2-19-20629/33 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.03.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-20629

Tsiviilasi

P K hagi K Sa vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

5819,02 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja P K (isikukood xxx)

Kostja K S (isikukood xxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Raul Oberg

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 17.02.2021

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista K Salt (S) P K kasuks kahjuhüvitis 5819,02 eurot.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud K Sa (S) kanda.

4. Välja mõista K Salt (S) P K kasuks menetluskulud 425 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. 13.04.2019 toimus Saue vallas Munalaskme-Laitse teel liiklusõnnetus P K (hageja) juhitud

sõiduauto ja K Sale (kostjale) kuuluva hobuse vahel. Hageja väitel põhjustas õnnetuse puude

tagant teele liikunud hobune. Eeltoodut kinnitavad hageja väitel sõiduki pidurdusjäljed.

Õnnetuse tulemusel sai viga hageja sõiduk. Sõiduki eeldatav taastamiskulu on 5695,42 eurot

ning hageja kandis kulu sõiduki õnnetuspaigast ära vedamiseks kasutatud puksiirteenuse eest

summas 123,60 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitis 5819,02 eurot (5695,42

+ 123,60. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

2. Vastuseks kostja vastuväidetele leidis hageja, et kokkupõrge toimus sõiduteel, mitte

teepeenral. Hobune ei olnud hagejale nähtav ja ilmus sõiduteele ootamatult ning hagejal ei

olnud võimalust kokkupõrget vältida. Hagejale tehti test joobeseisundi kohta ning see oli

negatiivne. Kostja ei ole selgitanud, kuidas on haagis seotud sõiduteele juhita looma ootamatu

ilmumisega. Remonti vajav sõiduk asub Tallinnas ja ei saa tehnilistel põhjustel iseseisvalt

liikuda. Hageja pöördus Tallinnas asuva remonditöökoja poole, mida aktsepteeris hageja

kindlustusfirma. Kostja poolt pakutud töökoda asub Pärnus. Samuti on töökodadel erinev

kogemus. Hageja valitud töökoda tegutseb turul kuusteist aastat, kostja pakutud neli aastat.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

3. Kostja vaidles kohtule 12.03.2020 esitatud seisukohas hagile vastu. Kostja ei vaidlustanud,

et tema hobune pääses aedikust (elektritaraga piiratud) välja ning kuna hobune liikus juhita,

siis võis ta rikkuda liiklusseaduse nõudeid. Kostja väitel liikus hobune pärast aedikust välja

saamist teepeenral, mille laius on 2,35 meetrit, ning mitte sõiduteel. Õnnetuse toimumise

asukohas on kiirusepiiranguks 60 km/h. Kostja hinnangul ületas hageja kiirust, sest

piirkiirusega sõites ei oleks hobune saanud paiskuda 20 meetrit edasi. Samuti oleks hagejal

olnud võimalik otsasõitu vältida, sest hobuse astumine tee ääres oli nähtav juba 200 meetrit

varem. Täiendavalt väitis kostja, et hageja oli juhtinud sõidukit joobeseisundis ning hageja

sõidukile oli ühendatud haagis, millel puudus kehtiv ülevaatus. Eeltoodu võis õnnetuse

toimumist soodustada.

4. Kostja vaidles vastu ka kahju suurusele. Kostja väitel saab auto taastamise teha odavamalt

ning kostja sai hinnapakkumise summale 4690 eurot. Kostja leidis, et kahju hüvitamisel tuleb

täiendavalt arvestada, et ka hageja oli sõiduki valdajana suurema ohu allika valdaja ning

põhjustas kostjale kahju hobuse surma näol.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus rahuldab hagi.

6. Hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude, mis koosneb sõiduki taastamiskuludest

5695,42 eurot ning sõiduki õnnetuspaigast ära vedamiseks kasutatud puksiirteenuse eest

summas 123,60 eurot.

7. Kohus täitis 19.08.2020 määrusega mh ka selgitamiskohustust ning selgitas käesolevale

vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (tl 80-81).

8. Kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 alusel tuvastatuks

järgmised vaidlustamata asjaolud. 13.04.2019 toimus Saue vallas Munalaskme-Laitse teel

liiklusõnnetus hageja juhitud sõiduauto ja kostjale kuuluva hobuse vahel. Nimetatu on

tõendatud ka kohtule esitatud liiklusõnnetuse teatega (tl 16 ja 16 pöördel). Õnnetuse

tulemusel sai viga sõiduk Volvo XC90. Nimetatud sõiduki omanik on hageja (tl 19).

9. Hageja nõue tuleb kvalifitseerida võlaõigusseaduse (VÕS) § 1056 alusel. Kahju

põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab

kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik (VÕS § 1056).

Loomapidaja vastutab looma poolt tekitatud kahju eest (VÕS § 1060). Riskivastutuse

eelduseks on 1) riskivastutusega kaitstud kahju tekkimine nt asja kahjustamine; 2) suurema

ohuallika valitsemine; 3) suurema ohu allikast lähtuva iseloomuliku riski realiseerumine selle

valitsemise käigus; 4) põhjuslik seos riski realiseerumise ja kahju vahel. Hageja peab

tõendama kahju tekkimist, hobusepidamisele iseloomuliku riski realiseerumist, põhjuslikku

seost hobusest lähtunud iseloomuliku riski ja kahju vahel ning et kostja oli hobuse valitseja

õnnetuse toimumise ajal.

10. Vaidlust ei ole, et kostja oli õnnetuses osalenud hobuse valitsejaks õnnetuse ajal. Pooled

vaidlevad kahju suuruse üle ja selle üle, kas kahju tekkis hobusest lähtunud iseloomulikust

riskist (hobune jooksis ootamatult teele) või mitte.

11. Riskivastutuse eesmärgiks on eriti ohtlikust asjast või tegevusest lähtuva iseloomuliku

(kõrgendatud) ohu realiseerumise korral tagada kahju kannatanud isikule hüvitisnõue,

sõltumata sellise ohu allikat (suurema ohu allikat) valitsenud isiku tegevuse õigusvastasusest

ja süüst. Riskivastutuse kohaldamiseks pole vaja tuvastada vastutava isiku tegu kui kahju

põhjust. VÕS § 1056 lg 1 kohaselt kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või

tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst,

ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma

põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise

eest, kui seadusest ei tulene teisiti. Kaitstud õigushüvedeks, mille kahjustamise korral

riskivastutus tekkida saab, on seega mh omandiõigus asjade suhtes.

12. Suurema ohu allikaga põhjustatud kahju eest vastutust ette nägevate sätetega määratletud

kaitstud õigushüved määratlevad ära ka suurema ohu allikaga seotud ohu realiseerumise

korral hüvitamisele kuuluva kahju, sest vastavate kaitstud õigushüvede kaudu on muu hulgas

määratletud suurema ohu allika valitseja vastutust ettenägevate õigusnormide kaitse-eesmärk

VÕS § 127 lg 2 tähenduses. Vaidlus puudub, et hageja auto sai liiklusõnnetuse tagajärjel

kahjustada.

13. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult

lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat

asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis

eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (VÕS § 132

lg 3 lg 1). Kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu

tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles

need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist (VÕS § 139 lg 1). Kahjustatud isiku poolt

kantavaks riskiks võib olla suurema ohu allika valitsemine nt autoga liiklemine. Teise

suurema ohu allika vastutust ei peaks arvestama juhul, kui õnnetus oli kannatanu jaoks

vältimatu.

14. Kohus analüüsib, kas õnnetus oli hageja jaoks vältimatu. Kostja leiab, et õnnetus oli

hageja jaoks välditav, kuna hobune oli teepeenral. Kohus leiab, et tõendamist ei leidnud, et

õnnetus oli hageja jaoks välditav. Kohtule esitatud kaardilt nähtub auto liikumise suund ning

samuti hobuse liikumise suund (tl 62). Tunnistaja I.P ütlustega on tõendatud, et nad sõitsid

suvilast koju tagasi. Äkki poeg ütles „hobune“ ja siis toimuski kokkupõrge. Kõik käis väga

kiiresti. Hobune jooksis väga kiiresti (tl 111). Tunnistaja I.P sõnul nad ei sõitnud väga kiiresti,

kuna neil oli sõidukile kinnitatud poolhaagis telliskivide ja kultiveerijaga. Tunnistaja I.P

tarvitas 1,5 tundi enne õnnetust alkoholi (tl 111). Tunnistaja M.Mi sõnul jooksis hobune väga

kiiresti. Oli väga järsk pidurdus, auto sõitis nagu vasakule ja tunnistaja nägi otse ees hobust.

Tunnistaja sisetunne ütles, et kiirust ei ületatud (tl 111 pöördel). Tunnistaja A.P andis ütlusi

selle kohta, et nad hakkasid väiksemat hobust tallist võtma ja see hobune kes tee peale läks,

see murdis tallist välja. Hobune tegi joostes paar tiiru ja siis läks rahulikult tee poole. Hobune

seisis enne otsasõitu tee servas muru peal (tl 112 pöördel). Tunnistaja S.P andis ütlusi selle

kohta, et koplis oli kaks hobust. Ki hobune lükkas selle teise hobuse kõrvale ja lükkas ennast

massiga koplist välja. Või sellest tallist, mitte koplist. Auto tuli väga kiiresti. Hobune ei läinud

üle tee ja seisis teepeenral (tl 114).

15. Tunnistajate A.Pi ja S.Pi ütlused hobuse algse asukoha osas on vastuolus kostja esmases

vastuses esitatuga. Kostja märkis esimeses menetlusdokumendis, et hobusel tekkis aedikus

paanikahoog ning ta tungis läbi elektritara sõidutee poole (tl 37). Kohtuistungil seletas hageja

esindaja, et vastuses sai kirja pandud kostja esindaja arusaama järgi nii nagu kostja esindaja

algselt aru sai. Täna on selgem kus asub tall ja elektritara (tl 115 pöördel). Kohus on

seisukohal, et vastuolu tõttu tuleb arvestada kostja esmase seisukohaga.

16. Kohus leiab, et ei eluliselt usutav, et hobune oskaks lahti pääsedes jääda seisma just

teepeenrale enne sõiduteed. Hobune on suur loom ja võib käituda ettearvamatult. Kohus on

seisukohal, et kohtule esitatud fotod ei tõenda seda, et hageja sõitis teepervel muru peal

seisvale hobusele otsa (tl 12-15). Samuti ei nähtu kostja poolt esitatud fotodest, et muru peal

seisev hobune pidi olema hagejale nähtav 200 meetrit eemalt (tl 40-45). Kohtule esitatud

fotodelt nähtub, et tee ääres olid sõidukijuhi (hageja) poolt vaadatuna suured puud (43-45,

63). Kohtu hinnangul ei nähtu kostja viidatud fotolt rehvijäljed muru peal (tl 15). Kohtul on

kõike tõendeid kogumis hinnates tekkinud veendumus, et hobune läks ikkagi ise autoteele.

Kohus ei ole veendunud, et aedikust lahti pääsenud ilma peremeheta liikunud hobune jääb

kuulekalt just enne autoteed seisma. Kohus arvestab ka kostja esimeses vastuse märgituga

selle kohta, et hobune sai aedikus elektrilöögi ja sai aedikust välja. Kohut ei veena ümber

kostja väide, et pärast elektrilöögi saamist liikus hobune väga rahulikult ja jäi muruplatsile

seisma.

17. Auto kiiruse osas kirjalikke tõendeid ei ole. Hageja tunnistajate sõnul ei sõitnud nad väga

kiiresti. Kohus möönab, et alkoholi tarbimise tõttu enne sõitu võis nende tajumisvõime olla

vähenenud. Kostja tunnistajate sõnul tuli auto väga kiiresti ja arvatavasti ületas kiirust.

Vaidlus puudub, et õnnetuskohal oli lubatud kiirus 60km/h. Kohtu hinnangul ei oleks õnnetus

olnud välditav ka lubatud kiiruse puhul. Kostja väide selle kohta, et hageja oli autoroolis

alkoholijoobes on tõendamata. Hageja on tõendanud väärteomenetleja e-kirjaga, et sõiduki

omanik oli kaine ja mootorsõiduki juhtimisõigusega. Sõidukis viibijate väitel oli roolis

sõiduki omanik P K (hageja). Tõendamist ei ole leidnud, et roolis viibis keegi teine (tl 79).

Asjaolu, et hageja sõidukile oli ühendatud haagis, mille puudus kehtiv ülevaatus ei oma asjas

tähtsust.

18. Eeltoodust tulenevalt kohus ei tuvastanud hobuse valdaja vastutuse välistamise aluseks

olevaid asjaolusid. Kohtu hinnangul võimaldavad esitatud ja kogutud tõendid järeldada, et

auto kahjustused, millel hageja poolt esitatud nõue põhineb, on tekkinud kui suurema ohu

allikale iseloomuliku riski realiseerumise tagajärjel. Samuti on olemas põhjuslik seos riski

realiseerumise ja kahju vahel.

19. Kohus võtab seisukoha kahju suuruse osas. Hageja auto sai õnnetuses kahjustada (tl 17).

Hageja on esitanud kahjusumma tõendamiseks xxx OÜ kalkulatsiooni (tl 20-21). Nimetatud

kalkulatsiooni kohaselt on sõiduki taastamiseks vajalikud kulud summas 5695,42 eurot.

Kostja leiab, et kalkulatsioonis kajastuvad hinnad ei vasta turuhinnale, vaid on turuhinnast

kõrgemad. Kostja esitas märgitud summa osas vastuväited ja esitas omapoolse

hinnapakkumise kalkulatsioonis välja toodud tööde osas summas 4690 eurot (tl 50-50

pöördel). Kostja poolt pakutud töökoda asub Pärnus. Hageja on selgitanud, et remonti vajav

sõiduk asub Tallinnas ja ei saa tehnilistel põhjustel iseseisvalt liikuda. Hageja valitud töökoda

tegutseb turul kuusteist aastat, kostja pakutud neli aastat. Nimetatud pakkumiste vahe on 1000

eurot. Auto transportimiseksTallinnast Pärnusse tuleks samuti kanda kulud. Kostja ei ole

tõendanud enda väidet, et sõiduki transport treileril Tallinnast Pärnusse maksab vähem kui

1000 eurot. Kohtu hinnangul ei ole mõistlik valida 1000 eurot odavam pakkumine millele

lisanduksid veel auto transpordikulud Pärnus asuvasse töökotta ja tagasi. Tallinnas asuvate

teiste töökodade hinnapakkumisi kostja esitanud ei ole. Seega on põhjendatud võtta aluseks

hageja poolt esitatud hinnapakkumine summas 5695,42 eurot. Samuti on tõendatud hüvitada

hagejale tekitatud kahju puksiirteenuste kulude näol 123,60 eurot ( tl 18). Puksiirteenuse kulu

suurust kostja vaidlustanud ei ole.

20. Kohtule esitatud asjaoludest tulenevalt ei tekkinud kahju osaliselt hagejast tulenevatel

asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest hageja vastutab. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid,

millest tulenevalt saaks VÕS § 139 lg 1 alusel kahju vähendada.

21. Kohus ei nõustu kostja kohtukõnes esitatud väitega, et hobuse maksumust saab käsitleda

protsessuaalse tasaarvestusena. Tasaarvestusavaldust kostja kohtule esitanud ei ole.

Nimetatud väite tõi kostja esile alles kohtukõnes. TsMS § 402 lg 2 kohaselt võib kohtukõnes

viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud

tõenditele. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostja väite TsMS § 402 lg 2 alusel

tähelepanuta.

22. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

tekitatud kahju 5819,02 eurot (5695,42 eurot ja 123,60 eurot).

MENETLUSKULUD

23. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173

lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

24. Hageja menetluskulud koosnevad hagiavalduselt tasutud riigilõivust 425 eurot (tl 25).

25. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks mh riigilõiv. Menetluses tasutud riigilõivu

kulu 425 eurot on seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Seega kuulub kostjalt hageja

kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 425 eurot.

26. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).

27. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik