3-19-1039/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel, Tanel Saar

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

30. märts 2021, Tartu

Haldusasja number

3-19-1039

Haldusasi

Aktsiaselts Atko Bussiliinid kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti 8. mai 2019. a mootorsõiduki ja selle

haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaartidele nr

th-2019-01609/1, th-2019-01615/1, th-2019-01614/1,

th-2019-01610/1, th-2019-01613/1 ja th-2019-01618/1.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 11. septembri 2020. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS Atko Bussiliinid apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – AS Atko Bussiliinid

esindaja adv Aldo Vassar

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet

esindajad Tiina Prunn ja Priit Kiidron

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Atko Bussiliinid apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu halduskohtu 11.

septembri 2020. a otsus muutmata.

2. Jätta kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on

29. aprill 2021.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) väljastas 8. mai 2019. a. mootorsõiduki ja selle haagise

tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusel AS-le Atko Bussiliinid

a) bussi (reg.nr 259BCS) kohta mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse

kontrollkaardi (kontrollkaart) th-2019-01609/1, millega kohaldas bussile sõidukeelu;

b) bussi (reg.nr 004MNG) kohta kontrollkaardi th-2019-01615/1, millega suunas bussi

erakorralisele ülevaatusele;

c) bussi (reg.nr 521BCR) kohta kontrollkaardi th-2019-01614/1, millega suunas bussi

erakorralisele ülevaatusele;

d) bussi (reg.nr 780BDJ) kohta kontrollkaardi th-2019- 01610/1, millega suunas bussi

erakorralisele ülevaatusele;

e) bussi (reg.nr 280MNL) kohta kontrollkaardi th-2019-01613/1, millega kohaldas

bussile sõidukeelu;

f) bussi (reg.nr 281MNL) kohta kontrollkaardi th-2019-01618/1, millega suunas bussi

erakorralisele ülevaatusele.

2. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse PPA 8. mail 2019 koostatud mootorsõiduki ja

selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaartide nr th-2019-01609/1, th-2019-01615/1,

th-2019-01614/1, th-2019-01610/1, th-2019-01613/1 ja th-2019-01618/1 õigusvastasuse

tuvastamiseks ja tühistamiseks.

Kaebaja leidis, et vaidlustatud haldusaktides sedastatud väidetavaid rikkumisi ehk

tehnonõuetele mittevastavusi bussidel ei esine. PPA ei ole tõendanud busside mittevastavust

tehnonõuetele.

3. Vastuses kaebuses Politsei- ja piirivalveamet (PPA) vaidles kaebusele vastu ja palus jätta

see rahuldamata.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

4. Tartu Halduskohus jättis 11. septembri 2020. a otsusega kaebuse rahuldamata.

5. Kontrollkaartide andmise õiguslikuks aluseks on LS § 1962 lg 1 p-d 8 ja 9 viitega sama

seaduse § 73 lg-le 71 ja LS § 91 lg 2 p 5 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri

15. detsembri 2011. a määruse nr 114 „Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki

tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord“ § 5 lg 2 p-d 1 ja 2 ning lg 5.

Kohtupraktikas on sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimist peetud menetlustoiminguks

ning kontrollkaardi lahtreid 1–10 koos kontrollitavate detailide loeteluga toimingu protokolliks.

Selline protokoll on tõend HMS § 38 mõistes. Kontrollkaardi lahtrites 11–16 vormistatakse aga

avastatud rikke või puuduse täpsem kirjeldus ning sellel põhinev liiklusjärelevalve teostaja

ettekirjutus, milleks võib olla mh sõidukeelu kohaldamine või sõiduki suunamine erakorralisele

ülevaatusele, sõltuvalt rikke või puuduse raskusastmest. Nimetatud osa kontrollkaardist on

käsitatav haldusaktina, sest sellega kehtestatakse kontrollitava sõidukiga seoses siduvaid

kohustusi ja piiranguid.

6. Bussidel tuvastatud tehnoseisundi puuduste kohta on tehtud pildid, milledele on jäädvustatud

kontrolli käigus avastatud puudused. Lisaks on busside juhid allkirjastanud kontrollkaardid

neile vastuväiteid esitamata.

7. Vaidlustatud kontrollkaartide alusel on kaebaja kõik kuus sõidukit pidanud läbima

erakorralise ülevaatuse.

Buss 259BCS tunnistati ka erakorralisel ülevaatusel 29. juulil 2019 olulise vea tõttu omal jõul

sõitmiseks kõlbmatuks, sest suitsusus ületab nõuetega ettenähtud piirväärtuseid. Buss 521BCR

tunnistati ka 24. mail 2019 tehniliselt mitte korrasolevaks ja kästi esitada korduvale

ülevaatusele. Buss 780BDJ tunnistati ka 3. juunil 2019 tehniliselt mitte korrasolevaks ja kästi

esitada korduvale ülevaatusele. Buss 281MNL tunnistati ka 13. mail 2019 tehniliselt mitte

korrasolevaks ja kästi esitada korduvale ülevaatusele.

Bussid 004MNG ja 280MNL läbisid ülevaatuse vastavalt 27. mail ja 12. juunil 2019. Sellise

aja järel ülevaatuse läbimine aga ei tõenda, et kontrollkaardil märgitud tehnilisi rikkeid ja

puudusi 8. mail 2019 ei esinenud. Seega olid kõigi busside puhul tuvastatud rikked või

puudused, mis õigustasid busside erakorralisele ülevaatusele saatmist ja kuuest bussist kahele

bussile sõidukeelu kehtestamist.

8. Kaebaja ei ole tõendanud kontrollkaartide alusetust ega õigusvastasust. Samuti seda, et keegi

kaebaja bussijuhtidest oleks politsei poolt kontrollimisel bussidel avastatud puudused kohapeal

kõrvaldanud või vaielnud vastu kontrollkaartidel PPA ametnike menetlustoimingute käigus

avastatud rikete või puuduste olemasolule. Avalikul bussiliiniveol (tl 14–19) tegutseva

bussijuhi ametit pidava isiku puhul tuleb eeldada, et tal on piisavad teadmised, et saada aru

tema juhitava sõiduki tehnonõuete kontrolli olemusest ja esitada vajadusel kontrolli läbiviimise

või tulemuste kohta vastuväiteid. Seega tuleb järeldada, et bussijuhid, kes tegutsesid kaebaja

nimel, olid kontrollkaartidele märgitud rikete ja puudustega nõus.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

9. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada

halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et tegelikkuses väidetavaid rikkumisi ehk tehnonõuetele

mittevastavusi bussidel ei esine. Kuivõrd tegemist on koormavate haldusaktidega, peab PPA

olema suuteline tõendama vastavate haldusaktide andmise alust. Antud juhul ei ole PPA aga

seda teinud.

Kontrollkaardilt ei nähtu, et tegemist oleks protokolliga, mida allkirjastades nõustub juht välja

toodud puudustega ning kinnitaks nende olemasolu. Samuti ei ole kontrollkaardil kohta, kuhu

sõidukijuht saaks võimalikke vastuväiteid kirja panna. Juht on akti allkirjastanud vaid selle

kättesaamise tuvastamiseks, mitte ei kinnita allkirjaga väidetud puuduseid.

PPA poolt esitatud piltide ja video juurde ei olnud esitatud konkreetseid selgitusi, mis piltidelt

nähtub ning mida sellega tõendada soovitakse. Muuhulgas sedastas PPA esindaja kohtuistungil,

et piltidelt ei olegi tegelikult võimalik puuduseid näha.

PPA ei ole välja toonud kaalutlusi, millest ta haldusakti andmisel lähtus. Haldusakti

resolutsioonist ei nähtu üheselt, mis olid haldusakti andmise faktilised ja õiguslikud asjaolud

ega ka kaalutlused, millest PPA haldusakti andmisel lähtus.

Halduskohus ei ole oma otsuses piisavalt analüüsinud kaebajale kaasneda võivaid negatiivseid

tagajärgi, lisaks ei ole kohus täitnud tal lasuvat uurimispõhimõtet selle asjaolu välja

selgitamisel.

Vastustaja on esitanud seisukoha, et kuivõrd 31. augustil 2019 lõppes riigihanke bussiliinide

leping, millega teenindati Valgamaad, on haldusaktid ammendunud ja tühistamiskaebuse

esitamine ei ole võimalik. Halduskohus on õigesti leidnud, et kuivõrd kaebajast juriidiline isik

jätkab sõitjate veo valdkonnas, ei ole haldusaktid kaebaja jaoks täielikult ammendunud, seega

on tühistamiskaebuse esitamine põhjendatud.

10. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb PPA apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta

see rahuldamata.

PPA selgitab, et Määruse nr 114 lisas 3 on määratletud, millised puudused on olulised ja

millised on ohtlikud. PPA üksnes fikseerib rikete või puuduste olemasolu sõiduki tehnonõuetele

vastavuse kontrolli läbiviimisel. Määruse nr 114 § 5 lg 2 kohaselt on politseiametnikul olulise

rikke või puuduse korral õigus suunata mootorsõiduk erakorralisele ülevaatusele ning ohtliku

rikke puhul rakendada sõidukeeldu, kui avastatud rike või puudus jääb kohapeal kõrvaldamata

või vajab kohapeal kõrvaldatud rike või puudus kahtluse korral täiendavat kontrollimist. Seega

on seadusandja juba ette ära kaalunud, milliste rikete/puuduste korral tuleb milliseid meetmeid

rakendada, et liiklusohtu vältida.

Kaebaja on kogu kohtumenetluse vältel väitnud paljasõnaliselt, et bussidel ei esinenud kontrolli

teostamise ajal kontrollkaartides viidatud puuduseid, kuid ei ole esitanud omalt poolt ühtki

tõendit selle kohta ega ole selle võimatust usutavalt põhjendanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata. Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud väiteid, mis tingiksid kaebuse rahuldamise.

Ringkonnakohus

nõustub

halduskohtu

põhjendustega,

järgib

neid

ning

vastavalt

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg-le 4 halduskohtu põhjendusi ei korda.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

12. Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja jätkuvalt, et PPA ei ole tõendanud kaebaja bussidel

puuduste esinemist ja seega oli kahele bussile sõidukeelu kohaldamine ja nelja bussi

erakorralisele ülevaatusele suunamine õigusvastane. Lisaks eelnevale ei ole vastustaja

põhjendanud meetmete kohaldamist kaalutlusotsusena.

Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.

13. Ringkonnakohus

jagab

halduskohtu

ja

kaevatavas

lahendis

viidatud

Tallinna

Ringkonnakohtu seisukohta, et PPA poolt sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimine

liiklusjärelevalve käigus on menetlustoiming. Kontrollimisega vahetult ei tekitata, muudeta ega

lõpetata isiku õigusi ega kohustusi. PPA on liiklusjärelevalve teostajaks tulenevalt LS § 193

lg-st 1. Tehnonõuetele vastavuse kontroll ei ole ka toiming HMS § 106 lg 1 mõttes, vaid üks

osa liiklusjärelevalve menetlusest. Vastavalt ei vasta PPA tegevus kontrolli läbiviimisel ei

haldusakti ega toimingu mõistele ja on seega üksnes üheks toiminguks liiklusjärelevalve

teostamisel.

14. Määrusega nr 114 on sätestatud PPA ametnike õigused ja kohustused sõiduki

tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus, s.h kontrollimise metoodika

ning avastatud mittevastavuste kvalifitseerimine ning sel juhul kohaldatavad meetmed.

Vaidlust ei ole ka selles, et rikke või puuduse avastamisel koostatakse määruse nr 114 § 3 lg 3

kohaselt kontrollkaardid vastavalt määruse nr 114 lisadele 1 ja 2. Kontrollkaartidel kajastatakse

menetlustoimingus kontrollitavaid valdkondi (määrus nr 114 § 3 lg 31) ja kontrolli käigus

konkreetsete detailide osas avastatud puudusi ja rikkeid, s.o kontrolli eesmärki, käiku ja

tulemust. Seega on kontrollkaardil selles osas menetlustoimingu protokolli tunnused

(HMS § 18 lg 2).

15. Tulenevalt määruse § 114 § 3 lg-st 1 hõlmab tehnonõuetele vastavuse kontrollimine

liiklusjärelevalve käigus: 1) mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse visuaalset

hindamist; 2) mootorsõiduki ja selle haagise vastavuse kindlakstegemist liiklusregistri

andmetele või esitatud dokumentidele ning mootorsõiduki ja selle haagise tähtaegse

tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimise väljaselgitamist; 3) mootorsõiduki ja selle haagise

kontrollitaval detailil esineva rikke või puuduse avastamist. Kommertssõiduki, s.o m.h

mootorsõiduki, mis on kasutatav sõitjateveoks, milles koos juhikohaga on üle üheksa istekoha

(määrus nr 114 § 1 lg 3), kontrollimisel PPA ametnik kontrollib: 1) visuaalselt mootorsõiduki

või selle haagise tehnonõuetele vastavust; 2) viimase kontrollimise kontrollkaarti ja tähtaegse

tehnonõuetele vastavuse kontrolli kontrollkaarti või välisriigis liiklusjärelevalve käigus tehtud

tehnonõuetele vastavuse kontrolli kontrollkaarti; 3) kas varasemal kontrollimisel avastatud rike

või puudus on kõrvaldatud.

Kehtiv õigus ei näe seega ette, et kontrolli käiku ja kontrollimisel avastatud puudusi tuleks

liiklusjärelevalve raames lisaks kontrollkaardi koostamisele täiendavalt dokumenteerida.

Samuti ei tulene menetluskorrast, et visuaalsel kontrollimisel ilmnenud puuduste või rikete

tõsikindlaks tuvastamiseks tuleks kohapealsele kontrollile lisaks koguda täiendavaid tõendeid.

Vastavalt määruse nr 114 § 3 lg-le 2 peab mõõtevahendi abil kontrollima määruse nr 114 lisades

2 ja 3 nimetatud (S)-tähisega detaile, teiste detailide kontrollimisel ei pea mõõtevahendit

kasutama, kuid kontrollimise kvaliteedi tõstmise eesmärgil on see soovitatav. Määruse nr 114

lisas 3 on iga detaili kohta kontrollimise meetodi lahtris ette nähtud kontrolli protseduur.

Valdavalt ongi kontrolli meetodiks vaatlus, mille teostamiseks mõne detaili puhul tuleb

rakendada täiendavaid tegevusi. Näiteks roolihoovastiku kontrollimiseks ratastega maapinnale

toetuval ja töötava mootoriga (roolivõimendi) sõidukil tehakse roolirattaga täispööre;

hoovastiku liikumise kontroll vaatlusega. Kontrollkaardi lahtrid 1-10 (määrus nr 114, lisa 2)

ongi seega tõendiks sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbiviimise, samuti avastatud

puuduste ja rikete kohta. Kontrolli läbiviimise juures viibiv sõiduki juht saab kontrollkaardile

allkirja andes ühtlasi märkida, kui kontrolli ei teostatud vastavalt metoodikale või kui tema

hinnangul tuvastati puudus või rike ebaõigesti.

16. Praeguses asjas ei ole kaebajale kuuluvate sõidukite juhid ühegi vaidlusaluse sõiduki

kontrollkaardile märkinud, et kontrollimisel oleks esinenud minetusi või puudusi või rike oleks

tuvastatud ebaõigesti. On õige, et juhi märkuste jaoks ei ole kontrollkaardil eraldi lahtrit ette

nähtud. Samas on võimalik märkuse tegemine allkirja lahtri juurde või saab osutada vähemalt

suuliselt selle, kui juhi hinnangul mingis osas kontrolli läbiviimine ei vastanud nõuetele või

kontrolli tulemusel tehtud järeldused olid ebaõiged. Kui sõidukite juhid neid võimalusi ei

kasutatud, puudus ka vastustaja ametnikul võimalus kaebaja seisukohtadega vastavas osas

arvestada.

Ringkonnakohus jagab kaevatavas otsuses viidatud Tallinna Ringkonnakohtu seisukohta, et LS

§ 72 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011. a määruse nr 58

„Mootorsõidukijuhi teadmiste, oskuste ja käitumise liiklusalased kvalifikatsiooninõuded“

§ 2 p 7, § 5, § 10 p 1 alusel saab bussijuhilt eeldada teadmisi tema juhitava sõiduki tehnonõuete

kontrolli olemusest ja seega kontrolli läbiviimise või tulemuste kohta vastuväidete esitamise

võimalusest. PPA-le ei ole etteheidetav, kui kaebajale kuuluvate sõidukite juhid ei omanud

selles vallas piisavaid teadmisi või ei soovinud kontrolli käigu ja tulemustega kohta arvamust

avaldada.

Kuid ka juhul, kui bussijuhid oleks märkinud kirjalikult vastuväited kontrollkaardile, ei oleks

see kõrvaldanud kontrollkaardi kui tõendi tähendust. Vastuväite esitamine andnuks aga PPA-le

indikatsiooni, et konkreetse puuduse või rikke tuvastamine on vaidluse all ja seega võib olla

soovitav kontrolli tulemuste täiendav dokumenteerimine või ka näiteks detaili visuaalse

kontrolli kordamine. Sellele vaatamata on kontrollkaart tõend selle kohta, et PPA ametnik

tuvastas sõiduki kontrollimisel kontrollkaardile märgitud puuduse ja/või rikke.

17. PPA õigusi ja kohustusi puuduse või rikke avastamise korral reguleerib määruse nr 114 § 5.

Selle esimese lõike teise ja kolmanda lause kohaselt, kui rike või puudus kõrvaldatakse

kohapeal, võib liiklusregistrisse kantud mootorsõiduki ja selle haagise või välisriigis

registreeritud kommertssõiduki lugeda tehnonõuetele vastavaks. Sellisel juhul ei pea

politseiametnik suunama liiklusregistrisse kantud mootorsõidukit ja selle haagist erakorralisele

ülevaatusele või välisriigis registreeritud kommertssõidukit põhjalikumale läbivaatusele

lähimasse ülevaatuspunkti.

Ringkonnakohus leiab, et toodud säte annab ühtlasi võtme määruse nr 114 § 5 lg 2

tõlgendamiseks. See norm näeb ette, et kui avastatud rike või puudus jääb kohapeal

kõrvaldamata või vajab kohapeal kõrvaldatud rike või puudus kahtluse korral täiendavat

kontrollimist, on politseiametnikul õigus: 1) olulise rikke või puuduse korral suunata

liiklusregistrisse kantud mootorsõiduk ja selle haagis erakorralisele ülevaatusele ning välisriigis

registreeritud kommertssõiduk põhjalikumale läbivaatusele lähimasse ülevaatuspunkti; 2)

ohtliku rikke või puuduse korral rakendada sõidukeeldu.

Normis on kasutatud mõistet „võib“, mis tavapäraselt märgib, et haldusorganil on õigus ja

kohustus asjaolusid kaaludes otsustada, kas meedet üldse kohalda. Samas viitab määruse nr 114

§ 5 lg 1 ls 3 kasutatud mõiste „ei pea“ sellele, et olulise või ohtliku puuduse või rikke

avastamisel võib jätta lõikes kaks nimetatud meetme kohaldamata üksnes lõikes üks nimetatud

juhul. Esimese ja teise lõike koostoimes saab seega järeldada, et olulise või ohtliku puuduse või

rikke avastamise üldjuhul tuleb lõikes kaks nimetatud meedet kohaldada, kuid võib esineda

erandlikke olukordi, mil PPA võib loobuda meetme kohaldamisest.

18. Käesolevas asjas ei väida kaebaja, et esineks erakorralised asjaolud, mille tõttu oleks PPA

pidanud vähemalt kaaluma kaebaja 4 bussi erakorralisele ülevaatusele suunamisest ja 2 bussi

suhtes sõidukeelu kohaldamisest loobumist. Ka ringkonnakohtule ei ole asja materjalide pinnal

selliste asjaolude esinemine äratuntav. Vastavalt ei ole PPA-le etteheidetav meetme

kohaldamise ebapiisav põhjendamine või kaalutlusõiguse teostamata jätmine.

19. Määruse nr 114 §-des 3 kuni 5 sätestatud menetluskorrast tuleneb ühtlasi seegi, et sõiduki

erakorralisele

ülevaatusele

suunamise

või

sõidukeelu

kohaldamise

otsus

tehakse

liiklusjärelevalve tulemusena kontrolli teostamise järel ilma kontrollkaardile märgitud puuduste

ja rikete esinemise täiendava kinnituseta. Seega ei ole näiteks vajalik tehnilise ekspertiisi

korraldamine puuduse või rikke esinemises veendumiseks.

Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et vaidlusalustes kontrollaktides haldusaktina

käsitatavas osas (lahtrid 11-16) ei pidanud vastustaja lisaks puuduste ja rikete kirjeldamisele

ning nende määratlemisele olulise või ohtliku puuduse või rikkena enam esitama täiendavaid

kaalutlusi busside suhtes meetme kohaldamise otsustamisel. Kontrollakti kohane täitmine oli

piisav, et anda kaebajale võimalus saada aru, millised puudused ja rikked PPA tuvastas ning

kas ta hindas tuvastatud puudused ja rikked oluliseks või ohtlikuks.

20. Ühtlasi saab menetluskorrast järeldada, et juhul kui sõiduki omanik ei nõustu

kontrollkaardile märgitud puuduse või rikke esinemisega sõidukil, tuleb tal vaidluse korral oma

väidet tõendada. Seega on ekslik kaebaja arusaam, et vaidluse korral peab PPA asuma

täiendavalt puuduste ja rikete esinemist tõendama. Käesoleval juhul on PPA teinud kontrolli

teostamisel fotosid ja videoülesvõtteid. Sellist kohustust PPA-l vahetult ei ole, kuid kontrolli

jäädvustamine hõlbustab kontrolli käigu, samuti avastatud puuduste ja rikete mõistmist. Isegi,

kui üksikult võetuna ei ole fotol puuduse või rikke esinemine tuvastatav, kinnitab see siiski

kontrolli teostamist ja seda, et detail on olnud ametniku tähelepanu all. Teisalt võimaldavad

fotod ka kaebajal selgitada ja põhjendada, miks tema arvates puudust või riket ei esine. Kuna

vaidlusalused sõidukid olid kaebaja valduses, siis saab eeldada, et pärast kontrolli oli kaebajal

võimalik endal veelkord kontrollida, kas kontrollkaartidele märgitud puudused ja rikked

tegelikkuses esinesid. Vastavalt saanuks kaebaja dokumenteerida ka oma kontrolli tulemused.

Sõltuvalt etteheidetava puuduse või rikke olemusest ei saa välistada, et kontrollkaardil märgitud

puuduse või rikke esinemise kahtluse alla seadmiseks võib piisav olla ka ainuüksi vastuväite

esitamine. Kuid ka sel juhul saab tegemist olla üksnes põhjendatud vastuväitega, milles kaebaja

selgitab ja põhjendab, miks tuvastatud asjaoludel konkreetset puudust või riket ei saanud

sõidukil olla. Kaebaja üldsõnaline väide, et kontrollkaardile märgitud puudusi ja rikkeid

bussidel ei esinenud, ei ole kontrollitav ega lükka ümber kontrollkaartidega tuvastatut.

Seda, et tuvastatud puudus või rike oleks ebaõigesti hinnatud oluliseks või ohtlikuks ei ole

kaebaja PPA-le üldse ette heitnud.

21. Puuduste ja rikete puudumine ei ilmne sellestki, et kaks bussi läbisid erakorralise ülevaatuse

esimesel katsel. Kaebaja ei korraldanud ühegi bussi erakorralisele ülevaatusele saatmist

vahetult PPA kontrolli teostamise järel. Seejuures neli bussi kuuest ei läbinud erakorralist

ülevaatust esimesel korral. See iseenesest kinnitab, et bussid ei vastanud tehnonõuetele. Kuid

ka kahe bussi osas, mis läbisid erakorralise ülevaatuse esimesel korral, ei saa järeldada, et

kontrollaktis märgitud puudusi ei esinenudki. Ilmselt võib eeldada, et sõiduki ülevaatusele

eelnevalt kõrvaldatakse teadaolevad puudused ja rikked. Enam kui kaks nädalat hiljem

toimunud ülevaatusel sõiduki tehnonõuetele vastavaks tunnistamine ei kinnita seega, et sõiduk

ka PPA kontrolli teostamise ajal tehnonõuetele vastas.

Muid tõendeid ega isegi täpsemaid väiteid detailide tehnonõuetele vastavuse kohta kaebaja ei

esitanud.

22. Eeltoodu aluse jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata.

23. HKMS § 108 lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. PPA ei ole

apellatsioonimenetluses esitanud kuludokumente ega menetluskulude nimekirja. Tulenevalt

HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja

menetluskulud jäävad tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/