2-20-16085/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

26. märts 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-16085

Tsiviilasi

WSFND Action OÜ avaldus WiseFund Capital OÜ

pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 14. jaanuari 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

WSFND Action OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlausaldaja (määruskaebuse esitaja): WSFND

Action OÜ (registrikood 16053576), lepingulised

esindajad advokaadid Denis Piskunov ja Marek Keiman

Võlgnik (vastustaja määruskaebemenetluses): WiseFund

Capital OÜ (registrikood 14675782), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Liis Könn

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata WSFND Action OÜ 28. jaanuari 2021 taotlus täiendavate

dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks.

2. Harju Maakohtu 14. jaanuari 2021 määrus jätta muutmata.

3. Määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta WSFND Action OÜ kanda.

5. Rahuldada osaliselt võlgniku taotlus määruskaebemenetluse kulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks. Määrata võlgniku vajaliku ja põhjendatud menetluskulu

summaks määruskaebemenetluses 600 eurot ja mõista see summa võlausaldajalt

WSFND Action OÜ-lt võlgniku WiseFund Capital OÜ kasuks välja. Määruse

jõustumisest alates kuni täitmiseni kohustada võlausaldajat tasuma välja mõistetud

menetluskulu summalt võlgnikule viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord

Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas on menetlusosalisel õigus esitada

määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib

menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi

vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

2 (6)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Ülejäänud osas ei ole käesolev määrus vaidlustatav.

MENETLUSE KÄIK

1. WSFND Action OÜ (võlausaldaja) esitas 3. novembril 2020 Harju Maakohtule avalduse

WiseFund Capital OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.

Võlausaldaja peamised väited olid järgmised:

-

võlgnik on ühisrahastust pakkuva veebiplatvormi www.wisefund.eu haldaja. Platvormi

kasutajad tegid platvormil investeerimise eesmärgil makseid erinevatele võlgnikuga

seotud ühingute pangakontodele. Tegelikkuses loodi kasutajatele ebaõige ettekujutus

platvormi olemuse kohta, mistõttu kandsid kasutajad võlgnikule raha eksimuses, et see

investeeritakse platvormil avaldatud projektidesse;

-

võlgnik sisuliselt lõpetas oma tegevuse, sh kasutajate kontodele intresside ja laenu

tagasimaksete krediteerimise, tuues ettekäändeks CODIV-19 pandeemiat ja sellest

põhjustatud raskeid tagajärgi laenusaajatele. Raskused kaasnesid siiski sellega, et

investorid hakkasid kahtlustama pettust ja sellekohane teave levis avalikes portaalides;

-

võlgnikult nõutud väljamaksete maht eelduslikult ületas võlgniku hoiuste mahu,

mistõttu lõpetas võlgnik väljamaksete teostamise. Võlgnik põhjustas platvormi

kasutajatele kahju, sest raha ei laenatud investeeringu korras lubatud viisil projektidega

seotud äriühingutele. Alates pettuse avastamist on paljud kasutajad esitanud võlgniku

vastu nõudeid raha tagastamiseks, aga neid pole rahuldatud;

-

platvormi kasutajad loovutasid oma nõuded võlgniku vastu võlausaldajale, kes esitas

9. oktoobri 2020 e-kirjaga võlgnikule loovutatud nõuete ulatuses (353 809,34 eurot)

raha maksmise nõude koos pankrotihoiatusega;

-

võlgnik on minimaalse osakapitaliga ühing, tal puudub registrijärgne vara. 2019. aasta

majandusaastaaruande järgi oli vara 19 442 eurot, st oluliselt vähem kui esitatud nõue.

Eelnev viitab asjaolule, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

2. Võlgnik vaidles nõudele vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

nõude loovutamist pole toimunud või on ebaselge, mida loovutati. Investorid ei ole

võlgnikku loovutamisest teavitanud. Võlausaldaja esitas koopiad loovutamise

teadetest, mille ehtsuses võlgnik kahtleb. Mitmel dokumendil pole allkiri omakäeline,

vaid kleebitud; kaks teadet pole allkirjastatud. Nimed ja summad on värviliselt

märgistatud nagu vajaks andmete õigsus kontrollimist. Samuti pole lisatud andmeid,

mis võimaldaks tuvastada investorite isikusamasust. Võlgnik palus pärast

pankrotihoiatuse saamist tõendada loovutust, aga võlausaldaja ei vastanud;

-

võlausaldaja esitas vastuolulisi andmeid väidetavate nõuete kohta. Pankrotihoiatuses

esitas võlausaldaja kaks korda suurema nõude ja väitis, et talle on nõude loovutanud

182 investorit, kuid pankrotiavalduses tugineb 20 investori nõudele;

-

võlausaldaja ei esitanud nõuetekohast pankrotihoiatust. Pankrotihoiatusest ei selgu,

mis kuupäeval nõue sissenõutavaks muutus;

3 (6)

-

võlgnik ei sõlmi investoritega laenulepinguid ega halda nende makseid. Võlgnik

võimaldab laenusaajatel (projektiomanikel) avaldada portaalis teavet laenusoovide

kohta ja pakub tehnilist lahendust rahastamiseks. Laenusuhe tekib laenuandja

(investori) ja laenusaaja (projektiomaniku) vahel. Investorite raha haldamise, sh

vastuvõtmise ja maksete tegemise ülesanne on agendil – Wisefund Finance OÜ-l

(varem oli see õigus Wisefund Capital Kft-l). Võlgnik ei esitanud ebaõigeid andmeid

ega vastuta projektiomanike teabe ega tegevuse eest;

-

võlgnik ei saanud investoritelt raha, seda käsutas agent, st võlgnikult ei saa raha tagasi

nõuda; portaali vastutus on laenulepingu kohaselt piiratud 100 euroga investori kohta;

-

projektid pole fiktiivsed. Lõppenud projektide alusel on laenusaajad laene tagasi

maksnud ja nende arvelt on investoritele tagastatud investeeringuid koos intressiga (sh

ka neile 20-le investorile, kes väidetavalt loovutasid nõuded avaldajale);

-

laenulepingutest tulenevad nõuded ei ole vähemalt osaliselt muutunud sissenõutavaks,

kuna laenude tagastamistähtaeg pole saabunud;

-

võlgnik ei ole püsivalt maksejõetu. 2019. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli

võlgniku aastane müügitulu 43 750 eurot, puhaskasum 14 577 eurot ja vara

19 124 eurot. Ühingu omakapitali oli 17 077 eurot. 2020. aasta kolme esimese kvartali

maksustatav käive Eestis oli 78 148,95 eurot. Võlgnikul ei ole maksehäiret ega

maksuvõlga. Võlgnik on tähtaegselt esitanud majandusaasta aruanded. Võlgnikul on

kontol raha 17 500 eurot. Võlgnikule ei kuulu registervara ega kinnisasju, kuid see ei

tähenda automaatselt, et ühing oleks maksejõuetu. Võlgniku tegevusvaldkond ei eelda

suures mahus põhivara omamist ja seega ei ole registervara puudumisest midagi

ebaharilikku ega maksejõuetusele viitavat;

-

võlgnikul on omab majandustegevus. Platvormi kaudu on investeerimiseks avatud üks

uus projekt kogumahus 195 000 eurot ja kolm laenutaotlust on läbivaatamisel.

Varasemalt rahastatud projektidest on võlgnikule laekumas vahendustasu. Võlgnik

teeb tööd platvormi arendamisel ning otsib uusi projekte ja investoreid.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus jättis 14. jaanuari 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) võlausaldaja avalduse

rahuldamata pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 3 p-de 1 ja 4 alusel ning lõpetas asja menetluse.

Menetluskulud jättis kohus võlausaldaja kanda ja määras kindlaks võlgnikule hüvitatava

summa.

3.1. Maakohtu hinnangul vaidleb võlgnik nõudele põhjendatult vastu, mistõttu vaidlus tuleb

lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Pankrotimenetlus eeldab, et võlausaldaja nõue on

selge. Pankrotimenetluses ei ole võimalik sarnaselt hagimenetlusega nõude aluseks olevate

asjaolude väljaselgitamine. Võlgnik esitas pankrotiavalduses märgitud nõude kohta piisavalt

vastuväiteid, mille tõttu nõude suuruse ja aluse hindamine kuulub hagimenetlusse.

3.2. Võlgniku püsiv maksejõuetus ei ole piisavalt põhistatud. Kohtule esitatud andmetest ei

ilmne, et võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik tõi esile, et 2019. aasta aruande järgi oli müügitulu

43 750 eurot, puhaskasum 14 577 eurot ja vara 19 124 eurot, omakapital 17 077 eurot. Lisaks

nähtub esiletoodust, et 2020. aasta kolme esimese kvartali jooksul on võlgniku maksustatav

käive Eestis 78 148,95 eurot ja tal puuduvad maksuvõlad.

3.3. Menetluskulud jättis maakohus PankrS § 15 lg 6 alusel võlausaldaja kanda. Võlgniku

lepingulise esindaja kulu on põhjendatud ja vajalik 20 t ulatuses tunnitasumääraga 150 eurot, st

kokku 3000 eurot (= 20 × 150).

4 (6)

MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSE KÄIK MAAKOHTUS

4. Võlausaldaja esitas 28. jaanuaril 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada ja uue määrusega nimetada ajutine haldur või saata asi uueks lahendamiseks

maakohtule. Menetluskulud palub võlausaldaja panna võlgniku kanda.

Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

4.1. Esiteks on võlausaldaja nõue selge. Võlgnik esitles ühisrahastusplatvormil fiktiivseid

investeerimisprojekte ja laenusaajaid ning jättis kasutajatelt kokku kogutud raha neile laenuna

üle kandmata. Sellega rikkus võlgnik käsundussuhtes platvormi kasutajatega hoolsus- ja

lojaalsuskohustust, samuti juhiste järgimise kohustust ja põhjustas platvormi kasutajatele kahju.

Alternatiivselt põhjustas võlgnik platvormi kasutajatele kahju deliktiõiguse sätete alusel, sest

rikkus seadusest tulenevat kohustust. Pankrotiavalduses märgitud kasutajad loovutasid nõuded

võlgniku vastu võlausaldajale ja võlausaldajal on võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud

kahju hüvitamise nõue 353 809,34 eurot.

4.2. Teiseks ei esitanud võlgnik ühtegi sisulist vastuväidet ega tõendeid suhtest võlgniku ja

platvormil avaldatud laenusaajate vahel. Võlgnikul lasub tõendamiskoormis asjaolu suhtes, et

platvormil esitleti investeerimisvõimalustena üksnes reaalseid projekte ja võlgnik on oma

kontrollitavate agentide vahendusel kandnud kasutajate raha platvormil esitletud ühingutele.

4.3. Kolmandaks on pankrotimenetluse alustamine põhjendatud, et võlausaldajal oleks

võimalik kasutada kõiki pankrotimenetluse vahendeid vara tagasivõitmiseks. Vastasel korral

puudub pettuse ohvritel reaalne võimalus raha tagasi saada. Võlgnikul pole arvestatavat vara,

mida hagimenetluses nõude tagamiseks arestida. Kohtuvaidluse pidamise ajal mööduks

võimalus vara tagasi võita, kui täitemenetlus ebaõnnestub. Samuti on seejärel oluliselt

raskendatud või võimatu vastutavate füüsiliste isikute suhtes tõendusmaterjali, sh maksete

teostamiseks kasutatud IP-aadressidega seonduva teabe väljaselgitamine. Eelnev muudaks

hilisema pankrotimenetluse efektiivse läbiviimise sisult võimatuks.

4.4. Neljandaks on ennatlik maakohtu järeldus, et võlgniku püsivat maksejõuetust pole

piisavalt põhistatud ja tõendatud. Võlausaldaja tõendas, et ta hoiatas võlgnikku kirjalikult

pankrotiavalduse esitamisest ja võlgnik ei täitnud nõuet 10 päeva jooksul. Lisaks on tõendatud,

et võlgniku vara on viimase majandusaasta aruande põhjal oluliselt väiksem kui nõue.

Ebaõige on ka maakohtul maksejõuetuse kohta ennatliku järelduse tegemine ilma, et ajutine

pankrotihaldur oleks selgitanud erapooletult välja võlgniku vara ja kohustused ning andnud

hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ilma ajutise halduri aruandeta ei

ole võimalik hinnata, kas võlgniku kohustuste täitmine on igapäevases majandustegevuses

võimalik. Võlausaldajalt ei saa eeldada võlgniku kohustuste kohta võlanimekirja esitamist.

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis võlgnikule tähtaja sellele vastamiseks.

Võlgnik vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 3. märtsil 2021.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Võlausaldaja kannab

määruskaebuse menetlemise kulud.

7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järelduse ja põhjendustega. Pankrotiavaldus jäi õigesti

rahuldamata, sest võlausaldaja nõue ei ole selge. Vastuseks määruskaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

5 (6)

7.1. Pankrotiavalduse alus peab olema selge nõue (nt Riigikohtu 6. märtsi 2002 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-17-02, p 10). Nii on PankrS § 31 lg 1 ja § 15 lg 3 p 1 suunatud eelkõige

sellele, et pankroti väljakuulutamise menetluses ei toimuks sisulise vaidluse lahendamist

pankrotiavalduse esitaja ja võlgniku vahel. Sisulised vaidlused lahendatakse hagimenetluses

väljaspool pankrotimenetlust.

7.2. Maakohus leidis menetlusosaliste esile toodu ja tõendite põhjal õigesti, et võlausaldaja

nõue pole selge.

Pooled vaidlevad investeerimislepingute sõlmimise ja investorite poolt nõuete loovutamise

asjaolude üle. Võlgnik esitas vastuväited, et pole investoritega laenulepinguid sõlminud,

investorid pole oma nõudeid võlausaldajale loovutanud ja kahjusumma kujunemine pole

arusaadav. PankrS § 10 lg 1 kohustab võlausaldajat oma nõuet tõendama ning sama paragrahvi

teise lõike p 1 nimetab võlgniku maksejõuetuse põhistamisel ühe eeldusena nõude

sissenõutavaks muutumise. Võlausaldaja ei esitanud selgeid ja veenvaid tõendeid loovutamise

ega loovutatud nõude kohta.

Ringkonnakohtu hinnangul ületaks poolte õigussuhete hindamiseks vajalike faktiliste asjaolude

tuvastamine ja tõendite hindamine käesoleval juhul piirid, milles pooltevahelisi vaidlussuhteid

on võimalik hinnata pankrotiavalduse menetlemisel. Nõude kontrollimisel tuleb hinnata kõiki

võlgniku esitatud vastuväiteid, aga selleks vajalike asjaolude tuvastamine väljub

pankrotiavalduse läbivaatamise piiridest. Võlgnik põhistas piisavalt vastuväidete aluseks

olevaid asjaolusid.

Järelikult ei saa pankrotiavalduse menetlemisel võtta ühtset seisukohta võlausaldaja nõude

selguse kohta. Seetõttu pole ringkonnakohtul ka vaja ega võimalik vastata kaebuse väidetele

konkreetsete asjaolude ja tõendite kohta. Samad väited ja tõendid saavad pooled soovi korral

esitada nõude üle peetavas hagimenetluses.

7.3. Ainetu on võlausaldaja arusaam nagu tuleks pankrotimenetlus läbi viia võlausaldaja

majandushuvide parema kaitse eesmärgi järgimiseks. Pankroti väljakuulutamise ega ka ajutise

halduri nimetamise sellist alust seadus ette ei näe.

7.4. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus põhjendatult ajutise halduri PankrS § 15 lg 3 p 1

alusel nimetamata. Juhul, kui kohus tuvastab ühe PankrS § 15 lg-s 3 nimetatud aluse, puudub

vajadus hinnata ülejäänud ajutise halduri nimetamise eelduste täidetust, mh kas võlgniku

maksejõuetus on põhistatud.

8. Võlausaldaja esitas koos määruskaebusega täiendavad tõendid, millega soovis tõendada

kahe äriühingut kinnitust, et nad pole võlgniku portaali kaudu laenu taotlenud ega saanud.

Eespool esitatud põhjendustest tuleneb, et võlausaldaja märgitud asjaolud pole avalduse ega

kaebuse lahendamisel asjakohased. Neil kaalutlustel jääb võlausaldaja taotlus TsMS § 238 lg 1

esimese lause alusel rahuldamata. Tõendite elektroonilise esitamise tõttu pole vaja neid

tagastada. Praegused tehnilised võimalused ei ole piisavad, et kohus saaks tagastada tõendid

infosüsteemi vahendusel.

9. Määruskaebuse menetlemise kulud kannab TsMS § 171 lg 1alusel võlausaldaja, sest tema

kaebus jääb rahuldamata.

9.1. Võlgniku menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus esindajal kaebusega tutvumisele ja

vastuse koostamisele kokku 8 t. Esindaja tunnitasu määr oli 175 eurot. Võlgnik palub endale

hüvitada 1400 eurot. Ringkonnakohus leiab, et asja sisu ning kaebuse ja vastuse mahtu arvesse

võttes on lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu määruskaebuse läbivaatamisel 4 t.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asja sisu arvestades on kohane tasumäär käesoleval

juhul 150 eurot, millest lähtuvalt peab vaidluse vastaspool kulud hüvitama. Käibemaksu

hüvitamist võlgnik ei taotle.

6 (6)

9.2. Eelneva põhjal tuleb võlausaldajalt võlgniku kasuks välja mõista TsMS § 174 lg 1 ja

§ 175 lg 1 alusel õigusabikulu hüvitamiseks 600 eurot (= 4 × 150). Võlgniku taotluse ja TsMS

§ 177 lg 4 alusel märgib kohus, et võlausaldaja peab maksma menetluskulude tasumisega

viivitamise korral võlgnikule viivist. Rahuldamata jääb võlgniku taotlus 800 euro (= 1400 –

600) hüvitamiseks

10. PankrS § 5 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse üksnes

siis, kui see on samas seaduses ette nähtud. Maakohus jättis PankrS § 15 lg 1 alusel rahuldamata

võlausaldaja avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ja lõpetas pankrotiavalduse

menetluse. ParkrS ei võimalda selles osas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust

esitada, sest PankrS § 15 lg 5 sätestab sellise määruse korral ainult ühekordse kaebeõiguse.

Menetluskulude jaotust ja rahalist kindlaksmääramist saab vaidlustada TsMS § 178 lg 1 alusel.

Kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata TsMS § 178 lg 2 alusel siiski vaid juhul, kui

vaidlustatav summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)