2-20-2471/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht 23. märts 2021. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-2471

Kohtuasi

XX hagi YY vastu 1400 euro ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 22. detsembri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX 18. jaanuari 2021. a apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXX)

Kostja (vastustaja) YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada XX ja YY kompromiss tsiviilasjas nr 2-20-2471 järgmistel tingimustel:

1.1. YY kohustub maksma XX-le 2800 eurot, millest põhivõlg on 1400 eurot ja viivis

1400 eurot, järgmiste osamaksetena:

-

200 eurot hiljemalt 30. märtsil 2021;

-

200 eurot hiljemalt 30. aprillil 2021;

-

200 eurot hiljemalt 30. mail 2021;

-

200 eurot hiljemalt 30. juunil 2021;

-

200 eurot hiljemalt 30. juulil 2021;

-

200 eurot hiljemalt 30. augustil 2021;

-

200 eurot hiljemalt 30. septembril 2021;

-

200 eurot hiljemalt 30. oktoobril 2021;

-

200 eurot hiljemalt 30. novembril 2021;

-

200 eurot hiljemalt 30. detsembril 2021;

-

200 eurot hiljemalt 30. jaanuaril 2022;

-

200 eurot hiljemalt 28. veebruaril 2022;

-

200 eurot hiljemalt 30. märtsil 2022;

-

200 eurot hiljemalt 30. aprillil 2022.

1.2. YY kohustub tasuma p-s 1.1 nimetatud võla CC arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS).

2-20-2471

1.3. Kui YY jätab p-s 1.1 nimetatud osamakse tähtaegselt tasumata, muutub kogu

tasumata võlg sissenõutavaks ning YY kohustub maksma tasumata võlalt viivist

2% kuus.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 22. detsembri 2020. a otsus ja lõpetada tsiviilasja

menetlus.

3. Jätta XX 18. jaanuari 2021. a apellatsioonkaebus menetlusse võtmata ja

menetlusabitaotlus tähelepanuta.

4. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes kostja kanda.

5. Mõista YY-lt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulude hüvitis 500 eurot

(riigilõiv). Nimetatud summa tuleb vastavalt määrusele lisatud makseinfole tasuda

riigituludesse hiljemalt viie kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Alates

viie kuu möödumisest kohtumääruse jõustumisest kuni hüvitise kohase tasumiseni

tuleb tasumata hüvitiselt maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras viivist.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kompromissi kinnitava määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

Võlausaldaja saab nõuda kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist täitemenetluse korras.

Võlgnik saab kompromissi tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist taganeda

või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva

sundtäitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi

rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus

asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kompromissi saab pankrotimenetluses või

täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas 14. veebruaril 2020 Pärnu Maakohtule YY (kostja) vastu hagi (nõue

täpsustatud 24. märtsil 2020), milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 1400

eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1400 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlalt 33% kuus.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 8. veebruaril 2012 laenulepingu, millega hageja

andis kostjale laenu 1400 eurot. Laenusumma tagasimakse tähtpäev oli 1. juuni 2012. a. Kostja

kohustus laenulepingu järgi maksma viivist algsummast 33% kuus.

2. Kostja ei vastanud hagile tähtaegselt.

3. Pärnu Maakohus rahuldas 22. detsembri 2020. a tagaseljaotsusega hagi osaliselt, mõistis

kostjalt hageja kasuks välja 2271 eurot 54 senti (sh põhivõlg 1400 eurot ja sissenõutavaks

2-20-2471

muutunud viivis kuni hagi esitamiseni 871 eurot 54 senti), sissenõutavaks muutunud viivise

alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni 95 eurot 48 senti ja edasiulatuva viivise

põhivõlalt seadusjärgses määras. Maakohus jättis menetluskulud 28,57% ulatuses kostja kanda

ja 71,43% ulatuses hageja kanda, määras menetluskulud kindlaks ja mõistis kostjalt välja

menetluskulude hüvitise.

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse,

millega mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1400 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise kokkulepitud määras alates 2. juunist 2012 kuni otsuse tegemiseni, kuid mitte rohkem

kui 1400 eurot, ja edasiulatuva viivise 24% aastas. Alternatiivselt palus hageja kinnitada

kompromissi, kui kostja selle kohtule saadab. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Pooled esitasid 3. veebruaril 2021 kompromissilepingu, millega kostja kohustus tasuma

hagejale põhivõla 1400 eurot ja viivise 1400 eurot 200 euro suuruste osamaksetena hiljemalt

iga kuu 30. kuupäevaks alates 2021. a veebruarist. Kui kostja jätab graafikujärgse makse õigel

ajal maksmata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja

kohustub tasumata jäänud summast maksma viivist 2% kuus. Menetluskulud palusid pooled

jätta kostja kanda.

6. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 12. veebruari 2021. a kirjas hagejale ja kostjale

kompromissi tingimusi ning selle sõlmimise tagajärgi ja palus neil kohtule teatada, kas nad on

teadlikud ja mõistavad kompromissi kinnitamise ning menetluse lõpetamise tagajärgi. Hageja

ja kostja esitasid kohtule vastavad kinnitused.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kolleegium

leiab,

et

ringkonnakohtule

esitatud

kompromissikokkulepe

tuleb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4511 lg 2 järgi kinnitada apellatsioonkaebust

menetlusse võtmata, maakohtu otsus tuleb TsMS § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 järgi tühistada ning

tsiviilasja menetlus lõpetada.

8. Kolleegium märgib, et pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega.

Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus

jätma TsMS § 430 lg 3 I lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 II lause järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud

ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.

9. Praeguses asjas vaidlesid pooled laenulepingust tuleneva põhivõla ja viivise nõude üle.

Hageja nõudis kostjalt 2800 eurot (sh põhivõlg 1400 eurot ja viivis 1400 eurot) ning

edasiulatuvat viivist määraga 33% kuus. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 1400 eurot, otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 967 eurot 2 senti

ning edasiulatuva viivise põhivõlalt seadusjärgses määras.

Kompromissi korras leppisid pooled kokku, et kostja maksab hagejale 2800 eurot (sh põhivõlg

1400 eurot ja viivis 1400 eurot) 200 euro suuruste osamaksetena hiljemalt iga kuu

30. kuupäevaks. Pooled leppisid kokku ka selles, et kui kostja ei tee makset õigel ajal vastavalt

kokkulepitud maksegraafikule, muutub kogu tasumata nõude jääk sundtäidetavaks.

Ringkonnakohus muudab selguse huvides poolte kokkuleppe sõnastust, muutmata seejuures

2-20-2471

kokkuleppe sisu. Ringkonnakohus selgitab, et kompromissi kinnitav kohtumäärus on

TsMS § 432, § 463 lg 2 ning § 461 lg 1 järgi sundtäidetav pärast selle jõustumist. Poolte tahe

on praegusel juhul kokku leppida selles, et kui kostja ei tee osamakset vastavalt kokkulepitud

maksegraafikule, kohustub kostja maksma kogu tasumata nõude summa. Hageja ja kostja

leppisid ühtlasi kokku, et kostja kohustub tasumata jäänud summalt maksma viivist 2% kuus.

Lisaks lükkab ringkonnakohus maksgraafiku ühe kuu võrra edasi, kuna kompromissi

kinnitamise ajaks on kokkuleppes märgitud esimese osamakse tasumise tähtaeg möödunud.

Samuti muudab ringkonnakohus 2022. a veebruarikuu osamakse tasumise kuupäeva, kuna

veebruari viimane päev on 28. veebruar, mitte 30. veebruar.

Arvestades kohtuvaidluse asjaolusid, ei esine kolleegiumi hinnangul kompromissi kinnitamist

takistavaid asjaolusid. Kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ega riku

avalikku huvi.

10. Menetluskulud jäävad poolte kokkuleppe kohaselt ja TsMS § 168 lg 3 järgi kostja kanda.

Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg-te 1, 3 ja 5 järgi kindlaks hageja menetluskulude

rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Hagejal tuli hagi esitamisel maksta riigilõivu

500 eurot. Kuna Pärnu Maakohus vabastas hageja 3. septembri 2020. a määrusega hageja hagi

esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest, ja menetluskulud jäävad kostja kanda, tuleb hagi

esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv mõista TsMS § 179 lg 1 ja 190 lg-te 2 ja 3 alusel

kostjalt riigi tuludesse.

TsMS § 179 lg 5 alusel peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud

isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub

viivitamatult täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Ringkonnakohus määrab

TsMS § 190 lg 7 alusel tähtaja maksta riigilõiv 500 eurot riigituludesse viie kuu jooksul alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, nagu seda tegi ka maakohus. TsMS § 179 lg 9 kohaselt

tuleb kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise

korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. Kuna ringkonnakohus määras

hilisema hüvitise tasumise tähtaja, tuleb ka viivist tasuda alates kohtu määratud tähtaja

möödumisest.

11. Kuigi hageja ei ole tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu ja esitas ringkonnakohtule

menetlusabi taotluse, milles ta palus vabastada end riigilõivu tasumisest, jätab ringkonnakohus

hageja menetlusabi taotluse tähelepanuta, sest kompromissi kinnitamise tõttu jätab

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning kaebuse menetlusse võtmata

jätmise korral oleks apellandil õigus TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda

apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tagasi. Seetõttu ei tule ka kostjalt apellatsioonkaebuselt

tasumisele kuuluvat riigilõivu riigi tuludesse välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin