2-20-18557/5 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 23. märts 2021

Tsiviilasja number

2-20-18557

Tsiviilasi

Sten Janu, Ashtanga Kundalini OÜ (likvideerimisel) ja

Pahandusministeerium OÜ kaebus kohtutäitur Taive

Peedosaare

tegevusetuse

peale

täiteasjas

nr

XXX/XXXX/XXX

Sten Janu, Ashtanga Kundalini OÜ (likvideerimisel) ja

Pahandusministeerium OÜ avaldus kohtutäitur Taive

Peedosaare

taandamiseks

täiteasjas

nr

XXX/XXXX/XXX

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 4. veebruari 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sten Janu, Ashtanga Kundalini OÜ (likvideerimisel) ja

Pahandusministeerium OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitajad:

1. Sten Janu (isikukood XXXXXXXXXXX)

2. Ashtanga Kundalini OÜ (likvideerimisel) (registrikood

12934966)

3. Pahandusministeerium OÜ (registrikood 14436741)

Määruskaebuse esitajate lepinguline esindaja Ave-Pirjo

Paluvere

Puudutatud isikud:

1. Kohtutäitur Taive Peedosaar

2. OÜ

Lõuna

Farm

(likvideerimisel)

(võlgnik)

(registrikood 12511444), esindaja ajutine pankrotihaldur

likvideerija ülesannetes Kristo Teder

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Täiendada Tartu Maakohtu 4. veebruari 2021. a

määruse resolutsiooni osas, millega jätta avaldajate

taotluse p-des 3–4 esitatud nõuded menetlusse võtmata.

3. Jätta Tartu Maakohtu 4. veebruari 2021. a määrus

muus osas muutmata.

4. Lugeda maakohtu määruse resolutsioon lõplikult

sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Jätta menetlusse võtmata Sten Janu, Ashtanga

Kundalini OÜ (likvideerimisel) ja Pahandusministeerium

OÜ kaebus kohtutäitur Taive Peedosaare tegevusetuse

peale täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX.

4.2. Jätta menetlusse võtmata Sten Janu, Ashtanga

Kundalini OÜ (likvideerimisel) ja Pahandusministeerium

OÜ avaldus kohtutäitur Taive Peedosaare taandamiseks

täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX.

4.3. Jätta avaldajate 29. detsembri 2020. a taotluse p-des

3–4 esitatud nõuded menetlusse võtmata.

4.4. Jätta menetluskulud Sten Janu, Ashtanga Kundalini

OÜ (likvideerimisel) ja Pahandusministeerium OÜ

kanda.

4.5. Määrus toimetada kätte avaldajatele.

5. Jätta määruskaebemenetluse menetluskulud Sten Janu,

Ashtanga

Kundalini

OÜ

(likvideerimisel)

ja

Pahandusministeerium

OÜ

kanda.

Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Sten Janu, Ashtanga Kundalini OÜ (likvideerimisel) ja Pahandusministeerium OÜ (avaldajad)

esitasid 16. detsembril 2020 Tartu Maakohtule kaebuse, milles palusid kohustada kohtutäitur

Taive Peedosaart (kohtutäitur) andma kohtutäiturimäärustiku (KTM) § 30 alusel täiteasja

nr XXX/XXXX/XXX toimiku dokumendid üle kohtutäitur Kaire Põltsile. Lisaks palusid

avaldajad kohustada kohtutäitur Taive Peedosaart taanduma täiteasja nr XXX/XXXX/XXX

menetlusest ning andma toimiku dokumendid üle kohtutäitur Kaire Põltsile. Avaldajad palusid

jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.

Kohtutäituri menetluses on täiteasi nr XXX/XXXX/XXX. Täiteasjas on sissenõudjateks

avaldajad ning võlgnikuks OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel). Avaldajad esitasid 20. novembril

2020 kohtutäiturile taotluse täiteasja toimiku üleandmiseks kohtutäitur K. Põltsile. 30. novembri

2020. a seisuga ei olnud kohtutäitur taotlust lahendanud. Sellega on kohtutäitur rikkunud

KTM § 30 lg-t 2.

Avaldajad esitasid 1. detsembril 2020 kohtutäiturile taotluse tema taandamiseks täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 9 lg 1 p 1 alusel. Taotluses palusid avaldajad anda täiteasja toimik üle

kohtutäitur K. Põltsile. Kaebuse esitamise seisuga ei ole kohtutäitur taotlust lahendanud.

2. Kohus selgitas 28. detsembri 2020. a kohtunõudes, et tsiviilasjas nr 2-20-17421 on avaldajad

esitanud kaebuse kohtutäituri 16. oktoobri 2020. a otsuse peale, millega kohtutäitur otsustas

mitte taastada menetlust täiteasjas nr X-XXX/XXXX/XXX ja mitte anda juba lõpetatud täiteasja

üle teisele kohtutäiturile. Kohus palus avaldajatel täpsustada, kas ja miks ei ole praegusel juhul

tegemist TsMS § 371 lg 1 p-s 5 sätestatud olukorraga. Samuti palus kohus avaldajatel täpsustada,

miks on vaja taandada kohtutäitur olukorras, kus täitemenetlus on lõpetatud.

3. Avaldajate hinnangul ei ole asjaolu, et kohus juba menetleb tsiviilasjas nr 2-20-17241 täiteasja

üle andmata jätmist teisele kohtutäiturile, asjassepuutuv. Kohtutäituril on kohustus lahendada

enda taandamise avaldus ja vastata avaldajate teabenõuetele (KTM § 23 lg 1).

Isegi kui kohus peaks tuvastama, et täiteasja menetlus on kehtivalt lõppenud, ei välista see

kohtutäituri taandamist. Avaldajatel on õigus saada kohtutäiturilt täiteasja dokumentide koopiaid

ja täiteasja menetlust puudutavat teavet ka pärast täiteasja menetluse lõppemist. Seega saab

kohtutäiturit taandada ka olukorras, kus täiteasja menetlus on lõppenud ja täitur avaldajate

taotlusi ignoreerib.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Tartu Maakohus jättis 4. veebruari 2021. a määrusega kaebuse kohtutäituri tegevusetuse peale

ja avalduse kohtutäituri taandamiseks täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX menetlusse võtmata ja

menetluskulud avaldajate kanda.

TsMS § 371 lg 1 p 5 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtu menetluses on

samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Kohtute infosüsteemist nähtub, et

avaldajad on korduvalt esitanud kohtule kaebusi, mille eesmärgiks on täiteasja nr

XXX/XXXX/XXX üleandmine teisele kohtutäiturile. Tsiviilasjas nr 2-20-14477 esitasid

avaldajad kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kaebuse kohaselt ei ole kohtutäitur täiteasja

toimikut kohtutäitur K. Põltsile üle andnud. Tsiviilasjas nr 2-20-17241 esitasid avaldajad

kaebuse kohtutäituri 16. oktoobri 2020. a otsuse peale, millega kohtutäitur otsustas mitte

taastada täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX menetlust ja mitte anda juba lõpetatud täiteasja üle

kohtutäitur K. Põltsile.

Olukorras, kus kohtutäitur on 16. oktoobri 2020. a otsusega lahendanud avaldajate taotluse

täiteasja üleandmiseks teisele kohtutäiturile ning kohtu menetluses on avaldajate kaebus selle

otsuse peale, ei pidanud maakohus käesolevas asjas kaebuse menetlemist põhjendatuks.

Avaldajad tuginesid nii tsiviilasjas nr 2-20-17241 kui ka praeguses tsiviilasjas KTM §-le 30.

Maakohtu hinnangul ei muuda asja lahendamist asjaolu, et avaldajad esitasid 20. novembril

2020 kohtutäiturile uue taotluse täiteasja üleandmiseks kohtutäitur K. Põltsile ning kohtutäitur

ei ole seda taotlust lahendanud. Sarnaselt tsiviilkohtumenetlusele (TsMS § 200 lg-d 1 ja 2)

peavad menetlusosalised ka täitemenetluses kasutama oma õigusi heauskselt ega tohi neid

kuritarvitada. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on avaldajad korduvalt esitanud kohtutäiturile

taotlusi täiteasja üleandmiseks teisele kohtutäiturile. Kohtutäitur on 16. novembri 2020. a

otsusega täiteasja üleandmise taotluse ka lahendanud. Kuigi KTM § 23 lg 1 kohaselt on

kohtutäituril kohustus menetlusosaliste esitatud avaldustele ja selgitustaotlustele vastamiseks,

ei tähenda see kohustust lahendada korduvalt samasisulisi taotlusi. Praegusel juhul ei saanud

kohtutäiturilt kohtu hinnangul eeldada, et ta lahendaks kõiki täiteasja üleandmise taotlusi.

TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kohtutäituri taandamist reguleerib TMS § 9. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on täitemenetlus

lõpetatud kohtutäituri 24. jaanuari 2019. a otsusega. Tartu Maakohus jättis 8. oktoobri 2020. a

määrusega avaldajate kaebuse kohtutäituri 24. jaanuari 2019. a otsuse peale menetlusse võtmata

(tsiviilasi nr 2-20-14477).

Kohtutäituri taandamise regulatsiooni eesmärgiks on see, et täitedokumendi täitmisel oleks

tagatud kohtutäituri erapooletus. Praegusel juhul ei toimu täitedokumendi täitmist (täitemenetlus

on lõpetatud). Sellises olukorras ei saa toimuda ka täitedokumendi üleandmist teisele

kohtutäiturile (TMS § 9 lg 6). Seega ei ole avaldajate taotletavat eesmärki (kohtutäituri

taandamist) avaldusega võimalik saavutada.

Maakohus jättis 29. detsembri 2020. a vastuses kohtunõudele esitatud täiendavad taotlused

(menetlusdokumendi taotluste p-d 3 ja 4) tähelepanuta.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Avaldajad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad tühistada

maakohtu määrus, võtta avaldajate 16. detsembri 2020. a avaldus kohtutäituri taandamise

otsustamiseks menetlusse, võtta avaldajate 29. detsembri 2020. a kaebuse täienduse

resolutsiooni p-des 3–4 toodud nõuded menetlusse ning jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus eksinud, leides, et kohtu menetluses on samade poolte

vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Praeguse tsiviilasja materjalides puuduvad tõendid,

et kohus või täitur oleks lahendanud avaldajate taotlust kohtutäituri taandamiseks. Avaldajad ei

ole sellist taotlust kohtule varasemalt esitanud.

Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et avaldajad on korduvalt esitanud kohtule kaebusi, mille

eesmärgiks on täiteasja nr XXX/XXXX/XXX üleandmine teisele kohtutäiturile. Avaldajad on

esitanud täiteasja toimiku üleandmise nõude üksnes tsiviilasjas nr 2-20-14477. Küll aga ei ole

eeltoodu asjassepuutuv kohtutäituri taandamise taotluse lahendamisel või selle menetlusse

võtmise otsustamisel.

Kohtutäituri taandamise üle otsustamisel ei puutu asjasse, kas ja kui jah, siis millisel alusel on

kohtutäitur täiteasja menetluse lõpetanud. Puudub vaidlus, et kohus ei ole TMS §-st 9 tulenevate

asjaolude esinemist mistahes muus menetluses varasemalt kontrollinud. Samuti puudub

vaidlus, et täitur ise oleks avaldajate taandamisavalduse läbi vaadanud. Kaevatavast määrusest

ei nähtu õiguslik alus, mis lubab täituril avaldajate taotlusi ja KTM § 23 lg-st 1 tulenevaid

kohustusi ignoreerida.

KTM § 23 lg 1 kohaselt on kohtutäitur kohustatud vastama menetlusosalise esitatud avaldustele

ja selgitustaotlustele, kui need on seotud kohtutäituri menetluses oleva täiteasjaga, sealhulgas

kohtutäituri poolt lõpetatud täiteasjaga, ning isikul on õigus täiteasja raames kohtutäiturilt infot

saada. Maakohus ei ole kaevatavas määruses analüüsinud, miks ja millisel õiguslikul alusel

piirab kohtutäitur avaldajate võimalust täiteasja osas infot saada ja täiteasja toimikuga tutvuda.

Maakohus ei selgitanud, millisel alusel on kohus jätnud lahendamata 29. detsembril 2020

esitatud avalduse täienduse resolutsiooni p-des 3–4 toodud nõuded. Avaldajatel on õigus oma

nõudeid täiendada ja korrigeerida kuni kaebuse menetlusse võtmiseni.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse otsuse

resolutsiooni otsusega jätta avaldajate 29. detsembri 2020. a taotluse p-des 3–4 esitatud nõuded

menetlusse võtmata. Menetluskulud määruskaebemenetluses jätab ringkonnakohus avaldajate

kanda.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus kohtulahendi resolutsiooni juures

kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

7. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal

maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Kuigi määruskaebuses taotletakse maakohtu määruse tervikuna tühistamist ning kaebuse

esimesel leheküljel on märgitud, et avaldajad esitavad määruskaebuse maakohtu määruse

tühistamiseks osas, millega maakohus jättis menetlusse võtmata kaebuse kohtutäituri

tegevusetusele ja taotluse kohtutäituri taandamiseks, ei nähtu määruskaebuse kolmandal

leheküljel esitatud taotlusest ega ka määruskaebuse põhjendustest, et avaldajad vaidlustaksid

maakohtu määrust avaldajate kaebuse kohtutäituri tegevusetuse peale menetlusse võtmata

jätmise osas. Vastupidi, avaldajad kinnitavad määruskaebuse põhjendustes, et nad on nõude

täiteasja toimiku üleandmiseks esitanud teises tsiviilasjas nr 2-20-14477. Seega on avaldajad

nõustunud asjaoluga, et on juba varasemalt samasisulise nõude esitanud.

Ringkonnakohus nõustub kaebuse kohtutäituri tegevusetuse peale menetlusse võtmata jätmise

osas maakohtu põhjendustega. Maakohus on õigesti kohaldanud TsMS § 371 lg 1 p-i 5

koostoimes § 477 lg-ga 1.

8. Avaldajad eksivad määruskaebuses, leides, et maakohus jättis kohtutäituri taandamise

avalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel.

Maakohus jättis taandamise avalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel põhjusel,

et kaebusega ei ole avaldajate taotletavat eesmärki (kohtutäituri taandamist) võimalik

saavutada. Maakohus ei ole taandamisavalduse menetlusse võtmise otsustamisel väitnud, et

avaldajate taandamisavaldus oleks juba teises tsiviilasjas lahendatud või et vastav nõue oleks

teises menetluses pooleli.

TMS § 9 lg 6 kohaselt antakse kohtutäituri taandamise korral täitedokument sissenõudja

avalduse alusel üle teisele kohtutäiturile. Viidatud sätte järgi täitedokumendi üleandmise

eesmärk on täitemenetluse jätkamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas,

et lõpetatud täitemenetluses täitemenetlust ja ka sundtäitmist ei toimu. Avaldajatel puudub

objektiivne õigustatud huvi lõpetatud täitemenetluses täitedokumendi üleandmiseks ning

avaldajate tegelikku eesmärki – täitemenetluse taastamist ei ole võimalik täituri taandamise

kaudu saavutada.

9. Avaldajad heidavad maakohtule 29. detsembri 2020. a kaebuse täienduse p-de 3–4

lahendamata jätmist.

Maakohus on määruse põhjenduste p-s 5 märkinud, et kohus lähtub kaebuses ja avalduses

esitatud taotlustest ning jätab tähelepanuta 29. detsembri 2020. a vastuses kohtunõudele esitatud

täiendavad taotlused (menetlusdokumendi taotluste p-d 3 ja 4). Maakohus ei ole määruses

selgitanud ega põhjendanud, millisel õiguslikul alusel jatab kohus viidatud taotlused

tähelepanuta (TsMS § 442 lg 8). Maakohus ei ole 29. detsembri 2020. a taotluse p-d 3–4

resolutsioonis lahendanud (TsMS § 442 lg 6). Tegemist ei ole siiski sellise rikkumisega, mis

annaks aluse maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus saab puuduse

ise kõrvaldada.

10. TMS § 217 lg 1 alusel esitatud kaebuse eesmärgiks on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja

otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel. Sama paragrahvi

lg 5 kohaselt teeb kohtutäitur kaebuse kohta motiveeritud otsuse, mille peale võib

menetlusosaline esitada kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas täituri büroo asub.

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täiturile eelnevalt kaebust esitamata kohtule kaevata ei

saa (TMS § 218 lg 1). Seega saab kohus lahendada kohtumenetluses kaebust, mis on esitatud

konkreetse kohtutäituri otsuse peale.

Praegusel juhul heidavad avaldajad kohtutäiturile ette tegevusetust. Avaldajad on esitanud

täiturile 1. detsembril 2020 teabenõude, millele täitur jättis väidetavalt vastamata. Asjaolu, et

täitur ei ole avaldaja teabenõudele vastanud, ei ole praegusel juhul iseseisev kohtu poole

pöördumise alus. Kui täitur ei tee otsust ega vasta, siis on menetlusosalisel võimalik esitada

kaebus kohtutäituri tegevusetuse peale. Sel juhul algab TMS § 217 lg 1 järgne kümne päeva

pikkune kaebuse esitamise tähtaeg hetkest, mil isik sai teada, et kohtutäitur ei kavatse otsust /

vastust teha (Riigikohtu 16. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 13).

Esmane kaebus tuleb esitada täiturile endale. Alles siis, kui ka esitatud kaebuse kohta ei tee

täitur otsust või teeb avaldajaid mitte rahuldava otsuse, saab esitada kaebuse kohtule

(Riigikohtu 11. novembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-15, p 13). Avaldajad ei ole

tõendanud ega ka väitnud, et nad oleksid esitanud kaebuse kohtutäiturile 1. detsembri 2020. a

teabenõudele vastamata jätmise peale.

Kuivõrd kohtule ei saa kaevata täituri toimingute peale, mida pole eelnevalt täituri kaudu

vaidlustatud, siis pidi maakohus jätma avaldajate 29. detsembri 2020. a taotluse p-des 3–4

esitatud nõuded menetlusse võtmata (TsMS § 371 lg 1 p 3).

11. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda

(TsMS § 171 lg 1, § 172 lg 10). Puudutatud isikutele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke