2-20-4505/38 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. märts 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-4505

Tsiviilasi

Jevgeni Ponikarovi hagi VidarGrand Company OÜ

vastu töövaidluses

VidarGrand Company OÜ hagi Jevgeni Ponikarovi

vastu töövaidluses

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

Apellatsioonkaebus I 0 eurot

Apellatsioonkaebus II 3315,66 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 27. novembri 2020 otsus

Kaebuse esitajad ja kaebuste

liigid

Jevgeni Ponikarov apellatsioonkaebus

VidarGrand Company OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant I / vastustaja II (hageja / kostja): Jevgeni

Ponikarov (isikukood XXX), esindaja riigi õigusabi korras

advokaat Kristina Viznovitš

Apellant II / vastustaja I (kostja / hageja): VidarGrand

Company OÜ (registrikood 14067730), esindaja Sergei

Desjatnikov

RESOLUTSIOON

1. Täiendada Tartu Maakohtu 27. novembri 2020 otsuse resolutsiooni p-s 6

menetluskulude jaotuse osas ning jätta Jevgeni Ponikarovi menetluskulud Eesti

Vabariigi kanda. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon järgmiselt:

2.1. Tuvastada, et Jevgeni Ponikarovi ja VidarGrand Company OÜ vahel 1. augustil

2017 sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine.

2.2. Lõpetada Jevgeni Ponikarovi ja VidaGrand Company OÜ vahel sõlmitud

tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 15. septembrist 2019.

2.3. Mõista VidarGrand Company OÜ-lt Jevgeni Ponikarovi kasuks välja hüvitis

TLS § 109 lg 1 alusel 1316 eurot (bruto).

2.4. Jätta rahuldamata Jevgeni Ponikarovi hagi ületunnitöö eest tasu ja viivise

väljamõistmiseks.

2.5. Jätta rahuldamata VidarGrand Company OÜ hagi kahju hüvitamiseks.

2.6. Jätta VidarGrand Company OÜ menetluskulud tema enda kanda ja Jevgeni

Ponikarovi menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

3. Jevgeni Ponikarovi apellatsioonkaebus rahuldada alternatiivsel alusel ning

VidarGrand Company OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta VidarGrand Company OÜ kanda. Välja

mõista VidarGrand Company OÜ-lt Eesti Vabariigi kasuks 365,04 eurot.

5. Jätta rahuldamata VidarGrand Company OÜ taotlus uute tõendite (saatelehed,

kassa seis ja koondtabel) asja juurde võtmiseks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Jevgeni Ponikarov (hageja, töötaja) esitas 30. augustil 2019 töövaidluskomisjonile avalduse

VidarGrand Company OÜ (kostja, tööandja) vastu, milles taotles töölepingu erakorralise

ülesütlemise tühisuse tuvastamist, töölepingu lõpetamist TLS § 107 lg 2 alusel, hüvitist,

töötamise registri kannete muutmist, töötasu ületunnitöö eest, haigushüvitist ja viiviseid.

VidarGrand Company OÜ esitas töövaidluskomisjonile avalduse Jevgeni Ponikarovi vastu

kahju hüvitamiseks ning taotles samas vastastikuste nõuete tasaarvestamist.

Töövaidluskomisjon tegi 20. veebruaril 2020 otsuse, millega:

- luges tuvastatuks, et poolte vahel 1. augustil 2017 sõlmitud töölepingu erakorraline

ülesütlemine on tühine;

- lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel 15. septembrist 2019;

- jättis töötaja töötasu nõude täies ulatuses rahuldamata;

- mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja haigushüvitise 6,13 eurot (bruto);

- jättis töötaja haigushüvitise nõude summas 40,55 eurot (bruto) rahuldamata;

- jättis töötaja esitatud viivise nõude täies ulatuses rahuldamata;

- mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel 1316 eurot (bruto);

- jättis tööandja esitatud kahju hüvitamise nõude täies ulatuses rahuldamata;

- jättis rahuldamata tööandja taotluse vastastikuste nõuete tasaarvestamiseks;

- jättis rahuldamata tööandja taotluse töötaja hüvitise nõude osas aegumise kohaldamiseks.

2. Kostja esitas 18. märtsil 2020 Tartu Maakohtule taotluse (tl 8-9) töövaidluskomisjonile

esitatud avalduste läbivaatamiseks hagina osas, millega:

- tuvastati, et poolte vahel 1. augustil 2017 sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine on

tühine;

- mõisteti hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitis 1316 eurot (bruto);

- jäeti rahuldamata kostja kahju hüvitamise nõue ja taotlused.

3. Hageja esitas 23. märtsil 2020 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt

välja ületunnitöö eest 6142,19 eurot ja viivised (tl 1-5).

4. Hageja ja OÜ VidarGrand (registrikood 12912918, registrist kustutatud) sõlmisid 1. augustil

2017 töölepingu nr 03/17, milles leppisid kokku, et töötaja asub tööle Rõngu kauplusesse

müüjana täistööajaga, tööaja kestus on 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Tööaega arvestatakse

summeeritud arvestuse põhimõttel perioodiga üks kuu. Pooled sõlmisid 1. oktoobril 2018

töölepingu lisa nr 2, millega muudeti töötaja tööaega ja töötasu suurust ning lepiti kokku, et

töötaja asub tööle osalise tööajaga, tööaja kestus on 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas. Töötasu

on 250 eurot kuus (bruto).

Perioodil 15. august 2016 kuni 15. august 2019 tegi hageja kostjale ja OÜ-le VidarGrand

(registrist kustutatud) ületunnitööd 6142,19 euro ulatuses, mida kostja ega OÜ VidarGrand

(registrist kustutatud) hagejale hüvitanud ei ole. Tegemist on ettevõtte üleminekuga, millest

tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt ka nende kohustuste täitmist, mis jäid

OÜ VidarGrand poolt hageja ees täitmata.

16. augustil 2019 ütles kostja poolte vahel sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles, tuginedes

TLS § 88 lg 1 p 2 ja § 97 lg 3 põhjendusega „Töökohustustega ei saa toime tulla. Lahkub

pidevalt töökohalt ette teatamata. Tegeleb raha välja pressimisega omanikult“.

Töövaidluskomisjon leidis ebaõigesti, et hageja ja kostja vahel puudus kokkulepe ületunnitöö

tegemiseks. Vastava kokkuleppe olid hageja ja kostja sõlminud suuliselt. Sellise kokkuleppe

sõlmimist ning ületunnitöö eest tasu lubamist kinnitas töövaidluskomisjonis tunnistaja kostja

töötaja Jelena Lood, kes oli poolte vestlust pealt kuulnud. Ei ole eluliselt usutav, et hageja teeks

ületunnitööd muul põhjusel kui kostja palvel. Ületunnitöös kokkuleppimine suusõnaliselt on

tavaline praktika. Kostja lubas pidevalt ületunnitöö hüvitamist rahas, mistõttu hageja jätkas

kostja palvel ületunnitöö tegemist.

5. Kostja vaidles töötaja hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata (tl 31-36).

Kostja leidis, et nõue, mis on esitatud ületunnitöö eest kuni 1. augustini 2017, ei kuulu

rahuldamisele, sest hageja ei töötanud VidarGrand Company OÜ-s. Kostja ei tea midagi

kokkuleppest ületunnitöö tegemiseks, kokkuleppe olemasolu tuleb hagejal tõendada. Ebaõige

on hageja väide, et ta töötas ka laupäeviti. Kui hageja ei olnud laupäeval tööaja graafikus, siis

hageja ei töötanud laupäeviti. Ka kostja tõendid töölesõidu toetuse maksmiseks näitavad, et

laupäevad ei olnud tööpäevad.

Hageja hüvitise nõue on TLS § 31 kohaselt aegunud. Hüvitise suurust tuleb vähendada 0 euroni,

arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid. Hageja nõue töötasu ja ülesütlemise tühisuse

osas ei ole selge. Kostja selgitas kohtuistungil, et hageja müüs kaupa ettenähtust suurema

hinnaga, oli ebalojaalne ja tegutses tööülesandeid täites vastuolus hea usu põhimõttega. Poolte

vahel tekkis augustis väga suur konflikt. Töölepingu ülesütlemise aluseks on mh ka ebaõigesti

märgitud hinnad ning asjaolu, et hageja lahkus omavoliliselt töölt ja andis kostjale ebapiisavaid

vastuseid. Hageja ei pidanud graafikust kinni ja ei olnud 15. juunil 2019 tööl.

6. Tööandja nõuab töötajalt (hageja) kahju hüvitamist. Kaupluses on tuvastatud kauba

puudujääk (tl 11 pöördel). Aruande nr 52 kohaselt andsid hageja ja X.X. tööandjale üle vara

summas 59585,92 eurot, kuid tegelikult andsid summas 57586,26 eurot. Puudujääk on 1999,66

eurot.

7. Hageja vaidles tööandja hagile kahju hüvitamiseks vastu (tl 38-41). Nõue ei ole selge ja

tõendatud. Hageja selgitas kohtuistungil, et inventuur on tehtud ilma hageja kohalolekuta.

Hageja juuresolekul tehti inventuur ainult mais 2015 ja 2017. aastal inventuuri ei toimunud.

MAAKOHTU LAHEND

8. Maakohus tegi 27. novembril 2020 otsuse, millega:

1. tuvastas, et hageja ja kostja vahel 1. augustil 2017 sõlmitud töölepingu erakorraline

ülesütlemine on tühine;

2. lõpetas hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates

15. septembrist 2019;

3. mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel 1316 eurot (bruto);

4. jättis rahuldamata hageja hagi ületunnitöö eest tasu ja viiviste väljamõistmiseks;

5. jättis rahuldamata kostja hagi kahju hüvitamiseks;

6. jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Maakohus luges dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et pooled sõlmisid 1. augustil 2017

töölepingu. Töölepingu punkti 4.2 kohaselt arvestatakse tööaega summeeritud arvestuse

põhimõttel perioodiga üks kuu. 1. oktoobril 2018 sõlmisid pooled töölepingu lisa nr 2, mille

kohaselt asub töötaja tööle osalise tööajaga 20 tundi nädalas töötasuga 250 eurot kuus. Kostja

esitas hagejale 16. augustil 2019 töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse TLS § 88 lg 1

p 2 ja § 97 lg 3 alusel. Ülesütlemist on põhjendatud järgmiselt: „Töökohustustega ei saa toime

tulla. Lahkub pidevalt töökohalt ette teatamata. Tegeleb raha välja pressimisega omanikult“.

Hageja sai ülesütlemise avalduse kätte 16. augustil 2019.

Maakohus ei lugenud tõendatuks, et kostjal oleks esinenud seadusest tulenev alus töölepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks. Maakohus leidis, et kostja ei põhjendanud töölepingu

erakorralist ülesütlemist avalduses, töövaidluskomisjonis ega kohtus piisavalt ning ei

tõendanud välja toodud põhjuseid. Kostja viitas hageja töölt puudumise osas vaid ühele päevale

(15. juuni 2019) ning ka selle päeva osas jäi ebaselgeks, kas hageja rikkus kohustust olla tööajal

kohal. Hageja oli nõus, et sellel päeval tööl ei olnud, kuid selgitas, et tal oli siis puhkus (tl 71).

Kostja esitatud tööajatabelitest nähtuvalt oli hageja sellel päeval 3 tundi tööl. Tabeli järgi oli

hagejal järgmisel päeval (pühapäeval) vaba päev ja alates 17. juuni 2019 algas tal puhkus

(TVK toimik, kaust 4-1_1996_19-12). Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et hagejal

pidi hakkama puhkus juba 15. juunil 2019. Seega ei ole selge, kas hageja rikkus kohustust olla

tööajal kohal ning maakohus ei lugenud kostja väiteid tööaja rikkumise kohta tõendatuks.

Maakohtule jäi ebaselgeks kostja kohtuistungil esitatud täiendav selgitus selle kohta, et hageja

müüs kaupa ettenähtust kõrgema hinnaga. Kostja selgitas, et kui müüjal oli kaubale märgitud

üks hind, siis hageja ja X.X. panid kõrgema hinna ja võtsid vahe endale (tl 53-59). 5. oktoobril

2020 esitatud menetlusdokumendi lisa nr 3 kohaselt müüdi tualetipotti, mille „firma hind“ aktis

oli 129 eurot, poes hinnaga 1290 eurot (tl 51). Maakohus leidis, et kauba müümine ettenähtust

suurema hinnaga ei saa olla tööandjale kahjulik ning on eluliselt raske uskuda, et tarbija oleks

nõus ostma asja 10-kordse hinnavahega. Jäi ebaselgeks, milline oli asja sisseostuhind, kuidas

määrati kindlaks müügihind ja mida tähendab „firma hind“. Arvestades hageja kirjeldust tema

töövahendite ja arvepidamise kohta, tuleb asuda seisukohale, et segadus hindadega oli

ootuspärane. Kostjal oli võimalik kaupadele pandud hindu näha ja paluda müüjal neid

korrigeerida.

Ebaselgeks jäi ka kostja väide, mille kohaselt töötaja oli ebalojaalne, tegutses tööülesandeid

täites vastuolus hea usu põhimõttega ning pressis raha välja. Maakohus selgitas, et kui hageja

leidis, et tal oli saamata ületunnitasu, oli tal õigus seda kostjalt küsida ja sellist tegevust ei saa

nimetada väljapressimiseks. Kui õige on kostja töövaidluskomisjonis antud selgitus, et hageja

helistas ja küsis laenu, siis ka laenu küsimist ei saa pidada väljapressimiseks ja töölepingu

lõpetamise aluseks.

Maakohus lõpetas TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud

ülesütlemise kehtivuse korral. Töölepingu erakorralisest ülesütlemisest tuli tööandjal ette

teatada vähemalt 30 kalendripäeva.

Maakohus selgitas vastuseks tööandja taotlusele kohaldada erakorralise ülesütlemise tühisuse

eest makstavale hüvitisele aegumist või vähendada hüvitise summa nullini, et tulenevalt

TLS § 110 ei aegu vaidluse kestel sissenõutavaks muutuvad ja vaidluse tulemusest sõltuvad

töötaja nõuded enne, kui on möödunud kolm kuud vaidluses tehtud lahendi jõustumisest.

Töötaja sai ülesütlemisavalduse kätte 16. augustil 2019 ning avaldus töövaidluskomisjonile

esitati 2. septembril 2019, s.o tähtaegselt. Hüvitise nõue ei aegu järelikult enne kui kolme kuu

möödumisel kohtuotsuse jõustumisest.

Maakohus leidis, et olukorras, kus tööandja lõpetab töötajaga töölepingu ebaseaduslikult, tuleb

mittevaralise kahju eest maksta hüvitist. Hüvituse suurus sõltub töölepingu ebaseadusliku

lõpetamise asjaoludest. Hageja nõue saada hüvitiseks 1316 eurot (bruto) oli mõistlik ja

asjakohane, arvestades töötamise perioodi ning seda, et hageja on osalise töövõimega ning tal

on tervise tõttu keerulisem tööd leida. Lisaks võttis maakohus arvesse, kostja etteheited on

vähemalt osaliselt (nt väide hindade ebaõige määramise osas) tulenenud kostja enda tegevusest

ja soovist hoida kaupluse kulud võimalikult väikesed. Kui töötaja peab kaupade ja raha

arvestust pidama vihikus, on vigade tekkimine ootuspärane.

Maakohus leidis, et hageja väited ületunnitöö tegemise kohta on tõendamata. Hageja möönis

kohtuistungil, et kõik käis suuliselt ning tal ei ole ületunnitöö tegemise kohta tõendeid. Kostja

on viidanud, et hageja oli poes kauem seetõttu, et ootas X.X. i ning see väide on tunnistaja

ütlustega kooskõlas. X.X. oli hageja hooldaja ja töötas hagejaga samas poes teise müüjana

(TVK toimik, kaust 4-1_1996_19-29).

Maakohus leidis, et kostja kahjuhüvitise nõue on tõendamata. Kostja ettenähtud viisil

raamatupidamine võis kaasa tuua tavalisi arvutus- ja loendusvigu, mistõttu ei ole teada, kas,

millal ning kelle tõttu väidetud puudujääk võis tekkida. Kostja ei tõendanud üheselt, et

osaühingule oleks kahju tekkinud. Kostja esitatud aruandest nr 52 nähtuvalt andis töötaja

13. augusti 2019 seisuga tööandjale üle vara väärtuses 59585,92 eurot (TVK toimik, kaust

4-1_314_20-1, lisa 1-3). Töövaidluskomisjoni 6. veebruari 2020 istungil selgitas hageja, et

võttis kauba seisu raamatupidamise dokumentidest. Seega ei ole teada, kui palju oli kaupa ja

raha poes tegelikult enne töölepingu lõpetamist. Kostja väitel tuvastati inventeerimisaktiga

tööandja vara väärtus 13. oktoobri 2019 seisuga summas 57586,26 eurot, ehk 1999,66 eurot

väiksemas summas (TVK toimik, kaust 4-1_314_20-1, lisa 1-2). Kostja ei suutnud

kohtuistungil selgitada, mis täpselt puudu oli ja kas vahe tuli kaupade sisseostu- või

müügihinnast ning mis on saanud riknenud kaubast. Kostja ei tõendanud ka seda, et kauba või

raha vähenemine tekkis ajal, kui hageja tööandja juures töötas. Hageja kohtuistungil antud

selgituste kohaselt tehti viimane inventuur poes 2015. aastal ning sellel inventuuri aktil on ka

tema allkiri. Viimse inventuuri ajal hageja juures ei olnud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

9. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus

tühistada osaliselt otsuse resolutsiooni punktide 1, 3, 5 ja 6 osas ning teha asjas uus otsus,

millega jätta hageja hagi läbi vaatamata ning rahuldada kostja hagi. Kostja palub kõik tema

menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.

Maakohus andis 19. märtsil 2020 hagejale TvLS § 58 lg 5 alusel 14 päeva hagiavalduse

hagimenetluses ettenähtud vormis esitamiseks, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks

ja täiendavate tõendite esitamiseks. Maakohus hoiatas hagejat, et kui ta ei esita avaldust

hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus hagiavalduse läbi

vaatamata. Sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Hageja ei

esitanud tähtaja jooksul hagi ettenähtud korras, mistõttu tuleks hagi jätta läbi vaatamata.

Maakohtu otsus ei ole seaduslik ja kooskõlas TsMS § 436 nõuetega. Maakohus ei arvestanud

kostja hagi rahuldamata jätmisel aruandega nr 52 ja 2. augusti 2017 aktiga.

Kostja palub võtta asja juurde uute tõenditena apellatsioonkaebuse lisad 1-3. Lisaks 1 on

saatelehed perioodi 23. november 2017- 2. august 2019 kohta; lisaks 2 on kassa sissetuleku

orderid; lisaks 3 on lisa 1 ja lisa 2 baasil koostatud koondtabel. Arvestades, et kaupa oli

tagastatud summas 905,36 eurot ja makseterminali kaudu maksti 1394,51 eurot, siis on lisade

1 ja 2 alusel võimalik veenduda, et hageja tekitas kostjale kahju vähemalt 1999,66 eurot.

10. Hageja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus selles osas muutmata.

Hageja on täitnud TvLS § 58 lg 5 tuleneva nõude esitada kohtu poolt määratud tähtajaks

hagiavaldus. Hageja esitas 23. märtsil 2020 kohtule taotluse tsiviilasjade 2-20-4505 ja

2-20-4271 liitmiseks ning ühtlasi hagiavalduse täienduse, milles selgitas, et esitas enne kostja

taotluse ja kohtu 19. märtsi 2020 määruse kättesaamist ka ise Tartu Maakohtule hagiavalduse

sama töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluses (tl 24-25). TvLS § 58 lg 5 näeb ette, et

kohus võib vajaduse korral määrata hagejale tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses

ettenähtud vormis. Seega sätet grammatiliselt tõlgendades saab järeldada, et isegi kui hageja

23. märtsi 2020 menetlusdokument polnud vormistatud klassikalise hagiavaldusena, ei ole

kohtul võimalik jätta hagiavaldust läbi vaatamata, kui töövaidluskomisjonis esitatud avaldust

on võimalik käsitleda hagiavaldusena. Vaidlust ei saa olla selles, et hageja on kohtu 19. märtsi

2020 määrusele reageerinud. Hagiavalduse TsMS § 363 nõuetele vastavust ei ole kostja

maakohtus vaidlustanud ning ka maakohus ei pidanud vajalikuks teha hagiavaldusele puuduste

kõrvaldamise määrust.

Maakohus on otsuse p-s 16 väga põhjalikult selgitanud, miks kostja esitatud tõenditele

tuginedes ei ole võimalik kostja kahju hüvitamise nõuet rahuldada. 2017. aasta aktiga on

maakohus jätnud otsuse tegemisel arvestamata, kuna maakohus on 3. novembri 2020 istungil

jätnud nimetatud tõendi asja juurde võtmata. Kõnealune akt on võltsing. Hageja selgitab uuesti,

et inventuur toimus 2015. aastal ehk enne seda kui hageja kostja juures tööle hakkas ning

töösuhte ajal ei ole ühtegi inventuuri toimunud.

Apellatsioonkaebuse lisana esitatud tõendid on esitatud hilinenult ning kostja pole tõendi

hilisemat esitamist põhjendanud. Jääb arusaamatuks, mida kostja soovib nimetatud tõenditega

tõendada.

11. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada menetluskulude jaotuse osas.

Hageja pakkus 3. novembri 2020 kohtuistungil kostjale kompromissi, mille kohaselt jääks

töövaidluskomisjoni otsus muutmata. Kostja sellise kompromissiga ei nõustunud.

Töövaidluskomisjoni otsus on samasisuline nagu maakohtu otsus, mistõttu tuleb menetluskulud

TsMS § 163 lg 2 kohaselt jätta kostja kanda.

Hagejale on Tartu Maakohtu 28. novembri 2019 määrusega tsiviilasjas 2-19-17322 antud riigi

õigusabi ilma hüvitamiskohustuseta hageja esindamiseks töövaidluskomisjonis ja vajadusel ka

kohtus. Puudub mõjuv põhjus, miks peaks hageja menetluskulud jääma tema kanda. Maakohus

pole otsust selles osas ka põhjendanud. Seetõttu tuleb alternatiivselt jätta kostja menetluskulud

kostja kanda ja hageja menetluskulud riigi kanda.

12. Kostja palub jätta hageja apellatsioonkaebus rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsust tuleb täiendada menetluskulude jaotuse osas

(otsuse resolutsiooni p 6) ning jätta hageja menetluskulud maakohtus Eesti Vabariigi kanda.

Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus

(TsMS § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse alternatiivse

taotluse alusel ning jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

14. Kostja vaidlustab maakohtu otsust hageja nõuete rahuldamise ning kostja nõude

rahuldamata jätmise osas. Kostja leiab, et maakohus ei oleks pidanud hageja nõudeid

menetlema, hageja nõuded tuli jätta läbi vaatamata TvLS § 58 lg 7 ja TsMS § 423 lg 3 alusel.

Osas, milles maakohus jättis hageja nõude rahuldamata (tasu ületunnitöö eest ja viivised)

maakohtu otsust vaidlustatud ei ole. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust vaidlustatud ulatuses (TsMS § 651 lg 1).

Ringkonnakohus kostja seisukohaga, et hagi tuleks jätta läbivaatamata, ei nõustu. Maakohus on

otsuses piisava põhjalikkusega selgitanud, et käesoleval juhul ei esinenud asjaolusid, mis

oleksid tinginud hageja nõuete läbivaatamata jätmise maakohtus.

Maakohus andis 19. märtsi 2020 määrusega hagejale tähtaja hagiavalduse vormistamiseks ning

seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks. Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et ta

on täitnud TvLS § 58 lg-st 5 tuleneva nõude, kui esitas 6. aprillil 2020 kohtule taotluse

tsiviilasjade 2-20-4505 ja 2-20-4271 liitmiseks ja selgituse, et esitas ise enne maakohtu

19. märtsi 2020 määruse kättesaamist Tartu Maakohtule hagiavalduse sama töövaidlusasja

läbivaatamiseks hagimenetluses (tl 24-25). Seega on hageja maakohtu määrusele reageerinud.

Ringkonnakohus märgib, et TvLS § 58 lg 5 annab kohtule diskretsiooni nõuda hagejalt

töövaidluskomisjonis esitatud avalduse täiendamist kooskõlas hagiavaldusele esitatud

nõuetega, kuid see ei pane kohtule kohustust jätta hageja nõue läbi vaatamata, kui tema poolt

töövaidluskomisjonile esitatud avaldus võimaldab selle läbivaatamist hagiavaldusena.

Käesolevas asjas oli hageja nõue maakohtule piisavalt selge ka varasemalt esitatud

dokumentidest, mistõttu puudus maakohtul õiguslik alus jätta hageja avaldus läbivaatamata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse õiguslike põhjendustega hageja nõuete (töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamine ja hüvise 1316 eurot väljamõistmine)

rahuldamise osas ning ei pea vajalikuks neid põhjendusi TsMS § 654 lg 6 alusel oma otsuses

korrata. Kostja ei ole maakohtu otsuse sisulisi põhjendusi, sh hüvise suurust, vaidlustanud.

15. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha kostja apellatsioonkaebuse alusel selles, kas

maakohus jättis põhjendatult kostja hagi kahju hüvitamiseks rahuldamata.

Ringkonnakohus jätab rahuldamata kostja taotluse uute tõendite asja juurde võtmiseks. Kostja

ei ole oma taotlust kooskõlas TsMS § 652 lg-ga 4 põhjendanud, sh selgitanud, miks ta ei saanud

neid tõendeid esitada varasemas menetluses. Vastaspool ei ole tõendite vastuvõtmisega nõus.

Seega jätab ringkonnakohus koos apellatsioonkaebusega esitatud tõendid tähelepanuta.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kauba müümine töötaja poolt ettenähtust

suurema hinnaga ei saa olla tööandjale kahjulik. Selline kauba müük saab olla tööandjale

kahjulik ja tekitada talle kahju saamata jäänud tuluna juhul, kui leiab tõendamist, et töötaja

hinnavahe omastas. Käesolevas asjas ei ole tööandja kohtule selliseid tõendeid esitanud.

Ülejäänud osas ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega kostja kahju

hüvitamise nõude rahuldamata jätmise osas ja ei pea vajalikuks kõiki maakohtu otsuse

põhjendusi oma otsuses korrata (TsMS § 654 lg 6). Maakohus on otsuse p-s 16 hinnanud kõiki

asjasse puutuvaid tõendeid (sh aruannet nr 52) ja jõudnud põhjendatud seisukohale, et uuritud

tõendid ei anna alust tuvastada hageja poolt kostjale kahju tekitamist. Kuna hageja esitas

2. augusti 2017. aasta akti osas võltsituse vastuväite, jättis maakohus põhjendatult selle tõendiga

tõendite kogumis arvestamata. TsMS § 277 lg 2 kohaselt võib dokumendi ehtsust või võltsitust

põhistada mh dokumentide võrdlemisega. Ringkonnakohus on seisukohal, et olukorras, kus

kostja ütles hagejaga töölepingu üles 15. augustil 2019 ilma sel hetkel inventuuri tegemata, ei

ole võimalik hageja poolt väidetavalt tekitatud kahju tõendada ka 2017. aasta aktiga. Kaupade

ja raha kogus hageja töölt lahkumise seisuga on jäänud tuvastamata, selle kohta kohtule

tõendeid esitatud ei ole. Ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

16. Hageja vaidlustab maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte

endi kanda. Maakohus on jätnud otsuse tegemisel tähelepanuta, et Tartu Maakohtu

28. novembri 2019 määrusega (tl 76) on hagejale antud riigi õigusabi ilma hüvituskohustuseta.

TsMS § 190 lg 2 järgi kannab menetlusosaline, kelle kahjuks otsus tehti, oma menetluskulud

täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud

menetlusabi menetluskulude tasumiseks.

Ringkonnakohus leiab, et arvestades poolte nõuete rahuldamise ulatust on maakohtu otsus jätta

menetluskulud poolte kanda TsMS § 163 lg 1 järgi põhjendatud. Maakohus jättis otsuses

võtmata seisukoha, kelle kanda jäävad lõppkokkuvõttes need menetluskulud, mis riik on

kandud hageja eest riigi õigusabi korras. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulud

maakohtus jäävad TsMS § 190 lg 7 alusel Eesti Vabariigi kanda. Maakohtu otsust tuleb

vastavalt täiendada.

17. Seoses hageja apellatsioonkaebuse rahuldamise ning kostja apellatsioonkaebuse

rahuldamata jätmisega, tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 171 lg 1

alusel kostja kanda.

TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab

kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse. Sama kohaldab ka

apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohtu 26. märtsi 2021 määrusega on ringkonnakohus

määranud hagejat apellatsioonimenetluses esindanud advokaadi õigusabikulu suuruseks

365, 04 eurot, mis tuleb välja mõista kostjalt riigituludesse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andra Pärsimägi

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Uusen-Nacke

(allkirjastatud digitaalselt)

Kersti Kerstna-Vaks