2-20-141525/12 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 23. märts 2021

Tsiviilasja number

2-20-141525

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi Edvy Palu vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 23. veebruari 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Aktiva Finants määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Osaühing Aktiva

Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja

Marek Aunver

Vastustaja

(kostja):

Edvy

Palu

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühingu Aktiva Finants määruskaebus

osaliselt.

2. Tühistada Viru Maakohtu 23. veebruari 2021. a

määrus ja saata tsiviilasi samale maakohtule menetlusse

võtmise otsustamiseks.

3. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus

asjas tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 12. novembril 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Edvy Palu (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks. Kuivõrd kohtul ei

õnnestunud makseettepanekut kostjale kätte toimetada, andis Pärnu Maakohus tsiviilasja üle

Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Viru Maakohus jättis hagiavalduse 11. jaanuari 2021. a määrusega käiguta ning andis hagejale

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele

ettenähtud vormis, hagihinna nimetamiseks, riigilõivu tasumiseks, menetluskulude nimekirja

esitamiseks ning kohtualluvuse põhistamiseks.

Hageja esitas 8. veebruaril 2021. a täiendatud hagiavalduse. Maakohus jättis hagi 10. veebruari

2021. a määrusega teistkordselt käiguta ning andis hagejale tähtaja kohtualluvuse

põhistamiseks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Viru Maakohus keeldus 23. veebruari 2021. a määrusega hagi menetlusse võtmisest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud

avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude

puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab

kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta.

TsMS § 3401 lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse

avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus,

taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata.

Hagiavaldus on esitatud puudustega, hageja ei kõrvaldanud kohtu 10. veebruari 2021. a

määruses toodud puuduseid. Kuivõrd hageja ei ole kohtualluvuse valikut põhistanud, leidis

maakohus, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määrus, võtta hagi menetlusse ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Määruskaebuse kohaselt on hageja hagiavalduses selgitanud oma nõude kujunemist ning

toonud välja andmed kostja enda poolt esitatud elukoha kohta laenulepingu sõlmimisel.

Rahvastikuregistri andmetel elab kostja Eesti Vabariigis. Hagi menetlusse võtmise otsustamisel

ei saa kohus lähtuda ainuüksi kostja tütre selgitustest. Maakohus ei ole menetlusosalisi

kohelnud võrdselt.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu

TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb saata maakohtule hagi menetlusse võtmise

otsustamiseks. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt.

Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 alusel põhjusel, et hageja ei ole

hagis olevaid puudusi kõrvaldanud.

TsMS § 3401 lg 2 ei anna iseseisvat õiguslikku alust menetlusdokumendi menetlemisest

keeldumiseks, vastav alus peab olema seaduses välja toodud (Riigikohtu 21. detsembri 2016. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16, p 11). Maakohus ei ole TsMS § 371 lõigetes 1 ja 2

nimetatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid tuvastanud.

5. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse

saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule.

Nimetatud sättest tulenevalt on kohtul ka kohustus teha mõistlikud jõupingutused kostja

elukoha teadasaamiseks. Kohtul on võimalik koguda kostja kohta andmeid erinevatest

registritest, sh Politsei- ja Piirivalveametilt, äriregistrist, kinnistusraamatust, liiklusregistrist,

täitemenetluse registrist jms.

Samuti võib kohus TsMS § 372 lg 3 järgi vajaduse korral küsida kostja seisukohta hagi

menetlusse võtmise lahendamiseks ja pooled ära kuulata. Sellisel juhul on võimalik kostjal

avaldada seisukoht enda elukoha ja kohtualluvuse kohta ning kohtul on otsustamiseks ka

rohkem informatsiooni.

Kui kostja elukoht ei ole Eestis, siis võib Eesti kohtu alluvus tuleneda rahvusvahelise õiguse

normidest. Kohtualluvus on TsMS § 69 lg 1 esimese lause järgi isiku õigus ja kohustus kasutada

oma menetlusõigusi kindlas kohtus ning TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise

kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 2 järgi allub

asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt

või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

Seejuures kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta

sätestatut TsMS § 70 lg 3 p 1 järgi üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus

või Euroopa Liidu määrustes, sh Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12. detsembri 2012. a

määruses (EL) nr 1215/2012 (uuesti sõnastatud) kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise

ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I bis määrus). Arvestada tuleb, et

Suurbritannia on Euroopa Liidust lahkunud.

6. Hageja on palunud määruskaebuses võtta hagi menetlusse. Ringkonnakohus selgitab, et hagi

menetlusse võtmise peab otsustama maakohus, ringkonnakohus seda määruskaebuse

lahendamisel teha ei saa. Seega rahuldatakse määruskaebus osaliselt.

7. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke