3-20-1230/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. märts 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1230

Haldusasi

AS-i Järva Haldus kaebus SA Keskkonnainvesteeringute

Keskus 30.03.2020 otsuse nr 1-25/601 ja 02.06.2020

vaideotsuse nr 1-16/46 osaliseks tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – AS Järva Haldus (kuni 25.06.2019 AS Koeru

Kommunaal), volitatud esindaja vandeadvokaat Merit

Lind

Vastustaja – SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, volitatud

esindaja Kaido Floren

Kaasatud haldusorgan I – Rahandusministeerium, volitatud

esindaja Silvi Uljas

Kaasatud haldusorgan II – Riigi Tugiteenuste Keskus,

volitatud esindaja Piret Eelmets

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS-i Järva Haldus kaebus osaliselt.

2. Tühistada SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 30.03.2020 otsus nr 1-25/601 ja

02.06.2020 vaideotsus nr 1-16/46 osas, millega nõutakse kaebajalt toetust tagasi

11 136 (üksteist tuhat ükssada kolmkümmend kuus) eurot 70 senti ületavas osas.

3. Mõista SA-lt Keskkonnainvesteeringute Keskus AS-i Järva Haldus kasuks välja

riigilõiv summas 13 (kolmteist) eurot 22 senti ja esindaja kulud summas 2115 (kaks tuhat

ükssada viisteist) eurot 12 senti. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud

nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.04.2021 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

3-20-1230

2(11)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Koeru Kommunaal (alates 25.06.2019 AS Järva Haldus; kaebaja) esitas 05.08.2008

keskkonnaministri 13.03.2008 määruse nr 8 „Meetme „Veemajanduse infrastruktuuri

arendamine“ tingimused“ alusel taotluse projektile „Koeru aleviku ühisveevärgi ja

kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine“ toetuse saamiseks. Projekti

kogumaksumuseks oli 60 514 427 krooni (3 867 576,79 eurot).

2. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (vastustaja) rahuldas 22.01.2009 otsusega nr 1-25/6

kaebaja taotluse maksimaalselt summas 44 971 318 krooni (2 874 191,07 eurot). Nimetatud

otsust on hiljem korduvalt muudetud.

3. Kaebaja korraldas 05.10.2012 avatud hankemenetlusena läbiviidava ehitustööde riigihanke

„Koeru aleviku reoveepuhasti ja veetöötlusjaama rekonstrueerimine“ (viitenumber 137694).

Hanke tulemusena sõlmis kaebaja reoveepuhasti (osa 1) rekonstrueerimiseks 11.04.2013

hankelepingu ühispakkujatega OÜ RTS Infraehitus ja OÜ Amitec Project summas

504 005,76 eurot.

4. Rahandusministeerium auditeeris kaebaja projekti ja koostas 25.06.2015 projektiauditi

lõpparuande nr CF-70/2015, milles tehti vastustajale soovitus algatada mitteabikõlblike kulude

osas toetuse osalise tagasinõudmise protsess summas 126 001,44 eurot (25% hankelepingu

maksumusest summas 504 005,76 eurot). Põhjendused:

4.1. Riigihanke osas 1 nimetati seadmeid „kombiseade (kruvivõre ja liivapüüdur) HUBER

Ro5c“, „mudapress HUBER Ros3Q“ ja „soojustus „Styrofoam“ plaat 50 mm“ ilma märketa

„või sellega samaväärne“, rikkudes oluliselt kuni 31.08.2017 kehtinud riigihangete seaduse

(RHS v.r) § 33 lg-id 7 ja 8. Kuna tegemist oli tehniliselt keeruliste seadmetega, oli kaubamärgi

ja tüübi nimetamine vajalik, kuid konkurentsi tagamiseks pidanuks tehniline kirjeldus sisaldama

samaväärsuse märget.

4.2. Hankelepingu täitmise käigus asendati toruaeraatorid ketasaeraatoritega ja Kaeser puhurid

Aerzeni puhuritega. Sellega rikuti oluliselt RHS v.r § 69 lg-id 3 ja 4, sest ei esitatud piisavaid

selgitusi, millistel objektiivsetel ja ettenägematutel asjaoludel vastavad muudatused tehti.

Lepingu muutmisel FIDIC tüüptingimustest lähtumine rikub võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse

põhimõtet ning muudab eelneva hankemenetluse mõttetuks, sest riigihanke alusdokumentides

ettenähtud tingimuste ühetaoline kohaldamine ja menetluse objektiivsus ei ole enam tagatud.

5. Vastustaja luges 09.02.2017 otsusega nr 1-25/11 mitteabikõlblikuks toetuse summas

93 798,77 eurot ja nõudis selle kaebajalt tagasi. Otsuses tugineti auditiaruandele.

6. Vastustaja jättis 08.05.2017 vaideotsusega nr 1-16/7208 kaebaja vaide rahuldamata.

7. Tallinna Halduskohus rahuldas 16.02.2018 otsusega asjas nr 3-17-982 kaebaja kaebuse

ning tühistas vastustaja 09.02.2017 otsuse ja 08.05.2017 vaideotsuse. Põhjendused:

7.1. Konkreetsete seadmete ja ehitusmaterjalide nimetamine hankedokumentide tehnilises

kirjelduses ilma märketa „või sellega samaväärne“ on käsitatav RHS v.r § 33 lg-te 7 ja 8

rikkumisena. RHS v.r § 33 lg 7 ei võimalda antud küsimuses mitmeti tõlgendamist. Sellise

märke puudumist ei asenda ka muudest hanketingimustest (viitest FIDIC tüüptingimustele)

tulenev üldine võimalus muudatuste tegemiseks lepingujärgses töös. Seda eriti olukorras, kui

osade hankedokumentides nimetatud seadmete ja ehitusmaterjalide juures vastav märge

kajastub ja osade juures mitte. Pooled ei vaidle selle üle, et kõnealuste seadmete ja materjalide

osas saavad esineda samaväärsed tooted.

3-20-1230

3(11)

7.2. Hankelepingu täitmise raames paigaldati toruaeraatorite asemel ketasaeraatorid ja Kaeser

puhurite asemel Aerzen puhurid, mis on üldjuhul sisustatav RHS v.r § 69 lg-te 3 ja 4

rikkumisena. Kaebaja ei ole esitanud veenvaid põhjendusi selle kohta, et hankelepingu

muutmata jätmise korral oleks hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine sattunud

täielikult või olulises osas ohtu. Kaebaja poolt esitatud projekteerija ja inseneri seisukohtadest

nähtub küll, et nad peavad ketasaeraatoreid praktikast saadud kogemuse pinnalt paremateks,

mööndes samas, et toru- ja ketasaeraatorite funktsionaalsus on sama, st need on omavahel

asendatavad. Euroopa Kohtu otsusest asjas nr C-454/06 ja Vabariigi Valitsuse 22.12.2006

määruse nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja

kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“ (määrus nr 278) § 112

lg 11 p-st 18 järelduvalt on keelatud hankelepingu oluline muutmine.

7.3. Olgugi, et projektiauditi raames tuvastatud asjaolud on sisustatavad RHS v.r § 33 lg-te 7

ja 8 ning § 69 lg-te 3 ja 4 rikkumisena, ei nähtu vaidlustatud otsusest (ega auditiaruandest), miks

ei ole võimalik või otstarbekas hinnata kahju suurust, mis tekkis selliste rikkumiste tulemusena,

ja miks nõuti toetust tagasi protsendina. Samaväärsete või sama funktsiooni täitvate seadmete

asendamise puhul saanuks lähtuda odavama ja kallima seadme hinnavahest.

7.4. Isegi kui protsendi alusel toetuse tagasinõudmine on põhjendatud, siis ei ole vaidlustatud

otsuses (ega auditiaruandes) põhjendatud, miks oli samaväärsuse märke puudumine sedavõrd

oluline rikkumine, et puudus võimalus kohaldada 5- või 10-protsendilist tagasinõude määra.

7.5. Vastustaja otsuses (ega auditiaruandes) ei ole põhjendatud, mis loeti hankelepingu

muutmine oluliseks, mis võimaldab toetuse tagasi nõuda. Olulisuse kriteeriumina on

auditiaruandes viidatud sellele, et asjade asendamiste kogumaht on kokku 31 192,54 eurot ehk

6,19% hanke maksumusest. Auditiaruandes ei ole viidatud ühelegi Euroopa Kohtu lahendile,

mis sellist järeldust toetaks. Samuti jääb arusaamatuks, miks on rikkumise mahuks loetud

asendatud asjade kogumaksumus, mitte algses projektis ettenähtud seadmete ja

asendusseadmete hinnavahe. Rakendusüksuse ülesanne on hinnata tagasinõudmise otsuse

tingimuste täidetust ning vajadusel hinnata võimaliku kahju suurust ja rikkumise olulisust.

Auditiaruande põhjendused ei ole piisavad võimaldamaks kontrollida määruse nr 278 § 112

lg 11 p-de 7 ja 18 tingimuste täidetust. Vastustaja 09.02.2017 otsus, mille põhjenduste sisuks

on viide auditiaruandele, ei ole nõuetekohane ega kontrollitav haldusakt.

8. Tallinna

Ringkonnakohus

jättis

03.10.2018

otsusega

kaebaja

ja

vastustaja

apellatsioonkaebused rahuldamata ning halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, asendades

halduskohtu otsuse põhjendused osaliselt enda põhjendustega. Põhjendused:

8.1. Kaebaja apellatsioonkaebuse väidetele on halduskohus vastanud otsuse p-des 13-14, leides,

et mõlemad RHS v.r rikkumised on kaebaja suhtes tuvastatud õigesti. Ringkonnakohus nõustus

halduskohtu põhjendustega ega korranud neid. Üldsõnaline FIDIC tüüptingimustele viitamine

ei ole piisav RHS v.r § 33 lg-te 7 ja 8 tingimuste täitmiseks. Kuna osade seadmete ja

ehitusmaterjalide juures oli hankedokumentides kirjas nende asendamise võimalus ja osade

puhul see puudus, võis mõistlik pakkuja eeldada, et mingil põhjusel vajab hankija toodete puhul,

kus asendamise märge puudus, justnimelt konkreetse tootja konkreetset toodet. Hankelepingu

täitmisel seadmete asendamist tuleb üldjuhul käsitada RHS v.r § 69 lg-te 3 ja 4 rikkumisena,

mitte FIDIC tüüptingimuste täitmisena. Praeguse vaidluse kontekstis on aga esmatähtis, kas

sellist rikkumist saab pidada oluliseks, et oleks täidetud tagasinõude õiguslik eeldus (määruse

nr 278 § 112 lg 11 p 18).

8.2. Auditiaruandes ja vastustaja otsuses on piisavalt põhjendatud toetuse tagasinõudmist

protsendi alusel. Mõlema rikkumise puhul on oma olemuselt tegu riigihanke läbipaistvuse ja

võrdse kohtlemise põhimõtete (RHS v.r § 3) rikkumisega. Kui hankedokumentides oleks kõigi

3-20-1230

4(11)

vaidlusaluste artiklite puhul olnud lubatud samaväärsed tooted ja lubatud ka seadmete

asendused, siis ei saa välistada, et pakkujate ring oleks olnud laiem, konkurents paremini

tagatud ja lepinguhind hankijale kokkuvõttes soodsam. Sellises olukorras saab üldiselt eeldada,

et mingi kahju on hankemenetluses tekkinud, kuid seda ei saa tõsikindlalt kokku arvestada.

Vastustaja ei pidanud tuvastama kahju tegelikku suurust, vaid võis lähtuda protsendi alusel

määratavast korrektsioonimäärast. Samuti on selline lähenemine kooskõlas kohtupraktikaga.

8.3. Auditiaruandes ja vastustaja otsuses ei ole analüüsitud, miks on RHS v.r § 33 lg-te 7 ja 8

rikkumised sedavõrd rasked, et ei ole võimalik kohaldada määruse nr 278 § 112 lg-s 12

ettenähtud 5- või 10-protsendilist tagasinõude määra. Sõltumata määruse nr 278 § 112 lg-st 16,

tulnuks mõlema kaebajale süüks pandud rikkumise puhul eraldi tuvastada selle rikkumise

raskus ja sellele kohaldatav protsendi määr. Kui üks rikkumise alustest peaks vaidluste tõttu ära

langema, oleks võimalik kohaldada allesjäänud aluse suhtes põhjendatult leitud

korrektsioonimäära. Kohtul ei ole võimalik kontrollida RHS v.r § 33 lg-te 7 ja 8 rikkumise eest

määruse nr 278 § 112 lg 11 p 7 alusel määratud korrektsioonimäära põhjendatust. Tegemist on

kaalutlusveaga, mis võis mõjutada asja otsustamist.

8.4. Määruse nr 278 § 112 lg 11 p 18 kohaldamisel on auditiaruandes ja vastustaja otsuses

adekvaatselt

põhjendamata,

miks

on

hankelepingu

muudatust

peetud

oluliseks.

Ringkonnakohus peab sarnaselt halduskohtule asendamise mahu rahalisel hindamisel

asjakohatuks lähtumist asendatud asjade kogumaksumusest, selle asemel, et hinnata algses

projektis ettenähtud seadmete ja asendusseadmete hinnavahet. Rahandusministeeriumi ja

vastustaja lähenemist ei toeta Euroopa Komisjoni juhend finantskorrektsioonide tegemiseks ega

Euroopa Kohtu praktika (otsuses asjas nr C-454/06 on lähtutud hinnavahest). Seega võib asjade

asendamise väärtuse protsent hanke maksumusest olla valesti leitud ja seetõttu valesti hinnatud

ka rikkumise olulisust. Kohus ei saa haldusorgani asemel hinnata, kas etteheidetud

hankelepingu muudatust saab pidada oluliseks määruse nr 278 § 112 lg 11 p 18 kontekstis. Iga

RHS v.r § 3 põhimõtte rikkumist ei saa automaatselt pidada oluliseks. Hankelepingu muutmist

lubab ka alates 01.09.2017 kehtiva riigihangete seaduse (RHS u.r) § 123 lg 1. Viidatud norm

tugineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.02.2014 direktiivi nr 2014/24/EL riigihangete kohta

ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (direktiiv nr 2014/24) art 72 lg-le 2.

Direktiiv võttis üle Euroopa Kohtu praktikas juurutatud põhimõtted. Seega peeti juba 2014. a

Euroopa Kohtu praktikas ehitustööde hankelepingu muutmist algsest maksumusest 15%

ulatuses rahaliselt väheväärtuslikuks ja ebaoluliseks.

9. Riigikohus jättis 23.05.2019 määrusega kaebaja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

10. Vastustaja luges 30.03.2020 otsusega nr 1-25/601 kaebaja projekti kuludest

abikõlbmatuks 126 001,44 eurot ja nõudis toetuse tagasi summas 93 798,77 eurot. Põhjendused:

10.1. Kaebaja rikkus RHS v.r § 33 lg-id 7 ja 8, sest hankedokumentides puudusid teatavate

seadmete juures samaväärsuse märkmed. Lisaks varem tuvastatule puudus samaväärsuse märge

ka Kaeser puhurite juures. Koos varem tuvastatud rikkumisega summas 149 606,41 eurot on

lisandunud rikkumisega summas 27 577 eurot rikkumise kogusummaks 177 183,41 eurot. Selle

rikkumise puhul on suurim võimalik tagasinõude määr 25% ja väikseim 5%. Väikseima määra

kohaldamist õigustavad järgmised kaalutlused:

-

hankelepingu kogumaksumus oli 571 733,42 eurot, ilma samaväärsuse märketa tooteid

oli lepingus 177 183,41 euro ulatuses, mis moodustab alla 1/3 lepingu maksumusest;

-

vähemalt üks pakkuja sai aru, et samaväärsete toodete asendamine on lubatud, ja

selliseid pakkujaid võis olla veel, kuna ehituslepingute täitmisel on üldlevinud

tööprojekti staadiumis muudatuste tegemine, et ehitaja saaks ehitada omale käepäraste

3-20-1230

5(11)

toodetega, mille kasutamisega tal on kogemus ja suurem kindlus ehitise ehitusjärgse

garantii perioodi ajaks;

-

ühele hanke osale esitati 5 ja teisele 7 pakkumust. Pakkujate näol oli tegemist oma

valdkonna kogenud ettevõtjatega, kes ei esitanud hankes vaidlustusi. See on kaalukas

argument selle toetuseks, et konkurentsi ei ole reaalselt piiratud ja võimalik oht on

teoreetilist laadi;

-

vähemalt soojustusplaadi osas võib pidada usutavaks, et selle asendamine samaväärsega

on üldiselt lubatav, kuna ei ole tegemist spetsiifilise tootega. Sama kehtib suuremal või

vähemalt määra ka teiste asenduste kohta.

Suurima määra kohaldamist õigustavad järgmised kaalutlused:

-

summat 177 183,41 eurot ei saa pidada Eesti oludes vähetähtsaks;

-

ei saa täielikult välistada, et mõni pakkuja või potentsiaalne pakkuja lähtus arusaamisest,

et ilma vastava märketa toote puhul analoogi kasutamine ei ole lubatud, ja esitas selle

võrra kallima pakkumuse või loobus pakkumuse esitamisest;

-

tegemist on avalike vahendite kasutamisega, millesse tuleb suhtuda kõrgendatud

hoolsusega, et asjaomased menetlused ainult ei oleks, vaid ka paistaksid ausad ja

õiglased mõistlikult teadlikule ja informeeritud vaatlejale.

Raskendavad asjaolud ei ole sedavõrd kaalukad, et tuleks kohaldada 25% tagasinõuet. Samas

ei ole põhjendatud kohaldada ka 5% tagasinõuet, sest osade ridade juurde samaväärsuse märke

lisamine ja osade juurde mitte on ilmselgelt segadust tekitav ning sellega potentsiaalselt

konkurentsi kahjustav. Seetõttu on kohaseks tagasinõude määraks 10%. Puuduvad erandlikud

asjaolud, mille tõttu tuleks finantskorrektsiooni määra langetada veelgi enam. Tagasinõude

määra kohaldamisel kulude summale 177 183,41 eurot on tulemuseks 17 718,34 eurot.

Arvestades toetuse osakaalu 74,44%, on tagasinõutava toetuse summa 13 189,53 eurot.

10.2. Teise rikkumise puhul lähtub vastustaja auditiaruandes toodud järeldusest, et

ebaseaduslik hankelepingu muutmine kokku moodustab 31 192,54 eurot ehk 6,19%, mis

tulenevalt Euroopa Kohta praktikast on oluline hankelepingu muutmine. Rikkumise olulisust

on põhjendanud ka Rahandusministeerium halduskohtule ja ringkonnakohtule esitatud

seisukohtades. Euroopa Komisjon ja Rahandusministeerium on selgitanud, et asendustööde

korral on võimalik muudatuse väärtust arvestada kas asendustööde maksumuse hinnavahe

kaudu või summeerides ärajäetud tööde ja lisandunud tööde maksumused. Kui asendustööd ei

ole samaväärsed, siis tuleb asendustööde muudatuse väärtuse arvutamisel ära jäänud töö ja

lisandunud töö maksumused kokku liita. Tööde samaväärsuse kaalumisel tuleks hinnata

asendatava materjali/töö olemust, hinda ja pakkujate ringi. Muudatuse väärtuse arvutamine

hinnavahena võiks olla sobilik juhtudel, kus muudatuse mõju on väike, nt üks seinavärv

asendatakse teise värviga, tavaline kipsplaat asendatakse veekindla kipsplaadiga jms. Praegusel

juhul vahetati asendamise käigus tehnilised lahendused välja ehk pandi hoopis teise

toimepõhimõttega seadmed, seega võivad tootjate ring, hoolduse loogika ja hoolduskulud olla

teised ning hinnavahest lähtuda ei saa. Seega on rikkumine oluline ja kulud summas

126 001,44 eurot on abikõlbmatud. Arvestades toetuse osakaalu 74,44%, on tagasinõude

suuruseks 93 798,77 eurot.

10.3. Määruse nr 278 § 112 lg 16 järgi tuleb rakendada suurimat tagasinõudemäära ehk 25%.

3-20-1230

6(11)

11. Vastustaja rahuldas 02.06.20201 vaideotsusega nr 1-16/46 kaebaja vaide osaliselt ja

tunnistas 30.03.2020 otsuse osaliselt kehtetuks. Puhurite Kaeser osas esitatud tagasinõue

summas 27 577 eurot on aegunud. Esimese rikkumise summaks on 149 606,41 eurot,

tagasinõude määraks 10%, abikõlbmatu kulu summaks 14 960,64 eurot ja toetuse osakaalu

(74,44%) arvestades tagasinõutava toetuse summaks 11 136,70 eurot. See ei mõjuta

tagasinõutavat terviksummat, sest esimese rikkumise summa neeldub suuremas nõude summas.

12. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 30.03.2020 otsuse ja

02.06.2020 vaideotsuse tühistamiseks osas, milles tema vaie jäi rahuldamata. Põhjendused:

12.1. Kaebaja ei nõustu vastustajaga, et kohtud tuvastasid mõlemad kaebajale etteheidetavad

rikkumised ja vastustajal tuli uues otsuses vaid rikkumise olulisust uuesti kaaluda. Kohtuotsuste

järgi tuli vastustajal kaaluda kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja võtta põhjendatud

seisukoht rikkumiste olemasolu ning tagasinõude võimalikkuse ja ulatuse osas.

12.2. Kaebaja ei ole rikkunud RHS v.r § 33 lg-id 7 ja 8. Samaväärsuse märke välja toomata

jätmine ei välistanud ega piiranud konkurentsi. Reoveepuhasti rekonstrueerimisel oli aluseks

tööprojekt ja lepingu aluseks olid FIDIC tingimused.

12.3. Isegi kui RHS v.r § 33 lg-te 7 ja 8 rikkumine on aset leidnud, on 10% määra kohaldamine

kaalutlusvigadega. Tagasinõude määr saaks olla maksimaalselt 5% ja selle kohaldamiseks ei

pea esinema erandlikke asjaolusid. Samaväärsuse märge puudus vaid 3 toode juures. On

ebatõenäoline, et mõni potentsiaalne pakkuja jättis just nende 3 toote pärast pakkumuse

esitamata või esitas kallima pakkumuse. Tegemist oli hõlpsalt kättesaadavate toodetega, mis on

rahvusvaheliselt tuntud ja laialdaselt turustatud. Vastustaja põhjendused muudavad 5% määra

kohaldamise alati võimatuks. Viide sellele, et seadmete rahaline maht ei olnud Eesti oludes

vähetähtis, ei õigusta 25% määra kohaldamist. Alati on tegemist avalike vahendite kasutamise

rikkumisega, seega ei saa see välistada väiksema korrektsioonimäära kohaldamist. Lisaks tuleb

tähele panna, et vastustaja tuvastas 30.03.2020 otsuses uue rikkumisena Kaeser puhurite juures

samaväärsuse märke puudumise, luges uueks rikkumise mahuks 177 183,41 eurot ja põhjendas

sellega finantskorrektsiooni määra. Vaideotsuses tunnistati Kaeser puhurite osas rikkumine

aegunuks ja vähendati rikkumise rahalist mahtu, kuid finantskorrektsiooni määra uuesti ei

hinnatud. Kui 177 183,41 eurot ületab ehitustööde siseriiklikult kehtestatud riigihanke

piirmäära, siis 149 606,61 eurot jääb allapoole. Seega on rikkumised ja nende olulisus erinevad.

12.4. Kaebaja ei ole rikkunud RHS v.r § 69 lg-id 3 ja 4 ning puudus alus tagasinõude

tegemiseks. Kohtud ei tuvastanud rikkumist, vaid leidsid, et üldjuhul saab sellist asendamist

rikkumisena käsitleda, kuid esmatähtis on tuvastada, kas lepingut muudeti oluliselt.

Aeratsiooniseadmete asendamise näol ei olnud tegemist hankelepingu olulise muutmisega.

Seejuures on asenduste maht valesti arvutatud. Auditeeriv asutus lähtus asenduste mahu

arvutamisel hankelepingu maksumusest 504 005,76 eurot, vastustaja on aga lähtunud

hankelepingu lõplikuks maksumuseks kujunenud 571 733,42 eurost, seega oleks asenduste

rahaline maht hoopis 5,46%, mitte 6,19%. Vastustaja ei ole hinnanud, kas ka 5,46% puhul on

tegemist hankelepingu olulise muutmisega.

12.5. Kohtud andsid vastustajale eelmises menetluses suunise, et muudatuste mahu rahalisel

hindamisel tuleb lähtuda algses projektis ettenähtud seadmete ja asendusseadmete hinnavahest.

Vastustaja leidis ebaõigesti, et seadmete asendused ei olnud samaväärsed, ega põhjendanud,

millised olid funktsionaalsed erinevused. Eelmises kohtumenetluses leidsid nii ekspert,

projekteerija kui ka insener, et nii puhurite kui aeraatorite asendamisel oli tegemist

funktsionaalselt samaväärsete asendustega. Nii toru- kui ketasaeraatorid on oma

1 Allkirjastatud 03.06.2020.

3-20-1230

7(11)

kujuerinevusest sõltumata mõeldud vett aereerima (vees mulle tekitama, et tagada hapnik

mikroorganismidele, mis bioloogilise puhastuse käigus lagundavad biolagundatava aine) ja

puhurid on mõeldud puhuma õhku torudesse, et aeraatorid saaksid hakata mulle tekitama. Kuna

kohtu õiguslikud seisukohad ja suunised on kohustuslikud asja uuesti lahendavale

haldusorganile (vt Riigikohtu 18.03.2019 otsus asjas nr 3-14-52793, p 37), siis oli vastustaja

poolt asjakohatu tugineda auditi lõpparuandes ja Rahandusministeeriumi poolt varasemas

menetluses väljendatud seisukohtadele, sest kohtud on kõikide nende argumentide suhtes juba

seisukoha võtnud. Kõigi asendatud seadmete hinnavahe moodustab maksimaalselt 2,67%

hankelepingu kogumaksumusest. Sellise mahuga seadmete asendamisega ei saanud

hankelepingu majanduslik tasakaal kuidagi oluliselt muutuda töövõtja kasuks.

12.6. Hankelepingu muutmise olulisuse hindamine on kaalutlusotsus. 3% reeglist lähtumine,

millega on kaalutlusruum redutseeritud nullini, on valepraktika. Euroopa Kohus ei andnud

otsuses asjas nr C-454/06 universaalselt kasutatavat skaalat muudatuste olulisuse hindamiseks.

Ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31.03.2004 direktiiv nr 2004/18/EÜ ehitustööde

riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra

kooskõlastamise kohta (direktiiv nr 2004/18) ei näinud ette 3% reeglit hankelepingu olulise

muudatuse määratlemiseks. Väheoluliste muudatuste tegemine oli aktsepteeritud nii viidatud

direktiivi kehtivuse ajal kui ka RHS v.r kehtivuse ajal. Muudatused, mida Euroopa Kohus on

pidanud oluliseks ja seega keelatud hankelepingu muutmiseks, on olnud oluliselt ulatuslikumad

(nt otsused asjades nr C-549/14, C-423/07, C-160/08, C-526/17).

12.7. Kaebaja palus jätta asja lahendamisel arvestamata Rahandusministeeriumi 12.03.2021

täiendavas seisukohas viidatud tõendi – Euroopa Komisjoni 13.08.2018 välisauditi lõpparuande

Ref. Ares(2018)4219034, sest tegemist on hilinenult esitatud tõendiga, ja mõista

Rahandusministeeriumilt HKMS § 108 lg 9 alusel kaebaja kasuks välja sellega seotud

menetluskulu 576 eurot. Rahandusministeerium ei ole selle tõendile varem viidanud ega

põhjendanud hilinenult esitamist.

13. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

13.1. Kohtud on varasemas menetluses mõlema vaidlusaluse rikkumise olemasolu

tuvastanud. Asjaolu, et rikkumise väheolulisuse korral ei tule kohaldada tagasinõuet, ei tähenda,

et rikkumist ei esineks. Vastustaja ei pidanud uues tagasinõude otsuses kõiki asjaolusid uuesti

hindama, vaid parandama kohtute välja toodud vead. Haldusakti põhjendused võivad sisalduda

ka muudes dokumentides, millele on viidatud.

13.2. Vastustaja on tagasinõude määra kaalunud ja jõudnud proportsionaalsele järeldusele.

5% määra kohaldamine olnuks põhjendatud rikkumise korral, mille summa oleks olnud nt

20 000 eurot. Praktikas kohaldatakse 10% määra rikkumiste puhul, mis ei ole üsna formaalsed

ja tähtsusetud.

13.3. Vastustaja on ringkonnakohtu juhise kohaselt põhjendanud teise rikkumise olulisust.

Vastustaja ei nõustu, et rikkumise olulisuse hindamisel tuleks lähtuda direktiivist nr 2014/24 ja

RHS u.r. Rikkumised toimusid enne nende kehtima hakkamist. Asendamisega seotud seadmete

hinnad tuleb liita. Rikkumise olulisuse juures ei saa arvestada ainult üksikute summadega, vaid

sellega, kui oluliste riigihanke põhimõtete vastu eksiti.

13.4. Vastustajal puudub võimalus lugeda kulu abikõlblikuks, kui auditeeriv asutus oma

seisukohta ei muuda.

14. Kaasatud haldusorgan Rahandusministeerium esitas järgmised põhjendused:

3-20-1230

8(11)

14.1. Direktiiv nr 2014/24 ja RHS u.r lubavad teha ehituslepingutes muudatusi 15% ulatuses.

Direktiivis nr 2004/18 ja RHS v.r selline piir puudus ning Euroopa Kohtu otsusest asjas

nr C-454/06 läks kasutusse 3% suurusjärk. Muudatused, mis ületasid seda piiri, loeti oluliseks.

Uues direktiivis ei ole tagasiulatuvat mõju ette nähtud. Seega tuleb lahendada vana direktiivi

ajal tehtud hanked toonaste reeglite ja teadmiste järgi. Nii on tagatud võrdne kohtlemine.

14.2. Nii Euroopa Komisjoni kui Rahandusministeeriumi riigihangete ekspertide selgitustest

selgub, et hinnavahet võib kasutada vaid siis, kui asendus on sisuliselt samaväärne. Kui aga

tehniline lahendus muutub, siis on muudatus juba sedavõrd suur, et ära jäetud ja asemele pandud

asjade maksumused tuleb liita. Erinevate tehniliste lahendustega toodetel on sageli erinevad

hinnad, tarneahelad, kättesaadavus pakkujatele, hoolduskulud jne. Seeläbi võib muudatusel olla

selge mõju pakkujatele ja nende pakkumus oleks võinud olla teistsugune. Samuti on tagantjärele

erinevate lahenduste pakkujatele kättesaadavuse ja võimalike hinnaerinevuste tuvastamine

keeruline ja aeganõudev.

14.3. Muudatust võib pidada oluliseks, kui muudatus oleks tinginud esialgses

hankemenetluses ka teiste kui esialgu vastuvõetavaks tunnistatud pakkujate osalemise või oleks

võimaldanud tunnistada edukaks mõne muu pakkumuse kui see, mis esialgu välja valiti.

Praegusel juhul ei saa välistada, et kui pakkumuste esitamise hetkel oleks olnud teada, et

hankedokumentides selgelt viidatud Kaeser puhurite asemel on lubatav pakkuda ka Aerzen

puhureid või toruaeraatorid on lubatud vahetada ketasaeraatorite vastu, oleks võinud pakkujate

ring olla suurem ja edukas pakkuja erinev. Kuna praegusel juhul asendati kallimad seadmed

odavamate vastu, toimus majandusliku tasakaalu kallutamine töövõtja kasuks, kuna hankijale

ei muutunud asenduse raames seade soodsamaks, vaid maksumus jäi samaks.

14.4. Riigihanke menetlus on formaalne protseduur, kus pakkumused peavad vastama

küsitule. Kui konkreetse seadme puhul ei ole esitatud samaväärsuse märget, siis on pakkujatel

põhjust arvata, et antud eseme puhul hankija soovibki just nimetatud seadet.

15. Kaasatud haldusorgan Riigi Tugiteenuste Keskus leidis, et vaidlustatud otsuse ja

vaideotsuse põhjendused on ammendavad ja üksikasjalikud ning tagasinõude suurus vastab

rikkumise suurusele. Vastustajal tuli arvestada projektiauditis esitatud hinnangutega

auditeeritud kulude abikõlblikkuse kohta. Kui auditeeriv asutus jääb auditi aruandes toodud

seisukoha juurde, ei kuulu rikkumisega seotud kulud sertifitseerimisele ning selliste kulude

katteks ei ole võimalik taotleda Euroopa Komisjonilt fondide vahendeid. Rikkumisega seotud

vaidlusaluse kulu võib uuesti sertifitseerida vaid juhul, kui kohus leiab, et need on õiguspärased.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vaidluse eseme piiritlemine

16. Kohtu hinnangul on mõlemad pooled asjas nr 3-17-982 tehtud kohtuotsustest valesti aru

saanud ja on taas avanud vaidluse osas, milles enam vaidlust olla ei saa, sest asjas on olemas

jõustunud kohtulahend, mis on menetlusosalistele siduv ja kohustuslik (HKMS § 177 lg 1).

17. Kohtute otsustest nähtub, et kohtud on tuvastanud kaebaja poolt hankemenetluses toime

pandud RHS v.r § 33 lg-te 7 ja 8 ning § 69 lg-te 3 ja 4 rikkumised. Seega ei ole menetlusosalistel

enam võimalik rikkumise olemasolu üle uuesti vaielda. Kohus lähtub praeguse asja

lahendamisel sellest, et kaebaja on rikkumised toime pannud, ning jätab tähelepanuta kõik

menetlusosaliste väited, mis rikkumise olemasolu uuesti käsitlevad.

18. Kui halduskohus seadis kahtluse alla toetuse tagasiküsimise protsendi alusel, siis

ringkonnakohus leidis, et kaebaja rikkumisega kaasnevat konkreetset kahju ei ole võimalik

3-20-1230

9(11)

tõsikindlalt tuvastada ja vastustaja võis toetuse tagasi nõuda protsendi alusel. Seega ei analüüsi

kohus praeguses asjas enam seda, kas protsendi alusel toetuse tagasinõudmine on õiguspärane.

19. Kohtud leidsid, et vastustaja ei ole põhjendanud, miks ta nõudis RHS v.r § 33 lg-te 7 ja 8

rikkumise osas toetuse tagasi 25% ulatuses (määruse nr 278 § 112 lg 11 p 7) ja jättis kasutamata

võimaluse kohaldada 5- või 10-protsendilist korrektsioonimäära (määruse nr 278 § 112 lg 12).

Sellele rikkumisele kohaldatavat korrektsioonimäära tuli iseseisvalt kaaluda ja kindlaks määrata

vaatamata sellele, et määruse nr 278 § 112 lg 16 võimaldas mitme rikkumise korral kohaldada

suurimat kohaldamisele kuuluvat korrektsioonimäära. Konkreetne kohaldamisele kuuluv

korrektsioonimäär oleneb rikkumise raskusest. Seega tuleb kohtul praeguse asja lahendamisel

kontrollida, kas vastustaja on kaalunud õiguspäraselt kaebaja rikkumise raskust ja kohaldanud

proportsionaalset korrektsioonimäära.

20. Kuigi kohtud tuvastasid, et kaebaja rikkus RHS § 69 lg-id 3 ja 4, heitsid nad vastustajale

ette, et vastustaja ei ole põhjendanud, miks ta pidas hankelepingu muutmist oluliseks. Sellest,

kas hankelepingu muutmine oli oluline, ei sõltu RHS § 69 lg-te 3 ja 4 rikkumise olemasolu (neis

sätetes ei viidata hankelepingu muutmise olulisusele), vaid toetuse tagasinõudmise võimalus

(määruse nr 278 § 112 lg 11 p 18). Seega tuleb kohtul praeguse asja lahendamise käigus

kontrollida, kas vastustaja on põhjendanud, miks ta peab hankelepingu muutmist oluliseks, ja

nõudnud toetuse tagasi õiguspäraselt.

21. Lisaks heitsid kohtud vastustajale ette seda, et vastustaja on aeraatorite ja puhurite

asendamise mahu rahalisel hindamisel lähtunud nende kogumaksumusest, mitte hinnavahest.

Kuna kohtud on selles küsimuses oma seisukoha kujundanud, siis tuli vastustajal teha uus otsus

kohtu antud juhiste alusel.

RHS v.r § 33 lg-te 7 ja 8 rikkumine

22. Vastustaja kohaldas vaidlusaluses otsuses kaebaja poolt toime pandud RHS v.r § 33 lg-te 7

ja 8 rikkumise osas 10%-list korrektsioonimäära (määruse nr 278 § 112 lg 11 p 7 ja lg 12).

Vastustaja tõi 30.03.2020 otsuses välja erinevad kaalutlused, mida ta kaalus korrektsioonimäära

kohaldamisel. Vastustaja on põhjendanud, miks ta ei pidanud madalaima (5%) määra

kohaldamist antud juhul võimalikuks ja miks ta pidas 10% määra kohaldamist praegusel juhul

asjakohaseks. Kohus ei saa asuda ise vastustaja asemel kaalumist teostama, vaid kontrollida

kaalutlusvigade puudumist. Kohtu hinnangul ei ole tegemist ilmselt asjakohatute kaalutlustega

ja vastustaja ei ole teinud ilmselgeid kaalumisvigu, mis annaks kohtule aluse vastustaja

kaalumisse sekkuda ning otsust vastavas osas tühistada.

23. Vastustaja on tõepoolest arvestanud kaalumisel sellega, et rikkumise summaks on

177 183,41 eurot. Vaideotsusega vähendati seda 27 577 euro võrra 149 606,41 euroni. Kohtu

hinnangul ei ole rikkumise summade erinevus (15,56%) sedavõrd märkimisväärne, et annaks

põhjust arvata, et see mõjutas kindlasti ka kaalumise tulemust. Vastustajal oli vaideotsuses

rikkumise summat korrigeerides võimalik korrektsioonimäära vajadusel uuesti kaaluda.

Korrektsioonimäära muutmata jätmine kinnitab, et ka vastustaja hinnangul ei olnud tegemist

kaalumist mõjutava muudatusega.

24. Kaebaja viide riigihanke piirmääradele ei ole asjakohane. Esiteks ei ole kaebajale ette

heidetud riigihanke piirmäärade vastu eksimist ja vale menetlusliigi kohaldamist. Teiseks

nähtub RHS v.r § 15 lg 1 p-st 2, et alates 2008. a oli ehitustööde hankelepingu puhul riigihanke

piirmääraks 250 000 eurot, lihthanke piirmääraks oli sama paragrahvi lg 3 järgi 30 000 eurot.

Seega ei seondu vaidlusaluses otsuses käsitletud summad mingil moel riigihanke piirmääradega

ega saanud kuidagi kaalumist mõjutada.

3-20-1230

10(11)

RHS v.r § 69 lg-te 3 ja 4 rikkumine

25. Ringkonnakohus leidis 03.10.2018 otsuses, et RHS v.r § 69 lg-te 3 ja 4 rikkumise

hindamisel ei ole asjakohane lähtuda asendatud asjade kogumaksumusest, vaid projektis

ettenähtud seadmete ja asendusseadmete hinnavahest. Sellele vaatamata on vastustaja

tuginenud 30.03.2020 otsuses ikkagi samadele põhjendustele, millel tugineti juba asjas

nr 3-17-982, ja lähtus taaskord asendatud asjade kogumaksumusest summas 31 192,54 eurot.

Selline otsus on vastuolus jõustunud kohtuotsusega. Vastustajal ei olnud õigust uue otsuse

tegemisel samadest kaalutlustest lähtuda. Viide Rahandusministeeriumi poolt eelmises

menetluses esitatud seisukohtadele on asjakohatu, sest ringkonnakohus on neid juba oma otsuse

tegemisel hinnanud ega pidanud neid põhjendatuks. Kui vastustaja ei nõustunud

ringkonnakohtu seisukohaga, oli tal võimalus ringkonnakohtu otsust edasi kaevata, kuid ta ei

teinud seda. Seega oli ringkonnakohtu otsuse järgimine vastustajale asja uuel lahendamisel

kohustuslik (vt Riigikohtu 18.03.2019 otsus asjas nr 3-14-52793, p 37). Vastustajal puudus

õigus kohtu juhistest kõrvale kalduda vaatamata asjaolule, et Rahandusministeerium ei olnud

oma seisukohti muutnud. Ka Rahandusministeeriumi jaoks on jõustunud kohtuotsus siduv, sest

ta osales selles menetluses. Euroopa Komisjoni audiitorite seisukohad ei mõjuta vastustajale

kehtivast kohtulahendist tulenevate juhiste järgimise kohustust. Kuna vastustaja on lähtunud

õigusvastaselt

rikkumise

hindamisel

asendatud

asjade

kogumaksumusest

summas

31 192,54 eurot ega ole tuvastanud projektis ettenähtud seadmete ja asendusseadmete

hinnavahet, siis on vaidlusalune otsus olulise veaga. Eelduslikult on planeeritud ja asendatud

seadmete hinnavahe väiksem kui 31 192,54 eurot, mistõttu kujuneb ka rikkumise osakaal

lepingu maksumusest madalamaks kui 6,19% ja vastustaja kaalutlused rikkumise olulisuse

kohta ei saa enam olla asjakohased. Järelikult on vastustaja teinud uue otsuse tegemisel vea,

mis mõjutas asja lahendust ja toob kaasa otsuse tühistamise vastavas osas. Otsuse osaline

tühistamine ei keela vastustajal teha tühistatud osas uut otsust.

26. Kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja on teinud otsuses ka mitmeid arvutusvigu, mis

mõjutasid tagasinõutava toetuse suurust.

26.1. Kui auditiaruandes lähtuti lepingu maksumusest summas 504 005,76 eurot, siis

vastustaja on 30.03.2020 otsuses lähtunud hankelepingu lõplikust maksumusest summas

571 733,42 eurot. Rikkumine summas 31 192,54 eurot moodustab lepingu maksumusest

summas 571 733,42 eurot 5,46%, mitte 6,19%, nagu vastustaja on välja toonud. Juhul, kui

arvestada lepingu maksumusega summas 504 005,76 eurot, moodustab rikkumine summas

31 192,54 eurot 6,19%, kuid vastustaja ei ole sellest lepingu maksumusest lähtunud.

26.2. Vastustaja luges määruse nr 278 § 112 lg 11 p 18 alusel abikõlbmatuteks kuludeks 25%

lepingu maksumusest ehk 126 001,44 eurot. Hankelepingu maksumusest summas

571 733,42 eurot on 25% 142 933,36 eurot, mitte 126 001,44 eurot. Viimati nimetatud summa

on 25% hankelepingu maksumusest juhul, kui lähtuda hankelepingu maksumusest summas

504 005,76 eurot, kuid kaebaja ei ole sellest hankelepingu maksumusest lähtunud.

26.3. Kui võtta aluseks toetuse osakaal 74,44%, siis pidanuks tagasinõutav toetus olema

summas 106 399,59 eurot, mitte 93 798,77 eurot, nagu vastustaja on oma otsuses välja toonud.

Seejuures ei ole 74,44% 126 001,44 eurost mitte 93 798,77 eurot, vaid 93 795,47 eurot.

Otsus ja menetluskulude jaotus

27. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja 30.03.2020 otsus on koosmõjus

02.06.2020 vaideotsusega õiguspärane osas, milles kohaldati kaebaja poolt toime pandud RHS

v.r § 33 lg-te 7 ja 8 rikkumise osas 10%-list finantskorrektsiooni määra ja nõuti kaebajalt toetus

tagasi summas 11 136,70 eurot. Selle korrektsioonimäära seadmisel ei ole vastustaja ilmselgeid

3-20-1230

11(11)

kaalumisvigu teinud ja puuduvad ka arvutusvead tagasinõutava toetuse summa arvutamisel.

Seega jääb kaebaja tühistamiskaebus selles osas rahuldamata.

28. Vastustaja 30.03.2020 otsus ja samadel põhjendustel ka 02.06.2020 vaideotsus on

õigusvastased osas, milles tuvastati kaebaja poolt toime pandud RHS v.r § 69 lg-te 3 ja 4

rikkumise puhul hankelepingu oluline muutmine. Kohtu hinnangul lähtus vastustaja

hankelepingu muutmise olulisuse hindamisel seisukohtadest, millega kohtud eelmises

menetluses ei nõustunud. Tegemist on asja lahendust mõjutava rikkumisega, sest sellest sõltub,

kas praegusel juhul saab kaebajalt RHS v.r § 69 lg-te 3 ja 4 rikkumise eest toetust tagasi nõuda.

Seega tuleb vastustaja otsus ja vaideotsus selles osas tühistada ning kaebaja tühistamiskaebus

osaliselt rahuldada.

29. Kaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jagada proportsionaalselt kaebuse

rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Arvestades, et vaidlusaluse otsusega nõuti kaebajalt toetust

tagasi summas 93 798,77 eurot ja kaebuse osalise rahuldamata jätmise tõttu jääb otsus jõusse

osas, millega nõutakse kaebajalt toetust tagasi summas 11 136,70 eurot, siis rahuldas kohus

kaebuse umbes 88,13% ulatuses.

29.1. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Arvestades kaebuse rahuldamise

proportsiooni, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv 13,22 eurot. Kaebaja tasus

riigilõivu ka esialgse õiguskaitse taotluselt. Kuna kohus jättis taotluse rahuldamata, siis jääb

taotluselt tasutud riigilõiv kaebaja enda kanda.

29.2. Kaebaja taotleb esindaja kulude väljamõistmist kokku summas 7920 eurot.

Menetluskulude tõendamiseks on esitatud Advokaadibüroo CORE Legal OÜ 16.07.2020 arve

nr 2020/0117 summas 3888 eurot ning Advokaadibüroo FORT OÜ 01.03.2021 arve nr 210303

summas 3456 eurot ja 15.03.2021 arve nr 210318 summas 576 eurot. Arved sisaldavad

käibemaksu. Arved kinnitavad või võib neist järeldada, et õigusteenust on osutatud praeguses

asjas.

Kohtu hinnangul ei ole kaebaja esindaja kulud täies mahus vajalikud ega põhjendatud (HKMS

§ 109 lg 6), mistõttu tuleb väljamõistmisele kuuluvat kulu vähendada. Kaebaja

menetlusdokumendid olid põhjendamatult mahukad, sisaldades palju kordusi ja palju

seisukohti, mis ei olnud praeguses vaidluses enam asjakohased. Lisaks tuleb arvestada, et kuna

praeguses vaidluses enamasti korrati juba eelmises menetluses välja toodud seisukohti ja

kaebajat esindab sama esindaja, kes on eelneva menetlusega kursis, siis jäävad praeguses asjas

põhjendatud esindaja kulud allapoole keskmise asja keerukusest ja mahust. Seetõttu peab kohus

kaebaja põhjendatud esindaja kuluks 2400 eurot ja mõistab kaebuse rahuldamise osakaalu

arvestades vastustajalt kaebaja kasuks välja 2115,12 eurot.

Kohtu arvates ei ole kaebaja menetluskulude väljamõistmine Rahandusministeeriumilt

põhjendatud. Kohus ei arvestanud asja lahendamisel Rahandusministeeriumi hilinenult esitatud

tõendiga ja selle esitamine ei toonud praegusel juhul kaasa menetluse venimist.

29.3. Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole

esitanud kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente, seetõttu jäävad tema võimalikud

menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

29.4. Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus osalesid menetluses kaasatud

haldusorganitena. HKMS ei võimalda kaasatud haldusorgani menetluskulusid välja mõista,

seetõttu jäävad nende võimalikud menetluskulud nende enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/