2-18-7906/55 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

22. märts 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-7906

Tsiviilasi

Blumberg Industries Estonia OÜ hagi RT3 OÜ vastu

kahjuhüvitise

ja

lisanduva

viivise

nõudes.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16. veebruari 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

RT3 OÜ määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Blumberg Industries Estonia OÜ (registrikood

12313262), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres

Past

Kostja RT3 OÜ (registrikood 12426326), lepinguline

esindaja Ervin Nurmela

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 16. veebruari 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-7906

muutmata osas, millega maakohus jättis Blumberg Industries Estonia OÜ-lt RT3 OÜ

kasuks välja mõistmata menetluskulud 4293,79 eurot ületavas osas ja poolte

vastastikuste menetluskulude nõuete tasaarvestuse tulemusena Blumberg Industries

Estonia OÜ-lt RT3 OÜ kasuks välja mõistmata menetluskulud 3642,54 eurot ületavas

osas. Ülejäänud osas on maakohtu määrus jõustunud.

2. Jätta RT3 OÜ määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses menetlesid kohtud Blumberg Industries Estonia OÜ (hageja) 21. mail 2018

maakohtule esitatud hagi Mere Arendus OÜ, kelle õigusjärglaseks on RT3 OÜ (kostja) vastu

lepingu rikkumisega tekitatud kahjuhüvitise ja lisanduva viivise nõudes.

2 (6)

Harju Maakohus rahuldas 20. septembri 2019. a otsusega hagi osaliselt ning jättis hageja

menetluskulud 8,76% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 91,24% ulatuses hageja

kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 9. oktoobri 2020. a otsusega maakohtu otsuse

osaliselt ning jaotas menetluskulud järgmiselt: maakohtu menetluskulud jätta 94% ulatuses

hageja kanda ja 6% ulatuses kostja kanda; ringkonnakohtu menetluskulud jätta 93% ulatuses

hageja kanda ja 7 % ulatuses kostja kanda. Riigikohus keeldus 4. jaanuari 2021. a määrusega

hageja kassatsioonkaebuse menetlemisest ja jättis kassatsiooniastme menetluskulud hageja

kanda.

2. Hageja lepinguline esindaja on 21. juunil 2018, 31. juulil 2019 ja 7. septembril 2020

esitanud kohtule avaldused menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja

menetluskulud seisnevad hagiavalduselt tasutud riigilõivus 2100 eurot, apellatsioonkaebuselt

tasutud riigilõivus 1800 eurot ja lepingulise esindaja kuludes 6822,50 eurot (käibemaksuta).

Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi hageja lepinguline esindaja maa- ja ringkonnakohtu

menetluses tunnihinnaga 125 eurot (käibemaksuta) toiminguid kokku 54,58 tundi. Hageja

menetluskulud on kokku 10 722,50 eurot.

3. Kostja lepinguline esindaja on 31. juulil 2019 ja 10. septembril 2020 esitanud kohtule

avaldused menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Kostja menetluskulud

seisnevad vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivus 750 eurot ja lepingulise esindaja

kuludes 4307,60 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi kostja

lepinguline esindaja maa- ja ringkonnakohtu menetluses tunnihinnaga 110 eurot

(käibemaksuta) toiminguid kokku 39,16 tundi. Kostja menetluskulud on kokku 5057,60 eurot.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 16. veebruari 2021. a määrusega (vaidlustatud määrus) hageja

avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 651,25 eurot ning kostja avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks

osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 4293,79 eurot. Tasaarvestuse

tulemusena mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 3642,54 eurot.

Maakohus jättis hageja viivise väljamõistmise taotluse rahuldamata.

Maakohtu põhjenduste kohaselt on hageja hagiavalduselt tasutud riigilõiv 2100 eurot ja

apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 1800 eurot põhjendatud ja vajalikud kulud. Kohus

vähendas hageja lepingulise esindaja 21. septembri 2019. a seisukoha koostamisega seotud

toimingute ja eelistungil osalemise ajakulu, pidades kokkuvõttes hageja lepingulise esindaja

toiminguid põhjendatuks ja vajalikuks maakohtu menetluses 38,16 tunni ulatuses ja

ringkonnakohtu menetluses 12,92 tunni ulatuses. Kohus leidis, et hageja lepingulise esindaja

tasumäär 125 eurot tunnis on kooskõlas kohtupraktikas aktsepteeritud määradega.

Kostja vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 750 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu.

Kohus vähendas kostja lepingulise esindaja 2. veebruari 2020. a vastusega tutvumise ajakulu,

pidades kokkuvõttes kostja lepingulise esindaja toiminguid põhjendatud ja vajalikuks maakohtu

menetluses 24,16 tunni ulatuses ja ringkonnakohtu menetluses 14,25 tunni ulatuses. Kohus

leidis, et kostja lepingulise esindaja tunnihind 110 eurot (käibemaksuta) on tsiviilasjaga seotud

asjaolusid arvestades õigusteenuse osutamisel keskmisest mõnevõrra kõrgem hind, mis on

põhjendamatu. Vaidlus oli sisuliselt keskmise keerukusega ning tõendite maht ja vaidluse

ajaline kestvus oli tavapärane. Asjas ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate

õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis

annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks.

Kostjale ei osutanud õigusteenust advokaat, kes pidevalt täiendab end ja tegutseb advokatuuri

järelevalve all, kellele on kehtestatud erinevad kutsestandardid ja konfidentsiaalsuskohustus

ning kes omab vastutuskindlustust. Kostjale osutas teenust jurist, kelle puhul ei pruugi

eelnimetatud õigusteenuse kvaliteeti tagavaid tegureid esineda, mistõttu on tema põhjendatud

3 (6)

töötunnihind madalam kui advokaatidel. Arvestades eeltoodut, asja olemust ja õigusbüroode

osutatava teenuse üldist turuhinda, luges maakohus käesolevas asjas mõistlikuks tunnihinnaks

100 eurot (käibemaksuta).

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-d 4

ja 5 ning mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 4653,42 eurot ja poolte

vastastikuste menetluskulude nõuete tasaarvestuse tulemusena menetluskulud 4002,17 eurot.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus põhjendamatult vähendanud kostja esindaja tunnitasu ja

maakohtu põhjendused on selles osas solvavad. Kohus ei seostanud oma seisukohta konkreetse

kaasuse ja selles kaasuses esindamisega. Tegemist on tavapärasest keerukama vaidlusega, sest

esindajad pidid analüüsima ehitusekspertiise. Samuti ei saa esindaja kvalifikatsiooni hindamisel

lähtuda pelgalt kutseühingusse kuulumisest. Kostja esindaja on tegutsenud õigusnõustamise

valdkonnas üle 16 aasta ja tema klientide hulka kuuluvad mitmed Eesti suurimad

kinnisvaraarendusettevõtted. Lisaks saavutas kostja esindaja oma kliendile mõlemas

kohtuastmes positiivse tulemuse.

Kuivõrd poolte esindajad esindasid oma kliente täpselt samasuguse keerukusega vaidluses, siis

kohtles maakohus esindajaid vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 7

ebavõrdselt, kui leidis, et ühe esindaja tunnitasu 125 eurot on mõistlik ja põhjendatud, kuid teise

esindaja tunnitasu tuleb vähendada 110 eurolt 100 euroni. Samuti on kostja mitteadvokaadist

esindaja suutnud sama vaidluse lahendamiseks kulutada oluliselt vähem aega kui hageja

advokaadist esindaja. Lisaks ei ole kohus esile toonud, milline on õigusbüroode keskmine

tunnihind, millega kostja esindaja tasu võrreldi. Kohtupraktikas on leitud, et mitteadvokaadist

esindaja tunnitasu 120 eurot on põhjendatud. Praegusel juhul ei ületa tunnitasu 110 eurot

oluliselt keskmist õigusteenuse eest makstavat tunnitasu.

6. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata.

7. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on

seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6

(koosmõjus TsMS §-ga 659) kohaselt ei pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata.

9. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu

määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Kostja vaidlustab maakohtu määrust osas,

milles maakohus jättis hagejalt kostja kasuks välja mõistmata menetluskulud 4293,79 eurot

ületavas osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 4) ja pärast poolte vastastikuste

menetluskulude nõuete tasaarvestust hagejalt kostja kasuks välja mõistmata menetluskulud

3642,54 eurot ületavas osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 5). Ülejäänud osas on maakohtu

määrus TsMS § 466 lg 3 esimese lause alusel jõustunud.

Kuivõrd kostja on selgitanud, et vaidlustab maakohtu määruse vaid kostja lepingulise esindaja

tunnitasu vähendamise osas ega teinud muus osas maakohtule etteheiteid, siis kontrollib

ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes kostja lepingulise esindaja tunnitasu hindamise osas.

10. Kolleegium selgitab, et kohus saab ja peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud

kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Kuna menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175

4 (6)

lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega

ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus

on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-134-16, p 56).

11. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka

esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Maakohus pidas kostja lepingulise esindaja

töötunni hinna 110 eurot (käibemaksuta) asemel põhjendatud tunnitasumääraks 100 eurot

(käibemaksuta). Kostja leiab, et maakohus on põhjendamatult kostja lepingulise esindaja

tunnitasu suurust vähendanud. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostja lepingulise

esindaja õigusabiteenuse tunnihinna kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud ega

rikkunud TsMS § 175 lg 1. Maakohtu seisukoha kujunemine on vaidlustatud määruse

põhjendustes jälgitav ja arusaadav.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

12. Kostja tugineb määruskaebuses sellele, et maakohus ei ole esile toonud, milline on

õigusbüroode keskmine tunnihind, millega kostja esindaja tasu võrreldi ning kohtupraktikas on

leitud, et mitteadvokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot on põhjendatud. Kolleegiumi hinnangul

ei anna kostja kõnealused väited alust vaidlustatud määruse muutmiseks.

12.1. Kolleegium selgitab, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise

lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14;

13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kostja esindaja töötunni hind

110 eurot (käibemaksuta) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Esindajaks

ei ole advokaat. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul

vahemikus 60–100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi

tunnitasud on pigem erandlikud. Samu orientiire kinnitab ka hageja vastuses määruskaebusele

esile toodud õigusbüroos OÜ HUGO tegutsevate juristide tunnitasumäärad, mis jäävad

nimetatud vahemikku või on isegi väiksemad.

12.2. Kolleegium märgib, et kostja viidatud Riigikohtu lahendis asjas nr 2-17-10348 leidis

Riigikohus küll, et 120 euro suurune käibemaksuta tunnitasu määr võib kohalduda ka juristist

lepingulise esindaja puhul, aga arvestada tuleb ka nimetatud asja keerukusega. Nii tuli

kõnealuses asjas kohaldada rahvusvahelist kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR),

autoveoseadust ja Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelist

rahvusvahelist autoveo kokkulepet (vt Riigikohtu 28. novembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-

17-10348/38).

Samuti on kolleegiumi hinnangul asjakohatu kostja väide, et ringkonnakohus ei ole asjas nr 2-

15-8367 muutnud maakohtu seisukohta, et juristi mõistlik tunnitasu on 120 eurot. Arvestades,

et selles asjas esitas maakohtu määrusele kaebuse vaid hageja, siis kontrollis ringkonnakohus

maakohtu järeldusi kostja lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel,

leides, et maakohus on õigesti pidanud mõistlikuks tasumäära 102 eurot tunnis (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 9. veebruari 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-8367/105, p 5). Kolleegium

märgib, et ka kostja viidatud ringkonnakohtu lahendis asjas nr 2-18-17707 pidas

ringkonnakohus kohaseks juristist esindaja tasumäära 100 eurot tunnis (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 29. mai 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-17707/30, p-d 3 ja 13). Seega

vastab maakohtu põhjendatuks peetud kostja lepingulise esindaja tasumäär 100 eurot tunnis

kohtupraktikale.

12.3. Kuigi kostja on ka esile toonud, et kostja mitteadvokaadist esindajal kulus

menetlustoimingutele vähem aega kui hageja advokaadist esindajal, siis ei anna ainuüksi see

alust pidada põhjendatuks kostja esindaja töötunni hinda, mis ületab keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu.

5 (6)

13. Samuti ei nõustu kolleegium kostja etteheitega, et maakohus ei arvestanud kostja esindaja

tunnitasu hindamisel konkreetset kaasust ega ka seda, et kostja esindaja saavutas oma kliendile

mõlemas kohtuastmes positiivse tulemuse.

13.1. Kolleegium märgib, et vaidluse lahendamise tulemusest sõltub menetluskulude jaotus.

Riigikohus on leidnud, et tunnitasu põhjendatuse hindamisel on asjakohane lähtuda mh

tsiviilasja keerukusest ja mahukusest ning menetluse kestusest (vt Riigikohtu 11. veebruari

2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on

maakohus arvesse võtnud läbitud kohtuastmete arvu, vaidluse ajalist kestvust, tõendite mahtu,

asja keerukust, samuti kohaldatavaid õigusakte (vt maakohtu määruse p 19).

13.2. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et tegemist oli tavapärasest keerukama vaidlusega, sest

esindajad pidid analüüsima ehitusekspertiise. Kolleegium selgitab, et asja tavapärasest suurema

keerukuse hindamisel tuleb hinnata nii toimikumaterjale kui ka arvesse võtta, kas esines vajadus

tõlgendada süstemaatiliselt erinevaid õigusakte, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat,

Euroopa Liidu õigust, välisriigi õigust või välislepingut või hinnata suurt mahtu tõendeid, võttes

arvesse vajadust eriteadmiste järele (vt Riigikohtu 9. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-112-09, p 17).

Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et asi on keskmise keerukusega.

Praeguses asjas esitas hageja ühe eksperdihinnangu (kd I, tl 44–53), milles esitatud järelduste

ümber lükkamiseks tugines kostja enda esitatud kahele asjatundja arvamusele (kd I, tl 162–177;

kd II, tl 9–11). Kolleegiumi arvates ei olnud kostja jaoks hindamist vajavate tõendite maht suur

ega olnud tegemist eriti keerulise vaidlusega, mis nõuab mingis valdkonnas esindajalt

spetsiifilisi teadmisi. Sealjuures on maakohus põhjendatult asja keerukuse hindamisel

arvestanud ka seda, et praegusel juhul ei olnud tegemist õiguslikult keskmisest keerukama

vaidlusega.

14. Lisaks tugineb kostja määruskaebuses sellele, et maakohus kohtles esindajaid vastuolus

TsMS §-ga 7 ebavõrdselt, kui leidis, et samasuguse keerukusega vaidluses on hageja esindaja

tunnitasu 125 eurot põhjendatud, kuid kostja esindaja tunnitasu tuleb vähendada 110 eurolt 100

euroni. Kolleegium selgitab, et TsMS § 7 kohaselt peab kohus tagama, et pooltel oleks võrdne

võimalus oma menetlusõigusi teostada. Poolte menetlusliku võrdsusega ei seondu poolte

esindajate tunnitasumäär, mis ei pea kolleegiumi arvates olema samas asjas võrdne.

Nii on ka kohtupraktikas leitud, et menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel

tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on

mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja

kulude või töömahuga (vt nt Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p

17). Sealjuures on Riigikohus on leidnud, et tunnitasu põhjendatuse hindamisel on asjakohane

lähtuda mh konkreetse esindaja kvalifikatsioonist (Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).

15. Kostja heidab maakohtule ette ka seda, et maakohus on esindaja kvalifikatsiooni hindamisel

lähtunud pelgalt kutseühingusse kuulumisest. Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult

tunnitasumäära hindamisel arvestanud, et kostja esindaja on jurist, kes advokatuuri ei kuulu.

15.1. Kolleegium selgitab, et praktikas on kohtud advokatuuri liikmeks mitteoleva lepingulise

esindaja puhul pidanud põhjendatuks madalamaid tunnitasumäärasid, kui seda on advokaatidel.

Siinjuures on kohtud arvesse võtnud, et advokaat peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

(AdvS) tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist

esindajate puhul nii ei ole.

Iga advokaat on kohustatud oma õigusalast kvalifikatsiooni hoidma ja läbima selleks

perioodilise õigusalase täiendusõppe (AdvS § 341 lg 1, § 44 lg 2). Samuti sätestab AdvS

advokaadile tema kutsetegevuses mitmeid teisi kohustusi ja standardeid (nt AdvS § 40 lg 2,

6 (6)

§ 44 lg-d 1 ja 4, § 45). Advokaati võidakse seaduse või kutse-eetika rikkumise korral karistada

distsiplinaarkorras, samuti on advokatuuril õigus nõuetele mittevastava advokaadi puhul

peatada tema kutsetegevus või arvata või heita advokaat advokatuurist välja (AdvS § 46, § 19,

§ 35–37). Seega võib advokaadist esindaja tunnitasumäär olla eelduslikult kõrgem kui

esindajal, kes advokatuuri ei kuulu.

15.2. Sealjuures nähtub ka TsMS § 218 lg-st 3, mis nõuab, et menetlusosalisel oleks

Riigikohtus vandeadvokaadist esindaja, et TsMS kohaselt on vandeadvokaadil tavapärasest

kõrgem õigusalane kvalifikatsioon. Esindaja kvalifikatsioonist on asjakohane lähtuda tunnitasu

põhjendatuse hindamisel (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-

14, p 14).

16. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

17. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause

alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)