Legislator Case Law & Legislation
1-21-1211/17 AI generated

1-21-1211/17 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-21-1211/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Pärnu Maakohus tegi 25.02.2021 kokkuleppemenetluses otsuse, tunnistades Pärnu Vjatšeslav Ostapjuk’i ning Artjom Tulupovi süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses ja mõistes neile karistused. Maakohus tegi ka otsustused äravõetud esemete, konfiskeerimise ja menetluskulude osas.

Legislator headnote

AI generated

1-21-1211/17 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: 42 eurot, DNA-ekspertiisi kulu 627 eurot, asitõendi hoidmise tasu 4,40 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 227,80 eurot, kõik kokku 2361,20 eurot. Kohus võimaldas KrMS § 180 lg 3 alusel Artjom Tulupovil tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul.

Keywords

AI generated
consideration for performance reasonableness party costs of attorney contractor remuneration value in dispute subcontractor payment
AI generated
1-05-386\11
Taavi Saat on Harju Maakohtu 14.06.2006.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-05-386 süüdistuses KarS § 121 järgi õigeks mõistetud.
2-11-42847/7
12.09.2011. a esitas TT esindaja kohtule kaebuse kohtutäituri Priit Petter 29.07.2011. a otsusele täiteasjas nr XXX. Kaebuse kohaselt kaevatakse kohtutäituri 29.07.2011. a otsuse peale osas, millega jäeti rahuldamata kaebuse esitaja 04.07.2011. a kaebus kohtutäituri tegevuse ja 20.05.2011. a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale. Väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldati 22.06.2011. a täitekutse, mille raames edastati ka kaebajale täitmisteade: Harju tööpiirkonna kohtutäitur Priit Petter täidab kaebaja suhtes nõuet, mis koos täitekuludega on 100 733,59 eurot, sissenõudjaks on AS Eesti Krediidipank.
2-11-3404/12
27.01.2011. a esitas M-OÜ kohtule hagi UL vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2010/7303. Hagiavalduse kohaselt kinnitati Viru Maakohtu 05.01.2010. a määrusega tsiviilasjas nr 2-08-81143 hageja ja kostja vahel kompromissleping, mille punkti 1 kohaselt jäi kostja nõudeks hageja vastu 160 000 krooni. Nõude hüvitamine pidi toimuma kahes osas: hiljemalt 15.01.2010. a summas 80 000 krooni ja hiljemalt 31.03.2010. a summas 80 000 krooni. Hageja tasus kostjale esimese osamakse kahes osas, mille kohta andis kostja hagejale kinnituskirja. Lisaks tasus hageja seaduslik esindaja kostjale 01.04.2010. a ülekandega 20 000 krooni, 15.04.2010. a ülekandega 3 500 krooni, 15.10.2010. a 4 000 krooni ja 04.11.2010. a ülekandega 2 500 krooni. Seega teist osamakset on kostjale makstud kokku 30 000 krooni. Ülejäänud summa, 50 000 krooni, osas jõudsid pooled suulisele kokkuleppele, et hageja organiseerib kostjale Soomes töökoha, millega loetakse hageja kohustus kostja eest täidetuks. Hageja täitis oma kohustuse novembris 2010. a. Novembris 2011. a. hakkas kostja hagejalt nõudma 60 000 krooni, tasumist tähtajaga 20. detsember 2010. a, ilma viivisteta. Seega eiras kostja poolte suulist kokkulepet laenujäägi summas 50 000 krooni tasumise kohustuse sissenõudmist hagejalt. Kostja esitas 17.11.2010. a kohtutäiturile Mati Kadak täitmiseks täitedokumendi põhivõla ja viivise nõudes kogusummas 80 000 krooni, märkides täitmisavaldusele, et tegemist on teise osamaksega. Kohtutäitur algatas täitemenetluse täiteasjas nr 008/2010/7303. Hagejale teatati 28.12.2010. a täitmisteatega nimetatud täiteasjas, et võlale lisanduvad viivised 106 800 krooni, lisaks veel täitekulud. Eeltoodu aluse on kostja pahatahtlikult algatanud hageja suhtes täitemenetluse summa 80 000 krooni ja sellele lisanduvate viiviste sissenõudmiseks. Eelkõige ei võlgne hageja kostjale mitte 80 000 krooni, vaid on reaalselt kostjale ära maksnud 30 000 krooni, seega võlgnevuse jäägiks saaks olla
2-05-15774/7
Harju Maakohtu menetluses on OÜ hagi MTÜ vastu õiguse tunnustamiseks kaubamärgile.
2-22-10352/16
Kohtule 15.07.2022. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Luxfilm OÜ (edaspidi hageja) ja Filmit OÜ (edaspidi kostja) 14.07.2021 töövõtulepingu (edaspidi leping) teenuse osutamiseks. Hageja kohustuseks oli toota/valmistada “Xxx xxxe” IV hooaja 16 teemakäsitlust (edaspidi telesaade). Lepingu kohaselt koosnes üks teemakäsitlus 30minutilisest telesaatest, mis tuli edastada Eesti Rahvusringhäälingu telekanalile ETV selliselt, et see jõuaks eetrisse. Leping oli kehtivusega kuni 28.02.2022.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1(2)

1-20-8095

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 29.03.2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-1211 Kohtunik Heili Sepp Vaidlustatud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 25.02.2021 kohtuotsus Vjatšeslav Ostapjuk’i ning Artjom Tulupovi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Apellant Süüdistatav Artjom Tulupov (IK 38507202260; viibib Tallinna Vanglas)

RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Artjom Tulupovi apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud määruse oma määrusega. Kui ringkonnakohus ei näe alust määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohus tegi 25.02.2021 kokkuleppemenetluses otsuse, tunnistades Pärnu Vjatšeslav Ostapjuk’i ning Artjom Tulupovi süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses ja mõistes neile karistused. Maakohus tegi ka otsustused äravõetud esemete, konfiskeerimise ja menetluskulude osas.

2. Muuhulgas määras kohus otsuses välja mõista Artjom Tulupovilt riigituludesse menetluskuluna KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel riigituludesse sundraha 1460 eurot, narkootilise aine ekspertiisi kulu

42 eurot, DNA-ekspertiisi kulu 627 eurot, asitõendi hoidmise tasu 4,40 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 227,80 eurot, kõik kokku 2361,20 eurot. Kohus võimaldas KrMS § 180 lg 3 alusel Artjom Tulupovil tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul.

3. Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni Artjom Tulupov, kes sai otsuse tõlke kätte 10.03.2021.

4. A. Tulupov ei ole nõus, et temalt mõisteti kohtuotsusega välja määratud kaitsjale makstud tasu 227, 80 eurot, kuna kaitsja Leelo Viil pole teinud nii palju tööd, et olla nii palju raha väärt. Ta ei teinud tööd neli tundi, vaid maksimaalselt osales ta 15 minutit A. Tulupovi ülekuulamisel ja 60

2(2)

minutit tõkendiistungil. A. Tulupov palub see summa üle vaadata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Eeltoodust tulenevalt saab ringkonnakohus apellandi vaidlustatud menetluskulude otsustusele hinnangut andes kontrollida vaid seda, kas selle otsustuse tegemisel on järgitud kokkuleppemenetluse norme ja KrMS § 339 lg-s 1 sätestatut.

6. Pärnu Maakohtu 25.02.2021. a otsuses sisalduv otsustus menetluskulude osas vastab 10.02.2021 kokkuleppele, mille A. Tulupov koos kaitsja vandeadvokaat Sven Sillariga allkirjastas ja mille juurde ta 25.02.2021 kohtuistungil jäi. Kokkuleppe punktis 8 on loetletud kõik väljamõistetava menetluskulu osised (ka kogusumma on sama, mis kohtuotsuses), ning esimeseks alapunktiks on: „KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Leelo Viil tasu summas 227,80 eurot riigi õigusabi korras määratud kaitsja osalemise eest kriminaalmenetluses.“ Kokkuleppel on nii A. Tulupovi kui ka tema lepingulise kaitsja S. Sillari allkirjad. A. Tulupov kinnitas kohtuistungil vastuseks kohtu küsimustele, et kokkulepe on talle arusaadav ja ta sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Ta on kinnitanud kokkuleppel oma allkirjaga, et kaitsjat kohtuistungile ei soovinud. Kohtuistungi protokollist ega kusagilt mujalt toimikus pole sedastatav, et A. Tulupov oleks väitnud, et kokkulepe, milles sõnaselgelt selline menetluskulu sisaldus ja millele ta andis nõustuva allkirja kaitsja juuresolekul, ei olnud talle arusaadav; kohus andis talle eraldi võimalusel istungil seda teada anda ja A. Tulupov kinnitas, et saab kokkuleppest aru. Ta ei esitanud mingeid pretensioone selle kohta, et talle polnud kokkuleppe sisu tõlgitud või kaitsja polnud teda selles osas piisavalt nõustanud. Seega olid A. Tulupovil kõik eeldused olla teadlik sellest, et väljamõistetavas menetluskulus sisaldub ka kaitsja L. Viili tasu 227,80 eurot. Kui ta sellesse kokkulepet allkirjastades ei süvenenud, on tegemist tema enda võetud riskiga. Arvestades kokkuleppele antud allkirja ja kohtuistungil üle kinnitatud nõusolekut oli ta L. Viilile määratud kaitsetasu hüvitamisega nõus ja vastupidist polnud ka maakohtul põhjust arvata. Kaebusest ei nähtu ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et maakohus võis menetluskulu osas otsust tehes rikkuda kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätteid või § 339 lõige 1 nõudeid. Sellist rikkumist ei ole A. Tulupov tegelikult ka kohtule ette heitnud. Seega ei ole A. Tulupovil KrMS §

318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsust vaidlustada.

7. Ringkonnakohus juhib ka tähelepanu, et määratud kaitsja L. Viili kuludokumentidest (tl 227- 231) nähtub, et lisaks vahistamise istungile hõlmab vastav tasutaotlus ka vahistamistaotlusega tutvumist; kahtlustatava ülekuulamisega seotud tasutaotlus aga ka transpordiga seonduv. Seejuures kestis A. Tulupovi esimese ülekuulamise protokolli kohaselt (kus osales ka L. Viil, tl 54-57) toiming 28 minutit, mitte 15 minutit, nagu väidab A. Tulupov. Kaitsja taotlustelt ei ilmne, et L. Viil oleks nõudnud 4 tunni töö hüvitamist, nagu väidab A. Tulupov, vaid 2 h 15 minuti töö tasustamist (nädalavahetusel tehtud tööd tasustatakse kõrgemalt).

8. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kuna A. Tulupovil ei ole õigust maakohtu otsust apellatsioonis märgitud küsimuses vaidlustada, tuleb apellatsioon jätta läbi vaatamata ja tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/