori eemaldamist omal initsiatiivil, tagades

seejuures kvalifitseerimisnõuete ning riigihankes võetud eesmärkide eduka täitmise. Vastustaja

3-21-319

3(6)

on ka enda otsuses kinnitanud, et oli teadlik R. Siku eemaldamisest lektorite hulgast ning

asjaolust, et kasutakse vaid lektoreid A. Olvik ja P. Kaarlõp. Kahe viimase

kvalifitseerimisnõuded on täidetud, seega puuduvad

sisulised etteheited lektorite

kvalifikatsioonile, mis viitab täiendavalt asjaolule, et kaebaja pakkumus vastas

kvalifikatsiooninõutele. Tegemist ei ole pakkumuse sisulise muutmisega, vaid formaalse vea

kõrvaldamisega. Seda tõendab ka vastustaja seisukoht, kus käsitletakse koolitust läbiviiva

lektori nõusoleku olulisust. R. Sikk allkirjastas inimliku eksituse tulemusena vale

hankedokumendi ning selle tulemusena loobuti lektori esitamisest (oma olemuselt

kvalifitseerus lektor riigihankesse). Vastustaja on korrektselt viidanud RD lisa 1 punkt 8

alapunktile 8.4, mis keelab vastustajal küsida järele RD lisa 3 allkirjastatud kujul, kuid seda ei

ole ka hankemenetluses tehtud. Hankemenetluses on eemaldatud ebatäpsus ning lektor on

eemaldatud pakkumusest just sellel põhjusel, et tegemist on formaalse veaga. Kaebaja ei ole

hankemenetluses ega ka täiendavate selgituste jooksul kordagi palunud vastustajal

aktsepteerida pärast pakkumuse esitamist puudu olevaid dokumente.

3) Riigikohtu otsused haldusasjades 3-3-1-24-13 ja 3-3-1-44-13 annavad väga selged juhised,

et erandkorras on pakkumuse korrigeerimine, täpsustamine või parandamine tehnilise vea tõttu

lubatud, kui sellega ei kaasne uue pakkumuse esitamist. Väär on vastustaja seisukoht, nagu

oleks esitatud kaebaja poolt uus pakkumus.

10. Eesti Töötukassa vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

1) Vaidlustatud otsusest nähtub selgelt, et vastustaja on otsuse langetanud kaalutluse

tulemusena. RD lisa 1 alapunkti 8.3 kohaselt tuli andmed lektori kogemuse kohta ja kinnitus,

et lektor on tutvunud hanketingimustega ja nõustub osalema hankelepingu täitmisel, esitada RD

lisa 3 vormil. Andmed lektori kohta RD lisa 3 vormil pidid olema lektori poolt digitaalselt

allkirjastatud. Kuna pakkumusega ei esitatud lektori vormi- ja nõuetekohaseid andmeid või

kinnitust, oli hankijal õigus pakkumus tagasi lükata. Sama punkti alapunktis 8.4 on fikseeritud,

et kui hanke osas on esitatud üks pakkumus, kuid pakkumusega ei ole allkirjastatud lektori

andmeid RD lisa 3 vormil, on hankijal õigus nõuda allkirjastamata RD lisa 3 allkirjastamist

ning uuesti esitamist. Vastustaja riigihanke alusdokumentides seatud tingimusi ei ole

vaidlustatud ja need kehtivad.

2) Vaidlust ei ole, et kaebaja nimetas pakkumuste esitamise tähtpäevaks, s.o 19.11.2020

lektoritena 12 isikut. Vaidlust pole ka selles, et ühe lektori R. Siku kohta pakkuja RD-s nõutud

dokumenti ja lektori kinnitust ei esitanud. Kaebaja esitas R. Siku kohta dokumendi, mis oli

koostatud ja allkirjastatud, kuid oli mõeldud esitamiseks teises riigihankes. Seega ei saanud

kuidagi lugeda, et lektor on andnud kaebajale nõusoleku osalemaks vaidlusaluses riigihankes.

Kuna kaebaja oli esitanud pakkumusega lektori kohta dokumendi, mis antud riigihankesse ei

puutunud, oletas vastustaja, et tegu võis olla inimliku eksitusega, st kaebajal võib olla nõutav

dokument olemas ning ta on pakkumusele ekslikult lisanud asjassepuutumatu dokumendi.

Sellisel juhul oleks olnud kaebaja pakkumuse tagasilükkamine ilma dokumenti järele küsimata

ebaproportsionaalne. Vastustaja leidis, et kuigi hanke osas 2 esitas pakkumuse rohkem kui üks

pakkuja, tuleks kaebajale antud juhul anda võimalus puuduolev dokument järele esitada,

tingimusel, et dokument oleks allkirjastatud lektori poolt enne pakkumuste esitamise tähtaega

(s.o 19.11.2020). Hankija esitas kaebajale riigihangete registri kaudu 29.12.2020 sellekohase

päringu. Vastuseks teatas kaebaja 29.12.2020 vastustajale järgmist: „Tere, Väga vabandame,

aga on juhtunud mingi täielik arusaamatus, R. Sikk on ilmselt digiallkirja pannud valesti. Me

ei suuda tõestada, et talle on õige fail saadetud ja kuidagi moodi on 12.11.20 tagastatud vale

fail. Seetõttu oleme sunnitud kasutama lektoritena ainult A.Olvik ja P.Kaarlõp.“

Kaebaja 29.12.2020 vastusest nähtub üheselt, et kaebajal ei olnud võimalik järele esitada

pakkumusega esitamata jäetud dokumenti ja lektori kinnitust, mis oleks antud enne pakkumuste

3-21-319

4(6)

esitamise tähtaega, põhjusel, et tal ei ole seda. Selgitustega muutis kaebaja pakkumusega

esitatud lektorite koosseisu, jättes esitatud 12 lektorist alles ainult 2 ‒ A. Olviku ja P. Kaarlõpi.

Vastustajale jääb arusaamatuks kaebaja kaebuse punktis 3.1.(vi) esitatud väide, et „Kaebaja

meeskonda ei kuulunud enam 12 lektorit vaid 11 lektorit. Kõik 11 lektorit on kvalifitseerunud

ning nende osas puudusi ei ole tuvastatud.“ See on vastuolus kaebuse punktis 4.4 esitatuga, kus

kaebaja ütleb, et „kasutakse vaid lektoreid A.Olvik ja P.Kaarlõp.“ Kaebaja on oma 29.12.2020

vastuses selgesõnaliselt vastustajale teatanud, et jätab alles ainult 2 lektorit A. Olviku ja P.

Kaarlõpi. Hankija ei ole andud hinnangut ühegi ülejäänud kaebaja esitatud lektori osas. Kaebaja

järeldus, et teised lektorid vastavad RD-le ja et puudusi ei tuvastatud, on kaebaja enda hinnang

ja ei ole põhistatud.

3) Nagu otsusest nähtub, hindas vastustaja kaebajale dokumendi esitamise nõude ja pakkumuse

sisulise muutmise lubatavust proportsionaalsuse, läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtete

kohaselt. Kaks viimast põhimõtet keelavad pakkumuse sisulise muutmise pärast pakkumuste

esitamise tähtpäeva möödumist. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja oli esitanud soodsaima

pakkumuse, ei anna alust kõrvalekaldeks riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest. Kui kaebaja

leidis, et hankelepingu kohaseks täitmiseks on tal vaja 12 lektorit ja esitas selliselt ka

pakkumuse, siis oli see kaebaja enda otsus, kui palju lektoreid on tal vaja, et ta saaks

hankelepingut kohaselt täita. Kuid kaebajal ei ole õigust pärast pakkumuse esitamise tähtpäeva

asuda ümber hindama esialgset pakkumust ja teha uut pakkumust, millega ta pakub

hankelepingut täitma 2 lektorit. Pakkumuse sisuline muutmine ja puuduse kõrvaldamine

selgituste kaudu pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva ei ole riigihankes lubatud. Kaebaja

poolt lektorite eemaldamist ei saa pidada formaalsuseks või mingist tehnilisest või inimlikust

veast tingitud andmete täpsustamiseks või korrigeerimiseks, vaid pakutud lepingu täitmise

tingimuste muutmiseks. Kaebaja soovis muuta pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva algselt

pakkumuses esitatud lektorite arvu, muutes sellega esialgselt esitatud pakkumust sisuliselt,

pakkudes lepingu täitmiseks vähem ressurssi kui oli esialgses pakkumuses ning eemaldades

samaaegselt ka pakkumuse mittevastavuse tingiva asjaolu.

Vastustaja lähtus riigihankes otsuse tegemisel nii RHS-s sätestatust kui RD-s seatud ja

kehtivatest nõuetest ja ei saanud kaebaja pakkumuse kontrollimisel nendest kõrvale kalduda.

Vastustaja ei saanud kaebaja pakkumuse kontrollimisel asuda seisukohale, et kaebaja

pakkumus ei pea RD-s sätestatud tingimustele vastama, või lubama veel täiendavalt esitada

dokumente, mis on hilisemad kui pakkumuste esitamise tähtpäev. Samuti ei saanud vastustaja

võtta arvesse kaebaja sisuliselt muudetud pakkumust. Vastasel juhul oleks tegemist olnud

pakkujate võrdse kohtlemise ja riigihanke korraldamise läbipaistvuse põhimõtte rikkumisega.

Kaebaja pakkumus ei vastanud RD-s esitatud tingimustele ning tuli tagasi lükata.

11. Osaühing Reiting PR palub jätta kaebus rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Esmalt kontrollib kohus seda, kas VAKO jättis õiguspäraselt kaebaja esitatud vaidlustuse

läbi vaatamata. Vaidlusaluse riigihanke esemeks on tööturukoolituse hankimine, millist teenust

osutatakse tööturuteenuste ja toetuste seaduse § 13 lg 3 kohaselt halduslepingu alusel.

Halduskoostöö seaduse (HKS) § 13 lõikest 4 tulenevalt ei kohaldata sellise halduslepingu

sõlmimiseks läbi viidud hankemenetlusele RHS 8. peatükis sätestatut. Sellest tulenevalt ei

laiene vastavale hankevaidlusele vaidlustusmenetlus (RHS 8. peatükk). Kuna tegemist on

avalik-õigusliku vaidlusega, mille lahendamiseks pole ette nähtud muud menetluskorda ega

kohustuslikku kohtueelset menetlust, saab vastavad hankija otsused vaidlustada otse

halduskohtule esitatud kaebusega. Halduskohtus on käesolevat asja menetledes leidnud, et

antud kaebuse lahendamisel tuleb juhinduda halduskohtumenetluse (HKMS) seadustiku 28.

peatüki sätetest, kuna tegemist on hankeasjaga HKMS § 266 lg 1 mõttes. Seda järeldust toetab

3-21-319

5(6)

ka kohtupraktika (nt haldusasi 3-19-1501). Seega on VAKO 05.02.2021 otsus nr 20-21/228542

õiguspärane ja tuleb jätta jõusse.

13. Menetlusosaliste vahel on vaidlus selles, kas vastustaja lükkas õiguspäraselt kaebaja

pakkumuse tagasi. Vastustaja selgitas vastuses kaebusele (p 14), et kasutas riigihankes nr

228542 pöördmenetlust, st kontrollis kõigepealt kõigi pakkujate pakkumuste vastavust RD-s

esitatud tingimustele, seejärel hindas vastavaks tunnistatud pakkumusi enne eduka pakkumuse

esitanud pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimistingimustele

vastamise kontrollimist ning seejärel kontrollis eduka pakkumuse esitanud pakkuja

kõrvaldamise

aluste

puudumist

ja

kvalifitseerimistingimustele

vastamist.

Kaebaja

kvalifitseerimise kohta vastustaja otsust vastu võtnud ei ole.

14. RD lisa 1 p 2.2 lause 1 kohaselt nimetab pakkuja pakkumuses lektorid ja mentorid, kes

asuvad hankelepingut täitma. RD lisa 1 p 8.1.3 kohaselt peavad kõik koolitust läbi viivad

lektorid olema andnud pakkujale nõusoleku pakkumuse edukaks osutumisel osaleda

hankelepingu täitmisel ning kinnitanud, et on tutvunud hanketingimustega ja nõustuvad

osalema hankelepingu täitmisel. RD lisa 1 p 8.3 lause 1 kohaselt tuli andmed lektori ja mentori

kogemuse kohta ja kinnitus, et lektor ja mentor on tutvunud hanketingimustega ja nõustub

osalema hankelepingu täitmisel, esitada RD lisa 3 ja 4 vormil. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja

poolt edastatud lektor R. Siku kinnitus ei vastanud RD nõuetele, sest R. Siku nõusolek ei olnud

antud vaidlusaluses hankes osalemise kohta (viitenumber 228542, koolituse toimumise koht:

Tallinn), vaid osalemiseks riigihankes “Ettevõtluskoolitus“ (viitenumber 228185, koolituse

toimumise koht: Tartu, Viljandi, Kuressaare). Vaidlust ei ole selles, et hankija pöördus kaebaja

pakkumuse kontrollimise järel 29.12.2020 kaebaja poole ning andis võimaluse võimalik

tehniline viga kõrvaldada. Kaebaja vastas samal päeval: „Väga vabandame, aga on juhtunud

mingi täielik arusaamatus, R. Sikk on ilmselt digiallkirja pannud valesti. Me ei suuda tõestada,

et talle on õige fail saadetud ja kuidagi moodi on 12.11.20 tagastatud vale fail. Seetõttu oleme

sunnitud kasutama lektoritena ainult A. Olvik ja P. Kaarlõp.“

15. RD p 5.2 kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi

või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui

selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. RD

lisa 1 p 2.2 laused 2 ja 3 kõlavad: „Pakkuja peab pakkumuse koostamisel arvestama, et lektoreid

ja mentoreid peale pakkumuse esitamist ega hankelepingu sõlmimist juurde lisada ei saa.

Lektoreid ja mentoreid saab vahetada peale hankelepingu sõlmimist hankelepingus sätestatud

tingimustel ja korras.“ RD lisa 1 p 8.3 lauses 3 on fikseeritud: „Kui pakkumusega ei ole esitatud

lektori ja mentori vormi- ja nõuetekohaseid andmeid või kinnitust, on hankijal õigus pakkumus

tagasi lükata.“ RD lisa 1 p 8.4 sätestab: „Kui hanke osas on esitatud üks pakkumus, kuid

pakkumusega ei ole allkirjastatud lektori või mentori andmeid RD lisa 3 või 4 vormil esitatud,

on hankijal õigus nõuda allkirjastamata RD lisa 3 või 4 vormi allkirjastamist ning uuesti

esitamist.“

16. Kohtu arvates on hankija lektorite kohta esitatud ning nõuetele mittevastavate andmete

korrigeerimist RD-s reguleerinud täpselt ning on otsuse tegemisel enda kehtestatud RD nõudeid

järginud. RD p-st 5.2 ja RD lisa 1 p 8.3 lausest 3 tuleneb, et kui viga on tehtud ka ühe lektori

andmetes, on tagajärjeks kogu pakkumuse tagasilükkamine, mitte üksnes konkreetse lektori

arvestamata jätmine. RD sõnastustele antav hinnang ei sõltu sellest, et RD ei sätesta

minimaalset lektorite arvu ning ühe või mitme lektori eemaldamine ei muuda pakkumusele

antavat punktisummat, st hanke tulemust. RD-st nähtub, et hankija on näinud lektorite

koosseisu pakkumuse sisulise osana ning muudatuste tegemine selles peale pakkumuse

esitamist ei ole lubatud. Asjaolu, et RD lisa 1 p 2.2 laused 2 ja 3 räägivad üksnes lektorite

3-21-319

6(6)

lisamisest ja vahetamisest, et tulene, et lektorite koosseisu ümberkujundamine lektorite arvu

vähendamise teel oleks lubatav. Vastav võimalus pidanuks siis RD-s sisalduma. Lektorite arvu

vähendamine ei ole tehniline muudatus. R. Sikust loobumist ei saa käsitleda tehnilise vea

kõrvaldamisena. Hankija on RD lisa 1 p 8.3 lause 3 sõnastanud kaalutlusõigust võimaldavana,

kuid kaalutlusõiguse teostamist täpsustab RD lisa 1 p 8.4, mis võimaldab esitamata jäänud

andmeid küsida tagantjärele üksnes juhul, kui hanke osas on esitatud üksnes üks pakkumus.

Käesoleval juhul on hankija andnud võimaluse kaebajal võimaliku ebatäpsuse kõrvaldamiseks,

kuigi hankemenetluses oli mitu pakkujat. Hankija on kaebajat kohelnud soodsamalt, kui see

tuleneb RD-st. See, et pakkumuse koosseisus esitatud dokumentide täiendamine on erandlik,

tuleneb ka teistest RD nõuetest. Näiteks on hankija RD lisa 1 p-s 8.5 välja toonud, et kui

pakkumusega esitatud RD lisas 3 on viide lektori(te) haridusele, kuid pakkumusega ei ole

nõutud dokumenti esitatud, on hankijal õigus puuduv dokument järele küsida. Seega on hankija

fikseerinud lubatavad juhud, mil pakkumist saab hiljem täiendada, ja sedagi vigade

korrigeerimiseks, mitte pakkumuse muutmiseks. Lektoritest loobumise võimalust ei tulene

kusagilt. Käesoleval juhul tuleb silmas pidada ka seda, et kaebaja töötaja 29.12.2020 antud

vastus hankijale viitas palju ulatuslikumale lektorite koosseisu muutmisele kui üksnes R. Sikust

loobumisele. Kohtu arvates on hankija kaebaja vastust põhjendatult mõistnud selliselt, et

kaebaja soovis hankelepingut täita üksnes kahe lektoriga, mitte 11-ga. Seega sai hankija lähtuda

sellest, et kaebaja soovis pakkumust ulatuslikult muuta.

17. Eelnevat arvestades tuleb asuda seisukohale, et hankija on järginud enda poolt kehtestatud

RD tingimusi. See ongi peamine aspekt, mille pinnalt hinnata, kas muudatuste tegemine

esitatud pakkumuses on lubatav või mitte. Kaebaja viidatud Riigikohtu lahendid asjades 3-3-1-

24-13 ja 3-3-1-44-13 ei väära kohtu järeldust. Riigikohus on välja toonud, et erandjuhul on

pakkujal võimalik korrigeerida pakkumusega seonduvaid andmeid, eriti siis, kui ilmselgelt on

vaja vaid täpsustust või parandada ilmsed tehnilised vead, nii et selle muudatusega ei kaasneks

tegelikult uue pakkumuse esitamist (Riigikohtu 07.10.2013 otsus nr 3-3-1-44-13, p 21.4 ja seal

viidatud praktika). Sellise olukorraga pole käesoleval juhul tegemist. Lektorite koosseisus

muudatuste tegemise ainsaks ajendiks oli esitatud pakkumuse RD tingimustele vastavaks

kohendamine, tegemist pole tehnilise vea kõrvaldamisega. Seda hoolimata sellest, et ebaõige

nõusoleku vormi esitamine võis tõepoolest olla tingitud inimlikust eksimusest. Ükskõik

millistest ajenditest lähtuvate möönduste tegemine, mida RD ette ei näe, viiks kohtu arvates

riigihankes läbipaistvuse põhimõtte eiramiseni ja pakkujate ebavõrdse kohtlemiseni, sest kõigil

pakkujatel peavad olema hankes samad võimalused. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja

taotluse rahuldamine lektori eemaldamiseks viinuks RHS üldpõhimõtete rikkumiseni.

18. Ülaltoodut arvestades jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kuna ei vastustaja

ega kolmas isik ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente, jäävad

vastustaja ja kolmanda isiku võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

Kohtunik