2-19-18233/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.03.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-18233

Kohtuasi

XX hagi YY vastu müügilepingu alusel saadu

tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.10.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

YY apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

5465,62 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja advokaat Tatjana Dobolina

Kostja (apellant) YY (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Indrek Põder

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 22.10.2020 otsus jätta muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta YY kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-19-18233

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja) esitas 21.11.2019 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu müügilepingu

alusel saadud 4500 euro tagastamiseks, kahju 828 euro hüvitamiseks ning viivise

väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt 06.08.2019 sõlmisid hageja (ostja) ja kostja (müüja) sõiduki Škoda

Superb (VIN-kood TMBAE73T199007844) (sõiduk) müügilepingu. Hageja tasus kostjale

sõiduki eest 4500 eurot. Sõiduki läbisõit oli müügi hetkel märgitud umbes 243 000 km.

3. Pärast müügilepingu sõlmimist ja umbes 300 km läbimist tekkis sõiduki mootoris rike.

Hageja pöördus vea tuvastamiseks eksperdi poole. Ekspert RP tehtud tehnilise ekspertiisi

käigus selgus, et sõiduki mootor vajab remonti nukkvõlli suure kulumi tõttu ja sõiduki

odomeetri näitu on muudetud väiksemaks vähemalt 94 786 km võrra. Ekspertiisiaktist nähtub,

et sõiduki viimane läbisõit Soomes 08.03.2019 seisuga oli 339 474 km, sõiduki müügi hetkel

oli vastav näit 244 486 km ning ekspertiisi tegemise ajal 244 688 km. Hageja ei oleks sõidukit

ostnud, kui ta oleks teadnud, et sõiduki läbisõit on talle avaldatust umbes 95 000 km suurem.

4. Ekspert RP asus ekspertiisiaktis seisukohale, et mootoririke on tekkinud enne 06.08.2019

sõiduki üleandmist hagejale. Hageja hinnangul ei olnud tal võimalik mootoririkkega seotud

puudust visuaalselt tuvastada sõiduki ülevaatuse ajal enne müügilepingu sõlmimist, kuna vea

tuvastamiseks oli vaja eemaldada sõiduki mootori klapiajami kaas ning teostada

gaasijaotusmehhamismi vaatlus. Viidatud protseduuri tegi ekspert RP sõiduki ülevaatuse ajal

perioodil 18.08.–25.09.2019, mil muuhulgas tuvastati, et sõiduki nukkvõll on silmnähtavalt

kulunud, sh esimese silindri klappe käitav nukkvõlli ekstsentrikute karastatud tööpind oli

sedavõrd kulunud, et nukkvõlli pöörlemisel eraldus nukkvõlli karastamata põhimikust

metallpuru. Kostja avaldas hagejale, et sõiduk on korras ega vaja remonti, kuid ekspertiisiaktist

selgus, et see on remontivajav ja sõidukõlbmatu. Sõiduki kasutuskõlbulikuks muutmise

remonttööde hind on 1181,39 eurot.

5. Seega ei vasta müüdud sõiduk lepingutingimustele. Autol esinevad olulised varjatud

puudused – sõiduki läbisõit ei vastanud tegelikkusele, mistõttu esines sõiduki detailide liigne

kulumine. Sõiduki remondiks on tehtud hinnapakkumine 1181,39 eurot, kuid sõiduki

läbisõiduga seotud puudust ei ole võimalik kõrvaldada.

6. Ekspert tuvastas 25.09.2019 sõidukil muudetud odomeetri näidu ning hageja esitas kostjale

müügilepingust taganemise avalduse 11.10.2019. Hageja hinnangul on tegemist mõistliku ajaga

asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamiseks. Hageja ei andnud kostjale täiendavat

tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, kuna puuduste iseloomu tõttu (eelkõige muudetud

odomeetri näit) ei olnud see mõistlik.

7. Sõiduk on hoiul OÜ Hitech Autoteenindus territooriumil, kuhu see toimetati puksiiriga.

Hageja palub tagastada sõiduki müügihinna 4500 eurot, misjärel tagastab kostjale koheselt

sõiduki.

2-19-18233

8. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitise. Hageja on kandnud sõiduki keemilise

puhastuse kulud 300 eurot, kuna sõiduk oli üleandmise ajal määrdunud. Samuti kandis hageja

sõiduki omandiõiguse ümbervormistamisel registreerimise kulu 192 eurot. Hageja ei oleks

nimetatud kulu kandnud, kui ta oleks teadnud, et sõidukil esinevad hagis toodud puudused.

Lisaks esitab hageja kostja vastu kahjunõude 336 eurot, mis seisneb kulutuses kohtueelsele

õigusabiteenusele.

9. Hageja arvestab viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 20.10.2019, kuna nõudis 11.10.2019 taganemisavalduses müügilepingu alusel üleantud

raha tagastamist hiljemalt 19.10.2019.

Kostja vastuväited

10. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

11. Hageja loobus õigusest esitada sõiduki osas kostja vastu pretensioone, kui ta loobus sõiduki

ostueelse kontrolli tegemisest. Kostja ei olnud sõidukit müües teadlik, et sõiduki nukkvõll on

kulunud ja odomeetri näitu on muudetud. Kostja andis hagejale võimaluse tutvuda sõiduki

tehnilise seisukorraga ning lasta sõidukit kontrollida spetsialistide juures, millest hageja

keeldus. Kostja selgitas hagejale, et sõiduk on üle 10 aasta vana ning lisaks 05.08.2019

registreerimiseelsele ülevaatusele sõidukile mingit kontrolli tehtud ei ole.

12. 06.08.2019 sõiduki ostu-müügileping ei sisaldanud kokkulepet sõiduki kvaliteedi osas,

mistõttu pidi sõiduk VÕS § 217 lg 1 ja § 77 lg 1 järgi vastama tavapärastele kasutatud

sõidukitele esitatavatele nõuetele. Sõiduk vastas müügi hetkel asja keskmisele kvaliteedile.

13. Esitatud hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest ei nähtu, et kostja oli teadlik sõiduki

lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud neid

hagejale. Sõiduk oli müügi hetkel kasutamiskõlbulik, ei olnud ohtlik hagejale ega

kaasreisijatele ning sõidukil ei olnud selle kasutamist takistavaid varjatud rikkeid või defekte.

14. Lepingust taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused ei ole täidetud. Hageja pöördus

sõidukiga remonti 1,5 kuu möödudes sõiduki üleandmisest.

15. Kuna kostja vaidles vastu hageja müügilepingu alusel saadu tagastamise nõudele, leidis

kostja, et hagejal puudub õiguslik alus nõuda ka kahju hüvitamist. Kui hageja soovis sõidukit

puhastada, oli see tema vaba tahe ning see ei kuulu tasumisele kostja poolt. Sõiduki ülevaatusel

tehtud fotodest nähtuvalt ei olnud sõiduk määrdunud. Tavapäraselt tasubki sõiduki ostja sõiduki

registreerimistasud. Pooltel puudus kokkulepe, et sõiduki registreerimistasud kantakse pooleks

või mõnel muul viisil. Rahuldamata jätta tuleb ka hageja kahjunõue, mis tuleneb õigusteenuse

osutamisest.

Maakohtu otsus

16. Harju Maakohus rahuldas 22.10.2020 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja müügilepingu alusel saadud 4500 eurot, kahju hüvitise 528 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 35,26 eurot ja viivise tasumata põhinõudelt (5028 eurot) VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 21.11.2019 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja

menetluskulud jättis maakohus 94% kostja kanda ja 6% hageja kanda ning kostja

menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

2-19-18233

17. Pooled vaidlesid selle üle, kas pärast sõiduki müügilepingu sõlmimist ilmnesid sõidukil

varjatud puudused, mille eest kostja vastutab ning kas hageja oli õigustatud lepingust taganema,

nõudma kostjalt lepingu alusel makstud summa tagastamist ja kahju hüvitamist.

18. Pooled ei vaielnud sisuliselt selle üle, et kostja müüs hagejale kasutatud sõiduki. Hageja

võis eeldada, et sõidukil puuduvad sellised varjatud rikked või defektid, mis sõidukit kasutada

ei võimalda. Müügilepingust ei nähtu kokkulepet sõiduki kvaliteedi kohta, seega sõiduk pidi

vastama VÕS § 217 lg 1 ja § 77 järgi tavapärastele kasutatud sõidukile kehtivatele nõuetele.

19. Maakohtu hinnangul tõendas hageja kostja poolt müügilepingu olulise rikkumise VÕS

§ 116 lg 2 mõttes. Hagiavaldusele lisatud eksperdi RP arvamusega on tõendatud, et sõiduki

mootor vajab remonti klapiajami suure kulumi tõttu ning mootoririke ei ole tekkinud pärast

06.08.2019, kui sõlmiti müügileping, millele järgnevalt on sõidukiga sõidetud u 300 km, vaid

see on arenenud pikema aja jooksul. Lisaks on eksperdi arvamusega tõendatud, et sõiduki

odomeetri näitu on muudetud vähemalt 94 786 km võrra väiksemaks. Ekspertarvamuse põhjal

võib selgelt järeldada, et tegemist ei ole puudustega, mida hageja oleks saanud välise ülevaatuse

käigus tuvastada.

20. Maakohtu hinnangul ei ole odomeetri näidu muutmist 94 786 km võrra väiksemaks

võimalik parandada. Seega ei oleks ka hageja poolt kostjale täiendava tähtaja andmine

lepingurikkumise kõrvaldamiseks toonud soovitud tagajärge. Samuti märkis hageja 15.09.2020

toimunud kohtuistungil, et ta ei oleks sõidukit ostnud, kui oleks selle tegelikku läbisõitu

teadnud, kuna niivõrd suure läbisõiduga võivad kaasneda ka teiste detailide kulumisest

tulenevad probleemid. Lisaks nähtub päras u 300 km sõiduki kasutamist ilmnenud

mootoririkkest, et kostja müüs hagejale sõiduki, mida ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada

ning tegemist on kostjapoolse olulise lepingurikkumisega VÕS § 116 lg 2 p 2 tähenduses.

21. Müüja vastutuse hindamisel lepingust taganemise eeldusena ei ole VÕS § 101 esimese lause

järgi tähtsust, kas rikkumine on vabandatav VÕS § 103 mõttes. Lisaks tuleneb VÕS § 218

lg-test 1 ja 3, et müüja vastutus ei sõltu sellest, kas või millises osas ta ise oli või ei olnud

sõiduki puudustest teadlik. Sõiduki oluliste ja varjatud defektide eest pidi kostja müüjana

vastutama ka siis, kui ta ise defektidest teadlik ei olnud ega omanud eriteadmisi sõidukite

mootorite või nende tehnilise seisundi osas. VÕS § 218 lg 4 järgi ei vastuta kostja müüjana

nende sõiduki puuduste eest, milliste olemasolust hageja sõiduki ostmisel teadis või pidi

teadma.

22. Kostja vastuväide, et hageja loobus oma õigusest esitada sõiduki osas pretensioone, kui ta

loobus sõiduki ostueelse kontrolli teostamisest, ei olnud maakohtu hinnangul põhjendatud VÕS

§ 219 lg 1 järgi, kuna sõiduki ostis füüsiline isik väljaspool majandus- või kutsetegevust.

23. Sõiduki lepingutingimustele mittevastavusest teatas hageja kostjale mõistliku aja jooksul

VÕS § 220 lg 1 mõttes.

24. Maakohus asus seisukohale, et hageja poolt lepingust taganemine on kehtiv ja hageja nõue

ostuhinna 4500 eurot tagastamiseks VÕS § 189 lg 1 alusel põhjendatud.

25. Hageja kahju hüvitamise nõude osas leidis maakohus, et täidetud on VÕS §-des 115, 127

ja 128 toodud eeldused. Tõendatud on ka põhjusliku seose olemasolu kostja lepingu rikkumise

ja hagejale tekitatud kahju vahel. Samas ei pidanud kohus põhjendatud kahjuks sõiduki

keemilise puhastuse kulusid 300 eurot. Hageja ei tõendanud, et sõiduk oli ostu hetkel niivõrd

määrdunud, et selle kasutamiseks oli seda vaja keemiliselt puhastada. Kohtu hinnangul on

2-19-18233

tegemist toredusliku kuluga tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 lg 3 mõtte kohaselt,

mis ei olnud kostjale ettenähtav ja seega ei kuulu väljamõistmisele. Ülejäänud osas, s.o 528

eurot, on hageja kahju hüvitamise nõue põhjendatud.

26. Kuivõrd põhinõue (5028 eurot) kuulus rahuldamisele, on põhjendatud ka viivisenõue 35,26

eurot (20.10.2019–20.11.2019) ning viivis alates 21.11.2019 VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni nõude kohase täitmiseni.

Apellatsioonkaebus

27. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi

rahuldati, ja teha uue otsuse, millega saata tsiviilasi maakohtule tagasi uueks arutamiseks või

alternatiivselt jätta hagi tervikuna rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda.

28. Maakohus rikkus menetlusõigusenorme, kui jättis otsuse tegemisel arvestamata kõikide

asjaolude ja tõenditega ning ei võtnud seisukohta kõigi esitatud faktiliste asjaolude kohta.

Maakohus rikkus põhjendamiskohustust TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 mõttes, jättes välja

toomata, miks ta ei nõustunud kostja esitatud väidete ega neid kinnitavate tõenditega. Maakohus

on pelgalt nõustunud hageja seisukohtadega. Maakohus tegi tõenditest ja faktilistest väidetest

ebaõiged järeldused ning jättis tähelepanuta asjakohased Riigikohtu lahendid.

29. Sõidukile tehti registreerimiseelne ülevaatus 05.08.2019, s.o päev enne müügilepingu

sõlmimist. Kostja selgitas hagejale, et sõiduk on üle 10 aasta vana ja sõidukile lisaks

registreerimiseelsele ülevaatusele mingit kontrolli tehtud ei ole. Kostja andis hagejale

võimaluse tutvuda sõiduki tehnilise seisukorraga ja pakkus hagejale lasta sõidukit kontrollida

spetsialistide juures. Sõiduki tehnilisest kontrollist hageja keeldus.

30. Täidetud ei ole hageja taganemisavalduse formaalsed ega materiaalsed eeldused (mh

müüjale enne lepingust taganemist kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmine; millal

hageja sai esimest korda teada väidetavatest sõiduki puudustest; kas või millal ta nõudis kostjalt

puuduste

kõrvaldamist).

07.08.2019

tehti

Maanteeameti

korraline

tehnoülevaatus

(registreerimiseelne nõuete kontroll), mis kehtis kuni 31.03.2020 ning ei avastatud puuduseid,

mis kinnitaksid, et sõiduki mootor ei olnud töökorras ning sõiduki spidomeeter ei vasta

tegelikkusele.

31. Kuivõrd müügileping ei sisaldanud kokkulepet sõiduki kvaliteedi osas, siis pidi sõiduk VÕS

§ 217 lg 1 ja § 77 lg 1 järgi vastama tavapärastele kasutatud sõidukite nõuetele. Kasutatud

asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud

kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei ole veel

lepingutingimustele mittevastavusteks.

32. Taganemise eelduseks on VÕS § 116 lg 1 järgi oluline lepingurikkumine. Praegusel juhul

ei ole tegemist olulise lepingurikkumisega. Hagejal oli võimalik valida erinevate

õiguskaitsevahendite vahel, sh heastamise ja hinnaalandamise, kuid hageja valis lepingust

taganemise.

33. Kostja ei teadnud, et odomeetri näitu on muudetud ega seda, et sõidukil võiks olla

mootoririke. Kostja usaldas Maanteeameti tehnoülevaatuspunkti kontrolli. Odomeetri näidu

muutmise osas ei tuvastanud kohus, et tegemist on olulise lepingu tingimuste rikkumisega, mis

annaks hagejale aluse lepingust taganemiseks.

2-19-18233

34. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks puuduvad eeldused, kuna kostjale teadaolevaid

puudusi sõiduki müügi hetkel ei esinenud ja kostja ei saanud vaidlusaluseid puudusi ette näha.

Hageja ei andnud kostjale heastamise võimalust ega hinna alandamise võimalust.

Vastustaja seisukoht

35. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

36. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

37. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus hagi osaliselt rahuldamata jättis.

Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud ning nimetatud

osas ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli (TsMS § 651

lg 1). Maakohtu otsus on vaidlustatud osas, milles kohus hagi rahuldas.

38. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks

esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused

vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava

ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude

tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse

põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lg 6 järgi ei korrata.

39. Apellatsioonkaebuses heidab kostja ette, et maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme

tõendite hindamisel ja otsuse põhjendamisel. Kostja on endiselt seisukohal, et hageja

taganemisavalduse formaalsed ja materiaalsed eeldused ei ole täidetud. Maakohus jättis kostja

hinnangul müügilepingu olulise rikkumise tuvastamisel ebaõigesti arvestamata, et tegemist oli

kasutatud sõidukiga, mille tehnilist seisukorda ei soovinud hageja vaatamata kostja

ettepanekule müügieelselt kontrollida. Kostja hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et esines

müügilepingu oluline rikkumine ja hagejal oli õigus müügilepingust taganeda.

40. Ringkonnakohus

kostja

apellatsioonkaebuses

viidatud

materiaalõiguse

ebaõiget

kohaldamist, menetlusnormide rikkumist või tõendite ebaõiget hindamist ei tuvastanud.

Ringkonnakohtu arvates on maakohus asjas esile toodud asjaolusid seostanud õigete

materiaalõiguse normidega, samuti kohaldanud neid õigesti, kohus on jaganud õigesti

tõendamiskoormuse ja kohtu hinnang esitatud tõenditele on olnud seadusekohane. Maakohus

on esitatud järeldusi otsuses nõuetekohaselt (TsMS § 436, § 442 lg 8) põhjendanud. Järgnevalt

vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele.

41. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. VÕS § 217

lg 2 p 1 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS

§ 217 lg 2 p 2 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste

kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu

sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele

oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt

kasutatakse.

2-19-18233

42. Selle üle otsustamiseks, kas kostja on müügilepingut rikkunud, tuli maakohtul esmalt

tuvastada, millistele tingimustele pidi müügilepingu esemeks olev sõiduk vastama (Riigikohtu

22.11.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-18582, p 12). Kui kasutatud asja müügileping ei sisaldanud

kokkulepet asja kvaliteedi kohta, peab asi VÕS § 217 lg 1 ja § 77 lg 1 järgi vastama

tavapärastele kasutatud asja nõuetele ehk asja keskmisele kvaliteedile (Riigikohtu 15.11.2017

otsus tsiviilasjas nr 2-15-18987, p 13).

43. Kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest

tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta

endast

veel

lepingutingimustele

mittevastavusi.

Samas

tuleb

lepingutingimustele

mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud

asjadel tavaliselt ei esine (Riigikohtu 07.04.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-10, p 12). Kui

asi ei ole selle ostjale üleandmise hetkel eesmärgipäraselt kasutatav, toob see VÕS § 217 lg 2

p 2 alusel kaasa asja lepingutingimustele mittevastavuse isegi juhul, kui asja puudused on asja

vanust ning sellest tingitud seisundit arvestades tavalised. Sel juhul on asi lepingutingimustele

mittevastav hoolimata sellest, et asi on keskmise kvaliteediga VÕS § 77 lg 1 tähenduses

(Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne II, 2019, § 217, lk 91 ning seal viidatud

kohtupraktika).

44. Hageja on sõiduki puudustena esile toonud mootoririkke ja muudetud odomeetri näidu.

Ekspert tuvastas, et mootor vajab remonti nukkvõlli suure kulumi tõttu ja see rike oli tekkinud

enne hagejale sõiduki üleandmist ning sõiduki odomeetri näitu on muudetud vähemalt 94 786

km võrra. Kostja eeltoodud eksperdi järeldust ei ole otseselt vaidlustanud, kuid leiab, et ta ei

vastuta nende puuduste eest. Mootoririkke puhul välistab kostja hinnangul tema vastutuse

asjaolu, et hageja ostis teadlikult kasutatud sõiduki ja kostja pakkus hagejale võimalust teha

ostueelne tehniline kontroll. Ebaõigest läbisõidust ei olnud kostja enda väitel teadlik.

45. Vaidlust ei ole selles, et müügilepingu sõlmimisel oli auto 10 aastat vana. Samas ka

kasutatud asi peab võimaldama kasutamist selle asja tüüpilisel otstarbel, mis sõiduki puhul on

sõitmine. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kuivõrd müügilepingust ei nähtu kokkulepet

sõiduki kvaliteedi kohta, pidi sõiduk vastama VÕS § 217 lg 1 ja § 77 järgi tavapärastele

kasutatud sõiduki nõuetele. Seega sai hageja sõidukit ostes eeldada, et auto on läbisõidule ja

eale vastavas töökorras ning peab olema kasutatav tavapärasel viisil, s.t sõitmiseks.

46. Ringkonnakohus leiab, et pärast sõiduki ostmist ja 300 km läbimist avastatud mootoririke

on selline puudus, mida ei tohiks esineda ka kasutatud autol, kuna see takistas auto kasutamist

tavapärasel viisil. Tulenevalt eksperdi järeldusest, et tuvastatud mootoririke pidi olema

arenenud pikema aja jooksul, nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kostja müüs

hagejale sõiduki, mida ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada ning tegemist on kostjapoolse

olulise lepingurikkumisega VÕS § 116 lg 2 p 2 tähenduses.

47. Apellant väitis, et maakohus ei tuvastanud, et ebaõige odomeetri näit on olulise lepingu

tingimuste rikkumine, mis annaks hagejale aluse lepingust taganemiseks. Ringkonnakohus selle

väitega ei nõustu. Maakohus on käsitlenud nii mootoririket kui ka muudetud odomeetri näitu

otsuse põhjenduste punktis 13. Seejuures on maakohus õigesti märkinud, et ebaõige (muudetud)

odomeetri näit on selline lepingutingimusetele mittevastavus, mida ei ole võimalik parandada,

ja millest teadmine oleks mõjutanud hageja ostuotsust. Ringkonnakohus nõustub, et sõiduki

odomeetri näidu muutmine väiksemaks vähemalt 94 786 km võrra on sõiduki oluline puudus.

On suur vahe, kas sõiduk on läbinud u 240 000 km või 340 000 km. Arvestades tegelikku

läbisõitu, on eeldatavalt sõiduk ostmise hetkeks kulunud umbes kolmandiku võrra rohkem.

Sõidukiga võivad suurest läbisõidust tulenevalt kaasneda tehnilised probleemid, millega hageja

2-19-18233

ostes ei saanud arvestada. Asjaolu, et päev enne müügilepingu sõlmimist tehti sõidukile Eestis

registreerimiseelne ülevaatus ja päev pärast müügilepingu sõlmimist Maanteeameti korraline

tehnoülevaatus Eestis sõiduki arvele võtmiseks, ei muuda olematuks sõidukil tuvastatud

puuduseid. Maanteeameti tehnonõuetele vastavuse kontrolli käigus tuvastatakse sõiduk,

kontrollitakse vastavust kehtivatele nõuetele ja esitatud dokumentidele, mitte ei tehta aga

põhjalikku ekspertiisi.

48. Asjaolu, et kostja enda väitel ei teadnud, et odomeetri näitu on muudetud ja et sõidukil võiks

olla mootoririke, kuna ta usaldas Maanteeameti tehnoülevaatuspunkti kontrolli, ei oma vaidluse

lahendamisel määravat tähtsust. Müüja vastutuse müüdud asja lepingutingimustele

mittevastavuse eest sätestab VÕS § 218 ning nimetatud sätte lg 1 kohaselt järgneb müüja

vastutus, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko ülemineku ajal

ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Põhjendatud on eksperdi arvamusel põhinev

maakohtu järeldus, et mootoririke oli sõidukil arenenud pikema aja jooksul juba enne selle

hagejale üleandmist ning seetõttu vastutab kostja lepingurikkumise eest. Maakohus leidis

õigesti, et VÕS §-st 218 tulenevalt pidi kostja müüjana vastutama sõiduki oluliste ja varjatud

defektide eest ka siis, kui ta ise neist teadlik ei olnud. Põhjendatud ei ole ka kostja seisukoht, et

hageja ei saa sõiduki osas pretensioone esitada, kuna hageja ei teinud vaatamata kostja

ettepanekule sõiduki müügieelset tehnilist kontrolli. VÕS § 219 lg 1 kohaselt peab ostja asja

üle vaatama või üle vaadata laskma siis, kui ta tegutseb majandus- ja kutsetegevuses. Hageja

on füüsiline isik, kes ostis sõiduki teiselt füüsiliselt isikult ja eeldatavasti kumbki ei tegutsenud

majandus- ja kutsetegevuses.

49. Kostja heidab hagejale ette, et viimane valis õiguskaitsevahendina just lepingust

taganemise. Kostja hinnangul ei ole täidetud hageja taganemisavalduse formaalsed ja

materiaalsed eeldused, sh ei andnud hageja kostjale enne lepingust taganemist kohustuse

täitmiseks täiendavat tähtaega, ei ole selge, millal hageja sai esimest korda teada väidetavatest

sõiduki puudustest ja kas või millal ta nõudis kostjalt puuduste kõrvaldamist.

50. VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on

lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 223

täiendab VÕS § 116 lg-s 2 sisalduvat oluliste lepingurikkumiste loetelu täiendavate alustega

müüjapoolse müügilepingu mittekohase täitmise puhuks. VÕS § 223 lg 1 sätestab, et müüjat

loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või

asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja

parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle

lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 223 lg-s 1 nimetatud juhul ei pea ostja

määrama müüjale tema kohustuse täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning

võib muu hulgas lepingust taganeda (VÕS § 223 lg 3).

51. Ringkonnakohus leiab, et kohtu ette toodud asjaoludel on müügilepingust taganemise

formaalsed ja materiaalsed eeldused täidetud ning hageja on lepingust kehtivalt taganenud

(VÕS § 116 lg 1). Hageja poolt hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel on tegemist müüjapoolse

olulise lepingu rikkumisega. Arusaamatuks jääb kostja etteheide, et ei ole teada, millal hageja

sai väidetavatest puudustest teada. Hageja pidi sõidukil esinevast mootoririkkest teada saama,

kui pärast 300 km läbimist ei olnud sõidukit võimalik kasutada sõitmiseks ja selle täpsemast

põhjusest sai hageja teada eksperdi 19.09.2019 koostatud arvamusest. Ringkonnakohus tugineb

maakohtu poolt tuvastatud asjaolule, et hageja teavitas kostjat mittevastavusest nõuetekohaselt

ja mõistliku aja jooksul. Ringkonnakohus leiab, et hageja võis olulise lepingurikkumise korral

VÕS § 223 lg 1 esimese alternatiivi ja VÕS § 223 lg 3 alusel taganeda sõiduki müügilepingust

kostjale täiendavat tähtaega määramata, kuna odomeetri näitu ei saanud parandada ega

2-19-18233

asendada. Ringkonnakohus on seisukohal, et kui asjal on vähemalt üks niisugune puudus, mis

mõjutab ostja ostutahet ja seda ei saa parandada, siis peaks see mh kaasa tooma selle, et ka

teiste puuduste kõrvaldamiseks ei pea tähtaega andma.

52. Kahju hüvitise nõude rahuldamisega seonduvas osas vaidlustas kostja maakohtu otsuse

üksnes

viitega

müügilepingust

saadu tagastamise nõude

osas

hagi

rahuldamise

põhjendamatusele. Kuna eelnevalt kolleegium müügilepingust saadu tagastamise nõude osas

otsuse tühistamiseks alust ei leidnud, ei kuulu kaebus rahuldamisele ka kahju nõuet puudutavas

osas.

53. Seega on maakohus põhjendatult rahuldanud hagi nii müügilepingu alusel saadu

tagastamiseks kui ka osaliselt kahju hüvitamiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

54. Apellatsioonkaebus ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust muuta maakohtu poolt

määratud menetluskulude jaotust. Kostja ei ole apellatsioonkaebuse põhjendustes maakohtu

määratud kulude jaotust eraldi vaidlustanud.

55. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja (apellandi) kanda.

56. TsMS § 177 lg 2 alusel määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus pärast

käesoleva otsuse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)