2-19-8190/80 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 25.03.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-8190

Kohtuasi

XX hagi Danske Bank A/S-i, kohtutäituri Arvi Pinki ja

Arvila OÜ (endine ärinimi Stix KV OÜ) vastu

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks

XX hagi Arvila OÜ vastu vara väljanõudmiseks ja

kinnistusraamatu kande parandamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.09.2020 hagi läbivaatamata jätmise ja

hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja I (sissenõudja): Danske Bank A/S (Eesti filiaali

kaudu, filiaali registrikood 11488826, välismaa äriühingu

registrikood 61126228, asukoht Taani Kuningriik),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Toomas Vaher ja

advokaat Julia Kisseljova

Kostja II: kohtutäitur Arvi Pink, lepingulise esindaja

vandeadvokaat Sandra-Kristin Kärner

Kostja III: Arvila OÜ (registrikood 14092508, endine

ärinimi Stix KV OÜ), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Oksana Sobko

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 21.09.2020 määrus menetluskulude jaotuse osas. Muus

osas jätta maakohtu määrus muutmata.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta kohtutäituri Arvi Pinki maa- ja

ringkonnakohtu menetluskulud tema enda kanda ja ülejäänud menetluskulud

hageja kanda ning täiendada maakohtu määruse põhjendusi ja resolutsiooni

otsustusega hagi tagamise tühistamise kohta.

2-19-8190

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Jätta XX hagi Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu),

Tallinna kohtutäituri Arvi Pinki ja Arvila OÜ vastu enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 024/2010/182 läbi vaatamata.

4.2. Keelduda menetlusse võtmast hageja nõuet, milles ta palus nõuda kinnisasi

(Tiiru tee 20, Vääna-Jõesuu küla, Harku vald, Harju maakond, reg.osa nr

3216402) välja Stix KV OÜ (Arvila OÜ) valdusest ning parandada

kinnistusraamatu kanne selliselt, et kustutada Stix KV OÜ (Arvila OÜ)

omaniku kanne ja kanda omanikuna sisse võlgnik ning asendada Stix KV OÜ

(Arvila

OÜ)

tahteavaldus

kinnistusraamatu

kande

parandamiseks

kohtuotsusega.

4.3. Tühistada Harju Maakohtu 02.10.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõu, millega seati kinnistusraamatu registriossa nr 3216402 XX kasuks

eelmärge enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude tagamiseks.

4.4. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud Tallinna kohtutäituri Arvi Pinki

menetluskulud tema enda kanda ning XX, Danske Bank A/S (Danske Bank A/S

Eesti filiaali kaudu) ja Arvila OÜ menetluskulud XX kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas 29.05.2019 Harju Maakohtule hagi Danske Bank A/S (Danske Bank A/S

Eesti filiaali kaudu, kostja I), Tallinna kohtutäituri Arvi Pinki (kostja II, kohtutäitur) ja Arvila

OÜ (endine ärinimi Stix KV OÜ, kostja III) vastu, milles palus tunnistada kehtetuks 17.04.2019

lõppenud enampakkumise, millel müüdi kinnistu asukohaga Tiiru tee 20, Vääna-Jõesuu küla,

Harku vald, Harju maakond, registriosa nr 3216402 (kinnistu). Lisaks esitas hageja nõude

kostja II vastu kahju hüvitamiseks ja alternatiivse nõude kostja III vastu vara väljanõudmiseks

ja kinnistusraamatu kande parandamiseks.

2. Hageja tõi hagiavalduses välja, et kohtutäitur edastas hagejale teate, et täiteasja 024/2010/182

raames jätkub arestitud kinnistu müük, milline kuulub YY-le. Teadmata, mille alusel on hageja

vastu algatatud täitemenetlus, esitas hageja 08.02.2019 päringu/kaebuse kohtutäituri

tegevusele. Lisaks nähtus enampakkumise kuulutusest, et kohtutäitur müüb kinnistu hinnaga

120 000 eurot. Hageja selgitas kohtutäiturile, et ilmselt on vara müügihind alla turuhinna ning

tuleb läbi viia hindamismenetlus. Lisaks märkis hageja, et ei ole enampakkumisel müüdava

kinnistu omanik. Hageja ei olnud teadlik asjaolust, et tema suhtes on algatatud täiemenetlus.

Lisaks ei ole kohtutäitur edastanud mistahes teavet (täitmisteadet, vara arestimise akti), et

hageja on võlgnik täiteasjas 024/2010/182. Kohtutäitur vastas hagejale, et võlgnikul ei ole

2-19-8190

õigust saada täitmisteadet ega vara arestime akti, kuna need dokumendid on 2010 edastatud

YY-le, kes on tänaseks surnud. Võlgnikuks on hageja määratud seetõttu, et hageja on

annakusaaja. Hageja hinnangul peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning

täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused

kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid.

3. Hageja on seisukohal, et ta ei ole YY õigusjärglane ning seega ei ole ta ka võlgnik täiteasjas

024/2010/182. Hageja kinnitab, et temale ei ole mistahes vara ega annakut üle antud.

4. Maakohus võttis 12.09.2019 määrusega menetlusse hageja hagi kostjate vastu

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Ülejäänud nõuete menetlusse võtmisest maakohus

keeldus 10.09.2019 määrusega, mille Tallinna Ringkonnakohus 12.12.2019 määrusega tühistas

ja saatis tsiviilasja tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

5. Maakohus jättis 15.06.2020 määrusega hageja nõude käiguta ja palus lähtudes

ringkonnakohtu selgitustest hagejal oma nõudeid täpsustada: a) millise nõude ta täiendavalt

esitab ja kelle vastu, b) millise alternatiivse nõude ta esitab ja kelle vastu ning põhjendada

alternatiivse nõude esitamise järjekorda, c) kahjunõude esitamisel tuleb esile tuua, milline kahju

on tekkinud, milline on rikkuja õigusvastane tegu, mille tulemusel kahju tekkis, põhjuslik seos

ja milles seisneb kahju või kaotatud hüve 10 000 eurot, d) lõplikult määrata ka hagihind .

6. 19.08.2020 menetlusdokumendis täpsustas hageja hagi ja esitas lõpliku nõudena kostjate

vastu nõude järgmises sõnastuses: nõuda kinnisasi (Tiiru tee 20, Vääna-Jõesuu küla, Harku

vald, Harju maakond registriosa nr 3216402) välja ostja Stix OÜ valdusest ning parandada

kinnistusraamatu kanne selliselt, et kustutada ostja Stix OÜ omaniku kanne ja kanda omanikuna

sisse võlgnik ning asendada ostja Stix OÜ tahteavaldus kinnistusraamatu kande parandamiseks

kohtuotsusega.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Maakohus jättis 21.09.2020 määrusega läbivaatamata hageja hagi kostjate vastu

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 024/2010/182 ja keeldus menetlusse

võtmast hageja nõuet vara väljanõudmiseks ja kinnistusraamatu kande parandamiseks.

Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 2 järgi hageja kanda.

8. Maakohus asus seisukohale, et hagi kostjate vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks

tuleb jätta läbivaatamata TsMS § 423 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, sest hageja ei ole enampakkumise

kehtetuks tunnistamise hagi esitamiseks õigustatud isik, samuti põhjusel, et hagi ei ole esitatud

hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ning hagiga ei ole hageja taotletavat

eesmärki võimalik saavutada.

9. Hagiavaldusest nähtuvalt alustati 15.02.2010 YY suhtes täitemenetlus nr 024/2010/182

hüpoteegi realiseerimiseks ja täitedokumendiks oli hüpoteegi seadmise leping. Täitmine seisnes

koormatud kinnisasja võõrandamises ja nõude rahuldamises kinnisasja müügist saadu arvel.

Hagiavaldusest nähtuvalt on kinnistu määratud annakuna hagejale, kuid hageja kinnitas, et

temale ei ole vara ega annakut üle antud.

10. Maakohus selgitas, et annakuks määratud ese ei lähe annakusaajale üle seaduse alusel ja

automaatselt, vaid annakusaaja omandab õiguse nõuda annakutäitjalt talle annakuks määratud

eset. Kuna hagi asjaolude kohaselt ei ole hagejale annakut üle antud, siis ei saa hagejat lugeda

vara omanikuks, kelle õigusi oleks ebaseaduslikult enampakkumisel kahjustatud ning kellel

2-19-8190

tekiks nõudeõigus vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks (asjaõigusseaduse (AÕS)

§ 6, § 80 lg 1, 2). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 lg 1 kohaselt saab hagi

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks esitada täitemenetluse osaline. Kohus leidis, et

hageja annakusaajana ei ole täitemenetluses menetlusosaline TMS § 5 lg 1 tähenduses, kuna ta

ei ole kinnistu omanik, mida hageja on ka ise kinnitanud. Arvestades, et hageja annakusaajana

ei ole vara omanik, siis ei saa täitemenetluses kinnistu enampakkumisel müümine riivata hageja

õigusi ning hagejal puudub TMS § 223 lg 1 alusel nõude esitamise õigus.

11. Hageja 19.08.2020 esitatud täpsustatud nõude menetlusse võtmisest keeldus maakohus

TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, viidates ka TsMS § 3401 lg-le 2 ja § 363 lg 1 p-le 1. Maakohtu

hinnangul on nõue perspektiivitu, sest esitatud nõudega ei ole hagejal taotletavat eesmärki

võimalik saavutada.

12. Hageja tõi esile, et ta ei saa olla võlgnik, et talle ei ole annakut üle antud, et ta ei ole kinnistu

omanik. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt oli kinnistu omanik YY kuni 29.04.2019 ja

seejärel kostja III. Seega ei ole hageja ühelgi ajahetkel olnud kinnistu omanik. Kuivõrd hageja

ei ole kinnistu omanik puudub tal AÕS § 5 ja § 80 ning TMS § 223 lg 2 p 1 järgne alus asja

välja nõudmiseks ostjalt (kostjalt III).

13. Lisaks ei taotle hageja kande muudatuse tegemist enda nimele, vaid soovib kande

muudatuse tegemist võlgniku nimele. Oma nõudes ei ole hageja nimetanud, kes on võlgnik, kes

tuleb kinnistusraamatusse kanda. Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole võlgnikuks mitte hageja kui

annakusaaja, kellele ei ole annakut veel üle antud, vaid endiselt pärija. Seega ei ole hagejal

tekkinud sellist õigust, mis võimaldaks tal nõuda kostjatelt tahteavalduste andmist kande

kustutamiseks ja võlgniku/pärija kinnistusraamatusse omanikuna kandmiseks.

Määruskaebus

14. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi

maakohtule lahendamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja II kanda.

15. Hageja jaoks oli üllatuslik hagi läbivaatamata jätmine olukorras, kus kohus oli hageja nõude

juba menetlusse võtnud ja selle ka taganud. Maakohus oleks pidanud andma hagejale võimaluse

seisukoht esitada.

16. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et hagi enampakkumise tühistamiseks saab esitada üksnes

vara omanik. Kuna hageja on märgitud enampakkumise akti võlgnikuna, siis puudutab

enampakkumine ilmselgelt hageja õigusi (TMS § 5, § 223 lg 1).

17. Maakohus jättis tähelepanuta Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2020 määruse tsiviilasjas nr

2-19-4123, milles leiti, et täitemenetlus algatati hageja suhtes ebaseaduslikult ja täitemenetlus

tuleb lõpetada.

18. Hageja soovib esitada taotluse kolmanda isiku, s.o kinnistu omaniku või omaniku

õigusjärglase, kaasamiseks.

19. Vara väljanõudmise ja kinnistusraamatu kande parandamise nõude osas heitis maakohus

ebaõiglaselt hagejale ette puuduste kõrvaldamata jätmist seoses sellega, et hageja ei olnud

täpsustanud võlgniku isikut. Maakohus ei kohustanud hagejat enne määruse tegemist puudusi

kõrvaldama. Hageja leiab, et võlgniku või menetlusosalise määrab täitemenetluses kohtutäitur.

Kostja II ei ole siiani täitnud Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2020 määrust (tsiviilasjas nr

2-19-4123), mis võimaldaks selgitada, kes on täiteasjas võlgnik.

2-19-8190

20. Kõik menetluskulud tuleks jätta kostja II kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Hageja ei ole

ebaseaduslikku olukorda põhjustanud, kuna hageja määrati kohtutäituri ebaseadusliku tegevuse

tulemusel võlgnikuks. Viidatu tingis selle, et hageja esitas hagi enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks.

Menetluse edasine käik

21. Kostjad paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

22. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS

§ 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

23. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus

tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada menetluskulude jaotuse osas.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab kindlaks, et kostja II

menetluskulud jäävad tema enda kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja kanda. Muus osas

tuleb jätta maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Juhindudes TsMS

§ 654 lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse

resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

24. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata

hageja hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja keeldus menetlusse võtmast hageja

nõuet kinnistu väljanõudmiseks ja kinnistusraamatu kande parandamiseks. Määruskaebuse

väited ei anna alust määruse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse

põhjendustega selles osas ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks

määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

25. Maakohus ei jätnud tähelepanuta Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2020 määrust (jõustunud

24.07.2020) tsiviilasjas nr 2-19-4123. Maakohus tugines õigesti asjaolule, et viidatud

määrusega on tuvastatud, et hageja ei ole täiteasjas nr 024/2010/182 võlgnik ega vaidlusaluse

kinnistu omanik. Kuna ka hageja ise on läbivalt olnud seisukohal, et ta ei ole kinnistu omanik

ega võlgnik, tegi maakohus eeltoodud asjaolu arvestades õige järelduse, et käesolevas

tsiviilasjas esitatud hageja mõlemad nõuded on perspektiivitud. Ringkonnakohus on

maakohtuga ühte meelt, et hageja ei ole kummagi nõude esitamiseks õigustatud isik. Riigikohus

on selgitanud, et hagejal hagemisõiguse puudumisel tuleks hagi vähemasti üldjuhul jätta

TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna hagejal ei ole võimalik hagiga taotletavat

eesmärki saavutada (vt nt Riigikohtu 31.10.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-9519, p 17.1).

Täituri eksimus hageja käsitlemisel võlgnikuna, mis tekitas hagejale ebaõige ettekujutuse

tegelikest asjaoludest, ei anna hagejale õigust esitada enampakkumise kehtetuks tunnistamise

nõuet ega ka kinnistu väljanõudmise ja kinnistusraamatu kande parandamise nõuet. TMS § 223

lg 1 järgi võib hageja poolt esitatud esimese nõude esitada täitemenetluse osaline ja lg 2 p 1

järgi saab hageja esitatud teise nõude esitada võlgnik. Määruskaebusest jääb arusaamatuks, et

kui hageja ei ole võlgnik tema enda väidetel, siis milline täitemenetluse osaline ta olla saaks, et

TMS § 223 lg 1 järgi hagi esitada.

26. Hagi menetlusse võtmine ja selle tagamine ei välista hagi läbivaatamata jätmist, kui esile

toodud asjaolud selle tingivad. Hagi perspektiivikust hinnatakse menetlusse võtmisel ja hagi

tagamisel üksnes hagis ja selle tagamise taotluses esile toodu põhjal. Kui pärast hagi menetlusse

2-19-8190

võtmist selgub, et hagil ei ole selle õigusliku perspektiivituse tõttu edulootust, võib kohus teha

määruse hagi läbi vaatamata jätmise kohta TsMS § 423 lg 2 järgi. Maakohus tugines määruse

tegemisel asjaoludele, mille hageja ise oma 19.08.2020 menetlusdokumendis esile tõi. Seega ei

saanud maakohtu määrus olla ka üllatuslik. Maakohus ei pidanud praegusel juhul andma

hagejale võimalust seisukoha esitamiseks või maakohtu määruses viidatud puuduste

kõrvaldamiseks, kuivõrd need ei oleks saanud muuta asjaolu, et hageja ei ole kinnistu omanik

ega täitemenetluses võlgnik.

27. Kuivõrd maakohtu järeldused hagi läbivaatamata jätmise ja nõude menetlusse võtmisest

keeldumise osas on õiged, siis puudub vajadus lahendada hageja taotlust kolmanda isiku

kaasamiseks.

28. Maakohus on 02.10.2019 määrusega taganud hagi ja seadnud enampakkumise kehtetuks

tunnistamise nõude tagamiseks eelmärke hageja kasuks kinnistusraamatu registriossa nr

3216402. TsMS § 386 lg 4 järgi kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui hagi jäetakse läbi

vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses hagi

tagamise määruse tühistamise kohta otsustust teinud. Ringkonnakohtul on võimalik maakohtu

minetus parandada ja täiendada määrust otsustusega hagi tagamise tühistamise kohta.

29. Kui hagi jäetakse läbi vaatamata, kannab TsMS § 168 lg 2 järgi üldjuhul menetluskulud

hageja. Samas võib kohus jätta TsMS § 162 lg 4 kohaselt kulud täielikult või osaliselt poolte

enda kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks

tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Iseenesest saab viidatud sätet kohaldada ka

juhul, kui kohus jätab hagi läbi vaatamata, kuid selle kohaldamiseks peavad esinema erandlikud

asjaolud (Riigikohtu 27.11.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-17-18531, p 20).

30. Ringkonnakohtu hinnangul on praeguses asjas, arvestades vaidluse asjaolusid, alus TsMS

§ 162 lg 4 kohaldamiseks kohtutäituri kulude osas. Asjaolu, et kohtutäitur märkis ebaõigesti

enampakkumisakti võlgnikuks hageja, tingis selle, et hageja esitas põhjendamatult hagi

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Seetõttu tuleb jätta kohtutäituri menetluskulud

TsMS § 162 lg 4 alusel kohtutäituri kanda ja ülejäänud menetluskulud TsMS § 168 lg 2 järgi

hageja kanda. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab hageja määruskaebuse menetluskulude

jaotuse

osas

osaliselt,

on

põhjendatud

samasugune

menetluskulude

jaotus

ka

määruskaebemenetluse kulude osas.

31. Poolte põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruse kõigis kohtuastmetes määrab TsMS

§ 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus.

32. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)