1-18-181/70 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

25. märts 2021

Kohtuasja number

1-18-181

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas

Kohtuasi ja menetlusliik

Kriminaalasi Lauri Meimre ja Rene Punder süüdistuses KarS

§ 361 lg 1 järgi üldmenetluse korras

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 6. jaanuari 2021. a otsus

Apellant

Riigiprokurör Sigrid Nurm

Apellatsioonimenetluse

pooled

Süüdistatav

Lauri Meimre. Isikukood: isikukood 38009032732, elukoht

XXX, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht puudub, kehtivad

kriminaalkaristused puuduvad. Tõkendit ei ole kohaldatud

Kaitsja

advokaat Allan Valk

Süüdistatav

Rene Punder, isikukood 39511052226, elukoht XXX, Eesti

Vabariigi kodanik, töökoht Soomes, varem kriminaalkorras

karistamata

Tõkendit pole kohaldatud

Kaitsja

Advokaat Argo Küünemäe

Prokuratuur

Riigiprokuratuur, esindaja riigiprokurör Sigrid Nurm

Kannatanu

Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu

Kriminaalasja läbivaatamise

viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu otsus Lauri Meimre ja Rene Punderi õigeksmõistmises

KarS § 361 lg 1 järgi.

2. Lauri Meimre tunnistada süüdi KarS § 361 lg 1 järgi ning mõista talle rahaline

karistus 300 päevamäära, s.o 3000 eurot.

3. Rene Punder tunnistada süüdi KarS § 361 lg 1 järgi mõista talle rahaline karistus

300 päevamäära, s.o 3000 eurot.

4. Lauri Meimrelt mõista välja sundraha 876 eurot ning kalade hävitamise kulu

10,64 eurot.

5. Lauri Meimre valitud kaitsja Allan Valgu õigusabi kulu 3096 eurot jätta tema

enda kanda.

6. Rene Punderilt mõista välja sundraha 876 eurot ja kalade hävitamise kulu 10,64

eurot.

7. Rene Punderilt välja mõista õigusabikulud - riigi õigusabi osutaja vandeadvokaat

Kaido Kooga poolt kantud kulud 390 eurot (sh käibemaks 65 eurot).

8. Rene Punderi valitud kaitsja Argo Küünemäe õigusabi kulu 3150 eurot jätta tema

enda kanda.

9. Välja mõista Lauri Meimrelt ja Rene Punderilt Eesti Vabariigi kasuks

solidaarselt kuriteoga tekitatud kahju 9616 eurot. Nimetatud summa kanda

Rahandusministeeriumi a/a EE891010220034796011, viitenumber 2800049463.

10. Asitõendid – võrgud, kotid, nöör ja plastpudel, mis asuvad KKI-s Pargi 15, Jõhvi,

hävitada.

11. Lugeda põhjendatud menetluskuluks Lauri Meimrel ringkonnakohtu menetluses

tekkinud õigusabikulud summas 1152 eurot. Mõista riigieelarves selleks

eraldatud vahendite arvelt Lauri Meimre kasuks välja 1152 eurot.

12. Lugeda põhjendatud menetluskuluks ringkonnakohtu menetluses Rene Punderil

tekkinud õigusabikulud summas 1152 eurot. Mõista riigieelarves selleks

eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid kasuks välja

1152 eurot ja kanda see advokaadibüroo arveldusarvele nr 10220222572225.

13. Prokuratuuri apellatsioon rahuldada.

Rahaline karistus tuleb süüdistatavatel tasuda 30 päeva jooksul käesoleva otsuse

jõustumisest

arvates

Maksu-

ja

Tolliameti

arveldusarvele

SEB

a/a

EE351010052031000004, Swedbank a/a EE502200221014193355 või Luminor Pank a/a

EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber Lauri Meimrel

99921400000910 ja Rene Punderil 99921400000923 ning selgitusse „1-18-181 rahaline

karistus“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kui süüdistatavad jätavad karistuse tähtaegselt tasumata, hakkab seda välja nõudma

kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Ka on karistuse tasumata

jätmisel võimalik kohaldada asendusvangistust.

Lauri Meimrelt ja Rene Punderilt väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda makseinfo

lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on

võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui

rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri

kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava

advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja

vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Lauri Meimret ja Rene Punderit süüdistatakse selles, et nemad teostasid 29.11.2016 Ida-

Virumaal Peipsi järvel, ebaseaduslikku kalapüüki, kasutades AMUR tüüpi paat r/n XXX , ilma

kalapüügiõigust omamata, kalapüügi keeluajal ning 34 nakkevõrguga, kogupikkusega 2341 m.

Peale kalapüüki, teel Rannapungerja sadamasse, peatudes mõneks minutiks, Rene Punder ja

Lauri Meimre uputasid, Rannapungerja jõe suudmest (kaldast) ca 500 meetri kaugusel,

koordinaatidel N 580 58.533 ja E270 11.334 Peipsi järve, plastkiudkottidesse pakitud võrgud

ja kalad ning tähistasid asukoha veepinnal hõljuva ujuva plastikpudeliga.

Rene Punder ja Lauri Meimre randusid Rannapungerjas kella 17.47 paiku. Radarivaatleja

andmeil ei olnud 29.11.2016 a rohkem aluseid Peipsi järvele registreerunud ja ei olnud näha

teisi aluseid selles piirkonnas. 29.11.2016 a kella 20.30 paiku avastasid KKI inspektorid,

eelnimetatud asukohas, 20 valget värvi plastikkiudkotti, millest 12 olid kalade ja 8

nakkevõrkudega. Kottides oli kokku 159 koha, 15 lutsu, 15 haugi, 7 ahvenat, 21 latikat ja 34

nakkevõrku. Kottides mõõdetud nakkevõrkude jadade kogupikkus oli 2341 m.

KPS § 32 lg 1 kohaselt annab kutselise kalapüügi õiguse kalapüügiluba, mis võib olla kalalaeva

kalapüügiluba või kaluri kalapüügiluba. Samas KPS § 31 p 2 järgi on kutselise kalapüügi üheks

vahendiks nakkepüünised. Maaeluminister peatas, oma 11.11.2016 väljaantud käskkirjaga nr

171, alates 12.11.2016 KPS § 49 lõike 1 alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, kuni 31.12.2016

a kaluri kalapüügiloa alusel toimuva kohapüügi. Samas peatati kalapüük Peipsi järvel nakke-

või raamvõrguga kaldast kaugemal kui üks kilomeeter kuni 31. detsembrini 2016. a.

Kalavarudele tekitati kahju KPS § 73 lg 1 pp 1 ja 4 järgi, ehk kala püüdmist ilma nõutava

püügiõiguseta ja kalapüügi keeluajal. Vastavalt KPS § 71 lõike 1 p 1 järgi loetakse

kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks: nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 lõikes

1 punktis a ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 3 lõikes 1 punktis d ja e nimetatud

rikkumisi. KPS § 71 lg 1 p 3 järgi loetakse keelatud püügiviiside kasutamist kalapüüginõuete

tõsiseks rikkumiseks. Kalavaru kahjustamise korral KPS § 71 nimetatud rikkumise

toimepanemisel on kahjuhüvitis kalaliigi isendi või kilogrammi kohta KPS § 73 lõike 3 või 5

alusel määratud viiekordne määr.

KPS § 73 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 19.06.2015 määruse nr 67 "Kalavarudele

tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning kalavarudele tekitatud

kahju arvutamise akti vorm" § 1 lõike 1 ja 2 ning § 2 lõike 3 alusel on 159 koha ebaseadusliku

püügiga tekitatud kahju – 159x10x5=7950 €, millele lisandub 15 lutsu ebaseadusliku püügiga

tekitatud kahju – 15x7x5=525 €, millele lisandub 21 latika ebaseadusliku püügiga tekitatud

kahju – 21x4,8x5=504 €, millele lisandub 7 ahvena ebaseadusliku püügiga tekitatud kahju –

7x3,2x5=112 € ja 15 haugi ebaseadusliku püügiga tekitatud kahju – 15x7x5=525 €. Kokku

tekitati kalavarudele kahju 9616 €.

Selle teoga panid Lauri Meimre ja Rene Punder toime KarS § 361 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo

s.o. kalapüügi nõuete rikkumise, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale.

Maakohtu otsus

2. Viru Maakohtu 6. jaanuari 2021. a otsusega mõisteti L. Meimre ja R. Punder neile esitatud

süüdistuses õigeks. Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagi jäeti läbi vaatamata. Lisaks lahendati

asitõendite ja menetluskuludega seotud küsimused.

3. Maakohus uuris järgmisi tõendeid.

3.1 Tsiviilhageja A.K. i ütluste kohaselt seisneb nõue süüdistatavate poolt 29.11.2016 Peipsi

järvel kalapüügiõigust omamata kutselise kalapüügivahendiga koha püügikeelu ajal

ebaseadusliku kalapüügiga tekitatud kahjus 9616 eurot. Aluseks on Kalapüügiseaduse § 31 lg

2. Arvestades § 29 lg 1 p 4, kalapüügieeskirja § 6 lg 1 alusel toodud harrastuspüügi tingimusi,

loetakse pikem kui 70 m nakkevõrk kutseliseks kalapüügivahendiks. KPS § 32 lg 1 kohaselt

annab kutselise kalapüügi õiguse luba. L. Meimre ja R. Punder kasutasid pikemat kui 70 m

nakkevõrku, omamata kutseliste kalapüügi luba. Nad püüdsid 159 koha, 15 haugi, 21 latikat, 7

ahvenat ja 15 lutsu. Kui on keeluaeg, siis see mõjutab kahju määra, see on viiekordne määr.

Keeluaeg tuleneb KPS 71 lg ; § 73 lg 6.

3.2 Objekti kontrollimise protokolli nr 1067827 kohaselt väljus 29.11.2016 kell 12.30 paat reg.

Nr XXX , milles oli L. Meimre ja D.J. . Paat jõudis tagasi Rannapungerja sadamasse kell 17.47,

kastis oli 10 ahvenat. Radarivaatleja esitas koordinaadid (N 580 58,533 ja E270 11,334), kus

paat XXX peatus Raannapungerja suudmest ca 500 m kugusel. KKI paadiga sõideti järvele ja

antud koordinaatidel oli veepinnal näha rohelist plastikpudelit, mille külge oli seotud roheline

nöör, mille küge oli kinnitatud ja uputatud 20 valget plastikkiudkotti. Kotid veeti kaldale ja

suleti kontrollplommiga 0056713.

3.3 Asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga kohaselt toodi välja Peipsi järvest

Rannapungerja jõe suudmest 500 m kauguselt 20 valget värvi plastikkiudkotti. Kottides 1-11 ja

18 on kalad (kokku 159 koha, 15 lutsu, 15 haugi, 7 ahvenat, 21 latikat), kottides 12-17, 19, 20

on nakkevõrgud.

3.4 Maakohus uuris kalibreerimistunnistust võrgusilma mõõtekiili (80…130) mm kohta.

3.5 Kiiresti rikneva asitõendi suhtes rakendatava meetme määruse kohaselt edastati

asitõenditeks olevad 159 koha, 15 lutsu, 15 haugi, 6 ahvenat ja 21 latikat hävitamisele. Kohus

võttis tõendina vastu ja uuris ka kiiresti rikneva asitõendi hävitamise akti ja Uikala Prügila

deklaratsiooni ning arvet kalade hävitamise kohta. Maksumus 21,28 eurot.

3.6 Prokurör täpsustas maakohtus süüdistust, kuna asitõendi vaatlusprotokollis esinesid

arvutusvead kalade ja võrkude osas (28.03.2019 kohtuistungiprotokoll, kohtutoimik, lk 4jj, lk

76). Maakohus lähtus asja läbivaatamisel parandatud süüdistusest.

3.7 Kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akti kohaselt tekitati 159 koha, 15 haugi, 21 latika,

7 ahvena ja 15 lutsu püügiga kahju 9616 eurot.

3.8 Veel uuris maakohus tunnistajate G.K. e, I.K. e, T.L. i, T.R. e, K.T. ning süüdistatava L.

Meimre ja R. Punderi ütlusi ning teisi kirjalikke tõendeid.

4. Uuritud tõendite alusel jõudis maakohus järgmistele seisukohtadele.

4.1 Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et 29.11.2016 Ida-Virumaal Peipsi järvel oli

ajavahemikul 12.11.2016 kuni 31.12.2016 peatatud kaluri kalapüügiloa alusel kalapüük, samuti

oli peatatud Peipsi järvel nakke- või raamvõrguga kaldast kaugemal kui üks kilomeeter, ning

süüdistatavad olid sellest teadlikud.

4.2 Aastal 2016 oli L. Meimre kutselise kalapüügiluba nr PÕ160021 ja R. Punderil

väikelaevajuhi tunnistus nr 014790.

4.3 Samuti puudus vaidlus selles, et L. Meimre ja R. Punder olid Peipsi järvel 29.11.2016

AMUR tüüpi paat r/n XXX .

4.4 L. Meimre ja R. Punder registreerisid ennast telefoni teel Peipsi järvel 29.11.2016 algusega

kell 11.25 kuni kella 18.12.

4.5 Vaidlus oli selles, kas L.Meimre ja R.Punder tegid 29.11.2016 Peipsi järvel ebaseasuslikku

kalapüüki - ilma kalapüügiõigust omamata, kalapüügi keeluajal, 34 nakkevõrguga,

kogupikkusega 2341 m.

4.6 Maakohus leidis, et kriminaalasjas ei ole kogutud ühtegi otsest tõendit, mis kinnitasid

L. Meimre ja R. Punderi poolt kuriteo toimepanemist.

4.7 Süüdistatavate ütluste kohaselt püüdsid nad järvel ahvenat õngedega - spinningu ja

sikuskaga. Nakkevõrkudega kalapüüki nad ei teostanud ja KKI poolt Rannapungerja jõe

suudmest (kaldast) ca 500 meetri kaugusel leitud kalad ei ole nende poolt püütud ja (koos

nakkevõrkudega) nendele ei kuulu.

4.8 Tunnistaja T.L. oli Mustvee kordonis radarivaatleja. Ühel päeval oli Peipsi järvel 1 alus,

kes oli registreeritud ja 1 märk järvel, registreerimata paate järvel ei olnud. Registreerisid ennast

L. Meimre ja R. Punder 1 paadiga. T.L. ile tundus aluse liikumisteekonda kahtlaseks,

liikumisteekonna järgi arvas ta, et tegutseti võrkude välja võtmisega. Vastava info ja

koordinaadid edastas ta KKI-le. 1-1,5 tundi hiljem teatasid KKI inspektorid, et antud

koordinaadilt leidsid kottidega uputatud kalad.

Radari väljavõtted väljastati KKI inspektorile I.K. ele. Tunnistaja kinnitas, et talle kohtuistungil

näidatud pildid on samad, mis ta nägi 29.11.2016.

4.9 Tunnistaja G.K. ue ütlustest tulenes, et novembris 2016 said KKI inspektorid info, et Peipsil

on paat, mille liikumise teekond tundis radarivaatlejale kahtlane. Paadis olevad isikud –

L. Meimre ja R. Punder käisid paar päeva enne ka Peipsil, mis tema sõnul oli ka kahtlane. G.K.

ue kell 2-3 päeval hakkas jälgima paati binokliga tunni aja jooksul, võib olla rohkem. Alus oli

4-5 km kaldast, seisis, liikus aeg ajalt, vahetas kohta. Enne sadamasse jõudmist (umbes 500 m

kaldast) peatus paat paariks minutiks, mis oli ka kahtlane.

Sadamas tuvastati, et paadis oli 2 isikut, midagi, mis otseselt viitas kutselistele kaluritele ei

olnud – paadis olid võrguraskused, nöörid, kalakastid, tavalised õnged, mingi kümmekond

ahvenat. Kui G.K. ue sai radarivaatlejalt koordinaate kohast, kus paat enne randumist peatus,

siis tunnistajad G.K. ue ja T.R. sõitsid Jõhvi kummipaadi järgi. Tagasi tulles koos K.T. ga

(paari tunni pärast), G.K. ue ja T.R. läksid paadiga järvele, K.T. jäi kaldale. Koordinaatidel

oli vees roheline pudel nööriga, nööri küljes oli jada suhkrukotte. Kottide vaatlus toimus

järgmisel päeval KKI hoones Jõhvis, mille juures viibis tunnistaja. Tema sõnade kohaselt

kalade puhul oli näha, et olid võrguga püütud, sest kala küljes olid võrguribad, kalad tundsid

väga värsked – lõpused punased, silmad ei tuhmunud, kala oli limane, ei haisenud.

4.10 Tunnistaja I.K. e ütluste kohaselt novembris 2016 saabus ta autoga Rannapungerjale õhtul

kella 8-9 vahel. Jõe ja maismaa piiril olid suhkrukotid. Kaldal nägi G.K. uet, kes rääkis talle

kalaga seotud sündmustest. Järgmisel päeval käis ta uurija palvel piirivalves, seal anti talle

radari väljavõtted ja ta viis selle uurijale. Kas ajavahemikul 23-29.11.2016 olid Peipsil teisi

kalureid, tunnistaja ei tea. Tunnistaja seletas, et kala värskusest annavad märku lõpused. Kui

lõpused on erkpunased, siis kala on värske.

4.11 Tunnistaja T.R. e ütluste kohaselt novembris 2016 tuli L. Meimre koos teise isikuga

paadiga järvelt Rannapungerjale. Alust nägi binokliga lõunast pimedani, pärast

öövaatlusseadmega. Paat, mis randus oli seest märg. Tunnistaja hinnangul 10 ahvenat püüdes,

ei tee paati nii märgaks kui ta oli. Kella 8 paiku sõitis koos G.K. uega järvele. Kasutasid GPS-

i, taskulampe ning leidsid kiudkotid, mille tõid rannale. Kala nägi järgmisel päeval. Kala oli

värske - lõpused olid punased, silmad läikisid, lõhna ei olnud tunda. Tunnistaja ei näinud, et

paat oleks peatud umbes 500 m kaugusel, ei näinud paadis olevate isikute tegevust ja ei tea, kas

enne või pärast 29.11 oli järvel teisi paate.

4.12 Tunnistaja K.T. ütluste kohaselt läks ta 29.11.2016 koos G.K. ue ja T.R. ega Jõhvist

Rannapungerjale. Kui G.K. ue ja T.R. läksid järvele, olid neil kaasas taskulambid. Tunnistaja

ootas rannas umbes tund aega. Paadiga tõid nad kotid kalaga.

5. Kohtul puudus alus kahelda tunnistajate ütluste usaldusväärsuses. Tegemist on KKI

töötajatega, kes ei olnud süüdistatavatega isiklikult tuttavad. Vastuolud, mis ilmnesid

tunnistajate ütlustes, olid seotud kuriteo toimepanemisest möödunud ajaga (4 aastat) ning ei

olnud olulised.

6. Kohtu arvates ükski tunnistaja ei saanud kinnitada, et nimelt L. Meimre ja R. Punder püüdsid

kala, mille leidsid inspektorid. Ükski tunnistaja ei näinud, kes ja millal viis nakkevõrgud

järvele, pani need vette, võttis veest välja, pani kala ja võrgud kotidesse ja peitis kotid vette

(500 m kaugusel kaldast).

Tunnistaja T.L. il tekkis kahtlus, et 29.11.2016 Peipsi järvel tegeletakse ebaseadusliku

kalapüügiga. Tunnistajad T.R. ja G.K. ue said ajaoludest teada T.L. i käest, I.K. k ja K.T.

omakorda T.R. e ja G.K. ue käest.

T.L. seletas, et 29.11.2016 tekkinud kahtlus ebaseadusliku kalapüügi osas, mille ta edastas KKI

inspektoritele, oli tema oletus ning tema ei saa 100% kinnitada, et tegemist oli ebaseadusliku

kalapüügiga. Peale selle ei saanud tunnistaja kohtuistungil öelda, kas eelnevatel päevadel oli

keegi kuni 1 km kaugusel kaldast, ning kas 23-29.11.2016 oli Peipsi järvel teisi registreeritud

või registreerimata paate.

7. Objekti kontrollimise protokolli nr 1067827 kohaselt märgiti kontrolli läbiviimise ajaks

29.11.2016-30.11.2016 kell 00.20, teisel leheküljel – 29.11.2016 kell 17.45-17.56. „Kontrolli

käigu“ osas on toodud asjaolud, mis sai protokolli koostaja T.R. teada radari vaatlejalt

(tunnistaja T.L. ), samuti pandi protokolli kontrollimata andmed - et paadi XXX väljumine

Peipsi järvele registreeriti Mustvee PPA piirivalve kordonis 2 isikuga Lauri Meimre ja D.J. ….

Paadis oli D.J. ja Lauri Meimre. Kohtulikul uurimisel on süüdistatavate ütlustega ja PVK

andmetega (tl 60) tuvastatud, et tegelikult registreeriti 2 isikut (Lauri Meimre ja Rene Punder).

Kohapeal KKI inspektorid teise isiku andmeid ei kontrollinud.

8. Kohus uuris asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabeleid. Nende alusel leidis tuvastamist, et

Peipsi järvest Rannapungerja jõe suudmest 500 m kauguselt leiti ja toodi KKI kontorisse 20

valget värvi plastik kiudkotti. Kottides 1-11 ja 18 on kalad (kokku 159 koha, 15 lutsu, 15 haugi,

7 ahvenat, 21 latikat), kottides 12-17, 19, 20 on nakkevõrgud (kokku 32 kogupikkuses 2279,5

m). Seega kala on kokku 217 tk. Kotid olid kinni ja seotud omavahel rohelise nööriga.

Protokollis on märgitud, et kalade lõpused on punased, silmad on läikivad, kalade kehad on

kaetud limaga, omavad värske kala lõhna (puuduvad roiskumise tunnused). Võrgusilma

mõõtekiili kalibreerimistunnistuse kohaselt on mõõtekiil kalibreeritud 28.07.2014.

Läbivaadatud kala anti üle AS-le Uikala Prügila hävitamiseks, mille maksumus oli 21.28 eurot.

Kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akti kohaselt tekitati 159 koha, 15 haugi, 21 latika, 7

ahvena ja 15 lutsu püügiga kahju 9616 eurot.

9. Maakohtu hinnangul ei ole objekti kontrollimise protokoll nr 1067827 lubatavaks tõendiks,

sest osa protokollis sisaldavast informatsioonist (D.J. i kohta) on vastuolus teiste kogutud

tõenditega – tunnistajate, süüdistatavate ütluste ja 29.11.2016 kahe isiku mineku teatamisega

Peipsi järvele (PVK väljatrükk). Maakohtu hinnangul oli tegemist kontrollimata andmetega,

mistõttu puudus kohtul veendumus, et ka ülejäänud protokollis sisalduvad andmed on õiged.

Seega jättis maakohus eelnimetatud tõendi tõendikogumist välja.

10. Uuritud tõend - objekti kontrollimise protokoll nr 1067732 ei sisaldanud kohtu hinnangul

süüd kinnitavaid ega õigustavaid andmeid. Asjaolu, et 25.11.2016 ajavahemikul kell 11.35-

14.40 ei olnud näha kalapüügile viitavaid jälgi, ei tõenda, et 29.11.2016 teostasid L. Meimre ja

R. Punder ebaseaduslikku kalapüüki.

11. Ülejäänud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil uuritud tõendid hindas maakohus

usaldusväärseteks.

12. Samuti puudusid kohtul kahtlused radari väljatrükkide osas, sest tõendi päritolu leidis

kohtulikul uurimisel tuvastamist.

13. Maakohus sedastas, et kirjalike tõendite alusel on tuvastatud, et L. Meimre ja R. Punder

käisid Peipsi järvel 23.11.2016 ajavahemikul kell 13.49 kuni 16.16 paadiga GMA056.

Järgmisel korral käisid nad sama paadiga järvel 29.11.2016 ajavahemikul kell 11.25 kuni 18.12

(kokku 6 t 47 min). 29.11.2016 Peipsi järvel oli registreeritud ja radarist nähtav üks paat. Samuti

ajavahemikul 23.11.2016 kuni 29.11.2016 piiriveekogule kohal – Alajõel, Lohusuu külas,

registreeriti 2 välja minekut, mõlemad L. Meimre ja R. Punder.

14. 29.11.2016 Rannapungerjal rannale saabumisel nägid inspektorid paadis rohelise nööri,

mida nad ka pildistasid. Samas koordinaatidel N580 58.533 ja E270 11.34 leiti 20 valget värvi

plastik kiudkotti, milles oli kala kokku 217 tk ja nakkevõrgud kokku 32 tk kogupikkuses 2279,5

m. Kala oli 30.11.2016 vaatluse käigus värske, sest lõpused oli punased, silmad olid läikivad,

kala kehad oli kaetud limaga, omasid värske kala lõhna (puudusid roiskumise tunnused). Kotid

olid kinni ja omavahel seotud rohelise nööriga.

15. Maakohus sedastas, et kirjalikke tõenditega on tuvastatud ebaseadusliku kalapüügiga

tekitatud kahju, kala hävitamise kulud ning püügiloa, paadi omaniku ja isikutel omavate

tunnistuste andmed.

16. Kohus rõhutas, et kriminaalasjas kogutud tõendid on kaudsed ning nende kogumist ei ole

võimalik teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude kohta. Need ei lükka ümber

kaitseversiooni ning süüdistatavad andsid iga kaudse tõendi kohta loogilisi ja eluliselt usutavaid

ütlusi.

17. Süüdistatavate ütlused hindas kohus usaldusväärsed, need on loogilised, eluliselt usutavad

ja langesid kokku omavahel ning ei ole teise tõenditega ümber lükatud.

Maakohus tõdes, et süüdistatavate ütlustes on ebaolulised vastuolud nii omavahel kui ka

eeluurimisel antud ütlustega, kuid need ei muuda ütlusi ebausaldusväärseteks. Maakohus

arvestas seda, et süüdistatavad käivad sageli Peipsil kalal, samuti kuriteost möödunud aega, on

eluliselt arusaadav, et isikud võivad mingites asjaoludes eksida või teatud hetki mitte mäletada.

18. Süüdistavad seletasid loogiliselt, miks paat liikus aeglaselt ja mõni kord peatus ning sellega

on ümber lükatud tunnistaja T.L. i nö „kahtlus, oletus“, et paadi liikumise viis osutas

ebaseaduslikule kalapüügile.

T.L. seletas, et sai teiselt vahetuselt teada, et mõned päevad enne käis antud paat samal

teekonnal. Kohus suhtus kriitiliselt sellistesse ütlustesse, sest infot sai tunnistaja teise isiku

vahedusel. Ütlused on maakohtu arvates vastuolus ka PVK andmetega – L. Meimre ja

R. Punder käisid Peipsil 23.11.2016, st 6 päeva enne.

Radari väljavõttest ei saanud kohtu arvates järeldada, et 23.11.2016 ja 29.11.2016 on tegemist

ühe ja sama liikumisteekonnaga.

19. KKI inspektorite ütlustest tulenes, et paat peatus enne randumist umbes 500 m kaugusel

kaldast. L. Meimre sõnul nad ei peatunud, R. Punder seletas, et nad peatusid – „pidime peatuma,

kuna kütus ei läinud peale ja panime vooliku otse kanistrisse, et mootor saaks kütust ja nad

saaksid randuda. See juhtus kaldast 0,5-1 km“.

20. Maakohus leidis, et vastuolu süüdistatavate ütlustes ning L. Meimre ja tunnistajate ütlustes

võib olla tingitud asjaoludest, süüdistatav L. Meimre kuulati üle eeluurimisel aasta pärast

juhtunut, kohtus peaaegu nelja aasta pärast. Seega on eluliselt usutav, et ta ei mäleta täpselt

29.11.2016 mõningaid asjaolusid.

21. Lähtudes tunnistajate ja süüdistatava R. Punderi ütlustest ning radari väljatrükist, luges

kohus tuvastatuks, et paat peatus enne randumist Peipsi järvel. Kuid paadi peatumine järvel ei

kinnita, et L. Meimre ja R. Punder panid sellesse kohta kotid kala ja võrkudega.

22. Maakohtu arvates ei saa aga kindlalt väita, et paadi peatumise ja kala leidmise kohad on

samad, kuid ei saa ka välistada, et kohad on erinevad.

23. Tunnistaja T.R. e sõnul oli paat seest märg. Tunnistaja arvates ei saaanud 10 ahvena

püüdmisest paat nii märjaks saada. Kohtu arvates oli tunnistaja arvamus subjektiivne.

Süüdistatavad seletasid aga loogiliselt ja eluliselt usutavalt, miks paadi parras oli märg ja jääs.

24. Tunnistajate ütlustest, asitõendi vaatlusprotokollist ja sündmuskohal paadist tehtud fotodest

tulenes, et paadis oli viht rohelise nööriga ning kotid olid seotud rohelise nööriga. Samas märkis

kohus, et leitut ära ei võetud ja ei vaadeldud. Kohtu hinnangul fotodest ei piisa, et teha kindlaks,

kas tegemist on sama nööriga.

25. Maakohus tõdes, et 29.11.2016 ei olnud Peipsil teisi registreeritud ega ka registreerimata

paate. Samas ei olnud kohtulikul uurimisel ümber lükatud võimalus, et enne 29.11.2016 võisid

Peipsi järvel (ka kala leidmise kohal) liikuda ka registreerimata paadid, sest kuni 1000 meetri

kaugusel Peipsi järve kaldast liikuvaid aluseid ei pea registreerima.

Kohus pidas oluliseks sedagi, et süüdistuses pole välja toodud, mida tegid süüdistatavad

kalapüügi ajal.

26. Piirivalvele L. Meimre poolt edastatud andmete kohaselt viibisid süüdistatavad järvel

kokku 6 t 47 min, sh järvele minek ja randumine. Kohus nõustus kaitsja A.Küünamäe

arvamusega, et süüdistatavad poleks 29.11.2016 Peipsil kuue tunni jooksul jõudnud panna

nakkevõrke vette, võtta kõik võrgud veest välja, panna kalad ja võrgud kotidesse, viia kotid

Rannapungerjale ja jätta need 500 m kaugusele kaldast vette. Kohus hindas selle ebareaalseks

ja eluliselt mitteusutavaks.

27. Enne 29.11.2016 olid L. Meimre ja R. Pender Peipsil 23.11.2016. Asjaolu, et L. Meimre ja

R. Punder võisid 23.11.2016 panna vette võrke ja 29.11.2016 need välja võtta, on maakohtu

arvates ümber lükatud teiste tõenditega.

Tunnistajate (kes viibisid asitõendi vaatluse juures) ütlustest ja asitõendi vaatlusprotokollist

tuleneb, et kala oli värske. Kuna kala vaadeldi 30.11.2016 hommikul ja oli värske, ei saanud

kala olla värske seitsmendal kuupäeval peale püüki.

29. Kokkuvõttes sedastas maakohus, et kaudsed tõendid ei ole piisavad L. Meimre ja

R. Punderi süü tõendamiseks ja need ei kummuta süüdistatavate kaitseversiooni. Maakohus

mõistis süüdistatavad KarS § 361 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises õigeks.

Apellatsioon

30. Apellatsioonis palutakse tühistada Viru Maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega tunnistada

R. Punder süüdi KarS § 361 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 aasta ja 9 kuu pikkune

vangistus. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta R. Punderile määratud karistus täielikult täitmisele

pööramata, kui ta ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tunnistada

süüdi ka L. Meimre KarS § 361 lg 1 järgi ja mõista talle samasugune karistus - 1 aasta ja 9 kuud

vangistust. Kohaldada karistusest vabastamist KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel, määrates katseajaks 3

aastat.

Rahuldada Eesti Vabariigi kasuks hagi, mille on esitanud Keskkonnainspektsioon (nüüd

Keskkonnaamet) summas 9616 eurot ning mõista see solidaarselt välja R. Punderilt ja

L. Meimrelt. Jätta menetluskulud süüdistatavate kanda.

31. Maakohus on tõendeid refereerides jätnud analüüsimata olulised osad tõenditest ja ütlustest,

mida kohtuistungil uuriti. Kohus on oma põhjendustes tuginenud ise tõenditele, mida ta

eelnevalt on pidanud asjasse mittepuutuvateks ning seeläbi on kohtuotsus vastuoluline ning

kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav.

32. Lisaks on kohus jätnud analüüsimata tunnistajate ütlused kogumis, otsuses on küll mitu

korda ütluseid refereeritud, kuid lõppargumentatsioonis kasutanud ütlustest ainult fragmente,

mis haakusid süüdistatavate versiooniga, jättes tähelepanuta ja ümberlükkamata süüdistaja

versiooni juhtunust. Selliselt käitudes on kohus toime pannud kriminaalmenetluse olulise

rikkumise KrMS § 339 lg 2 mõttes. Tõendite valikuline hindamine on kaasa toonud olukorra,

kus kohus on jätnud analüüsimata tunnistajate ütlused ja kirjalikud tõendid kogumis. Nimetatud

rikkumised on kohtuotsuse tühistamise aluseks.

33. Maakohus on tõendite hindamise alguses leidnud, et tunnistajate ütlused on usaldusväärsed

ja kirjalike tõenditega on tuvastatud, et L. Meimre ja R. Punder on käinud 23.11 ja 29.11 sama

paadiga Peipsi järvel. Samuti on kohus leidnud, et radaripiltidega on tõendatud paadi liikumine

ja peatumine 29.11 500 meetrit kaldast. Muuhulgas tuleneb tunnistajate ütlustest seegi, et

L. Meimre ja R. Punder liikusid nii 23.11 kui ka 29.11.2016 samal trajektooril ning

koordinaatidelt, kus peatus nende juhitud paat, leiti hilisemalt uputatud kalakotid.

Ometi on otsuse lõpposas kohus seadnud kahtluse alla täpselt samade tunnistajate ütlused ja

radaripildid ning leidnud, et kohtule ei ole esitatud tõendeid radari ega KKI GPSi veamäärast

ja seega ei ole võimalik tuvastada, kas kotid leiti süüdistatavate peatuskohast või mitte.

34. Kohus on jätnud aga täielikult tähelepanuta KKI inspektorite ütlused, kellest järvel käinud

inspektorid on selgitanud, et minnes GPS-iga radarivaatlejalt saadud koordinaatidele avastasid

nad vees hõljuva Sprite pudeli, mida oli kasutatud poina. Tunnistajate ütlustega on tuvastatud,

et osutatud koordinaatidele liikudes oli võimalik märgata vees hulpivat pudelit ja alles selle

pudeli kontrollimisel avastati kotid kalade ja võrkudega.

35. Apellant rõhutab, et veekogul ei viibinud peale L. Meimre ja R. Punderi paadi mitte keegi

kolmas ja nad viibisid kaldast niivõrd kaugel, et nende alust oli küll näha, aga inimesi selles,

veel vähem nende tegevust, ei olnud võimalik jälgida. Samuti tuleb arvestada, et tegemist oli

novembrikuuga, mil läks väljas kiiresti pimedaks ning aluse jälgimiseks tuli kasutada

öövaatlusseadet.

36. Arusaamatuks jäävad kohtu etteheited selle osas, et nöörile, mis oli paadis ja millega olid

kinni seotud kotid, ei ole tehtud ekspertiisi. Tegemist on tavapärase ehituspoodides müüdava

nööriga, mis ei ole nii unikaalne, et selle vaatlusel saaks tuvastada eritunnused, mis oleks

võimalik kokku viia teise samast nöörist lõigatud jupiga. Nööri paksus ja värvus iseenesest on

juba piisavalt iseloomulikud, et väita, et tegemist on suure tõenäosusega sama nööriga.

37. Kohtuotsuse põhistuste alguses on kohus leidnud, et objekti kontrollimise protokoll nr

1067732 ei oma asjas tähtsust. Samas viitab kohus ise põhistustes samast tõendist tulenevale

teabele ja loeb tuvastatuks, et 25.11.2016 kell 11.35-14.40 asukohal Uusküla, Kuru, Kauksi,

Rannapungerja, Lagedi kalapüügile viitavaid jälgi kaldal näha ei olnud, ka ei olnud näha kaldal

paate, millega oleks püüki teostamas käidud (otsuse lk 18). Seega on kohus samas otsuses

esmalt märkinud, et ei pea tõendit oluliseks ja seejärel tuginenud ise asjaolude tuvastamisel

nimetatud tõendis toodud teabele.

Tõendist tulenev teave on kogumis väga oluline, sest nimetatud vaatlusest nähtub, et

ilmastikuolud olid 25.11.2016 keerulised, esines rüsijääd ja puudusid kalapüügile viitavad

jäljed. Kuna nimetatud vaatlus on tehtud 23.11 ja 29.11 vahel, siis sellest tõendist tuleneva teabe

alusel saab väita, et lisaks Piirivalve andmebaasile näitavad ka muud tõendid, et Peipsile ei

olnud ajavahemikus 23.11-29.11 peale R. Punderi ja L. Meimre keegi kolmas registreerunud ja

ilmastikuolud kalapüüki ei soosinud.

38. Apellant peab vajalikuks selgitada, et piiriveekoguna on Peipsi puhul kehtestatud

eriregulatsioon. Nimelt olukorras, kus soovitakse paadiga minna kaugemale kui 1 km kaldast

on alusel viibijatel kohustus ennast registreerida. Arvestades, et R. Punder ja L. Meimre viibisid

29.11 vähemalt 5 km kaugusel kaldast ja samas piirkonnas sama kaugel olid nad ka 23.11, siis

on eluliselt usutav, et antud kaugusel olid püügile paigutatud nakkevõrgud, mis avastati

hilisemalt koos kaladega uputatud kottidest.

39. Ka kohtu etteheited T.L. i ütluste osas, mis puudutavad L. Meimre ja R. Punderi järvel

käimiste vahele jäävat aega, jäävad arusaamatuks. Kohus leidis, et kui võrgud oleks pandud

püügile 23.11, siis ei oleks saanud kala 29.11 leitud kottides värske olla. Seega leidis kohus, et

versioon nagu oleks süüdistatavad 29.11 käinud ainult võrke välja võtmas ei ole usutav.

40. Kohus jättis siinkohal arvestamata asjaolu, et nimetatud päevadel oli väljas külm,

temperatuur oli püsivalt miinustes ja raskete ilmaolude tõttu oli tuvastatud, et kalurid

tavapärastest kohtadest järvel ei käinud. Arvestades miinuskraade, on kohtu argumendid selle

kohta, et 23.11 püügile pandud võrkudes ei oleks saanud 29.11 olla värsket kala, vastuolus

kohtus uuritud tunnistajate ütlustega ning tihedamat võrkude kontrolli ei eelda ka ükski

regulatsioon.

41. Arvestada tuleb seda, et kottides olnud kala oli võrgulinadest välja võetud ja kottidesse

pandud, seega on eluliselt usutav, et kala sorteerimisel oli arvestatud ka nende värskusega.

Apellandi arvates on eluliselt usutav, et kottidesse pandigi värske kala. Tegemist oli püügiga

nakkevõrkudega, mille pikkus kottides kokku oli 2341 m. Seega on arusaadav, et kottides leitud

kalad ei ujunud sinna ühe päevaga ja korraga, vaid kala võrku sattumine ja võrgulinas

hukkumine on protsess, mille tõttu ongi kala mõnevõrra erineva värskusastmega.

42. Kui prokurör näitas L. Meimrele pilti paadist, millega nad 29.11 Peipsil käisid ja selles

olnud esemetest, siis ainus, mida süüdistatav omaks ei tunnistanud oli rohelist värvi nöör.

Samuti lahknesid süüdistatavate ütlused mitmes olulises kohas, nt enne randumist peatumises.

Olukorras, kus süüdistatavad mäletasid paadis olnud esemeid, suutsid nimetada, millisel

trajektooril ja miks nad sõitsid, ei ole eluliselt usutav, et paadi mootori rike neil ununeks.

43. Mis puudutab kohtu väiteid kalapüügi teostamise täpsete asjaolude tuvastamise vajaduse

kohta, siis leiab apellant, et kalade võrgust väljavõtmise ning kottidesse paneku ja hilisema

uputamisega on püük KarS § 361 mõttes lõpule viidud ja kahju keskkonnale tekitatud. Asjaolu,

et süüdistatavad püütud kalad uputavad, mis on KKI inspektorite sõnul tavapärane röövpüüdjate

tegevus, ei muuda teo lõppkvalifikatsioonile antud hinnangut.

Püügi osas täpsemate tõendite esitamine ei ole kalapüügi eripära arvestades võimalik.

Apellandi hinnangul on R. Punderi ja L. Meimre teopanus kuriteo toimepanemises võrdne ja

neid tuleb käsitleda kaastäideviijatena.

Vastuväited apellatsioonile

44. L. Meimre kaitsja palub jätta prokuröri apellatsiooni rahuldamata ja kohtuotsuse

L. Meimre õigeksmõistmises süüdistuses KarS § 361 lg 1 järgi muutmata. Määrata kindlaks

menetluskulude jaotus ja jätta kõik süüdistatava menetluskulud (kantud kaitsjatasu, nii

maakohtus kui ka ringkonnakohtus) Eesti Vabariigi kanda.

44.1 L. Meimre kaitsja leiab, et kaevatav kohtuotsus on põhjendatud ja seaduslik ning tugineb

asjas olulist tähtsust omavate asjaolude ja tõendite igakülgsel analüüsil ja hindamisel. Kohus

on põhjalikult, jälgitavalt ja mõistetavalt põhjendanud kohtu poolt toodud järeldusi ja

tuvastatud asjaoludele antud hinnanguid. Kaitsja ei nõustu prokuröri väitega, et kohus on

tõendeid refereerides jätnud analüüsimata olulised osad tõenditest ja ütlustest, mida

kohtuistungil uuriti ja sellega nagu oleks kohtuotsus vastuoluline ning et kohtu siseveendumuse

kujunemine ei ole jälgitav.

Kaitsja arvates puudub L. Meimre tegevuses inkrimineeritud süütegude koosseis, millega on

nõustunud ka maakohus. Maakohus ei ole rikkunud kriminaalmenetluse norme KrMS § 339 lg

2 tähenduses.

Prokuröri poolt tõenditele antud erinevad tõenduslikud ja õiguslikud hinnangud ei anna alust

järelduseks, et kohus on hinnanud tõendeid valikuliselt, olulisi asjaolusid mittearvestavalt või

kohtu enda järeldustele vasturääkivalt.

Kaitsja märgib, et Riigikohus on korduvalt leidnud, et ainuüksi kohtu järeldustega

mittenõustumine ei võimalda teha järeldust tõendite ja faktiliste asjaolude hindamata jätmisest

või kohtuotsuse põhjendamiskohustuse mittejärgimisest.

44.2 Kaitsja arvates ainuüksi teokirjeldus (panna 6 h jooksul järve 2341 meetrit nakkevõrke,

püüda ligemale 300 kg kala, võtta kõik võrgud veest välja, laduda kalad koos võrkudega

kottidesse, viia kotid Rannapungerjale, 500 meetri kaugusele kaldast vette), seab üles tugeva

kahtluse süüdistatavate poolt selle teo toimepanemises.

Sellised kahtlused tuleb teatavasti tõlgendada süüdistatavate kasuks, mida maakohus on ka

teinud.

44.3 Kohus on ka selgitanud, miks ei ole eluliselt usutav, et L. Meimre võis võrgud järve panna

23.11– selles osas on maakohus tuginenud konkreetsete tunnistajate ütlustele, millest on selge,

et kala ei püsiks rohkem kui 7 päeva värskena.

44.4 Kaitsja leiab, et otseste tõendite kogumine ka selliste kuritegude avastamisel on täiesti

võimalik.

44.5 Apellatsioonis esitatud väide, et 29.11 ei avastatud rohkem aluseid järvel, on samuti

arusaamatu, sest ka inspektorid ise käisid kalakottidel järgi paadiga, mistõttu vähemalt nende

paadi liikumine oleks radaripildi pealt nähtav.

Arvestadada tuleb sedagi, et vähem kui 1000 meetrit kaldast ei pea end registreerima ja selliste

isikute järvele minek/tulek on ilmselgelt jäetud fikseerimata. Seega võis kotid vette visata keegi

kolmas isik. Ka tunnistaja T.L. ei välistanud taolist versiooni.

44.6 Kaitsja arvab, et potensiaalne rikkuja ei registreeriks ennast ametlikult järvele ning

kindlasti võisid röövpüüdjad olla järvel ja röövpüüki teostada muul ajal. L. Meimre aga

registreeris oma järvelemineku/tuleku.

44.7 Mis puutub prokuröri apellatsioonis nimetatud rohelist värvi nööri, siis selline nöör leidub

igas kalapaadis.

Apellatsioonis esitatud versioon kalade värskuse kohta ja väide, et võrgud võidi L. Meimre

poolt järve panna ka 23.11, ei tugine aga ka mitte ühelegi asjas olevale kaudsele tõendile.

Kaitsja rõhutab, et kõik tunnistajad kinnitasid, et kala püsib värskena 1-4 päeva ja arvestades

29.11 järvel oldud aega, poleks L. Meimre ja R. Punder jõudnud ka võrkusid välja võtta ning

sellise väikese paadiga kalda lähedale tuua, enne seda kõik kalad ja püügivahendid sorteerida,

kottidesse panna.

44.8 Kala oli tunnistaja G.K. ue ütluste kohaselt 300 kg, kui liita sinna juurde püügivahendite

raskus ja kahe mehe raskus ca 200 kg, pluss võrkude raskus (1 võrgu raskus Meimre ütluste

kohaselt ca 7kg, võrkusid oli 34 tk) on ilmselge, et L. Meimre oma kaaslasega neid kalu püüda

ja vette visata ei saanud.

Arvestada tuleks sedagi, et inspektorid ainuüksi vedasid kotte 500 meetri kauguselt kaldale

ligikaudu tund aega.

45. R. Punderi kaitsja leiab, et prokuröri apellatsioon on põhjendamatu ja tuleb jätta

rahuldamata, kuna maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Kaitsja palub välja mõista Eesti

Vabariigilt süüdistatava õigusabikulud apellatsioonimenetluses.

45.1 Apellatsioonis püütakse tõenditele anda meelevaldset hinnangut ja ringkonnakohut

eksitada. Väär on apellandi seisukoht, et maakohus on jätnud tõendeid hinnates analüüsimata

olulised osad tõenditest ja ütlustest, mida kohtuistungil uuriti. Samuti on väär apellandi

seisukoht, et maakohtu otsus on vastuoluline ja siseveendumuse kujunemine mittejälgitav.

Arusaamatu on apellandi seisukoht, et maakohus on jätnud ümber lükkamata süüdistaja

versiooni juhtunust.

45.2 Kaitsja leiab, et prokuratuur on ekslikult pannud süü tõendamiskoormise maakohtule.

Maakohus ei pea hakkama ümber lükkama prokuratuuri hüpoteetilist versiooni süüteost, vaid

kohus saab tugineda süüdimõistva otsuse tegemisel üksnes prokuratuuri ja süüdistatava poolt

esitatud kirjalikele ja suulistele tõenditele, mis ümberlükkamatult süüd tõendavad.

45.3 Apellant heidab maakohtule ette, et viimane ei ole vaatamata süüstavate tõendite

puudumisele, võtnud otsuse tegemisel aluseks prokuratuuri meelevaldseid hinnanguid ja

oletusi, et kuna kaks süüdistatavat süüdistuses märgitud ajal Peipsi järvel viibisid, siis tuleb

automaatselt neid etteheidetavas süüteos ka süüdi mõista. Apellant on püüdnud kohut eksitada

väites, et maakohus on algselt hinnanud tunnistajate ütlusi usaldusväärseks ja siis hiljem

leidnud, et osa tõendeid ei ole usaldusväärsed.

45.4 Prokuröri poolt viidatud tunnistajad nägid üksnes seda, et süüdistatavad viibisid Peipsi

järvel süüdistuses nimetatud päeval ja kellajal ja konkreetses paadis, milles olid õnged ja

kümmekond kala. Tunnistajad ei näinud mingisugustki tegevust süüdistatavate poolt mis

kuidagiviisi seoksid neid röövpüügi, kalavõrkude, kalade ja valgete kottidega, milles olid kalad.

Apellandi arutlus paadi liikumisest, lühiajalisest peatumisest 500 m kaugusel kaldast,

koordinaatidest, jääoludest, paadi randumisest, nööri värvusest jne on ainetud, sest need

asjaolud ei ole kuidagi seostatavad röövpüügi ja leitud võrkude ning kaladega kottides.

45.5 Maakohus on üksikasjalikult analüüsinud kriminaalasjas sisalduvaid tõendeid ja andnud

neile tähenduse ja sisu. Maakohus luges tuvastatuks, et paat peatus enne randumist Peipsi järvel.

Samas paadi peatumine mingil kohal järvel ei kinnita, et L. Meimre ja R. Punder jätsid sellel

kohal vette kotte kala ja võrkudega. Ükski tunnistaja võrkude vette panemist, võrkude veest

väljavõtmist, kalapüüki, kalade ja võrkude kottidesse panekut ega mingitki muud tegevust mis

vähemalgi määral seostuks röövpüügiga ja süüdistatavatega, ei ole näinud ja kõik tunnistajad

seda kohtus ka kinnitasid. Ka muud esemelised asitõendid ei ole vähemalgi määral seostatavad

süüdistatavatega.

45.6 Kaitsja hinnangul ei lugenud maakohus tunnistajate ütlusi otsuse alguses usaldusväärseks

vaid analüüsis tunnistajate ütlusi ja suhtus neisse kriitiliselt, sest need ei ühtinud objektiivsete

kirjalike tõenditega.

45.7 Samuti on maakohus õigesti välja toonud, et süüdistatavate seostamine järvest leitud

võrkude ja kala sisaldavate kottidega on meelevaldne.

45.8 Arusaamatu on apellandi arutelu selles, et kalapüüki on väga raske kui mitte võimatu

tõendada ja otseseid tõendeid leida. Apellant on püüdnud süüdistatavate süüd põhjendada ka

ilmastikuoludega ja, et puudusid ka kalapüügile viitavad jäljed. Kaitsja leiab, et selline

arutluskäik on ilmselge kohtu eksitamine ja sellisel arutelu on ainetu ning ei seosta kuidagiviisi

süüdistatavaid etteheidetava süüteoga ning ei tõenda nende süüd.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

46. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leiab, et prokuratuuri apellatsioon on põhjendatud

ning

tuleb

rahuldada.

Ringkonnakohtu

hinnangul

rikkus

maakohus

oluliselt

kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Rikkumine väljendub selles, et kohus

hindas tõendeid valikuliselt, tegi tõenditest ebaõiged järeldused, mis tõi kaasa R. Punderi ja

L. Meimre põhjendamatu õigeksmõistmise. Ringkonnakohus on veendunud, et tõendikogumist

järeldub selgelt L. Meimre ja R. Punderi süü neile esitatud süüdistuses.

47. L. Meimrele ja R. Punderile esitatud süüdistus seisneb selles, et nad teostasid 29.11.2016

Ida-Virumaal Peipsi järvel Amur tüüpi paadiga ebaseaduslikku kalapüüki. Neil puudus

kalapüügiõigus, tegid kalapüüki keeluajal ning 34 nakkevõrguga, kogupikkusega 2341 m.

Peale kalapüüki, teel Rannapungerja sadamasse, peatusid mõneks minutiks ning uputasid

Rannapungerja jõe suudmest ca 500 m kaugusel plastkiudkottidesse pakitud kalad ja võrgud

ning tähistasid koha veepinnal hõljuva plastikpudeliga. L. Meimre ja R. Punder randusid

Rannapungerjas kella 17.47 paiku. Radarivaatleja andmetel ei olnud 29.11.2016 rohkem

aluseid Peipsi järvele registreeritud ning neid ei olnud selles piirkonnas ka näha. 29.11.2016

kella 20.30 paiku avastasid KKI inspektorid plastikpudeliga tähistatud kohas 20

plastikkiudkotti, milles 12nes olid kalad ja 8s võrgud.

11.11.2016 peatas Maaeluminister käskkirjaga nr 171, alates 12.11.2016 kuni 31.12.2016 KPS

49 lg 1 alusel, Peipsi-, Lämmi-ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel toimuva kohapüügi.

Sama käskkirjaga peatati Peipsi järvel kalapüük nakke-ja raamvõrguga kaldast kaugemal kui

üks kilomeeter kuni 31.12.2016. Süüdistatavad tekitasid kalavarudele kahju 9616 eurot. Seega

panid süüdistatavad toime kuriteo KarS § 361 lg 1 järgi, s.o kalapüüginõuete rikkumise, kui

sellega tekitati oluline kahju keskkonnale.

48. Vaidlust ei ole asjaolus, et Peipsi järvel oli 29.11.2016 ajavahemikul 12.11.2016 kuni

31.12.2016 maaeluministri käskkirjaga nr 171 peatatud kaluri kalapüügiloa alusel kohapüük,

samuti oli peatatud nakke-ja raamvõrguga kalapüük kaldast kaugemal kui 1 km. Süüdistatavad

olid kehtestatud keelust teadlikud.

49. Asjas on tuvastatud, et L. Meimre omas 2016. aastal kalapüügiluba nr PÕ 160021 (TõTo,

lk 71-74) ning R. Punderil oli kehtiv väikelaevajuhi tunnistus nr 014790 (TõTo, lk 77-79).

Samuti on vaidlusteta tuvastatud, et 29.11.2016 olid L. Meimre ja R. Punder Peipsi järvel Amur

tüüpi paadiga.

50. Süüdistatavate sõnul käisid nad 29.11.2016 paadiga Peipsil, läksid järvele 13.00 paiku

tagasi tulid 17.00 paiku. Järvele minek oli registreeritud telefoni teel (TõTo, lk 60).

51. Apellatsioonimenetluse põhiküsimus on, kas L. Meimre ja R. Punder teostasid 29.11.2016

Peipsi järvel ebaseaduslikku kalapüüki viisil, nagu kirjeldab süüdistus. Maakohus leidis, et

otsesed tõendid puuduvad ning kaudsete tõendite kogumist ei saa järeldada L. Meimre ja

R. Punder süüd.

52. Süüdistatavad end süüdi ei tunnistanud ning väitsid, et 29.11.2016 püüdsid nad Peipsil

õngega ahvenat, kasutasid spinningut ja sikuskat. Nakkevõrkusid pole nemad kasutanud. KKI

inspektorite poolt kaldast 500 m kauguselt avastatud kotid kalade ja nakkevõrkudega ei kuulu

neile.

53. Maakohus analüüsis tunnistajate, radarivaatleja T.L. i ning keskkonnainspektorite G.K. ue,

I.K. e, T.R. e ja K.T. ütlusi ning leidis, et tunnistajate ütlustes alust kahelda ei ole. Ka

ringkonnakohus peab tunnistajate ütlusi usaldusväärseteks.

54. Kuigi tunnistajate ütlused on usaldusväärsed ning maakohus on neid oma lahendis

refereerinud, toob ringkonnakohus tõendamieseme asjaolude seisukohalt olulise info tunnistaja

ütlustest siinkohal välja.

55. Tunnistaja T.L. on Mustvee kordoni radarivaatleja. Tema sõnul oli 29.11.2016 järvele

minejatena registreeritud L. Meimre ja R. Punder ühe alusega. Tunnistajates äratas kahtlusi

paadi liikumisteekond, ta arvas, et võidakse tegeleda võrkude väljavõtmisega. Tunnistaja

edastas info KKI-le. Tunnistaja andis ka paadi peatumise koordinaadid. Umbes tund-poolteist

hiljem teatasid keskkonnainspektorid, et näidatud koordinaatidel nad leidsid kottidega uputatud

kalad. Tunnistaja edastas KKI inspektorile I.K. ele radari väljavõtted (TõTo, lk 60-64).

56. Tunnistaja G.K. ue sõnul sai KKI 2016 novembris piirivalvelt info, et Peipsil on paat, mille

liikumisteekond tundus radarivaatlejale kahtlane. Paadis olevad isikud L. Meimre ja R. Punder

käisid paar päeva varem samuti järvel. Tunnistaja jälgis kõnealust paati binokliga ca 2-3 ajal

päeval u tunni jooksul. Paat oli kaldast 4-5 km kaugusel. Paat liikus aeglaselt ja vahetas

asukohta. Enne sadamasse tulekut peatus paat paariks minutiks kaldast u 500 m kaugusel. See

äratas kahtlusi. KKI inspektorid tuvastasid, et randunud paadis olid kaks isikut. Paadis olid

võrguraskused, nöörid, kalakastid, õnged ja kümmekond ahvenat. G.K. ue ja T.R. käisid Jõhvis

kummipaadi järel, et minna radarivaatlejalt saadud koordinaate kontrollima. Tagasi tulles u

paari tunni pärast, oli kaasas veel ka K.T. . K.T. jäi kaldale, G.K. ue ja T.R. läksid paadiga

järvele. Koordinaatidel asus plastikpudel nööriga, mille küljes olid suhkrukotid. Veest

väljavõetud kotid vaadeldi järgmisel päeval Jõhvis. Tunnistaja hinnangul olid kalad püütud

võrguga ning olid värsked. Tema arvates võisid kalad 0-kraadises vees säilida värskena paar

päeva.

57. Tunnistaja I.K. e sõnul novembris 2016 jõudis ta 8-9 paiku õhtul autoga Rannapungerjale.

Jõe ja maismaa piiril olid suhkrukotid. Kaldal oli G.K. ue, kellelt sai teada toimunust. Järgmisel

päeval käis uurija palvel piirivalvekordonis, sai radariväljavõtted ja viis need uurijale.

58. Tunnistaja T.R. e sõnul 2016 novembris randus L. Meimre koos teise isikuga paadiga

Rannapungerjal. Paadis oli kuni 10 ahvenat, paar tühja kasti ja õnged. Paar päeva varem sõitis

tunnistaja kaldaäärt pidi, paate polnud. Kaldaäär oli rüsijääd täis, ainus koht, kus randuda, oli

Rannapungerja jõgi. Pärast radarivaatlejalt info saamist hakkasid G.K. ue ja tunnistaja sõitma

Jõhvist Peipsi suunas. Alus oli binokliga nähtav kuni pimedani, pärast oli nähtav

öövaatlusseadmega. Randunud paat oli märg. Tunnistaja arvates õngepüügist ei saanud paat nii

märjaks saada. Võrgu väljavõtmisel tuleb aga kaasa muda ja see oli paadi küljele külmunud.

Kella 8 paiku õhtul käisid nad koos G.K. uega paadiga järvel radarivaatlejalt saadud

koordinaatidel. Leitud kiudkotid tõid kaldale. Järgmisel päeval vaadeldud kalad tundusid

värsed, sest lõpused olid punased, silmad läikisid ning mingit lõhna polnud. Tunnistaja pakkus

välja, et kalad püsivad värsked 3-4 päeva.

59. Tunnistaja K.T. kinnitas G.K. ue ja T.R. e sõnu Rannapungerjale minemise ning kottide

leidmise asjaoludes.

60. Nagu öeldud, on eelnimetatud tunnistajate ütlused usaldusväärsed. Keskkonnainspektsiooni

inspektorid on pikaaegsed professionaalid, kelle ütlustes puudub põhjus kahelda. Mingeid

märkimisväärseid vastuolusid ringkonnakohus ütlustes ei tuvastanud, isegi vaatamata asjaolule,

et sündmusest on möödunud mitu aastat (tunnistajad kuulati maakohtus üle 2019-2020). Samuti

on usaldusväärsed radarivaatleja T.L. i ütlused, sest ühtegi asjaolu, mis tunnistaja ütluste

usaldusväärsust seaks kahtluse alla, ei ole.

61. Maakohus, hinnates radarivaatleja ütlusi selle kohta, miks tekkisid tal kahtlused jälgitava

aluse osas, arvas, et T.L. vaid oletas, et alus tegeleb ebaseadusliku kalapüügiga ning seda ta

100% kinnitada ei saanud. Ringkonnakohus leiab, et loomulikult ei saanud tunnistaja 100%-

liselt kinnitada, et alus teeb ebaseaduslikku kalapüüki, sest seda ta n.ö oma silmaga ei näinud.

Küll aga oli kogenud radarivaatlejal piisavalt alust arvata, et nii see võib olla. Tunnistaja sõnul

töötab ta alates 2007. aastast Mustvee kordonis, mistõttu on igati usutav, et tunnistaja rikkalik

kogemustepagas Peipsi järvel olevate aluste jälgimisel andis talle põhjendatult aluse järeldada,

et käesoleval juhul võib olla tegemist ebaseadusliku kalapüügiga. Seetõttu ongi tunnistaja

vastava info edastanud keskkonnainspektoritele.

62. Objekti kontrollimise protokolli nr 1067827 kohaselt märgiti kontrolli läbiviimise ajaks

29.11.2016 kuni 30.11.2016 kell 00.20. Protokollis on esimesel lehel välja toodud kontrolli

käik, ehk tuvastatud asjaolud. Teisel lehel on märgitud kontrolli läbiviimise aeg 29.11.2016 kell

17.45-17.56. Püügiteostajana on märgitud L. Meimre, püügivahendiks spinning ning

väljatoodud saagi nõuetekohasus. L. Meimre esitas isiku tuvastamiseks ID-kaardi. Paat oli seest

märg ja jäätunud. Välja on toodud osalejad G.K. ue ja K.T. ning protokolli koostas T.R. (TõTo,

lk 1-3).

63. Maakohus on nimetatud tõendi puhul osutanud järgmisele. Protokolli kontrolli käigu osas,

kus on välja toodud asjaolud, on märgitud paadis olevateks isikuteks D.J. ja Lauri Meimre.

Kuna info D.J. i kohta ei vasta tuvastatule ja on vastuolus teistest tõenditest tulenevaga, ei olnud

maakohus kindel, et protokollis kajastatud muud asjaolud on õiged. Kohus jättis analüüsitud

protokolli tõenditekogumist välja.

64. Ringkonnakohtu hinnangul asjaolu, et üheks paadis olevaks isikuks on märgitud keegi D.J.

, pole tõenduslikust aspektist oluline. Nimetatud isiku nimi on märgitud seetõttu, et

radarivaatlejalt saadud info kohaselt oli 29.11.2016 Peipsile minejatena registreeritud Lauri

Meimre ja D.J. . Pärast paadi randumist Rannapungerjal esitas isikuttõendava dokumendi

keskkonnaisnpektoritele vaid L. Meimre. Teist isikut ei kontrollitud. Olukorras, kus maakohus

on ise D.J. i kohta olevad andmed pidanud kontrollimata infoks, on märgitut ületähtsustanud.

Asjaolu, et protokolli koostaja märkis asjaoludes radarivaatlejalt saadud infos ühe võimaliku

paadis oleva isikuna D.J. i, ei kahjusta mingilgi viisil protokolli usaldusväärsust. Rõhutada tuleb

sedagi, et asjas on vaidlusteta tuvastatud, et 29.11.2016 käisid Peipsil L. Meimre ja R. Punder.

Ringkonnakohus hindab objekti kontrollimise protokolli nr 1067827 lubatavaks tõendiks.

65. Asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabelite alusel leidis tuvastamist, et Peipsi järves

Rannapungerja jõe suudmest 500 m kauguselt leiti ta toodi KKI kontorisse 20 valget värvi

plastikkiudkotti. Kottides 1-11 ja 18 olid kalad – 159 koha, 15 lutsu, 15 haugi, 7 ahvenat, 21

latikat. Kalu oli kokku 217 tükki. Kottides 12-17, 19, 20 olid 32 nakkevõrku kogupikkusega

2279,5 m. Kotid olid kinni ja seotud omavahel rohelise rööriga. Protokolli kohaselt olid kala

lõpused punased, silmad läikivad, kala kehad kaetud limaga, omavad värske kala lõhna

(puuduvad roiskumise tunnused). Vaatluse käigus kasutatud võrgusilma mõõtekiili kohta lisati

kalibreerimistunnistus (TõTo, lk 4-43, 44). (Maakohtus prokurör täpsustas süüdistust, sest

nimetatud protokollis esinesid arvutusvead kala ja võrkude arvus ja kogupikkuses, vt süüdistuse

tekst).

66. Läbivaadatud kala anti hävitamiseks üle AS-le Uikala Prügila. Hävitamise maksumus 21.28

eurot (TõTo, lk 45-49).

67. Kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akti kohaselt tekitati 159 koha, 15 haugi, 21 latika,

7 ahvena ja 15 lutsu püügiga kahju 9616 eurot (TõTo, lk 50).

68. Objekti kontrollimise protokolli nr 1067732 kohaselt viidi kontroll läbi 25.11.2016 kell

11.35-14.40 asukohal Uusküla, Kuru, Kauksi, Rannapungerja, Lagedi. Piirkonnas kalapüügile

viitavaid jälgi kaldas näha ei olnud, ka ei olnud näha kaldas paate, millega oleks käidud

kalapüüki teostamas. Protokoll koostas T.R. , osales G.K. ue. (TõTo, lk 65).

69. Tunnistaja G.K. ue eeluurimisel antud ütluste protokolli lisa kohaselt on 29.11.2016

Rannapungerja kaldal tehtud fotod, millelt on näha keskkonnainspektsiooni kummipaat koos

valgete plastkiudkottidega, veel olevad ja kaldale toodud kotid. Samuti on pildistatud paati

GMA 056 ja paadis olevaid esemeid, kus on muuhulgas roheline nöör (TõTo, lk 51-58).

70. PVK väljatrüki kohaselt ajavahemikul 23.11.2016 kuni 29.11.2016 piiriveekogule mineku

kohal Alajõel, Lohusuu külas on registreeritud L. Meimre ja R. Punder 23.11.2016 algusega

13.49 lõpp 16.16 paadiga GMA056, ning 29.11.2016 algusega 11.25 kuni 18.12. Paat

GMA056.

Radari väljatrüki kohaselt on näha üks paat ja selle liikumisteekond 23.11. kell 15.57 ja 29.11

kell 17.32, 17.42 (TõTo, lk 61-64).

71. Väikelaev XXX kuulub V.L. le (TõTo, lk 66-67).

72. Käesoleva lahendi p-des 65-71 toodud tõendite lubatavuses kahtlusi ei ole ning neid ei

tuvastanud ka maakohus.

73. Maakohtu arvates objekti kontrollimise protokoll nr 1067732 ei sisalda tõenduslikust

aspektist olulist infot. Asjaolu, et 25.11.2016 ajavahemikul kell 11.35 kuni 14.40 ei olnud näha

kalapüügile viitavaid jälgi, ei tõenda seda, et 29.11.2016 teostasid L. Meimre ja R. Punder

ebaseaduslikku kalapüüki.

74. Apellant maakohtu hinnangut eeltoodud protokollile ei jaga. Apellandi arvates on

nimetatud tõend kogumis oluline, sest sellest nähtuvalt olid 25.11.2016 ilmastikuolud

keerulised, esines rüsijääd ja puudusid kalapüügile viitavad jäljed.

75. Ka ringkonnakohus maakohtuga nõus ei ole. Maakohtu seisukohast jääb mulje, nagu

sooviks kohus näha vaidlusalusest protokollist otsest viidet L. Meimre ja R. Punderi

ebaseaduslikule kalapüügile 29.11.2016. Prokuratuur pole antud tõendiga sellist järeldust teha

ka soovinud. Objekti kontrollimise protokollist nr 1067732 nähtub, et 25.11.2016 teostati

plaanilist kontrolli seoses siiapüügi keelu ajaga Peipsi järvel. Kontrolli teostati kaldalt, sõites

läbi arvatavad paadi randumiskohad. Kontrollitavas piirkonnas kalapüügile viitavaid jälgi

kaldal näha ei olnud ja kaldal ei olnud näha ka paate, millega oleks püüki teostamas käidud.

Rannapungerja jõest kuni Lohusuuni oli Peipsi järve kaldaäärne osa ca 100 m laiuselt jäärüsi

täis (TõTo, lk 65). Seega nähtub nimetatud tõendist, et kontrollitud ajal, mis langes sisuliselt

23.11. ja 29.11.2016 vahele, mil süüdistatavad käisid Peipsil, oli üldised olud rasked ning

kalapüüki sisuliselt ei tehtud.

76. Kokkuvõttes leidis eelkajastatud tõenditega tuvastamist, et L. Meimre ja R. Punder käisid

Peipsi järvel 23.11.2016 ajavahemikul 13.49 kuni 16.16 paadiga GMA056 ja 29.11.2016

ajavahemikul 11.25 kuni 18.12. 29.11.2016 oli Peipsi järvel registreeritud ja radariga nähtav

üks paat. Ühtegi teist paati pole sel perioodil Peipsile minekuks ei registreeritud ega ka

radarivaatlusel tuvastatud. 25.11.2016 ei tuvastanud inspektorid tavakontrolli käigus sel ajal

Uusküla, Kuru, Kauksi, Rannapungerja ja Lagedi piirkonnas kalapüügile viitavaid jälgi,

kontrollitud piirkond oli alates Rannapungerja jõest kuni Lohusuuni täis jäärüsi. 29.11.2016

oli õhutemperatuur miinuskraadides, ca 5 kraadi. Samuti leidis suuliste ja kirjalike tõenditega

kogumis tuvastamist, et 29.11.2016 randus L. Meimre ja R. Punderi paat Rannapungerjal ning

paadis olid õnged, paar tühja kasti ja ca 10 ahvenat. Keskkonnainspektorid kontrollisid

radarivaatlejalt saadud L. Meimre ja R. Punderi paadi peatumise koorinaate, ca 500 m kaugusel

kaldast ning inspektorid leidsid veel hulpiva rohelise Sprite plastpudeli järgi (kasutatud poina)

20 omavahel kinniseotud ning vette uputatud valget plastkiudkotti. Kottide vaatlusel

30.11.2016 tuvastati süüdistuses märgitud koguses ja liikides kala, mis oli inspektorite

hinnangul värske. Osades kottides olid nakkevõrgud, 34 tk.

77. Maakohus leidis, et L. Meimre ja R. Punderi ütlused on loogilised ja usutavad. Kohus

võttiski õigeksmõistva kohtuotsuse tegemisel aluseks nende ütlused. Ringkonnakohus leiab

vastupidiselt maakohtule, et maakohus on jätnud eelmises punktis toodud asjaoludest tehtavad

järeldused põhjendamatult kõrvale. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et kaudsete tõendite

kogum on sellise kvaliteediga, mis võimaldab teha vaid ühe järelduse – just nimelt L. Meimre

ja R. Punder on need isikud, kes tegid 29.11.2016 ebaseaduslikku kalapüüki. Erinevalt

maakohtust, ei veena ringkonnakohut süüdistatavate ütlused maakohtuga samale seisukohale

asuma.

78. Ringkonnakohtu arvates saab tõenditest järeldada, et 29.11.2016 ei käinud ühtegi teist paati,

peale L. Meimre ja R. Punderi oma, Peipsi järvel. Nagu ütles tunnistaja T.L. , oli järv tühi.

Järvel käimist ei eita süüdistatavad ise ning järveleminek oli ka registreeritud kordonis.

Teatavasti tuli järvele minek registreerida, kui sooviti minna kaldast kaugemale kui 1 km.

Põhjus, miks nimelt L. Meimre ja R. Punderi paati jälgis Mustvee piirivalvekordoni

radarivaatleja, oli asjaolu, et paadi liikumisteekond võimaldas järeldada, et tegeletakse

ebaseadusliku võrgupüügiga (võetakse võrke välja). Ringkonnakohtul ei tekkinud kogenud

radarivaatleja, tunnistaja T.L. i selgitustes vähimaidki kahtlusi. T.L. edastas info võimaliku

ebaseadusliku kalapüügi kohta KKI inspektoritele. G.K. ue sõnul äratas kahtlusi seegi, et L.

Meimre ja R. Punder käisid järvel mõni päev enne 29.11.2016. G.K. ue nägi binokliga vaadates

järvel olevat paati ja hiljem suheldi juba sadamas, kui isikud randusid. Enne randumist peatus

paat kaldast ca 500 m kaugusel. Nimetatud asjaolu on tõendatud radarivaatleja andmetega,

samuti KKI inspektorite ütlustega.

79. Maakohtus selgitasid L. Meimre ja R. Punder, et nad käisid järvel õngepüüki tegemas. Selle

tõestuseks oli neil paadis ette näidata õnged ja ca kümmekond kala. Maakohus uskus

süüdistatavate selgitusi. Vastupidiselt maakohtule aga on ringkonnakohtu hinnangul nende

ütlused tõendikogumi alusel tehtavate järeldustega kummutatavad. Süüdistatavad selgitasid

maakohtu arvates veenvalt paadi aeglast liikumist (aeglaselt liiguti trollimise tõttu – s.o kala

püüdmine lantide ja spinningu järelevedamisega), mistõttu paadi liikumise viis ei näita L.

Meimre ja R. Punderi süüd. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi paadi liikumisviis tõepoolest ei

veena ringkonnakohut selles, et L. Meimre ja R. Punder tegid ebaseaduslikku võrgupüüki.

Kõiki asjaolusid tuleb hinnata kogumis. Nagu eelnevalt sai märgitud, äratas paadi liikumisviis

radarivaatleja tähelepanu ning võttes arvesse, et mõni päev varem, s.o 23.11 käisid samad isikud

sama paadiga samuti järvel, siis tekkis põhjendatud kahtlus võtta nimetatud paat jälgimise alla.

80. Mis puudutab asjaolu, et jälgitav paat peatus enne randumist ca 500 m kaugusel, siis selle

kohta on süüdistatavad andnud erinevaid ütlusi. L. Meimre (püüdis kala) sõnul tema arvates

nad ei peatunud radari märgitud kohas, vaid sõitsid sellest lähedalt mööda. R. Punderi (juhtis

paati) ütluste kohaselt nad trollisid, sõitsid ringi, vahepeal peatusid. Vahepeal oli tehniline rike

ja paat seisis. Maakohus tõdes, et erinevused süüdistatavate ütlustes võivad olla tingitud

asjaolust, et sündmusest on möödunud palju aega ning süüdistatavad käivad pidevalt järvel,

mistõttu võivad mingid asjaolud ajas ununeda. Ringkonnakohus leiab, et iseenesest on igati

loogiline, et mida pikem aeg möödub sündmusest, võivad mingid asjaolud isikute mälus

tuhmuda. Samas tuleb rõhutada, et antud juhul on olemas kogum kaudseid tõendeid, mille alusel

on võimalik ühed või teised asjaolud lugeda tuvastatuks. Ringkonnakohtu hinnangul on asjaolu,

et süüdistatavate paat peatus ca 500 m enne randumist tõendatud - selle kohta on veenvateks

tõenditeks tunnistajate ütlused, süüdistatava R. Punderi ütlused, samuti radari väljatrükk.

Tegelikult on selle asjaolu ka maakohus oma lahendis tuvastatuks lugenud, kuid leidnud, et see

ei kinnita süüdistatavate süüd (kohtuotsuse lk 19).

81. Tunnistajate ütlustest tuleneb, et samadel koordinaatidel, kus peatus L. Meimre ja

R. Punderi paat, leidsid nad hiljem uputatud kalakotid. Maakohtu arvates ei saa kindlalt väita,

et tegemist on ühe ja sama kohaga, sest kohtule ei esitatud radari tehnilisi andmeid – millise

täpsusega tuvastab radar objekti asukoha, milline on veapiir. Kogutud tõenditest järeldub, et

paadi peatumise ja kala leidmise koht võib olla sama, kuid ei saa välistada, et kohad asusid

teineteisest teataval kaugusel (kohtuotsuse lk 19).

82. Apellant möönis, et loomulikult võib esineda teatud eksimine, eriti kui kasutada GPS-i.

Samas jättis kohus tähelepanuta KKI inspektorite ütlused. Nimelt selgitasid järvel käinud

inspektorid, et kui nad läksid GPS-iga radarivaatlejalt saadud koordinaatidele, leidsid nad vees

hõljuva Sprite pudeli, mida kasutati poina. Sellest kohast avastati kotid kala ja võrkudega.

83. Ringkonnakohus nõustub apellandiga. Maakohus on jätnud tõepoolest täieliku tähelepanuta

järvel käinud isikute ütlused. Isegi kui möönda, et mingi eksimus radarinäidus võib esineda, ei

tee see asjaolu olematuks tõsiasja, et radarivaatlejalt saadud koortinaatide kontrollimisel leiti

vette uputatud kotid kala ja nakkevõrkudega.

84. Maakohus märkis, et tunnistajate ütlustest, asitõendi vaatlusprotokollist ja sündmuskohal

süüdistatavate kasutuses olnud paadist tehtud fotodest tulenes, et paadis oli roheline nöör ning

kotid, mis olid vette uputatud, olid samuti seotud rohelise nööriga. Maakohus märkis, et nööri

pole ära võetud ja seda pole vaadeldud. Samuti pole nööridele tehtud ekspertiisi. Kohtu arvates

ei saa öelda, et fotodel paadis näha olev nöör on sama, millega olid kinni seotud uputatud

kalakotid.

85. Toimikus olevatelt värvifotodelt on näha, et kala-ja võrgukotid on omavahel kokku seotud

rohelist värvi nööriga ning paadist tehtud fotodelt on näha roheline nöörirull (TõTo, lk 16-43,

51-58). Ringkonnakohtu arvates puudub vähimgi põhjust teha menetlejale etteheidet leitud

nööride kohta nt ekspertiisi tegemata jätmises. Käesoleval juhul on võimalik juba fotodelt

nähtuva alusel järeldada, et uputatud kottide ühendusnöör on samasugune (paksus, materjal,

värv), kui see, mis oli L. Meimre ja R. Punderi kasutusel olnud paadis.

86. Maakohus ei kahelnud selles, et 29.11.2016 ei olnud Peipsi järvel teisi registreeritud paate.

Samuti näitavad tõendid, et L. Meimre ja R. Punderi paadi liikumispiirkonna ümbruses polnud

ka registreerimata paate. Maakohus luges tuvastatuks sellegi, et pärast seda, kui tunnistajad

G.K. ue ja T.R. hakkasid süüdistatavate paati jälgima binokliga, ei liikunud kalade leidmise

kohas ja selle lähedal teisi paate, nt registreerimata paate. Samas ei ole maakohtu arvates ümber

lükatud asjaolu, et enne 29.11.2016 võisid liikuda Peipsi järvel (ka kalade leidmise kohas)

registreerimata paadid. Alla 1 km kaldast järvele minevaid aluseid ei pea registreerima ning

radarivaatleja ei jälgi pidevalt, ehk 24/7 Peipsi järve.

87. Ringkonnakohtus maakohtu eeltoodud kahtlusi ei jaga. Asjas on tuvastatud, et 2016

novembri lõpus olid ilmaolud järvele minekuks kehvad. 25.11.2016 kontrollisid inspektorid

kaldapiirkonda ning ei tuvastanud kalapüügile viitavaid jälgi. Tunnistajate ütluste kohaselt

järvel aktiivset liikumist polnud. Tuvastatud on, et just L. Meimre ja R. Punder on need, kes

kahel korral, 23.11. ja süüdistuses osutatud kuupäeval, 29.11.2016 käisid järvel. Ühtegi tõendit,

millest võiks tuletada kahtluse, et enne 29.11.2016 veel mõni alus, s.h registreerimata, käis

järvel, ei ole. Seega on maakohtu järeldus veel mingist tuvastamata alusest, mis võis järvel

viibida enne 29.11.2016, puhas oletus ning süüdistatavaid mitteõigustav. Võttes arvesse seda,

et 29.11.2016 olid L. Meimre ja R. Punder järvel kaldast u 5 km kaugusel ning umbes samas

piirkonnas olid nad ka 23.11.2016 (radari väljatrükid, TõTo, lk 61-64), siis ongi põhjendatud

alus järeldada, et selles piirkonnas olid vette pandud nakkevõrgud, mis hiljem leiti uputatud

kottidest.

88. Maakohus suhtus kriitiliselt tunnistaja T.L. i ütlustesse osas, milles ta rääkis sellest, et talle

teada olevalt on 29.11.2016 avastatud paat käinud järvel mõned päevad varem. Kohus

põhjendas kriitikat asjaoluga, et tunnistaja sai sellest teada teise isiku vahendusel (teine vahetus,

kes töötas enne 29.11.2016), ning et ütlused eeltoodus on vastuolus PVK andmetega -

L. Meimre ja R. Punder käisid järvel 23.11.206, s.o 6 päeva varem, mitte „mõni päev“ varem.

89. Ringkonnakohus hindab maakohtu eeltoodud kriitika otsituks. Tunnistaja T.L. rääkis

tõepoolest vaid temani jõudnud suulisest infost, et sama paat käis järvel mõni päev varem.

Nimetatud asjaolu T.L. i ütlustes ei pea ringkonnakohus vajalikuks eraldivõetuna kritiseerida

ning seda ei ole ka põhjust tähtsustada. Asjas on PVK andmete alusel tõsikindlalt tuvastatud, et

L. Meimre ja R. Punder käisid järvel 23.11.2016 ja 29.11.2016 (TõTo, lk 60). Tunnistaja

ütlused tervikuna on usaldusväärsed.

90. Maakohus nõustus kaitsja A. Küünemäe arvamusega selles, et ebareaalne ja elulisest

mitteusutav on see, et süüdistatavad oleksid 29.11.2016 6 tunni jooksul jõudnud panna vette

2341 m pikkused võrgud, kuhu sattus 159 kala, võtta võrgud veest välja, panna kalad kottidesse,

viia need Rannapungerjale ja uputa kotid vette 500 m kaugusele kaldast.

91. Ka ringkonnakohus ei pea usutavaks, et L. Meimre ja R. Punder jõudsid kõiki tegusid

(panna vette võrgud, kuhu jõudis sisse ujuda üle 200 kala, võtta kalaga võrgud välja, pana kalad

ja võrgud kottidesse, vedada need Rannapungerjale ja uputada 500 m kaldast) teha just nimelt

29.11.2016.

92. Maakohus ei pidanud usutavaks sedagi, et süüdistatavad panid võrgud vette eelmisel järvel

käimise korras, s.o 23.11.2016. Kohtu arvates on see versioon tõenditega ümber lükatud.

Tunnistajate ütluste ja asitõendi vaatlusprotokolliga on tõendatud, et 30.11.2016 vaadeldud kala

olid värske. Kohus osutas tunnistajate G.K. ue ja T.R. e ütlustele, kelle hinnangul võis kala sel

ajal värskena säilida 1-2 päeva või 3-4 päeva. Seega ei saavat kala värskena säilida 7ndal päeval

peale püüki.

93. Apellant maakohtu eeltoodud arvamusega ei nõustu. Maakohus jättis arvestamata, et neil

päevil novembris 2016 oli väljas püsivalt miinuskraadid ning raskete ilmaolude tõttu kalurid

tavapärastest kohtadest ei käinud järvel. Lisaks on maakohus refereerinud tunnistaja I.K. e

ütlusi, mille kohaselt tühjendati võrke tavapäraselt 1-2 korda nädalas.

94. Vaidlust ei ole asjaolus, et 30.11.2016 vaadeldud kala oli värske (asitõendi

vaatlusprotokoll, TõTo, lk 4-43, vaatlusel osalenud inspektorite T.R. e ja G.K. ue ütlused).

Tõepoolest on tunnistajad G.K. ue ja T.R. rääkinud, et kala säilib värskena 0-kraadises veel u

1-2 päeva või 3-4 päeva. Samas rääkis tunnistaja I.K. e, et võrke kontrollitakse 1-2 korda

nädalas, ka harvem. Tunnistajate ütlustes ringkonnakohus ei kahte. Samas tuleb eeltoodud

asjaolusid, millal võis kala värskuse kaotada, hinnata kogumis. Oluline on see, et vaadeldud

kalad olid värsked. Loogiline on apellandi järeldus, et üle 2 km pikkusesse võrku ei uju kala

korraga vaid teatava aja jooksul, mistõttu võib võrgus olla kala erineva värskusastmega. Samas

ei saa jätta tähelepanuta, et kui süüdistatavad olid 29.11.2016 järvel võrke välja võtmas, siis on

loogiline järeldada, et nad panid kottidesse just värskemad kalad. Märkimisväärseks saab

pidada sedagi, et 31.11.2016 läbiviidud asitõendi vaatlus peatati kell 11.35 põhjusel, et

plastikkottides olevad võrgud olid jäätunud. Nende vaatlust jätkati 01.12.2016 kell 12.45.

(TõTo, lk 7).

95. Maakohus tõi välja, et süüdistuses on kirjeldatud süüdistatavate tegevus peale kalapüüki –

kus nad peatusid ja mida tegid. Samas pole täpsustatud, mida nad tegid kalapüügi ajal.

96. Apellant leiab, et kalade võrgust väljavõtmise, kottidesse paneku ja hilisema uputamisega

on püük KarS § 361 mõttes lõpule viidud ja kahju keskkonnale tekitatud.

97. Ringkonnakohus nõustub siinkohal apellandiga, et tõendeid selle kohta, mida ja kuidas L.

Meimre ja R. Punder täpselt järvel olles tegid, ei ole kalapüügi eripära arvestades alati võimalik.

Nagu apellant märgib asjakohaselt, ainuüksi pikkade vahemaade tõttu ei saagi veekogul kalurite

täpset tegevust fikseerida.

98. Eeltoodud tõenditest kokkuvõttes saab lugeda tuvastatuks järgmised asjaolud. 29.11.2016

käisid L. Meimre ja R. Punder Amur tüüpi paadiga Peipsi järvel. Järveleminek oli telefoni teel

registreeritud PVK-s. Mustvee kordoni radarivaatlejal tekitas kahtlusi paadi liikumisviis,

mistõttu informeeris ta KKI-i. KKI inspektorid suundusid Jõhvist Rannapungerjale saadud infot

kontrollima. Radarivaatleja ning KKI inspektorid jälgisid paadi liikumisteekonda ning

fikseerisid selle mõne minutilise peatumise kaldast ca 500 m kaugusel. L. Meimre ja R. Punderi

paat randus Rannapungerjal ning KKI inspektorid tuvastasid isikuttõendava dokumendi alusel

L. Meimre isiku. Samuti tehti fotod paadist ning selles olevatest objektidest. Paadis olid

muuhulgas õnged ja kümmekond ahvenat. Radarivaatlejalt saadud koordinaatide

kontrollimisel, kus oli paat enne randumist peatunud, leidsid KKI inspektorid 20 valget

plastkiudkotti, mis olid omavahel rohelise nööriga ühendatud. Kottide uputamise koht oli

märgistatud poina kasutatud Sprite plastpudeliga. Kottide vaatlusel 30.11.2016 tuvastati neis

süüdistuses märgitud liigis ja koguses kalad ning nakkevõrgud.

99. Nimetatud asjaolud kogumis annavad ringkonnakohtule põhjendatud aluse järeldada, et

süüdistatavad L. Meimre ja R. Punder käisid 29.11.2016 Peipsil välja võtmas nakkevõrke ning

sinna kogunenud kala. Kuna nende järvele minek oli teada ning neid võidi kontrollida

randumisel, oli süüdistatavatel järvele mineku tegeliku eesmärgi varjamiseks kaasa võetud

õnged ja järvel püüti võimalikuks ettenäitamiseks kümmekond kala. Järvest väljavõetud võrgud

tühjendati, kalad pandi kottidesse, samuti nakkevõrgud. Vältimaks n.ö vahelejäämist, uputati

kala-ja nakkevõrgukotid ca 500 m enne randumust. Koha tähistasid nad Sprite plastpudeliga,

mis jäeti veele ulpima.

100. KPS § 3 kohaselt on kalapüük on tegevus, mille eesmärk on kala hõivamine nende

muuhulgas kinnipüüdmise teel. Seega on ringkonnakohtu arvates kalapüük ka kalaga võrkude

välja võtmine. L. Meimret ja R. Punderit süüdistatakse selles, et 29.11.2016 teostasid nad

ebaseaduslikku kalapüüki. Ringkonnakohus loeb kalapüügi teostamise süüdistatavate poolt

tõendatuks. Kalapüügi ebaseaduslikkus tuleneb järgmistest asjaoludest. Maaeluministri

käskkirjaga nr 171 peatati alates 12.11.2016 kuni 31.12.2016 kohapüük. Samuti peatati Peipsi

järvel kalapüük muuhulgas nakkevõrguga kaldast kaugemal kui 1 km kuni 31.12.2016.

Süüdistuse kohaselt teostasid L. Meimre ja R. Punder kalapüüki ilma vastava loata, keeluajal

ning keelatud viisil. Ringkonnakohus loeb kõik kolm asjaolu tuvastatuks - nad püüdsid kala

keelatud vahendiga ilma loata keeluajal. Süüdistatavad tegutsesid koos, s.t nad vastutavad

kaastäideviijatena.

101. Selleks, et L. Meimre ja R. Punderi tegu kvalifitseerida kuriteona, s.o KarS § 361 järgi

kalapüügi nõuete rikkumisena, on vaja tuvastada keskkonnale olulise kahju tekitamine.

Süüdistuse kohaselt tekitati kalavarudele kahju KPS § 73 lg 1 p-de 1 ja 4 järgi. See tähendab

kala püüdmist ilma nõutava püügiõiguseta ja kalapüügi keeluajal. KPS § 71 lg 1 p 1 kohaselt

loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks EÜ nõukogu määruse nr 1005/2008 artiklis 42

lõikes 1 punktis a ja nõukogu määruse nr 1005/2008 artiklis 3 lõikes 1 punktis d, e nimetatud

rikkumisi. KPS § 71 lg 1 p 3 järgi loetakse keelatud püügiviiside kasutamist kalapüüginõuete

tõsiseks rikkumiseks. Kalavaru kahjustamise korral KPS § 71 nimetatud rikkumise

toimepanemisel on kahjuhüvitis kalaliigi isendi või kilogrammi kohta KPS § 73 lg 3 või 5 alusel

määratud viiekordne määr.

KPS § 73 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 19.06.2015 määruse nr 67 „Kalavarudele

tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning kalavarudele tekitatud

kahju arvutamise akti vorm“ § 1 lg 1,2 ning § 2 lg 3 alusel on 159 koha ebaseadusliku püügiga

tekitatud kahju 159x10x5=7950 eurot; 15 lutsu ebaseadusliku püügiga kahju 15x7x5=525

eurot; 21 latika ebaseadusliku püügiga kahju 21x4,8x5= 504 eurot; 7 ahvena ebaseadusliku

püügiga kahju 7x3,2x5=112 eurot ning 15 haugi ebaseadusliku püügiga kahju 15x7x5= 525

eurot. Kahju kogusumma on 9616 eurot.

102. KarS § 121 p 1 kohaselt on oluline kahju, mis ületab 4000 eurot. Eeltoodud õigusaktides

sätestatust ning L. Meimre ja R. Punderi poolt ebaseaduslikult püütud kalade liiki ja arvu

arvestades, ületab tekitatud kahju KarS §-s 121 lg-s 1 sätestatud olulise kahju määra.

103. Kõiki asjaolusid kogumis arvestades on L. Meimre ja R. Punder toime pannud KarS § 361

lg-s 1 sätestatud kuriteo. Subjektiivsest küljest tegutsesid süüdistatavad kavatsetult. Võttes

29.11.2016 järvest välja nakkevõrkud, eelmaldades sealt kalad, pannes need kottidesse ning

uputades kokkuseotud kalakotid kaldalähedale vette, tegutsesid L. Meimre ja R. Punder

kavatsetult eesmärgiga omastada ebaseaduslikult kala. Süüdistatavad said tegutseda vaid oma

tegevusi ette planeerides, varudes seejuures vastavad vahendid - paat, kotid, nöör. Kontrollijate

eksitamiseks võeti kaasa õnged, et püüda ettenäitamiseks kala. Võrkudest välja võetud kalad

uputati kottides vette, et vältida kohest vahelejäämist ning et hiljem neile sobival ajal järele

tulla. Selline etteplaneeritus on hinnatav subjektiivsest küljest kavatsetusena.

104. KarS § 56 kohaselt on isikute karistamise aluseks süü. Samuti võetakse arvesse karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud ning süüdlase isik. KarS § 361 lg 1 sanktsioon näeb

karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Apellant taotleb süüdistatavate karistamist 1 aasta ja 9 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 73 lg

1, 3 alusel jätta vangistus täitmisele pööramata, kui nad ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime

uut tahtlikku kuritegu. Karistuse liigi valikut põhjendas prokurör kohtukõnes. Süüdistatavaid ei

saa karistada rahalise karistusega, sest esineb kaks raskendavat asjaolu – omakasu motiiv ja teo

toimepanemine grupis. Prokurör pidas oluliseks sedagi, et selle asemel et süüd tunnistada,

süüdistatavad valetasid kohtus, pisendades oma süüd.

105. Ringkonnakohus nõustub prokuröriga selles, et L. Meimre ja R. Punderi süüd raskendavad

kaks asjaolu –süüteo toimepanemine grupis KarS § 57 p 10, ning omakasu motiiv KarS § 57 p

1. Süüdistatavad tegutsesid ebaseaduslikku kalapüüki tehes koos, seega tegutsesid nad grupis.

Süüdistatavad püüdsid üle 200 kala, mida ei saa pidada väikeseks koguseks, ammugi ei ole tegu

nn pannile paneku kogusega. Seega, tuvastatud koguses kalapüügi eesmärk saab olla vaid

püütud kala realiseerimine, mis omakorda tähendab kasu teenimist.

106. Kahele raskendavale asjaolule vaatamata leiab ringkonnakohus, et L. Meimret ja

R. Punderilt saab karistada leebema karistusliigiga kui vangistus, s.o rahalise karistusega.

L. Meimre ja R. Punder püüdsid ebaseaduslikult kala 29.11.2016. Käeolevaks ajaks on sellest

möödas enam kui neli aastat. Süüdistatavaid pole ühegi õigusrikkumise eest karistatud. Neid

asjaolusid arvestades peab ringkonnakohus võimalikuks mõista L. Meimrele ja R. Punderile

rahalise karistuse.

107. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada

päevamäära. Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise

päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui

miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäär on 10 eurot.

108. Toimiku andmetel ei ole L. Meimrele 2015 aastal tulumaksuga maksustatavaid

väljamakseid tehtud (TõTo, lk 69). Seega tuleb temale rahaline karistus mõista lähtudes rahalise

karistuse miinimumpäevamäärast, mis on 10 eurot.

R. Punderile tehti 2015 aastal tulumaksuga maksustavaid väljamakseid 1783,05 eurot (TõTo,

lk 80). Võttes aluseks eelnimetatud summa, on R. Punderi keskmine päevasissetulek ca 5 eurot.

Lähtudes KrMS § 44 lg-s 2 märgitust, et päevamäära suurus ei või olla väiksem kui

miinimumpäevamäär (10 eurot), siis võtab ringkonnakohus R. Punderile rahalise karistuse

päevamäära suuruse arvutamisel aluseks miimimumpäevamäära -10 eurot.

109. Kuna L. Meimre ja R. Punderi karistust raskendab kaks asjaolu – omakasu ning teo

toimepanemise grupis, tuleb neile mõista rahaline karistus keskmisest (265 eurot) kõrgemas

määras. Ringkonnakohus mõistab neile rahalise karistuse 300 päevamäära, s.o 3000 eurot.

110. Eesti Vabariik Keskkonninspektsiooni kaudu esitas tsiviilhagi keskkonnale tekitatud

kahju hüvitamise nõudes summas 9616 eurot (kohtutoimik, lk 6-8).

Nõude aluseks on asjaolu, et L. Meimre ja R. Punder teostasid 29.11.2016 ebaseaduslikku

kalapüüki. Püüdsid 159 koha, 25 haugi, 21 latikat, 7 ahvenat ja 15 lutsu. Kostjad teostasid

kalapüüki Maaeluministri käskkirjaga nr 171 kehtestatud keeluajal. Peipsi järvel oli peatatud

alates 12.11.2016 kuni 31.12.2016 kaluri kalapüügiloa alusel toimuv kohapüük. Samuti oli

peatatud kalapüük nakke-või raamvõrguga kaldast kaugemal kui 1 km. Rikkudes eelnimetatud

keeldu, teostasid L. Meimre ja R. Punder Peipsi järvel kalapüüki nakkevõrkudega. Seega ilma

kalapüügiõiguseta kalapüüki, keeluajal ja keelatud viisil. Kostjate kahjustava ja keelatud

tegevuseta poleks kahjulikku tagajärge, e keskkonnakahju tekkinud. Seega on olemas põhjuslik

seos isikute tegevuse ja tagajärje vahel. Hageja palub hagi rahuldada ning L. Meimrelt ja

R. Punderilt välja mõista solidaarselt tekitatud keskkonnakahju summas 9616 eurot.

111. KrMS § 310 lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab tsiviilhagi

osaliselt või täielikult või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Ringkonnakohus tühistab

maakohtu otsuse ning tunnistab L. Meimre ja R. Punderi KarS § 361 lg 1 järgi süüdi. Seega on

apellatsioonikohtus leidnud tõendamist, et L. Meimre ja R. Punder panid toime

kalapüüginõuete rikkumise, millega nad tekitasid olulise kahju looduskeskkonnale.

Käesolevas lahendis analüüsitud tõenditega leidis kahtlusteta tuvastamist, et L. Meimre ja R.

Punderi ebaseadusliku kalapüügiga tekkis keskkonnakahju. On ju KarS § 361 sätte eesmärk

muuhulgas kalavarude kaitse. Asjas on tuvastatud, et L. Meimre ja R. Punder püüdsid 159 koha,

15 lutsu, 21 latikat, 7 ahvenat, 15 haugi. Kahjunõude suurus on 9616 eurot.

Kalavarude kahjustamise korral KPS § 71 nimetatud rikkumise toimepanemisel on kahjuhüvitis

kalaliigi isendi või kilogrammi kohta KPS § 73 lg 3 või 5 alusel määratud viiekordne määr.

KPS § 73 lg 3 alusel kehtestatud VV 19.06.2015 määruse nr 67 „Kalavarudele tekitatud kahju

arvutamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning kalavarudele tekitatud kahju

arvutamise akti vorm“ § 1 lg 1, 2 ja § 2 lg 3 kohaselt tekitati seega kahju kalaliigiti järgmiselt -

159 (koha) x10x5=7950 eurot, 15 (lutsu) x7x5=525 eurot, 21 (latikat) x4,8x5=504 eurot, 7

(ahvenat) x3,2x5=112 eurot ja 15 (haugi) x7x5=525 eurot. Kogukahju 9616 eurot.

112. Kuna L. Meimre ja R. Punder tekitasid kahju koos, on nad solidaarvõlgnikud VÕS § 65

mõttes. VÕS § 137 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel

kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise

eest solidaarselt. Vastavalt VÕS § 133 lg-le 1, kuulub hüvitamisele keskkonnaohtliku

tegevusega tekitatud kahju, mis on seotud keskkonna kvaliteedi halvenemisega.

Ringkonnakohtu hinnangul on L. Meimre ja R. Punder ebaseadusliku kalapüügiga tekitanud

ilmselgelt kalavarudele kahju. Kehtestakse ju kalapüügikeeld kalavarude kaitse eesmärgil.

VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise

eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui

see tekitati kannatanu omandi õiguse rikkumisega.

Eeltoodut aluseks võttes mõistab ringkonnakohus L. Meimrelt ja R. Punderilt solidaarselt Eesti

Vabariigi kasuks välja keskkonnakahju summas 9616 eurot.

113. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks sundraha. KrMS § 179 lg 1 p

2 kohaselt on sundraha suuruseks 876 eurot ning see tuleb L. Meimrelt ja R. Punderilt välja

mõista.

Kalade hävitamise kulu oli 21,28 eurot, mis on KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel samuti menetluskulu.

Süüdistatavatel tuleb sellest summast kummalgi kanda pool, s.o 10.64 eurot.

Riigi õigusabi korras osales maakohtus R. Punderi kaitsjana vandeadvokaat K. Kooga, kelle

tasu on 390 eurot. See summa tuleb R. Punderil Eesti Vabariigile hüvitada, sest ta mõistetakse

süüdi.

L. Meimre valitud kaitsja A. Valgu tasu maakohtus oli 3096 eurot. See kulu jääb süüdistatava

enda kanda. R. Punderi valitud kaitsja A. Küünemäe taotles maakohtus tasu 3286.50 eurot.

Maakohus korrigeeris seda summat, sest 04.11.2020 kohtuistung kestis ligi 14 minutit.

Maakohus hindas seega põhjendatuks kaitsjatasu summas 3150 eurot. Ringkonnakohus jätab

tuvastatud kaitsjatasu suuruse samaks. Kuna maakohtu õigeksmõistev otsus tühistatakse,

sealhulgas valitud kaitsjate tasude Eesti Vabariigilt väljamõistmise osas, jääb R. Punderi valitud

kaitsja A. Küünemäe tasu 3150 eurot R. Punderi enda kanda.

114.

Süüdistatavate

kaitsjad

esitasid

vastused

apellatsioonile.

Kaitsjad

taotlevad

ringkonnakohtult apellatsioonimenetluse kulude hüvitamist.

114.1 R. Punderi kaitsja A. Küünemäe esitas advokaadibüroo kulude nimekirja ja arve nr

2021021. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks 1 tund,

apellatsiooniga tutvumiseks ja L. Meimrega nõupidamiseks 3,5 h ning vastuse koostamiseks ja

selle kooskõlastamiseks süüdistatavaga 3,5 h. Ajakulu kokku on 8 tundi. Töötunni

maksumuseks on 120 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Kokku moodustab väljamõistetav

summa 1152 eurot. Süüdistatav on võtnud Advokaadibüroo ees kohustuse õigusabikulude

hüvitamiseks. Apellatsioonimenetluses kantud kulud palutakse kanda advokaadibüroo

arveldusarvele.

114.2 L. Meimre kaitsja A. Valk esitas menetluskulude nimekirja ning maksekohustust

kinnitava dokumendi (arve nr 21178), mille kohaselt kulutas ta kohtuotsusega tutvumisele ja

analüüsile 2,5 h, konsulteeris klienti ja pidas nõu 1,5 h, tutvus apellatsiooniga 1 h ja koostas

apellatsioonivastust 3 h. Kokku kulutas kaitsja apellatsioonimenetluses L. Meimre kaitsmisele

8 töötundi. Ühe töötunni maksumus on 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega palutakse

lisaks maakohtu otsusega väljamõistetud 3096 eurole, mõista Eesti Vabariigilt L. Meimre

kasuks välja apellatsioonimenetluse kulu 1152 eurot.

114.3 Ringkonnakohus loeb kaitsjate poolt kantud kulud mõistlikuks ning kaitsjatasu

põhjendatuks. Kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lõike 1 punktides 2–4 või

lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Seetõttu jäävad valitud kaitsjate

menetluskulud ringkonnakohtu menetluses KrMS § 185 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda.

115. Kriminaalasjas olevad asitõendid – nakkevõrgud, plastiknöör ja plastikpudel, mis asuvad

Keskkonnainspektsiooni Ida-Viru büroo ruumides Pargi 15, Jõhvi, KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel

hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

116. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, 338 p-st 3, 340 lg 4 p-st 2, tühistab Tartu

Ringkonnakohus Viru Maakohtu otsuse L. Meimre ja R. Punderi õigeksmõistmises KarS § 361

lg 1 järgi, mõistab nad selles süüdi ning karistab rahalise karistusega, muudab menetluskulude

otsustust ning rahuldab tsiviilhagi.

(allkirjastatud digitaalselt)