3-21-34/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.03.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-34

Haldusasi

OÜ ATKO Transport kaebus tühistada MTÜ Põhja-Eesti

Ühistranspordikeskuse 22.10.2020 kiri nr 2-1/334-2

„Vastus ATKO Transport OÜ 16.10.2020 seisukohale ning

leppetrahvi rakendamine“ ja 09.12.2020 vaideotsus nr 2-

1/334-5;

tuvastada

MTÜ

Põhja-Eesti

Ühistranspordikeskuse

12.10.2020

kirja

nr

2-1/334

„Pretensioon ja leppetrahvinõue (Saue osa 2)“ ning

10.12.2020 teostatud tasaarvestuse summas 857,14 eurot

õigusvastasus;

kohustada

MTÜ

Põhja-Eesti

Ühistranspordikeskus tasuma OÜ-le ATKO Transport

857,14 eurot

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ ATKO Transport, volitatud esindaja Irina

Embrich

Vastustaja – MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus,

volitatud esindaja v.adv Kristina Laarmaa

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.04.2021 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ ATKO Transport ja MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus (edaspidi: ÜTK) sõlmisid

riigihanke nr 207921 tulemusena 15.07.2019 Harju maakonna Saue valla bussiliinide avaliku

teenindamise lepingu – Osa nr 2 (edaspidi: ATL).

2. ÜTK saatis 12.10.2020 OÜ-le ATKO Transport pretensiooni nr 2-1/334, milles teavitas, et

liinil S11 suunal BA Saue – Vatsla perioodil 08.09–25.09.2020 on 24 veootsal toimunud vedaja

poolt omavoliline liikumistee muutmine ning informeeris leppetrahvi summas 857,14 eurot

nõudmise kohta. ÜTK esitas 22.10.2020 kirja nr 2-1/334-2 „Vastus ATKO Transport OÜ

16.10.2020 seisukohale ning leppetrahvi rakendamine“, milles teavitas leppetrahvi

rakendamisest summas 857,14 eurot ja arve nr 652 tasusumma vähendamisest.

3. OÜ ATKO Transport esitas 11.11.2020 ÜTK-le vaide ja palus tühistada 12.10.2020

pretensioon nr 2-1/334, milles ÜTK otsustas määrata OÜ-le ATKO Transport leppetrahvi

summas 857,14 eurot ja arvata nimetatud summa maha vedaja septembrikuu tasust.

4. ÜTK jättis 09.12.2020 vaideotsusega nr 2-1/334-5 OÜ ATKO Transport vaide rahuldamata.

5. ÜTK rakendas 10.12.2020 leppetrahvi ja tasaarveldas arve nr 652 summas 857,14 eurot.

6. OÜ ATKO Transport esitas 07.01.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus:

1) tühistada ÜTK 12.10.2020 pretensioon nr 2-1/334, 22.10.2020 leppetrahvi määramise kiri nr

2-1/334-2 ja 10.12.2020 vaideotsus, 2) tuvastada 10.12.2020 teostatud tasaarvestuse summas

857,14 eurot õigusvastasus ning 3) kohustada ÜTK-d tasuma OÜ-le ATKO Transport 857,14

eurot.

7. Tallinna Halduskohus võttis 12.01.2021 kaebuse menetlusse nõuetes 1) tühistada MTÜ

Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse 22.10.2020 kiri nr 2-1/334-2 „Vastus ATKO Transport OÜ

16.10.2020 seisukohale ning leppetrahvi rakendamine“ ja 09.12.2020 vaideotsus nr 2-1/334-5;

2) tuvastada MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse 12.10.2020 kirja nr 2-1/334 „Pretensioon

ja leppetrahvinõue (Saue osa 2)“ ning 10.12.2020 teostatud tasaarvestuse summas 857,14 eurot

õigusvastasus; 3) kohustada MTÜ-d Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus tasuma OÜ-le ATKO

Transport 857,14 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. OÜ ATKO Transport põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Leppetrahvi määramiseks puudub õiguslik alus. Vastustaja tugineb leppetrahvi nõudmisel

ATL p-le 7.3.1, mille kohaselt loetakse oluliseks lepingurikkumiseks seda, kui esineb mistahes

muudatuste tegemine busside liikluses (näiteks: kinnitatud sõiduplaanis sätestatud bussiliini

marsruudi mittejärgimine või peatuse mitteteenindamine; hilinemised, reisi teenindamata

jätmine jm) vedaja algatusel, v.a. ATL p 3.19 sätestatud erakorralised asjaolud, millest vedaja

on tellijat viivitamatult informeerinud ja informeerimisel muudatuse tegemist põhjendanud.

Samuti tugineb vastustaja leppetrahvi nõudmisel ATL p-des 3.7, 3.9.7, 6.10.3 sätestatud

kohustusele ning ATL p-s 7.4 sätestatud olulisele lepingurikkumise määratlusele ning on teinud

meelevaldse järelduse, et on toimunud vedaja poolt omavoliline liikumistee muutmine ning

vedaja on jätnud liinil S11 Koidu peatuse teenindamata. Riigihanke nr 207921 alusdokumendi

(HD) lisa 1 lisas 5 „Sõitjateveos kasutatavad mõisted“ p-s 19 on defineeritud peatus ning antud

ka peatuse mitteteenindamise definitsioon: „Peatus on liiklusmärgiga 541a tähistatud koht

ühistranspordi liinil, kus ühistranspordivahend peatub sõitjate sisenemiseks ja/või väljumiseks.

Peatuse mitteteenindamine on peatusest möödasõit juhul, kui peatuses oli reisijaid või bussis

oli väljuda soovijaid ja buss ei peatunud. Peatuse mitteteenindamine loetakse tõestatuks, kui

selle kohta on reisija kirjalik kaebus ja piletimüügisüsteemi andmete põhjal bussi kiirus peatuse

läbimisel ei langenud alla 10 km/h.“ Liinil S11 Koidu peatus ei ole jäänud teenindamata.

Vastavalt ÜTK poolt kinnitatud sõidugraafikule perioodil 08.09–25.09.2020 liinil S11 olid

teenindatud kõik

peatused

sh

Koidu

peatus. Seda tõendab väljavõte Ridango

piletimüügisüsteemist. Ühtegi kaebust reisijatelt perioodil 08.09–25.09.2020 liinil S11 Koidu

peatuse teenindamata jätmise kohta laekunud ei ole, mis samuti tõendab, et Koidu peatus oli

teenindatud nõuetekohaselt. Seega puudub ka ATL p-st 7.3.1 tulenev alus vedaja suhtes

leppetrahvi rakendamiseks.

2) ÜTK 12.10 kirjas märgitud vedaja poolt omavoliline liikumistee muutmine liinil S11 ei vasta

ka sisult sätestatud normikoosseisule, kuivõrd kõik peatused, sh Koidu peatus olid läbitud õiges

järjekorras, kasutades teid, mis on kajasatud liiniplaanis. Vedaja ei kasutanud omal algatusel

teist teed, mis ei ole liiniplaaniga ettenähtud ning millest vedaja ei informeerinud tellijat

viivitamatult. ÜTK vaideotsuses toodud põhjendused sõiduplaani kohasest marsruudist on

koostatud vääralt. Juhul, kui teelt nr 11184 sooritada parempööret, suundub buss Padula

raudteejaama. Samuti, juhul kui ÜTK eksis selle pöörde kirjeldusega ning on mõeldud

vasakpööret, siis edasi kirjelduses on öeldud, et “Hämariku teelt parempööre teele 11184

Alliku-Laagri” ning sellisel juhul sõidaks liin tagasi algpeatuse poole, ehk ka see kirjeldus oleks

ekslik. Tellija otsuses toodud kirjeldustest ei saa lähtuda, seega toodud põhjendused on väärad.

9. MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel

põhjustel.

1) Kaebaja on suunal Saue-Vatsla Koidu peatuse teenindamisel omavoliliselt muutnud bussi

liikumisteed ja seeläbi eiranud sõiduplaanis sätestatud bussiliini marsruuti. Kaebaja märgib

kaebuse p-s 12 õigesti, et ATL sõlmimisele eelnenud riigihankes nr 207921 oli kehtestatud

sõiduplaanid, mida järgides pidi vedaja teenust osutama, mh oli sõiduplaanidel ka välja toodud,

milliseid teid kasutades tuleb peatusi teenindada. Küll aga on kaebaja jätnud tähelepanuta, et

kaebuse lisas 7 oleval sõiduplaanil oleva kaardi kohaselt peab Koidu peatuse teenindamine

toimuma teelaiendi kasutamise kaudu järgmiselt: Koidu teel (nr 7270286) asub peatuse tasku

(teelaiend) suunal Laagri–Saue. Suunal Saue–Laagri ei ole ei laiendit ega peatuskohta. Peatus

Koidu on sõiduplaanis märgitud mõlemal suunal ühe koodiga (23380-1). Peatuse asukoht on

määratletud mh seeläbi, kummal tänavapoolel teenindatav peatus paikneb. Seetõttu ei saa

lugeda peatust nõuetekohaselt teenindatuks pelgalt seetõttu, et buss on läbinud tee, kus peatus

paikneb, ja peatunud peatuse läheduses (nt sõidutee keskel, 10 meetrit enne või pärast peatuse

asukohta või teisel tänava poolel), vaid peatuse saab lugeda nõuetekohaselt teenindatuks üksnes

siis, kui buss peatub täpselt ettenähtud peatuse asukohas. Vastavalt 12.10.2020 kirjas ja

22.10.2020 leppetrahvinõudes sisalduvas zip-failis kirjeldatule on vedaja süsteemselt jätnud

liinil S11 Koidu peatuse teenindamisel suunal Saue–Vatsla läbimata sõiduplaanis näidatud

teekonna.

2) Vastavalt sõiduplaanile peab Koidu peatuse teenindamine suunal Saue–Vatsla toimuma

järgmiselt: teelt nr 11184 Alliku-Laagri vasakpööre (10.12.2020 vaideotsus on viidatud

inimliku eksimuse tõttu parempöördele) teele Koidu tee (tee pikkus ca 92 m), vasakpööre Koidu

teele (tee kogupikkus ca 450 m), ristmikust ca 125 m sõitmist peatusesse Koidu, peatusest

Koidu ca 325 m pärast vasakpööre Hämariku teele (tee pikkus ca 100 m), Hämariku teelt

vasakpööre (10.12.2020 vaideotsus on viidatud inimliku eksimuse tõttu parempöördele) teele

11184 Alliku–Laagri. ÜTK 12.10.2020 kirjas (ja 22.10.2020 leppetrahvinõudes) sisalduvas zip-

failis on koondatud kaardimaterjal kaebajale etteheidetavate rikkumiste kohta, millel on sinise

joonega kajastatud eelkirjeldatud sõiduplaaniga ettenähtud marsruut.

Kaebaja on osutanud teenust aga järgmiselt: teelt nr 11184 Alliku–Laagri on teinud

vasakpöörde Hämariku teele, parempöörde Koidu teele, ca 325 m pärast peatunud maja nr 22

ees, kus ei ole tähistatud peatuskohta 541a märgiga, sealt ca 125 m pärast teinud parempöörde

Koidu teele, sealt teinud vasakpöörde teele 11184 Alliku–Laagri. ÜTK 12.10.2020 kirjas ja

22.10.2020 leppetrahvinõudes sisalduvas zip-failis on koondatud kaardimaterjal vedajale

etteheidetavate rikkumiste kohta, millel on punase joonega kajastatud teekond, mida vedaja

reaalselt läbis – zip-failis koondatud kaardimaterjalil on üheselt näha, et sinise joonega

ettenähtud sõiduplaanis kajastatud marsruut ei lange kokku vedaja reaalse sõiduteega (punane

joon) ja vedaja on süsteemselt „lõiganud“ sõiduplaaniga ettenähtud marsruuti nii, et jätab

sinisega kajastatud teekonna läbimata ning läbib selle asemel nn tasku vastassuunas, tehes

peatuse mitte selleks ettenähtud kohas, vaid hoopis Koidu peatusega kohakuti teisel pool teed

paikneva maja nr 22 ees. Selleks, et peatuda Koidu peatuses õigel teepoolel, kus on tähistatud

peatuskoht, pidanuks vedaja läbima zip-failis esitatud kaardimaterjalil ka sinisega tähistatud

teelõigu, et siseneda nn „taskusse“ kahesuunalisel teel õigel sõidusuunal, mis võimaldab bussil

peatuda samas teeservas, kus asub bussipeatus, mitte bussipeatusega kohakuti teisel

sõidusuunal maja nr 22 ees.

3) Kuivõrd ÜTK 22.10.2020 leppetrahvinõudes ja 12.10.2020 kirjas on kaardimaterjali

esitamise kaudu kajastatud kaebaja rikkumise olemus õigesti, siis ei oma tähtsust vaideotsuses

inimliku eksimuse tõttu tehtud viited parempööretele vasakpöörete asemel (kaebuse p-d 18‒19)

– 12.10.2020 kirjas ja 22.10.2020 leppetrahvinõudes kaardimaterjalilt on üheselt näha, et

sõiduplaaniga ettenähtud marsruut (sinine joon) ja kaebaja poolt reaalne sõidutrajektoor

(punane joon) ei lange kokku, mistõttu on kaebaja omavoliliselt muutnud bussi sõiduteekonda.

Eelnev on ühemõtteliselt käsitatav busside liikumistee omavolilise muutmisena, millest piisab

ATL p 7.3.1 koosseisu täitmiseks. Kinnitatud liikumistee järjepideva omavolilise muutmise läbi

ei ole tagatud sõitjate sisenemine ja väljumine nõuetekohaselt sõiduplaanis määratud peatuses,

misläbi on ohustatud reisijate turvalisus ning ei ole tagatud teenuse kvaliteet ning

usaldusväärsus avalikkuse silmis. Seejuures on reisijad esitanud vastustajale kaebusi kaebaja

tegevuse peale Koidu peatuse teenindamata jätmisel ja kaebaja on sellest teadlik.

4) Kaebaja leiab, et kaebuse lisa 9 andmetega (väljavõte piletimüügisüsteemist „Ridango“) on

tõendatud see, et kaebaja on liinil S11 korrektselt teenindanud Koidu peatust marsruuti

omavoliliselt muutmata, kuna kaebaja hinnangul on kõikidel etteheidetud rikkumiste juhtumitel

kaebaja müünud Koidu peatuses pileteid, lähtudes piletimüügisüsteemi väljavõtetest. Nii see ei

ole. Piletimüügisüsteem toimib 50-meetrise raadiuse alusel, s.t. kui pilet on müüdud 50 meetri

raadiuses vastava peatuse tegelikust asukohast, siis piletisüsteemis kajastub see nii, et pilet on

müüdud vastavas peatuses. Pidades silmas seda, et kaebaja on süsteemselt muutnud bussi

sõidumarsruuti ja peatunud seetõttu teisel teepoolel teises sõidusuunas, on täiesti arusaadav, et

õige peatuse asukoht asuski 50 meetri raadiuse ulatuses ning piletimüügisüsteemi andmed ei

saa kuidagi muuta olematuks seda, et ÜTK 12.10.2020 kirjas ja 22.10.2020 leppetrahvinõudes

sisalduvas zip-failis on kaardimaterjaliga üheselt tõendatud kaebaja poolt marsruudi süsteemne

eiramine. Eelnev kinnitab, et ATL p 7.3.1 koosseis on täidetud ja leppetrahvinõue on esitatud

õiguspäraselt.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Vastustaja on leppetrahvi kohaldamise õigusliku alusena tuginenud ATL p-le 7.3.1, mille

kohaselt loetakse oluliseks lepingurikkumiseks seda, kui esineb mistahes muudatuste tegemine

busside liikluses (näiteks kinnitatud sõiduplaanis sätestatud bussiliini marsruudi mittejärgimine

või peatuse mitteteenindamine; hilinemised, reisi teenindamata jätmine jm) vedaja algatusel,

v.a. ATL p 3‒19 sätestatud erakorralised asjaolud, millest vedaja on tellijat informeerinud ja

informeerimisel muudatuste tegemist põhjendanud. Vastustaja leiab, et kaebaja ei ole liinil S11

suunal Saue–Vatsla Koidu peatust nõuetekohaselt teenindanud, sest kinnitatud sõiduplaani

(kaebuse lisa 7) kohase liikumistee järjepideva omavolilise muutmise tõttu ei ole sõitjatele

olnud tagatud sisenemine ja väljumine nõuetekohaselt sõiduplaanis määratud peatuses ning ei

ole olnud tagatud teenuse kvaliteet ning usaldusväärsus avalikkuse silmis. Kaebaja leiab, et

liinil S11 ei ole Koidu peatus jäänud teenindamata ning kõik peatused, sh Koidu peatus olid

läbitud õiges järjekorras, kasutades teid, mis on kajastatud sõiduplaanis.

11. Vastustaja on kajastanud kaebaja tegelikult läbitud ja nõuetekohase marsruudi erinevust

oma 12.10.2020 kirjale „Pretensioon ja leppetrahvinõue“ lisatud zip-failis. Sinise joonega on

tähistatud sõiduplaanis kajastatud marsruut ja punasega vedaja reaalne sõidutee. Neid

marsruute on vastustaja kirjeldanud vaideotsuse osas III (dtl 308). Vastustaja on esitanud

täpsustatud kaardimaterjali ja kirjelduse vastuses kaebusele (kaardimaterjal lisas 1, dtl 447‒

452). Vastustaja toob välja, et vaideotsuses on inimliku eksimuse tõttu tehtud viited

parempööretele vasakpöörete asemel.

Seega vastavalt sõiduplaanile peab vastustaja hinnangul toimuma Koidu peatuse teenindamine

järgmiselt (vastus kaebusele p 9): „Teelt nr 11184 Alliku‒Laagri vasakpööre teele Koidu tee

(tee pikkus ca 92 m), vasakpööre Koidu teele (tee kogupikkus ca 450 m), ristmikust ca 125 m

sõitmist peatusesse Koidu, peatusest Koidu ca 325 m pärast vasakpööre Hämariku teele (tee

pikkus ca 100 m), Hämariku teelt vasakpööre teele 11184 Alliku–Laagri.“ Kaebaja on osutanud

aga vastustaja selgituste kohaselt teenust järgmiselt (vastus kaebusele p 10): „Teelt nr 11184

Alliku‒Laagri teinud vasakpöörde Hämariku teele, parempöörde Koidu teele, ca 325 m pärast

peatunud maja nr 22 ees, kus ei ole tähistatud peatuskohta 541a märgiga, sealt ca 125 m pärast

teinud parempöörde Koidu teele, sealt teinud vasakpöörde teele 11184 Alliku–Laagri.“

Vastustaja hinnangul on vedaja süsteemselt „lõiganud“ sõiduplaaniga ettenähtud marsruuti nii,

et jätab sõiduplaanis kajastatud teekonna läbimata ning läbib selle asemel nn tasku

vastassuunas, tehes peatuse mitte selleks ettenähtud kohas, vaid hoopis Koidu peatusega

kohakuti teisel pool teed paikneva maja nr 22 ees.

12. Kohtu arvates on vastustaja tõendanud, et kaebaja ei ole liinil S11 suunal Saue‒Vatsla

Koidu peatust nõuetekohaselt teenindanud. Kaebaja ei ole ka ümber lükanud vastustaja

12.10.2020 kirjas „Pretensioon ja leppetrahvinõue“ ja selle lisas zip-failis toodud andmeid

kaebaja liikumismarsruudi kohta perioodil 08.09.2020‒25.09.2020, millest nähtuvalt on

kasutatud kinnitatud sõiduplaanis erinevat sõidumarsruuti 24-l veootsal 42-st. Sõiduplaani

kohaselt peab Koidu peatuse teenindamine toimuma teelaiendi kasutamise kaudu. Peatuse tasku

(teelaiend) suunal Laagri–Saue on tähistatud vastuses kaebusele lisas 2 Maa-ameti

kaardirakenduse väljavõttel kollase täpiga. Kohus nõustub vastustajaga, et suunal Saue‒Laagri

ei ole ei teelaiendit ega peatuskohta. Koidu peatus on sõiduplaanis märgitud mõlemas suunal

ühe koodiga (23380-1). Kaebuse lisas 7 olevalt sõiduplaanilt nähtub samuti, et Koidu peatuse

teenindamiseks tuleb läbida ring vasakpöördega teelt nr 11184 Alliku‒Laagri, et buss saabuks

peatusesse õigelt sõidusuunalt. Kohus nõustub vastustajaga, et peatuse asukoht on määratletud

mh seeläbi, kummal tänavapoolel teenindatav peatus paikneb. Seetõttu on vastustaja õigesti

järeldanud, et ei saa lugeda peatust nõuetekohaselt teenindatuks pelgalt seetõttu, et buss on

läbinud tee, mille ääres peatus paikneb, ja peatunud peatuse läheduses (nt sõidutee keskel, 10

meetrit enne või pärast peatuse asukohta või teisel tänava poolel), vaid peatuse saab lugeda

nõuetekohaselt teenindatuks üksnes siis, kui buss peatub täpselt ettenähtud peatuse asukohas.

Kui ei peatuta peatuse jaoks ettenähtud ja vastavalt tähistatud kohas, vaid vastassuuna vööndi

teeperves, võib sõitjate bussile minek ja sealt väljumine tekitada liiklusohtlikke olukordi ning

ebaselgust. Sõitjad ei pruugi aru saada, et vastassuunast saabuv ja tegelikust peatusest eemal

(olgugi, et 50 meetri raadiuses) peatuv buss on just see, mille peale neil tuleb minna. Lisaks

tekitab vastassuunas peatuv buss probleeme kinnistuomanikule, kelle maale bussi ootajad

võivad sattuda (sh ummistades kinnistule sissesõidutee). Seda tõendab vastuses kaebusele

esitatud M. Reinmanni pöördumine vastustaja poole (lisa 3), millest nähtuvalt on tegemist

olnud pideva probleemiga.

13. Esitatud tõenditest nähtuvalt on vastustaja kohtu arvates õiguspäraselt käsitlenud

vedajapoolset marsruudi muutmist omavolilise liikumistee muutmisena, mis vastab ATL p-s

7.3.1 toodud lepingu rikkumise koosseisule. Viidatud punkti kohaselt loetakse oluliseks

lepingurikkumiseks seda, kui esineb mistahes muudatuste tegemine busside liikluses, näiteks

kinnitatud sõiduplaanis sätestatud bussiliini marsruudi mittejärgimine. Käesoleval juhul on see

toimunud, mistõttu vastab leppetrahvi kohaldamine ATL p 7.3.1 normikoosseisule. Vastustaja

on tõendanud, et Koidu peatust tuleb teenindada vastustaja kirjeldatud viisil. Seda kinnitavad

kaebuse lisas 7 toodud sõiduplaan, kus Koidu peatuse teenindamine on kajastatud just

vastustaja kirjeldatud moel (peatusesse tuleb sõita n-ö ringiga), samuti kaebusele vastuse lisad

2 ja 4, millest nähtuvalt on bussipeatus üksnes ühel pool teed ning seda tuleb teenindada suunalt

Laagri–Saue. Asjaolu, et kaebaja bussid on liikunud mööda Koidu teed ning peatunud Koidu

peatuse läheduses, ei tähenda veel, et Koidu peatus oleks nõuetekohaselt teenindatud.

Tegelikult ei ole vastustaja kaebajale ette heitnud, et Koidu peatus oleks jäänud teenindamata,

nagu kaebaja ekslikult väidab, vaid et peatust ei ole teenindatud nõuetekohaselt. Vastustaja ei

olegi väitnud, et kaebaja bussid on Koidu peatuse vahele jätnud. Asjakohatu on ka kaebaja

kinnitus, et kõik peatused olid läbitud õiges järjekorras, kuna see ei olnud leppetrahvi

kohaldamise põhjuseks. Põhjendamatu on vastustajalt nõuda sõitjate kaebusi, kuna vastustaja

etteheited seisnevad muus kui peatuse vahele jätmises. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja

esitatud väljavõtted piletimüügisüsteemist, millest nähtub, et Koidu peatuse läheduses on

pileteid müüdud, ei väära vastustaja järeldust, et Koidu peatust ei ole teenindatud

nõuetekohaselt, kuna kaebaja esitatud andmed ei tõenda seda, et bussid oleksid peatunud selleks

ettenähtud kohas ‒ peatuses. Oluline on see, et kaebaja ei ole sisuliselt ümber lükanud vastustaja

12.10.2020 kirja „Pretensioon ja leppetrahvinõue“ lisades piletimüügisüsteemi alusel sõiduki

asukoha ajaloo andmetele tuginedes koostatud rikkumiste kirjeldusi, millest nähtuvalt perioodil

08.09‒25.09.2020 on suunal Saue‒Vatsla 42-st veootsast 24-l toimunud vedaja poolt

omavoliline liikumistee muutmine. Vastustaja seisukoha õigsust kinnitavad ka teised tõendid,

nt kaebusele vastuse lisa 3. Kohtu arvates ei tõenda kaebaja esitatud tõendid leppetrahvi

kohaldamise õigusvastasust.

14. Kohtule nähtuvalt ei eksisteeri ka teisi põhjuseid, mille tõttu tuleks leppetrahvi kohaldamist

pidada õigusvastaseks. Arvestades rikkumiste suurt arvu, ei saa leppetrahvi kohaldamist

summas 857,14 eurot (olulise lepingurikkumise eest rakendatava leppetrahvi maksimaalsest

võimalikust määrast, 1500 eurost 57,14%) pidada ülemääraseks. Kui oleks tegemist ühekordse

rikkumisega, võiks tõstatada küsimuse leppetrahvi proportsionaalsusest. Käesoleval juhul on

rikkumisi aga olnud palju. Leppetrahviga reageerimine on kohtu arvates olnud põhjendatud.

15. Kohus nõustub vastustajaga, et vead vaideotsuses seoses pöörete kirjeldamisega ei saa kaasa

tuua leppetrahvi kohaldamise õigusvastasust. Kaebaja pidi mõistma, et tegemist oli ilmselgete

eksimustega. Esiteks oli vastustaja 12.10.2020 ja 22.10.2020 kirjades piisavalt selgelt

väljendanud, milles seisnesid tema etteheited kaebajale. Kaebaja ei ole väitnud, et temale jäid

etteheited arusaamatuks. On ka selge, et vaideotsuses kirjeldatud viisil liikudes, kus buss

pööraks peale Koidu peatust algpeatuse suunas tagasi, oleks tegemist kehtestatud sõiduplaaniga

vastuolus oleva liikumisteega, mida vastustaja ei sooviks ega saaks vedajalt ka nõuda.

16. Ülaltoodut arvestades tuleb jätta kaebus rahuldamata.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja taotleb

25.02.2021

menetlusdokumendis

õigusabikulude

hüvitamist

summas

806,40

eurot

(käibemaksuga).

Kaebaja leiab 11.03.2021 menetlusdokumendis, et vastustaja õigusabikulude hüvitamine ei ole

põhjendatud, sest vastustaja näol on tegemist avalik-õigusliku isikuga, kellel reeglina

põhjendatud menetluskulusid välise õigusabi kasutamise näol tekkida ei saa. Vastustaja on

mittetulundusühing, kes täidab halduslepingu alusel avaliku võimu ülesandeid seoses

transporditeenuse korraldamise ja osutamisega ning seega on praegusel juhul tegemist

vastustaja näol avaliku võimu esindaja ja ühtlasi haldusorganiga. Praegusel juhul on vastustaja

küll kasutanud välist õigusabi, kuid arvestades, et vastustaja igapäevaste tegevuste hulka kuulub

lepingujärgne järelevalve tema antud liiniloa nõuete ning tema sõlmitud avaliku teenindamise

lepingute ja halduslepingute täitmise üle ning neist tekkivate vaidluste ning küsimustega

tegelemine, siis ei ole kaebaja hinnangul välise õigusabi kaasamine põhjendatud.

Kohus märgib, et senises kohtupraktikas on aktsepteeritud ÜTK õigusabikulude hüvitamist

hankevaidlustes (vt Tallinna Ringkonnakohtu 07.01.2021 otsus asjas 3-20-1900 p 14 ja seal

viidatud praktika), sest riigihankeasjadest võrsunud vaidlusi ei ole kohtud käsitlenud

haldusorgani põhitegevusena. Küll aga on hiljutises kohtupraktikas leitud, et ATL-de

täitmisega seotud vaidlused on valdkond, millega ÜTK põhitegevusega seonduvalt sagedasti

kokku puutub, mistõttu ei ole põhjendatud välja mõista ÜTK menetluskulusid välisele

õigusabile (Tallinna Halduskohtu 02.10.2020 ja Tallinna Ringkonnakohtu 20.01.2021 otsused

asjas 3-18-1946). Lõplik kohtulahend haldusasjas 3-18-1946 ei ole küll veel jõustunud, kuid

kohus peab põhjendatuks järgida kohtute võetud seisukohta ATL täitmisega seotud vaidluses.

Seetõttu jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)