2-20-17398/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter

Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 24.03.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-17398

Kohtuasi

AGAL Kinnisvarad OÜ hagi XX vastu kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.01.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

AGAL Kinnisvarad OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja AGAL Kinnisvarad OÜ (registrikood 10898456),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Ljudmilla Tamar

Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Anneli Aab

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 26.01.2021 määrus ja saata tsiviilasi menetluse

jätkamiseks tagasi maakohtule.

2. AGAL Kinnisvarad OÜ määruskaebus rahuldada.

3. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks

maakohus asja menetlust lõpetavas lahendis.

4. Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 25.11.2020 esitas hageja Harju Maakohtule hagi oma juhatuse liikme vastu kahju

hüvitamiseks. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata. Kostja teatas, et

hageja osanikud ei ole võtnud vastu hagi esitamise eelduseks olevat otsustust juhatuse liikme

vastu nõude esitamiseks ja selles nõudes esindaja määramiseks.

2. 12.01.2021 kirjaga määras kohus hagejale tähtaja 22.01.2021 nõude esitamise aluseks oleva

osanike otsuse esitamiseks, märkides, et vastupidisel juhul jätab kohus hagi läbi vaatamata.

2-20-17398

3. 22.01.2021 avalduses palus hageja mh pikendada talle antud tähtaega osanike otsuse

esitamiseks kuni 15.02.2021. Hageja märkis, et osanike otsust õigusvaidluse pidamise kohta,

mis on vastu võetud enne praeguse hagi esitamist, ei ole kohtule esitada. Hagi esitamisel on

hageja seaduslik esindaja juhindunud kostja poolt kohtule esitatud hagejale teadaolevas

kriminaalasjas nr 1-18-5732 14.10.2020 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsuse punktist 14,

mis õigustas analoogse tsiviilhagi esitamist hageja teise juhatuse liikme vastu kostja poolt

osanike otsuseta. Kui maakohus ei nõustu hagejaga, soovib hageja esitada osanike otsuse hagi

esitamise heakskiitmise kohta tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 111 lõike 1 teise lause

mõttes. 19.01.2021 kutsus juhatuse liige AK kokku osanike koosoleku toimumise 01.02.2021,

päevakorras mh käesoleva õigusvaidluse alustamise heakskiit ja vaidluses esindaja määramine.

Eeltoodut arvestades palub hageja kohtu määratud tähtaega pikendada kuni 15.02.2021.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 26.01.2021 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja

kanda. Samuti tühistas 25.11.2020 määrusega seatud hagi tagamise abinõud.

5. Äriseadustiku (ÄS) § 168 lõike 1 punkti 10 kohaselt peavad juhatuse liikmega õigusvaidluse

pidamise ning selles vaidluses osaühingu esindaja määrama osanikud. Hageja on teatanud

kohtule, et vastavat otsustust tehtud ei ole. Hageja on ekslikult leidnud, justkui ei ole käesoleva

vaidluse asjaolusid arvestades osanike otsuse tegemine vaidlusaluse nõude esitamiseks vajalik.

Hagejal on kaks osanikku – OÜ AGAL Invest ja AK. Kostja vastu nõude esitamise otsustamisel

ei saa tekkida olukorda, kus osanik peaks hääletama iseenda vastu nõude esitamisel. Kui selline

olukord esineks, oleks kostja hääleõigus välistatud ÄS § 177 lõike 1 järgi. Hageja kavatsus

saavutada otsuse tegemine tagantjärele ei muuda tema omaks võetud fakti, et praegusel ajal

hagi menetlemise eelduseks olev osanike otsustus puudub. Hageja pidi arvestama vajadusega

vastava otsustuse tegemiseks juba enne hagi esitamist. Seda, kas osanikud tulevikus vastava

otsuse teevad, ei ole võimalik ette hinnata.

6. Seega puudub hagejal õigus hagi esitamiseks ning hageja nimel hagi esitanud isikutel

(juhatuse liige AK ja v/adv Ljudmilla Tamar) puudus esindusõigus, mistõttu hagi tuleb jätta

läbi vaatamata vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 423 lõike 1 punktile 9. Kui

osanikud tulevikus otsustavad vastava nõude esitamise ja esindaja määramise, on hagejal õigus

esitada hagi uuesti.

7. Juhindudes TsMS § 168 lõikest 2 määras kohus menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast menetlust lõpetava määruse

jõustumist (TsMS § 177 lõike 1 punkt 2).

Määruskaebus

8. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätkata hagi

menetlemist.

9. Kaebuse põhjenduste kohaselt leidis kohus ekslikult, et hageja esindusõiguse tõendamine on

võimalik vaid osanike otsusega, mis on vastu võetud enne hagi esitamist. Hageja esindusõiguse

puudumine hagi esitamisel oli kõrvaldatav puudus, mida on leidnud ka kohus. Kohus jättis

põhjendusteta lahendamata hageja 22.01.2021 taotluse menetlustähtaja pikendamiseks. Hageja

soovis esitada lubatava tõendi ja taotles selleks täiendavat tähtaega. TsÜS-ist ja Riigikohtu

praktikast tulenevalt oli hageja osanikel võimalik hagi esitamine ja esindajana AK tegutsemine

tagantjärgi kiita heaks, heakskiit kehtiks alates hagi esitamisest. Taotluse lisana esitatud

2-20-17398

tõendist oli kohtul selge, et hageja on juba osanike koosoleku kokku kutsunud päevakorraga,

milles mh oli küsimus ka käesoleva õigusvaidluse pidamise ja vaidluses esindaja määramise

heakskiitmisest. Lisaks TsÜS §-le 111 lubavad menetlusosalise esindusõigust tõendada

heakskiiduga TsMS § 227 lõiked 2 ja 4.

10. Hageja osanike erakorraline koosolek toimus plaanipäraselt 01.02.2021. Kaebusele on

lisatud koosoleku protokoll, mille päevakorrapunktis 4 otsustati kiita heaks käesoleva hagi

esitamine ning määrata hageja esindajaks selles vaidluses juhatuse liige AK.

Vastustaja seisukoht ja menetluse edasine käik

11. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja esitas ka

taotluse menetluse peatamiseks.

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohus on 26.01.2021 määruse tegemisel rikkunud

menetlusõigusenorme ja kohaldanud valesti materiaalõigust. Seetõttu tuleb maakohtu määrus

TsMS § 667 lõike 2 alusel tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.

Määruskaebus rahuldatakse.

14. Praegusel juhul esitas hagejast äriühing oma ühe juhatuse liikme AK ja tema määratud

lepingulise esindaja vahendusel hagi hageja teise juhatuse liikme vastu kahju hüvitamiseks.

Kolleegium nõustub kaebajaga, et ekslik on vaidlustatud määrusest järelduv maakohtu

seisukoht, et hagi esitamise lubatavuse ja hageja esindusõiguse tõendamine on võimalik vaid

osanike otsusega, mis on vastu võetud enne hagi esitamist. Hageja toob määruskaebuses õigesti

välja, et TsÜS § 111 lõike 1 teise lause järgi oli hageja osanikel võimalik hagi esitamine ja AK

esindajana tegutsemine kiita heaks ka tagantjärgi. Riigikohus on oma praktikas leidnud, et

osanike otsus on mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lõike 2 kolmanda lause mõttes (vt lahendid nr

3-2-1-72-13, punkt 21; 3-2-1-74-15, punkt 13). TsÜS § 111 lõikest 1 tuleneb, et kui tehingu

kehtivus sõltub kolmanda isiku nõusolekust, võib kolmas isik nõusoleku andmise või sellest

keeldumise avaldada tehingu teinud isikule, mitmepoolse tehingu puhul ka tehingupoolele;

nõusolek võib olla tehingu tegemisele eelnev või antud tagantjärele (heakskiit). TsÜS § 113

järgi kehtivad heakskiidu õiguslikud tagajärjed alates tehingu tegemisest, seega kehtib heakskiit

alates hagi esitamisest.

15. Maakohus leidis õigesti, et ÄS § 168 lõike 1 punkti 10 kohase otsuse puudumine on

kõrvaldatav puudus, mille osas saab kohus määrata TsMS § 3401 järgi tähtaja. Selliselt kohus

toimiski, määrates 12.01.2021 kirjas hagejale vastava osanike otsuse esitamise tähtajaks

22.01.2021. Samas, nagu eelnevalt märgitud, olles ekslikul seisukohal, et kõnealust otsust ei

ole võimalik tagantjärgi heaks kiita, jättis kohus põhjendamatult tähelepanuta ja lahendamata

hageja 22.01.2021 taotluse puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja pikendamiseks. Viidatud

taotluses tõi hageja välja, et tal ei ole võimalik esitada kohtule osanike otsust, mis oleks vastu

võetud enne käesoleva hagi esitamist, kuid 19.01.2021 on hageja juhatus kutsunud kokku

osanike koosoleku 01.02.2021, mille päevakorras on mh käesoleva õigusvaidluse alustamise

heakskiit ja vaidluses esindaja määramine. Taotlusele oli lisatud erakorralise üldkoosoleku

kokkukutsumise teade. Eeltoodut arvestades palus hageja kohtu määratud tähtaega pikendada

2-20-17398

kuni 15.02.2021 (arvestades ka 01.02.2021 koosoleku võimalikku mittetoimumist ja

korduskoosoleku korraldamise vajadust). TsMS § 64 lõike 1 esimesest lausest tuleneb, et kohus

võib tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval

põhjusel pikendada. Kolleegiumi hinnangul tõi hageja 22.01.2021 taotluses välja mõjuva

põhjuse – hageja on juba osanike koosoleku kokku kutsunud päevakorraga, milles mh oli

käesoleva õigusvaidluse pidamise ja vaidluses esindaja määramise heakskiitmise küsimus ning

vastava otsuse saaks hageja esitada eelduslikult hiljemalt 15.02.2021. Ringkonnakohus leiab,

arvestades ka TsMS §-s 2 sätestatud menetlusökonoomia põhimõtet, et sellises olukorras olnuks

maakohtul mõistlik ja põhjendatud hageja tähtaja pikendamise taotlus rahuldada.

16. Määruskaebuses toob hageja täiendavalt esile, et osanike koosolek toimus plaanipäraselt

01.02.2021, ning esitab koosoleku protokolli, mille päevakorrapunktis 4 otsustati kiita heaks

käesoleva hagi esitamine ning määrata hageja esindajaks selles vaidluses juhatuse liige AK.

Seega on praeguseks igal juhul hagi menetlemist takistav puudus kõrvaldatud, mistõttu tuleb

asi saata menetluse jätkamiseks maakohtule. TsMS § 667 lõige 3 annab kohtule õiguse koguda

määruskaebemenetluses uusi tõendeid ja nendega arvestada.

17. Ringkonnakohus selgitab kostjale, et käesoleva määruse tegemist ei takista kostja poolt

osanike 01.02.2021 otsuse kehtetuks tunnistamiseks hagiavalduse esitamine ja vastuses

määruskaebusele esitatud menetluse peatamise taotluse lahendamine kuulub maakohtu

pädevusse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

18. Määruskaebemenetluse kulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asjas lõpplahendi

tegemisel (TsMS § 173 lõiked 1 ja 3, § 174 lõige 6).

(allkirjastatud digitaalselt)

/Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/