4-20-4917/39 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-20-4917

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. märts 2021. a, Pärnu kohtumaja

Väärteoasja number

4-20-4917

Kohtunik

Indrek Nummert

Kohtuistungi sekretär

Marie-Liis Orav

Väärteoasi

A.X (ik XXX) kaebus Keskkonnainspektsiooni 13.11.2020

üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 940019001267 ja E.D

(E.D, ik XXX) kaebus Keskkonnainspektsiooni 13.11.2020

üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 940019001267

Kohtuistungil osalenud isikud:

Menetlusalune isik

Menetlusalune isik

menetlusalused isikud A.X ja E.D

kohtuvälise menetleja ametnik Z.J

tunnistajad I.L, F.P, O.R, M.X, B.T, X.K, J.T

A.X (ik XXX)1 kehtiv kriminaalkaristus, 3 kehtivad

väärteokaristust.

E.D (ik XXX) kehtivad karistused puuduvad.

Kohtuvälise menetleja esindaja

Keskkonnaameti õigusosakonna juhataja Z.J

RESOLUTSIOON

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 2, § 132 p 2, § 133-

135 kohus

otsustas:

1. Rahuldada A.X 28.11.2020. a kaebus Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse juhtivinspektor

I.L Põldma 13.11.2020. a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 940019001267 KPS § 82 lg 1 järgi

osaliselt karistuse osas.

Teha karistuse osas uus otsus, mille kohaselt mõista A.X-ile KPS § 82 lg 1 järgi karistuseks

rahatrahv 175 (ükssada seitsekümmend viis) trahviühikut, s.o 700 (seitsesada) eurot.

Makserekvisiidid rahatrahvi tasumiseks jäävad samaks, mis viidatud Keskkonnainspektsiooni otsuses

väärteoasjas nr 940019001267. Rahatrahv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse

jõustumisest.

2. Rahuldada E.D 27.11.2020. a kaebus Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse juhtivinspektor

1 (14)

4-20-4917

I.L Põldma 13.11.2020. a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 940019001267 KPS § 82 lg 1 järgi

osaliselt karistuse osas.

Teha karistuse osas uus otsus, mille kohaselt mõista E.D-le KPS § 82 lg 1 järgi karistuseks

rahatrahv 200 (kakssada) trahviühikut, s.o 800 (kaheksasada) eurot.

Makserekvisiidid rahatrahvi tasumiseks jäävad samaks, mis viidatud Keskkonnainspektsiooni otsuses

väärteoasjas nr 940019001267. Rahatrahv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse

jõustumisest.

3. Tühistada kohtuvälise menetleja otsus ekspertiisitasu solidaarse välja mõistmise kohta ja teha

uus otsus, mille järgi A.X-il ja E.D-l tuleb hüvitada kummalgi eraldi 1/2 (s.o 300 eurot)

kalandusalase ekspertiisi tasust, mis on kokku summas 600 (kuussada) eurot.

Menetluskulu tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Makserekvisiidid rahatrahvi

tasumiseks jäävad samaks, mis viidatud Keskkonnainspektsiooni otsuses väärteoasjas nr 940019001267.

Kui otsuses nimetatud summad ei ole tähtajaks tasutud, siis edastatakse summad sissenõudmiseks

täitemenetlusse ja lisandub täitemenetluskulu.

4. Jätta muutmata Keskkonnainspektsiooni 13.11.2020. a otsus asitõendite osas, mille kohaselt

kuuluvad asitõendina ära võetud 3 meriforelli hävitamisele.

5. Kohtuotsus saata menetlusalustele isikutele, kohtuvälise menetleja esindajale ning jõustumisel

Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudile hävitamisele kuuluvate asitõendite osas.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse

pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Motiveeritud

kohtuotsus on kättesaadav kohtuotsuse kuulutamisest arvates, s.o 22.03.2021. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

A.X mõisteti Keskkonnainspektsiooni 13.11.2020. a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr

940019001267 süüdi KPS § 85 lg 1 ja KPS § 82 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks KarS § 63 lg 1 ja

KPS § 82 lg 1 järgi rahatrahv 250 trahviühikut, s.o 1000 eurot.

A.X-ile heideti nimetatud väärteootsusega ette seda, et tema, 30.10.2019 õhtul kella 20:00-23:50

vahelisel ajal teostas isikute grupis koos E.D ja veel ühe väärteomenetluse käigus tuvastamata isikuga

Pärnu Maakonnas Pärnu linnas Seliste külas Männiku jõel kalapüüki elektriga kalapüügivahendiga

meriforelli püügikeeluajal ning sai saagiks 3 meriforelli. A.X püüdis koos tuvastamata isikuga kala

elektriga püüdmise vahendiga keeluajal Männiku jõest vähemalt 3 meriforelli ning andis need

transportimiseks üle E.D-le. Selle teoga eiras A.X:

-

KPS § 10 lg 5, mille kohaselt on keelatud püüda kala viisil, mis põhjustab kalade asjatu

hukkumise ja kalavarude kahjustamise, nagu näiteks püük elektriga;

-

KPS 10 lg 2, mille kohaselt on keelatud püüda kala keeluajal, sest kalapüügieeskiri § 52 lg 1 p 2

sätestab, et keelatud on püüda lõhet ja meriforelli siseveekogudes 1. septembrist 30. novembrini.

Keeluajal ja keelatud püügivahendiga kalapüük on käsitletav tõsise rikkumisena KPS § 71 lg 1 p 1, 3

tähenduses.

E.D mõisteti Keskkonnainspektsiooni 13.11.2020. a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr

940019001267 süüdi KPS 74 lg 1, KPS § 85 lg 1 ja KPS § 82 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks KarS §

63 lg 1 ja KPS § 82 lg 1 järgi rahatrahv 250 trahviühikut, s.o 1000 eurot.

2 (14)

4-20-4917

E.D-le heideti nimetatud väärteootsusega ette seda, et tema, 30.10.2019 õhtul kella 20:00-23:50

vahelisel ajal teostas isikute grupis koos A.X ja veel ühe väärteomenetluse käigus tuvastamata isikuga

Pärnu Maakonnas Pärnu linnas Seliste külas Männiku jõel kalapüüki kala elektriga püüdmise vahendiga

meriforelli püügikeeluajal ning transportis keeluajal elektriga püütud 3 meriforelli endale kuuluvas

sõiduautos Opel Vectra, reg. nr XXX. Selle teoga eiras E.D:

-

KPS § 10 lg 5, mille kohaselt on keelatud püüda kala viisil, mis põhjustab kalade asjatu

hukkumise ja kalavarude kahjustamise, nagu näiteks püük elektriga;

-

KPS § 10 lg 2, mille kohaselt on keelatud püüda kala keeluajal, sest kalapüügieeskiri § 52 lg 1 p

2 sätestab, et keelatud on püüda lõhet ja meriforelli siseveekogudes 1. septembrist 30.

novembrini;

-

KPS § 10 lg 8 p 1, mille kohaselt on keelatud käidelda kala, kes on püütud veekogust ajal, mil

selle püüdmine on keelatud. Kala käitlemiseks loetakse KPS § 3 lg 6 mõistes tegevust, mis on

seotud kala transportimisega.

Keeluajal ja keelatud püügivahendiga kalapüük on käsitletav tõsise rikkumisena KPS § 71 lg 1 p 1, 3

tähenduses.

Kaebuse sisu

A.X esitas Pärnu Maakohtule 27.11.2020. a kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale, milles taotleb

otsuse tühistamist tema suhtes, kuna ta ei ole sellises tegevuses osalenud ning tema vastulauset ei ole

menetluses arvestatud. Oma 06.12.2020. a täienduses kaebusele K. kalda täiendab, et ei viibinud

süüdistuses esitatud kohas Männiku oja ääres ning teda ei tohiks kala püüdmises süüdistada. Lisaks

taotles A.X tunnistajate X.K ja J.T ülekuulamist ja tema õigeks mõistmist.

E.D esitas Pärnu Maakohtule 06.12.2020 kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale (esmane

indikatsioon E.D soovist vaidlustada kohtuvälise menetleja otsus saabus Pärnu Maakohtule 27.11.2020,

mil Ivar Baumann esitas allkirjastamata ja ilma volikirjata esindamise kohta kaebuse, milles avaldas, et

E.D ei ole nõus väärteoasja nr 940019001267 otsusega), milles avaldab, et kalade päritolu on teadmata,

sest kalad soetati samal õhtul kahe tundmatu isiku käest. Eelnevalt pakuti päevasel ajal kalade müüki,

kui ta töötas ekskavaatoriga Audrus. Kuna lõhelisel ei ole merest püügikeeldu, ei osanud ta kahtlustada

kalade päritolu kohta. Need kalad ei ole tema püütud ning seega ei ole alust võtta teda vastutusele

keeluajal kala püügi eest. Kontrolli käigus ei omanud ning ei tuvastatud elektriga kalapüügivahendi

varustust. 18.12.2020. a kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamisel avaldab E.D, et vaidlustab otsuse

täielikult ning taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

Keskkonnainspektsioon esitas 28.12.2020. a seisukoha A.X kaebusele, mille kohaselt kohtuväline

menetleja on seisukohal, et 13.11.2020 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 940019001267 on

õiguspärane, tugineb kogutud tõenditele ning selle tühistamiseks puudub alus.

Keskkonnainspektsioon ei nõustu kaebuses avaldatuga, et A.X ei saanud temale etteheidetud tegu toime

panna, kuna ta ei viibinud 30.10.2019 Männiku jõe ääres ja esitab järgnevad selgitused:

1. Väärteoasjas nr 940019001267 kogutud tõendeid kogumis hinnates on tõendatud, et A.X pani toime

temale väärteoprotokollis etteheidetud süüteo.

2. 31.10.2019 antud menetlusaluse isiku E.D ütluste kohaselt oli ta 30.10.2019 kella 20:00-23:50 ajal

Pärnu maakonnas Pärnu linnas Seliste külas Männiku jõe lähistel autojuhiks kahele kalamehele, kellest

üks oli A.X ning E.D autost tuvastatud 3 värskelt püütud forelli olid püütud samade kalameeste poolt.

Ütluste tõepärasust kinnitavad muuhulgas menetluses tunnistajate M.X, F.P, O.R ja I.L antud ütlused,

mis langevad E.D ütlustega kokku. Tunnistaja M.X 28.11.2019 ütluste kohaselt võttis 31.10.2019 tema

juhitud jäljekoer üles värske jälje just sellest asukohast, kus E.D väitis kalamehed olevat tema autost

30.10.2019 väljunud, mis kinnitab E.D 31.10.2019 ütluste tõepärasust. Tunnistaja I.L 08.11.2019

ütlustest tulenevalt püüdis 31.10.2019 pärast südaööd E.D ütluste andmisega samal ajal E.D-ga ühendust

saada keegi läbi E.D autos olnud raadiosaatjate, mis jäi vastuseta ning samaaegselt helistas mitu korda

E.D mobiiltelefonile A.X, mis viitab et E.D ütlused A.X ja veel ühe isiku kalale toomise kohta olid

õiged ning A.X otsis teda taga. Tunnistaja F.P 08.11.2019 ütlused kinnitavad E.D 31.10.2019 väiteid ja

et tema autos olid värskelt püütud 3 forelli. Tunnistaja O.R 08.11.2019 ütlused kinnitavad E.D

3 (14)

4-20-4917

31.10.2019 väiteid ja et mees hüüdnimega K on A.X.

3. Keskkonnainspektsioon ei pea eluliselt usutavaks E.D 07.11.2019 antud ütluste versiooni, mis erines

31.10.2019 antud ütlustest, kuna 07.11.2019 antud ütlusi menetluses kogutud muud tõendid ei toeta,

vaid on nendega vastuolus. 07.11.2019 ütluste kohaselt sai E.D autos olnud kolm forelli hoopis B.T

käest ja kalad olid tema arvates püütud merest, kust B.T käib püügiloaga võrguga kala püüdmas.

Tunnistaja B.T 29.06.2020 antud ütluste kohaselt tema kolme kala E.D-le andnud ei ole, mistõttu see

ütluste versioon kinnitust ei leidnud. Samuti on menetluses teostatud ekspertiisiga tuvastatud, et kõik

kolm forelli on tõenäoliselt püütud mageveest, millega on ümber lükatud E.D väide, et kalad on püütud

B.T poolt merest.

4. A.X 02.10.2020 menetlusaluse isikuna antud ütlused on sisutühjad, ennast õigustavad ja ei ole

eluliselt usutavad, kuna väärteoasjas kogutud muud tõendid räägivad nende vastu.

Eeltoodut kokku võttes on Keskkonnainspektsioon seisukohal, et väärteoasja on menetletud kõikide

nõuete kohaselt. A.X-ile etteheidetud tegu on tõendatud, karistusotsustuse kujunemine on jälgitav,

määratud karistus on proportsionaalne teo toimepanemise asjaolusid ja isiku süü suurust teo

toimepanemisel arvesse võttes. Seetõttu esitatud kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Keskkonnainspektsioon esitas 05.01.2021. a seisukoha E.D kaebusele, mille kohaselt kohtuväline

menetleja on seisukojal, et 13.11.2020 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 940019001267, millega

karistati E.D-d, on õiguspärane, tugineb kogutud tõenditele ning otsuse tühistamiseks ja

väärteomenetluse lõpetamiseks E.D suhtes puudub alus.

Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuses esitatud väidetega, mille kohaselt E.D leiab, et puuduvad

alused, mille tõttu saaks temale ette heita väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanemist, sest ta ostis

kalad oma tarbeks tundmatutelt isikutelt teadmata kalade päritolu ning kontrolli käigus ei tuvastatud

tema käes elektripüügivahendit. Samas ei ole kaebaja esitanud tõendeid kaebuses toodud väidete

kinnitamiseks ega viidanud, kuidas oleks võimalik tema väiteid kontrollida. Kaebuses esitatud väited on

vastuolus menetluses kogutud tõenditest tulenevaga ja ei ole eluliselt usutavad. Kohtuväline menetleja

esitab järgnevad selgitused:

1. Väärteoasjas nr 940019001267 kogutud tõendeid kogumis hinnates on tõendatud, et E.D pani toime

temale väärteoprotokollis etteheidetud süüteo.

2. 31.10.2019 antud menetlusaluse isiku E.D ütluste kohaselt oli ta 30.10.2019 kella 20:00-23:50 ajal

Pärnu maakonnas Pärnu linnas Seliste külas Männiku jõe lähistel autojuhiks kahele kalamehele, kellest

üks oli A.X ning E.D autost tuvastatud 3 värskelt püütud forelli olid püütud samade kalameeste poolt.

Ütluste tõepärasust kinnitavad muuhulgas menetluses tunnistajate M.X, F.P, O.R ja I.L antud ütlused,

mis langevad E.D ütlustega kokku. Tunnistaja M.X 28.11.2019 ütluste kohaselt võttis 31.10.2019 tema

juhitud jäljekoer üles värske jälje just sellest asukohast, kus E.D väitis kalamehed olevat tema autost

30.10.2019 väljunud, mis kinnitab E.D 31.10.2019 ütluste tõepärasust. Tunnistaja I.L 08.11.2019

ütlustest tulenevalt püüdis 31.10.2019 pärast südaööd E.D ütluste andmisega samal ajal E.D-ga ühendust

saada keegi läbi E.D autos olnud raadiosaatjate, mis jäi vastuseta ning samaaegselt helistas mitu korda

E.D mobiiltelefonile A.X, mis viitab et E.D ütlused A.X ja veel ühe isiku kalale toomise kohta olid

õiged ning A.X otsis E.D-d taga. Tunnistaja F.P 08.11.2019 ütlused kinnitavad E.D 31.10.2019 väiteid

ja et tema autos olid värskelt püütud 3 forelli. Tunnistaja O.R 08.11.2019 ütlused kinnitavad E.D

31.10.2019 väiteid ja et mees hüüdnimega K on A.X.

3. Kohtuväline menetleja ei pea eluliselt usutavaks E.D 07.11.2019 antud ütluste versiooni, mis erines

31.10.2019 antud ütlustest, kuna 07.11.2019 antud ütlusi menetluses kogutud muud tõendid ei toeta,

vaid on nendega vastuolus. 07.11.2019 ütluste kohaselt sai E.D autos olnud kolm forelli hoopis B.T

käest ja kalad olid tema arvates püütud merest, kust B.T käib püügiloaga võrguga kala püüdmas.

Tunnistaja B.T 29.06.2020 antud ütluste kohaselt tema kolme kala E.D-le andnud ei ole, mistõttu see

ütluste versioon kinnitust ei leidnud. Samuti on menetluses teostatud ekspertiisiga tuvastatud, et kõik

kolm forelli on,tõenäoliselt püütud mageveest, millega on ümber lükatud E.D väide, et kalad on püütud

B.T poolt merest.

4. E.D muutis oma ütlusi juba väärteomenetluse käigus, kuid uued ütlused ei osutunud eluliselt

usutavaks, sest muud väärteomenetluses kogutud tõendid toetasid esialgselt antud ütluste tõepärasust.

Sama kehtib ka E.D kaebuses esitatud väidete osas.

Eeltoodut kokku võttes on kohtuväline menetleja seisukohal, et väärteoasja on menetletud kõikide

4 (14)

4-20-4917

nõuete kohaselt. E.D-le etteheidetud tegu on tõendatud, karistusotsustuse kujunemine on jälgitav,

määratud karistus on proportsionaalne teo toimepanemise asjaolusid ja isiku süü suurust teo

toimepanemisel arvesse võttes. Seetõttu esitatud kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud uuritud tõenditega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud

küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud

väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut

süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see

on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja

poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6),

kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega

(p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada

väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid

mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada

taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse

kohaselt (p 10).

Süüdistused isikute grupis, sh koos E.D A.X-iga ning ühe tuvastamata isikuga toimepanemise osas on

esitatud KPS § 85 lg 1 ja KPS § 82 lg 1 järgi:

-

KPS § 85 lg 1, mille kohaselt kalapüügi või veekogus kala püügijärgse hoidmise eest keelatud

ajal või alal või püüda keelatud kalaliigi isendite või alamõõdulise kala püüdmise eest kaaspüügi

tingimusi rikkudes või harrastuspüügil püüda lubatud kala koguse ületamise eest karistatakse

rahatrahviga kuni 300 trahviühikut;

-

KPS § 82 lg 1, mille kohaselt kala elektriga püüdmise vahendi ebaseadusliku valmistamise,

omamise, ladustamise, võõrandamise, transportimise või kasutamise eest karistatakse

rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on sisustatud gruppi ehk kaastäideviimist lähtuvalt funktsionaalse

teovalitsemise teooria seisukohtadest. Funktsionaalset teovalitsemist iseloomustab asjaolu, et tegu kui

tervik realiseerub alles siis, kui kõik kaastäideviijad täidavad kooskõlastatult oma ülesannet

kuriteokoosseisu realiseerimisel. Süüteo realiseerimise suhtes peab olema tegemist just olulise

teopanusega, st ei piisa ainult toetavast, teo täideviimise seisukohalt teisejärgulisest tegevusest. Ilma

teovalitsemiseta ei ole toimepanija käsitatav mitte kaastäideviijana, vaid osavõtjana. Subjektiivses mõttes

eeldab kaastäideviimine kõnealusest teooriast lähtuvalt ühist teootsust, mis sisaldub KarS § 21 lg 2

esimese lause mõistes "kooskõlastatult". Kaastäideviijad peavad olema kokku leppinud rollijaotuses ja

selle vastastikuses sõltuvuses- st süütegu pannakse toime teadliku ja soovitud koostegutsemisega.

Kaastäideviimise korral soovib isik enda teopanust näha just osana ühtsest tegutsemisest. Teovalitsemise

teooria tähenduses tuleb seda mõista teovalitsemise tahtlusena. See kokkulepe ei pea olema suuline ega

eelnema süüteokatsele ja seda on võimalik saavutada ka vaikimisi ning konkludentsete tegudega juba

süüteo toimepanemise käigus (vt 16. Juuni 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-23-10, p 11.2).

Lisaks süüdistatakse E.D-d üksinda KPS § 74 lg 1 järgi, mille kohaselt kala müügi, ostu või käitlemise

nõuete rikkumise eest või sellise kala müügi, ostu või käitlemise nõuete rikkumise eest, mille päritolu ei

ole tõendatav, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

Maakohus alustab väärteoasja lahendamist E.D-le etteheidetud väärteosüüdistuse kohta, seejärel

analüüsib A.X-ile etteheidetud süüdistust, lahendab karistuse, menetluskulude ja asitõendite küsimuse.

5 (14)

4-20-4917

I. E.D süüdistused

Kohus, arvestades uuritud tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab, et E.D suhtes

esitatud süüdistused on tõendamist leidnud.

1.1. Tunnistaja I.L kohtus antud ütluste kohaselt täitis ta Keskkonnaameti inspektorina süüdistuses

toodud ajal teenistusülesandeid ja Seliste külas üle Männiku jõe sõites nägi ta üht autot. Selle auto

asukoht oli selline, et seal niisama ei seista. Auto juurde minnes oli rooli taga E.D, telefon käes. Auto

tagaistme ees oli kolm kala, kellest üks liigutas veel lõpuseid. Tagumine iste oli märg.

Kohus on seisukohal, et I.L ütlused kinnitavad, et kalapüük on olnud värskelt tehtud, jõe lähedus viitab

kalapüügile just jõest ja märg iste viitab kaasosalistele, kes olid kalastamisest märjad ning viibinud äsja

ka sõidukis. Asjaolu, et kaladest vähemalt 2 olid püütud magedast veest, kinnitab hilisemalt ka

ekspertarvamus.

Tunnistaja poolt viidatud E.D poolt telefoni kasutamine viitab aga asjaolule, et E.D-l oli võimalus

hoiatada teisi inspektorite saabumisest, auto parkimine ja sinna jäämine kinnitab aga kaastäideviimise

vormis rollijaotust – valvamine ja hoiatamine, mis oli kaalukas roll. Isikute grupis tegutsemisele viitab, et

E.D tabati sisuliselt vahetult teo toimepanemise järgselt, sest kalad olid värsked ja teiste osaliste tegevus

läbi ajalise telje jätkus jõeääres, mille kohta oli ta täpselt kursis ka ise, mis kinnitab versiooni isiku panuse

kohta ka tema teadmiste osas ebaseadusliku tegevuse korraldamisel.

Isikute gruppi kinnitab ka jäljekoera poolt üles võetud inimlõhn. Antud juhul võttis jäljekoer üles

inimlõhna, mis katkes lõpuks sõiduteele jõudes, ehkki tunnistaja M.X ütluste järgi oli lõhnakoridor pikalt

jõe ümbruses olemas. On ebaloogiline, et jõe ääres viibinud isikutel oli võimalik teadlikult lahkuda ilma,

et neid ei oleks hoiatatud – arusaadavalt oli E.D tegevus seotud ka kaasosaliste ootamise ja ümbruskonna

valvega, vajadusel hoiatamisega. Kaasosalistel oleks puudunud vajadus selliselt lahkumiseks ja see sai

tekkida üksnes hoiatamise või inspektorite märkamise tõttu, sest E.D juhatas inspektorid kohta, kus

mehed jõe äärde läksid, need samad mehed, keda ta ootas tagasi.

1.2. Tunnistaja F.P andis kohtus ütlusi, et oli samuti Keskkonnaameti järelevalve ametnikuna

sündmuskohal koos I.L, J. Põldmaa ja V. Virnastega ning teostati järelevalvet lõhelistel jõgedel. F.P

ütlused kinnitavad tunnistaja I.L ütlusi. Lisaks andis ta ütlusi ka enda töökogemuse kohta, mille kohaselt

autost avastatud forellide puhul ei olnud usutav, et nad on merest. Samuti olid kalad silmnähtavalt väga

värsked ja ühe kala liigutamisel kukkus välja ka kalamarja. F.P märkis enda kogemuste põhjal, et selline

situatsioon tekib ainult siis, kui kala on juba jões, sest kui kala on meres, on mari kinni ja kala

liigutamisel see mari sealt ära ei kuku. Samuti puudusid kaladel vigastused ja võrgujäljed ning viited

õngepüügile. Samaselt I.L ütlustega andis ka F.P ütlusi, et mingeid adekvaatseid ütlusi E.D alguses ei

andnud, seetõttu otsustati kutsuda jäljekoer. Samuti mainis E.D inspektoritele, et ootab seal kahte sõpra,

kelle sinna tõi. Samas olid tema ütlused pidevalt ajas muutuvad ja selget vastust E.D-lt ei saanud.

Oluline on, et F.P ütluste kohaselt andsid I.L ja V. Virnas talle vahepeal teada, et koer ajab jälge ning ka

nemad ise nägid vee ääres jalajälgi, mis kohtu hinnangul viitab üheselt isikute grupile, haakudes esitatud

süüdistuse versiooniga. F.P ütlused kinnitavad täielikult I.L ütlusi, mis viitab kooskõlastatud tegevusele

isikute grupis, sh E.D-ga, kalapüügile vastavalt esitatud süüdistusele.

1.3. Tunnistaja O.R ütlused. Politseinikust tunnistaja kinnitab, et nad said abipalve Keskkonnaametilt, et

vaja on koera jälgede ajamiseks. E.D juhatas teda ja koerajuhti sinna, kus jälgi ajada ning koer võttis jälje

üles. Seejuures O.R ütluste kohaselt oligi selles kohas, kuhu E.D nad juhatas, näha haakuvalt E.D

seletuse järgi samuti jälgi. E.D oli viidanud ka sellele, kes oli üks nendest meestest, kelle ta juhatatud

kohta oli viinud, ning kelle hüüdnimi oli K ja teist meest väidetavalt ta üldse ei teadnud. Uuriti tema

numbrit ja selle numbri järgi tuli välja, et see isik oli A.X.

Kohus märgib, et oluline on see, et E.D enda ütluste tõestamiseks juhatas kätte koha, kust A.X-i võib

leida ja sealt jäljekoer inimlõhna järgi ka jälje üles võttis. See ei saa olla juhus ning see kõik klapib

süüdistuses toodud asjaoludega.

6 (14)

4-20-4917

1.4. Tunnistaja M.X ütluste kohaselt oli ta kohapeal koerajuht. Tema ütluste kohaselt, kui ta kohale

saabus, juhatati ta kohta, kust väidetavalt liikumine algas. Maakohus leiab, et on oluline, et nimetatud

asukoht oli ülal käsitletud tunnistajate ütluse järgi kindlaks tehtud E.D seletuste järgi. Tegelikkuses nende

seletuste kohta andis ta ka hiljem kirjalikult protokolli ütlused, mille ta ka allkirjastas. Tunnistaja M.X

kirjeldas põhjalikult koera liikumist ja tööd inimjälje ülesvõtmisest kuni koera poolt lõhna kaotamiseni

kruusatee juurde jõudes. Tunnistaja ütluste kohaselt oli kindlalt üks inimjälg, sest koer võtab korraga üles

vaid ühe jälje ja ilma vastava korralduseta ta seda ei vaheta. A.X-il oli ka näha inimjälgi. M.X ütluste

kohaselt saab ta kinnitada, et koer tuvastas vaid ühe isiku jälge. Maakohus märgib, et kohus allpool

tuvastab kuulduste tõendite alusel, et isikute grupis oli 3 isikut, sh tuvastamata isik.

1.5. Kalandusalase ekspertarvamus haakub täielikult E.D-le esitatud kolme väärteokoosseisu järgi

esitatud süüdistustega, kinnitades inkrimineeritud objektiivsete koosseisu asjaolude paikapidavust.

Nimelt, ekspertarvamuse kohaselt on süüdistuses kirjeldatud kalad tõenäoliselt püütud elektriga ja on

esitatud ka otoliidi mikrokeemiline analüüs, mille kohaselt:

1) kala nr 1 on elanud kogu elu magevees (jões), senise elukäigu poolest on tegemist jõeforelliga ja kala

on püütud mageveest;

2) kala nr 2 on meriforell, kuid viibinud tõenäoliselt püügihetkel magevees;

3) kala nr 3 kohta ei saa kinnitada ega ümber lükata, kas kala viibis püügihetkel magevees, sest otoliidi

taseme vastava languse tekkimiseks peab nii suur/vana kala viibima magevees vähemalt nädala või

rohkem. Seega otoliidi mikrokeemia ei välista ega lükka ümber, et kala on püütud mageveest.

Kohtul puudub kahtlus, arvestades hilist kellaaega, mil kalad Keskkonnaameti ametnike poolt avastati, et

ka kolmas kala oli püütud jõest, sest eluliselt ei ole usutav sellise tõendite kogumi korral, et see oleks

püütud elektriga merest pimedas ja lisaks olid kalad Keskkonnaametnikest tunnistajate ütluste alusel

vaatluse järgi ka äsja püütud. Pigem selliste vastuväidete esitamine E.D poolt kujundab kohtu

siseveendumuse selliselt, et E.D oli igati kursis elektriga kala püüdmisest, sest oleks ebareaalne sellisel

kellaajal organiseerunult kalastamine, valve pidamine autos või kasvõi kui võtta tema eeskätt hilisemad

ütluste muutmise faktid ning paljasõnalised vastuväited. Seega ka elektriga kalapüüdmine oli

rollijaotusega kokkulepitud ja ainult nii oli plaanis kala püüda, sest kõik kätte saadud kalad on elektriga

püütud.

Ekspertarvamuse järgi äsja püütud kalad olid püütud elektriga, eeltoodud vahetust püügist saadud teave

oli ka E.D-l, sest tal oli teave püüdjatest isikute kohta, kelle ta püüki jätkama või jõge edasi uurima oli

toonud ja keda ta juba koos püütud kaladega südaöösel tagasi ootas. Seega ka E.D käitumine läbi ajalise

telje kinnitas, et ebaseaduslik püük oli alles pooleli.

KPS § 10 lg 2 kohaselt on keelatud püüda kala keeluajal, sest kalapüügieeskiri § 52 lg 1 p 2 sätestab, et

keelatud on püüda lõhet ja meriforelli siseveekogudes 1. septembrist 30. novembrini

Arusaadavalt on KPS § 10 lg 8 p 1 kohaselt E.D puhul tõendatud ka autojuhina osalemine konkreetse

rollijaotusega ja kalade käitlemine toimus ka tema sõiduautos, ehk tegemist on KPS § 3 lg 6 järgi

inkrimineeritud tegevusega. Seejuures kala käitlemiseks loetakse ka kala hoidmist, mis tähendab, et ka

ainuüksi sellega, et E.D seisvas sõiduautos olid keelatud viisil püütud kalad, on tegemist keelatud viisil

kala käitlemisega. Eeltoodud tõenditega kogumis ei ole kahtlust, et E.D-l oli olemas talle inkrimineeritud

koosseisude järgi ka subjektiivsed koosseisud täidetud. Arvestades rollijaotust, on selge, et

inkrimineeritud koosseisud realiseeriti kõigi poolt kavatsetusega.

1.6. Maakohus leiab, et eeltoodud tõendid kinnitavad E.D-le omistatud süüdistuste paikapidavust ning

isikute grupi täpsemaks tõendamiseks esineb tõendite kogum, kuhu tuleb arvata ka kuulduste tõendid.

1.6.1. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et antud juhul tuleks arvestada A.X süüdimõistmisel E.D

kohtueelsel uurimisel esmaselt antud ütlusi ja seda ka olukorras, kui E.D ei ole nende ütluste juurde

edaspidiselt jäänud. Täpsemalt, just nendel esmastel ütlustel põhinebki süüdistus.

Maakohus esitas nende ütluste kohta E.D-le kohtulikul uurimisel küsimusi. Tuleb tõdeda, et E.D

tõepoolest kohtulikul uurimisel ei andnud süüstavaid ütluseid A.X suhtes, aga kohtueelsel seevastu andis.

7 (14)

4-20-4917

Teisalt ei osanud ta usutavalt põhjendada, miks ta on oma ütlusi muutnud.

Maakohus leiab, et vaatamata sellele ei ole seaduslikku alust võtta süüdimõistva kohtuotsuse aluseks

menetlusaluse isiku kohtuvälisel ülekuulamisel antud ütluseid, mida kohtuistungil tema poolt eitatakse.

Sarnane kohtupraktika on ka mittemäletamise korral – kui kohtuistungil ei tule meelde varasemad

asjaolud, mille kohta ütlusi anti, ei saa võtta aluseks varasemaid ütlusi.

1.6.2. E.D on andnud diametraalselt erinevaid ütlusi nii kohtueelsel menetlusel kui kohtus, sh oma

esmastes ütlustes kohtueelsel uurimisel ta kinnitas, et „K“ ehk A.X oligi üheks isikuks, kes moodustas

süüdistuses toodud isikute grupi, kellega koos oldi kalale tuldud.

Kohtuistungil kohtunik avaldas ja esitas küsimusi E.D varasemate ütluste kohta:

Kohus: Esmalt olete rääkinud siiski sellest, et viisite K sinna oja äärde kala püüdma.

- Jah, sest mul ei tulnud ühtegi nime pähe ja nad tahtsid konkreetselt nime ja ma tahtsin koju minna. Ma

ütlesin ka minu meelest neile, et K tahtis tõenäoliselt koppa vedada. Neile ei sobinud, et ma ei tea, neil oli

vaja konkreetselt nime. Kui ma neile järgmine kord Maali ütlen, siis huvitav, kas nad hakkavad Maalit

otsima.

Maakohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et kui konkreetselt küsitakse, kes olid kaasosalised, siis inimene

süüstab täiesti alusetult teist inimest. Olukorras, kus selle inimese telefoninumber on mobiili salvestatud,

on selge, et selle isikuni on menetlejal võimalik ka jõuda. Kui jälgida õiguskaitseorganitest tunnistajate

ütluseid kohtus, tuleb kogumis tuvastada, et E.D oli nendega kokkusaamisel võrdlemisi ähmi täis, sest

teatud konkreetsus ja adekvaatsus saabus alles siis, kui telefon korduvalt helises, ning helistajaks oli K.

Seda märkas ka näiteks tunnistaja I.L. Arupärimised selle isiku kohta viisid selleni, et kui koerajuht

sündmuskohale saabus, siis näiteks tunnistaja O.R ütluste kohaselt oli selge, et üks grupis osalejatest oli

A.X, kelle võimalik hüüdnimi on K, ning E.D näitas kätte ka koha, kust koer tuvastas inimlõhna ja võttis

jälje üles. Seega, E.D, olles sündmusest ähmi täis ja vahetult sündmuste mõju all, rääkis esmalt asjadest

nii nagu nad olid ja selle kinnituseks võttis pimedas looduses koer ka üles inimlõhna. Eeltoodu ei saa olla

juhus.

Kohus: Te olete öelnud, et läksite Seliste küla oja äärde ja „Minuga oli kaasas kaks meest. Ühte meest

ma tean K nime järgi. Teist tean, kuid nime tal ei tea. Panin mehed autost maha.“ Kuidas nad sealt

merele läksid, kui te nad oja juurde viisite? Te ise räägite, et viisite nad oja äärde. Kuidas te siis arvate,

et saite merest kala?

- Ma arvasin, et need kalad on merest püütud. Meri on seal samas.

Kohus: „Kaasas oli kahv.“ Arvasite, et nad lähevad pimedas kahvaga merest kala püüdma või?

- Mina ei ole minu meelest öelnud, et nad kahvaga läksid.

Kohus: Siin on teie allkiri all.

- Ju ma viskasin siis allkirja alla, sest mul oli järelikult kopp ees juba. See võis olla ühe-kahe ajal öösel,

kui mitte hiljem.

Kohus: Panite heinasel teel nad maha ja arvasite, et nad lähevad merest kala tooma?

- Nüüd ma tean, et see on jõest puutud, kui nad rääkisid, et vooluga, aga alguses, kui kala toodi, siis ma

ei teadnud. Ma arvasin, et need on merest toodud kalad, mis nad mulle juba autosse tõid.

Maakohus on seisukohal, et eluliselt usutavaid ütlusi E.D istungil ei andnud, ta ei suuda selgitada

diametraalseid erinevusi ütlustes.

Kohus: Olete veel öelnud: „Mina olin teistele autojuht, kes pidi nad oja äärde tooma ja tagasi viima.

Teadsin, et mehed tulevad oja äärde kala püüdma.“ Siin samas 31.10.2019 protokollis.

- Ausalt öeldes ma ise seda läbi ei lugenud, sest mul oli kopp ees, ma tahtsin koju saada.

Maakohus leiab, et ka need selgitused ei ole sellised, et E.D kohtus antud ütlusi eluliselt usutavaks

pidada.

E.D on menetluses viidanud ka seda, et antud kalad on ostetud R. Räägu käest, kohtuistungil tunnistaja

B.T kinnitas, et see ei vasta tõele. Ka eeltoodu kinnitab, et E.D ei rääkinud kohtus tõtt.

1.6.3. Maakohus erinevalt kohtuvälisest menetlejast on seisukohal, et kohus ei saa rajada süüdimõistvat

8 (14)

4-20-4917

kohtuotsust E.D menetlusaluse isikuna kohtueelsel uurimisel antud esmastele ütlustele, millest ta on

kohtus lahti öelnud ega ka kohtuistungil antud ebausaldusväärsetele ütlustele.

Kohus aga võib ja saab tuvastada objektiivseid asjaolusid teiste tõenditega, sh kohtus tunnistajate antud

ütluste jm asjaoludega kogumis.

Kuivõrd E.D ütlused kohtus on kohtuotsuse aluseks võtmiseks ebausaldusväärsed, kontrollib kohus E.D

kui tõendiallika usaldusväärsust tervikuna läbi ajalise telje ehk erinevatel perioodidel, kuivõrd antud

tõendiallikast tulenevad ka erinevad kuulduste tõendid – vahetult tunnistajate poolt kogetud asjaolud, mis

tekkisid enne E.D poolt kohtus ütluste muutmist. Tõendiallikas saab olla menetluse aja vältel mingil

perioodil ka usaldusväärne, kui seda kinnitavad muud asjaolud ja tõendid.

Kuulduste tõendid KrMS § 66 lg 21 p 2 järgi. Kohtupraktikas on võimalik rakendada tõendite hindamisel

tõendikogumis ka kuulduste tõendeid. Tunnistajate ütlusest tulenevalt oli E.D inspektorite ja politseiga

kohtudes läbivalt võrdlemisi ähmi täis, sellele viitavad tema kohapeal antud ja juba siis ajas muutuvad

ütlused, kui märgati ka, et talle helistas „K“ ning puudub alus arvata, et ta neile tõtt ei rääkinud. A.X

osalust kinnitas E.D veel lisaks ka liikumiskoha ettenäitamisel, mis kinnitab ka seda, et ta ei olnud pelgalt

kaasaaitaja, vaid kaasatud kogu sündmuste käiku ja tegu oli ühiselt ja kooskõlastatud tegevustega kala

hankimiseks. Tunnistaja ütluste sisuks saab olla teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud

asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et

ta moonutas tõde. Kõik asjaolud viitavad sellele, et E.D oli vahetult sündmuse mõju all, piisavas ärevuses,

suutmata tõde varjata, sest juhatas ning seletas sündmuse asjaolusid nii, et need olid loogiliselt jälgitavad

ja tema viidatud asjaolud said kinnitusi jälgede leidmise ja koera poolt lõhna kättesaamisega. E.D-l ei ole

ka tuvastatud ka vihavaenu A.X suhtes, seega puudub alus arvata, et need kuuldused vahetult E.D

tabamisel ei vastanud tõele. E.D viitas ka sellele, et lisaks oli A.X-iga veel üks isik.

Veelgi täpsemalt, nende kuulduste kinnitamiseks võttis ka koer inimlõhna järgi jälje üles võrdlemisi

ebatõenäolises kohas, kus sel ajal inimesi poleks ülimalt suure tõenäosusega pidanud olema ja selline

juhus või kokkusattumus oleks ebareaalne. Seejuures oli jälg värske, mitte enam kui kaks tundi vana.

Eeltoodu kinnitab, et E.D otsustas sel hetkel kohtus ülekuulatud tunnistajatele tõe ära rääkida. Muu on

ebatõenäoline ja pole ka eluliselt usutav.

Lisaks kinnitas antud tõendit ka asjaolu, et telefoni ekraanil helendas „K“ nime alla salvestatud isiku

kõne. Veelgi enam, edasise kontrolli käigus selgitati välja, et tegemist on A.X telefoninumbriga.

Sealjuures puudub igasugune vaidlus, et „K“ hüüdnimega oli salvestatud A.X telefoninumber.

Hüüdnimesid ei kasutata üldteada asjaoluna isikute puhul, kes on võõrad, see eeldab teatud

familiaarsemat laadi suhet. A.X ei eitanud ka istungi ajal, et politsei talle koheselt ka helistas, seega isik

tuvastati. Sealjuures A.X hilisemad vastuväited, et menetleja võinuks teha telefoninumbri järgi

positsioneerimise, ei ole põhjendatud, kui muude tõenditega on asjaolud juba tõendatud.

Positsioneerimise teostamine ei ole põhjendatud, kui tõendeid saab koguda ka muul viisil.

Kohtuotsust ei tohi rajada üksnes kuulduste tõendile, kuid võib rajada tõendite kogumile, milles on ka

kuulduste tõend. E.D andis varajases menetlusstaadiumis teavet tunnistajatele, mis võimaldasid

kontrollida fakti isikute grupi kohta, ning fakti, et isikute gruppi kuuluv isik öisel ajal korduvalt E.D-le ka

helistas ja E.D juhatas kätte ka kohta, kust koer jälje üles võttis.

Kuulduste tõendeid on sarnastel juhtumitel praktikas ka rakendatud. Näiteks kohtuasjas nr 1-12-9573

mõisteti süüdistatav süüdi olukorras, kus ta Häirekeskuse kõnes võttis teo omaks, kuid ülekuulamistel

taganes sellest, mis siiski ei välistanud võimalust võtta süüdimõistva otsuse aluseks kuulduste tõendina

Häirekeskusele öeldut.

Käesolevas asjas on tunnistajate ütlustest kogumis arusaadav, et E.D oli ähmi täis ja rääkis kohtus

ülekuulatud tunnistajatele vahetult kohapeal, et isikute gruppi kuulus ka A.X ja selle tõestuseks viis ta

koerajuhi kohta, kust vaid inimlõhnale treenitud koer ka lõhna üles võttis. Samuti näiteks kohtuasjas nr 1-

17-11660 muutis kannatanu kohtus enda ütlusi, kuid see ei teinud võimatuks kasutada kuulduste tõendina

kannatanu poolt teistele edasiräägitud asjaoludes tunnistajate ütlusi, olgu ta siis kasvõi politseinik.

Küsimus on elulises usutavuses ja tõendite hindamises kogumis kohtu siseveendumuse kohaselt, mis

9 (14)

4-20-4917

kinnitab süüdistuste paikapidavust.

Eeltoodu tõttu ei saa võtta kohtuotsuse aluseks E.D ja ka A.X kohtus antud ütluseid, mis ei haaku

kuulduste tõenditega ega teiste tõenditega kogumis. Samuti ei ole eluliselt usutav, et menetlejad oleksid

survestanud E.D-d valeütluseid andma väidetavalt täiesti asjaga mitteseotud isiku vastu.

Seega on E.D-le inkrimineeritud tegude kohta piisavalt tõendeid ja tema vastuväited süüdistustele on

paljasõnalised ja tõendamata.

Vahetult E.D poolt sündmuspaigal olnud tunnistajatele öeldu on usaldusväärne kuulduste tõend, on

kõikide teiste tõenditega kogumis loogilises seoses ning see, et „K“ talle keset ööd korduvalt helistab, ei

saanud olla suvaline kokkusattumus. Pigem on põhjendatav see, et familiaarselt telefoni kontaktide hulka

salvestatud nimi kinnitab seda, et hilisemalt, kui oli aega rahulikult ärevuseta järgi mõelda, sooviti

taganeda piisavalt semulikus suhetes oleva isiku vastu antud ütlustest.

1.7. Kokkuvõte E.D süüdistuste tõendatuse osas

Eelnevaga on tuvastatud, et käesolevas väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust

välistavaid asjaolusid (p 1), teod, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, on aset leidnud (p 2), teod on

toime pannud menetlusalune isik E.D (p 3), teod on väärted ning on õigesti kvalifitseeritud (p 4), karistus

väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), väärteo menetlemisel kohtuvälise

menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §

30 sätestatud alustel (p 8) ning väärteomenetluse lõpetamine ja karistusseadustiku §-s 87 sätestatud

alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamine või väärteoasja materjalide üle andmine

alaealiste komisjonile ei ole praeguses asjas asjassepuutuvad (p 9). E.D ei ole esitanud taotlust hüvitada

süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et E.D 30.10.2019 õhtul teostas isikute grupis koos A.X ja veel ühe

tuvastamata isikuga Pärnu Maakonnas Pärnu linnas Seliste külas Männiku jõel kalapüüki elektriga

püüdmise vahendiga meriforelli püügikeeluajal ning transportis keeluajal elektriga püütud kolme

meriforelli endale kuuluvas sõidukis Opel Vectra, registreerimisnumbriga XXX. Sellise tegevusega eiras

E.D tahtlikult KPS § 10 lg 5, KPS § 10 lg 2, KPS § 10 lg 8 p 1 ning eelkirjeldatud tegevus on käsitletav

tõsise rikkumisena KPS § 71 lg 1 p 1, 3 tähenduses.

Sellega realiseeris E.D:

1) KPS § 74 lg 1 väärteokoosseisu, mis näeb ette vastutuse kala käitlemise nõuete rikkumise eest;

2) KPS § 85 lg 1 väärteokoosseisu, mis näeb ette vastutuse keeluajal kala püügi eest ning

3) KPS § 82 lg 1 väärteokoosseisu, mis näeb ette vastutuse kala elektriga püüdmise vahendi

valmistamise, omamise, ladustamise, võõrandamise, transportimise või kasutamise eest.

Subjektiivse koosseisu tunnusena pani E.D teo toime kavatsetusega, kuna seadis eesmärgiks

süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub, või vähemalt pidi seda võimalikuks.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

II. A.X süüdistus

Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab, et A.X suhtes esitatud

süüdistused on samuti tõendamist leidnud.

2.1. Eelnevalt E.D süüdistuse analüüsimisel tuvastamist leidnud asjaolud asetavad A.X grupis koos E.D ja

veel ühe tuvastamata isikuga sündmuskohale Männiku jõele teostama kalapüüki elektriga

kalapüügivahendiga meriforelli püügikeeluajal ning sellise tegevusega sai A.X saagiks vähemalt kolm

meriforelli, mille andis transportimiseks üle eemal autos ootavale E.D-le. Süüdistuses nimetatud kalu ja

keelatud püügiviisi kinnitas ekspertarvamus. Asjaoludest nähtuvalt toimus keelatud ajal ja keelatud

vahendiga kalapüük rollijaotusega, sh E.D ülesandeks oli autos valvata ja transportida kala, sh vedada

püüdjaid püügikohta ja tagasi, seda kinnitab saagi vahepealne panemine autosse ja püügitegevuse

jätkumise faktid. E.D poolt tunnistajatele antud kuulduste kaudu olid püüdjate rollis muuhulgas A.X ja

10 (14)

4-20-4917

püük oli jätkumas jõe ääres.

Tunnistaja I.L ütlused kogumis kohapeal tuvastatud asjaoluga, et E.D sõiduki tagumine iste oli märg, üks

sõidukis olevatest kaladest liigutas alles lõpusekaant, s.t kalad olid värskelt püütud, ning koera poolt üles

võetud inimlõhn, tõendavad kogumis, et E.D poolt teostati keelatud viisil ja ajal kalapüüki isikute grupis.

Tunnistaja F.P ütlused kinnitavad I.L ütluseid ning asjaolu, et üks kalapüüki teostavatest isikutest oli A.X,

tuleneb konkreetselt tunnistaja O.R ütlustest, kellele E.D oli viidanud kui isikule hüüdnimega K. K

nimega seostatav telefoninumber kuulus A.X-ile. Kohtul puuduvad kahtlused, et nimetatud E.D-lt

tunnistajatele vahetult edasi antud kuuldused ei vasta tõele, sest E.D enda väidete kinnitamiseks ka

juhatas isikud kohta, kust koer jälje üles võttis. Samuti viitas auto (märg iste), et isikuid on enam.

Seejuures E.D kohtus antud ütlused, mille kohaselt ütles ta juhuslikult K nime, ei ole usaldusväärsed,

kuna muud tõendid kogumis, s.h kuulduste tõendid E.D vahetult kinnipidamisel antud ütlustega

võimaldavad luua sündmustest loogilise jada.

2.2. A.X on soovinud tõendada kohtuistungil ütlusi andnud tunnistaja J.T ütlustega, et ta ei olnud

süüdistuses toodud ajal selles kohas. Samas antud tunnistaja ütlused ka ei kinnita, et A.X oleks

tunnistajaga süüdistuses viidatud ajal koos viibinud, sest tunnistaja ütluste kohaselt oli ta koos A.X-iga

kuni 22:00-23:00 ja pruukis alkoholi, seega eeltoodu ei katnud kogu süüdistusega väidetavat kalapüügi

perioodi. Viidatud ajal, s.o 22-23 vahel, läks tunnistaja minema ning A.X jäi temast maha. Audru ja

Seliste vaheline vahemaa on ca 30km, mis tähendab, et kui tunnistaja J.T 22-23 vahel töökojast lahkus,

oli A.X-il võimalus poole tunniga Audrust Selistesse jõuda, seega ei anna A.X kohtusse kutsutud

tunnistaja A.X-ile alibit selle kohta, et ta süüdistuses toodud ajal ja kohas keelatud kalapüüki ei teostanud.

Samuti ei anna A.X-ile alibit tema taotletud tunnistaja X.K, kes oskas vaid öelda, et millalgi on olnud

selline olukord Audrus autoteeninduses, kui tema remontis autot ning A.X remontis samal ajal traktorit.

Tunnistaja ei mäleta isegi, mis aastal selline koos remontimine toimus, seega ei ole tunnistaja X.K

ütlustega midagi tõendatud.

2.3. Kohtuvaidluses repliigi korras A.X viitas, et miks ei positsioneerita tema telefoni, et tema asukohta

tuvastada. Kuivõrd süüdistuse episood on 2019. aastast, ei ole võimalik antud küsimuses viidatud

uurimisprintsiipi aja tõttu enam kohtul teostada. Samas on käesolevas asjas küllaldaselt tõendeid, mis

kinnitavad A.X esitatud süüdistust.

2.4. Kokkuvõtes A.X süüdistuste tõendatus

Eelnevaga on tuvastatud, et käesolevas väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust

välistavaid asjaolusid (p 1), teod, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, on aset leidnud (p 2), teod on

toime pannud menetlusalune isik A.X (p 3), teod on väärteid ning on õigesti kvalifitseeritud (p 4),

karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), väärteo menetlemisel

kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), väärteomenetlus ei kuulu

lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning väärteomenetluse lõpetamine ja karistusseadustiku

§-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamine või väärteoasja materjalide üle

andmine alaealiste komisjonile ei ole praeguses asjas asjassepuutuvad (p 9). A.X ei ole esitanud taotlust

hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt

(p 10).

Seega on analüüsitud tõendite kogumiga ning ennekõike E.D süüdistuse analüüsimisel tuvastatud

asjaoludega leidnud tõendamist, et A.X 30.10.2019 õhtul teostas isikute grupis koos E.D ja veel ühe

väärteomenetluse käigus tuvastamata isikuga Pärnu Maakonnas Pärnu linnas Seliste külas Männiku jõel

kalapüüki elektriga kalapüügivahendiga meriforelli püügikeeluajal ning sai saagiks 3 meriforelli ning

andis need transportimiseks üle E.D-le. Sellise tegevusega eiras A.X tahtlikult KPS § 10 lg 5 ja KPS § 10

lg 2 nõudeid ning eelkirjeldatud tegevus on käsitletav tõsise rikkumisena KPS § 71 lg 1 p 1, 3 tähenduses.

Sellega realiseeris A.X KPS § 85 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteokoosseisu, mis näeb ette vastutuse

keeluajal kala püügi eest ning KPS § 82 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteokoosseisu, mis näeb ette

vastutuse kala elektriga püüdmise vahendi valmistamise, omamise, ladustamise, võõrandamise,

transportimise või kasutamise eest.

11 (14)

4-20-4917

Subjektiivse koosseisu tunnusena pani A.X teo toime kavatsetusega, kuna seadis eesmärgiks

süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub, või vähemalt pidi seda võimalikuks.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

III. Karistus

3.1. E.D karistus

E.D-le etteheidetavad väärteokvalifikatsioonid on:

- KPS § 74 lg 1, mille kohaselt kala müügi, ostu või käitlemise nõuete rikkumise eest või sellise kala

müügi, ostu või käitlemise nõuete rikkumise eest, mille päritolu ei ole tõendatav, karistatakse

rahatrahviga kuni 300 trahviühikut;

- KPS § 85 lg 1, mille kohaselt kalapüügi või veekogus kala püügijärgse hoidmise eest keelatud ajal või

alal või püüda keelatud kalaliigi isendite või alamõõdulise kala püüdmise eest kaaspüügi tingimusi

rikkudes või harrastuspüügil püüda lubatud kala koguse ületamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300

trahviühikut, ning

- KPS § 82 lg 1, mille kohaselt kala elektriga püüdmise vahendi ebaseadusliku valmistamise, omamise,

ladustamise, võõrandamise, transportimise või kasutamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300

trahviühikut.

Nimetatud väärteokvalifikatsioonid moodustavad omavahel ideaalkogumi ning KarS § 63 lg-st 1 lähtudes

tuleb E.D-d karistada KPS § 82 lg 1 alusel, kuna antud paragrahv on kolmest raskeim, kuna käsitleb

elektriga püüdmise vahendi kasutamist, mida loetakse kalavarudele eriti ohtlikuks. Sanktsiooni piirid

KPS § 82 lg 1 järgi on seega rahatrahv kuni 300 trahviühikut.

Kohus märgib esmalt, et karistuse mõistmisel ei ole kohtuväline menetleja arvestanud püütud kala kogust

ehk teoga põhjustatud ebaõiguse määra.

Antud juhul püüti kolm meriforelli, mille järgi on tekitatud keskkonnakahju suurus 900 eurot. Nimetatud

koosseis oleks täietud väärteona ka siis kui keskkonna kahju oleks teoreetiliselt olnud 3999,99 eurot, sest

edasi alates 4000 eurot suurusest keskkonnakahjust oleks tegu olnud kuriteoga KarS § 361 järgi. Seega

püütud kalade arv ei viita, et süü teo ebaõigussisu kolme kala näol viitaks eriti raskele süüle.

Väärteoprotokollis toodud süüdistusest ei nähtu, et E.D-le oleks inkrimineeritud kolme kala püüdmine ja

täiendavalt kalade püüdmise katse (kalapüük oli ju sisuliselt pooleli, E.D ootas Kt ja tuvastamata isikut

jõe äärest tagasi). Seega tuleb lähtuda, et püütigi kolm kala ja sellega ette heidetud asjaolud piirdusid.

Kuid E.D ei püüdnud kala üksinda ning seda tuleb süü raskuse juures arvesse võtta karistust raskendava

asjaoluna KarS § 58 p 10 mõttes. Süüdistuse realiseerimine toimus rollijaotusega isikute grupis.

Lisaks tuleb arvestada sedagi, et inkrimineeritud tegu oli ideaalkogumis (KPS § 74 lg 1, § 82 lg 1, § 85 lg

1), mis näitab samuti raskemat süüd. Süüd kergendavad asjaolud puuduvad.

Kokkuvõtvalt leiab kohus eeltoodud asjaolusid kaaludes, et E.D-le määratav kohane karistus antud

süüdistuse alusel on 200 trahviühikut. Sellega vähendab kohus väärteootsuses mõistetud karistuse suurust

50 trahviühiku võrra.

3.2. A.X karistus

A.X-ile etteheidetavad väärteokvalifikatsioonid on:

- KPS § 85 lg 1, mille kohaselt kalapüügi või veekogus kala püügijärgse hoidmise eest keelatud ajal või

alal või püüda keelatud kalaliigi isendite või alamõõdulise kala püüdmise eest kaaspüügi tingimusi

rikkudes või harrastuspüügil püüda lubatud kala koguse ületamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300

trahviühikut;

- KPS § 82 lg 1, mille kohaselt kala elektriga püüdmise vahendi ebaseadusliku valmistamise, omamise,

ladustamise, võõrandamise, transportimise või kasutamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300

trahviühikut.

12 (14)

4-20-4917

Nimetatud väärteokvalifikatsioonid moodustavad omavahel ideaalkogumi ning KarS § 63 lg-st 1 lähtudes

tuleb A.X-i karistada KPS § 82 lg 1 alusel, kuna antud paragrahv on kahest raskeim, kuna käsitleb

elektriga püüdmise vahendi kasutamist, mida loetakse kalavarudele eriti ohtlikuks. Sanktsiooni piirid

KPS § 82 lg 1 järgi on seega rahatrahv kuni 300 trahviühikut.

Sarnaselt nagu E.D-le karistuse määramisel, märgib kohus ka A.X puhul, et karistuse mõistmisel ei ole

kohtuväline menetleja arvestanud püütud kala kogust ehk teoga põhjustatud ebaõiguse määra.

Antud juhul püüti kolm meriforelli, mille järgi on tekitatud keskkonnakahju suurus 900 eurot. Nimetatud

koosseis oleks täietud väärteona ka siis kui keskkonna kahju oleks teoreetiliselt olnud 3999,99 eurot, sest

edasi alates 4000 eurot suurusest keskkonnakahjust oleks tegu olnud kuriteoga KarS § 361 järgi. Seega

püütud kalade arv ei viita, et süü teo ebaõigussisu kolme kala näol viitaks eriti raskele süüle.

Väärteoprotokollis toodud süüdistusest ei nähtu ka A.X osas, et talle oleks inkrimineeritud kolme kala

püüdmine ja täiendavalt kalade püüdmise katse. Seega tuleb lähtuda, et püütigi kolm kala ja sellega ette

heidetud asjaolud piirdusid. Samuti ei püüdnud A.X kala üksinda ning seda tuleb süü raskuse juures

arvesse võtta karistust raskendava asjaoluna KarS § 58 p 10 mõttes. Süüdistuse realiseerimine toimus

rollijaotusega isikute grupis.

Lisaks tuleb arvestada sedagi, et inkrimineeritud tegu oli ideaalkogumis (KPS § 82 lg 1, § 85 lg 1), mis

näitab samuti raskemat süüd. Süüd kergendavad asjaolud puuduvad.

Kokkuvõtvalt leiab kohus eeltoodud asjaolusid kaaludes, et A.X-ile määratav kohane karistus antud

süüdistuse alusel on 175 trahviühikut. Sellega vähendab kohus väärteootsuses mõistetud karistuse suurust

75 trahviühiku võrra. Kohus põhjendab A.X väiksemat karistust E.D karistusega võrreldes sellega, et

A.X-ile ei heideta ette KPS § 74 lg 1 väärtegu, kuna kalade käitlemisega tema rollijaotuse kohaselt ei

tegelenud.

IV. Kokkuvõte

Eelnevat kokku võttes rahuldab kohus A.X ja E.D kaebused Keskkonnainspektsiooni 13.11.2020. a

otsusele väärteoasjas nr 940019001267 osaliselt, jättes mõlema menetlusaluse isiku puhul jõusse

kohtuvälise menetleja otsuse süüdimõistmises KPS § 82 lg 1 alusel, kuid kohus tühistab kohtuvälise

menetleja otsuse mõlema menetlusaluse isiku suhtes karistuse osas ning teeb selles osas uue otsuse,

karistades A.X-i rahatrahviga 175 trahviühikut, s.o 700 eurot ning E.D-d rahatrahviga 200 trahviühikut,

s.o 800 eurot.

Makserekvisiidid trahvide tasumiseks on 13.11.2020 väärteootsuses välja toodud.

V. Menetluskulud

Kohtumenetlusega seoses ei ole täiendavaid menetluskulude hüvitamise taotlusi kohtule esitatud.

Kohtuväline menetleja on ekslikult määranud menetluskulude hüvitamise solidaarselt ja muus osas on

menetluskulude otsustus õige. Menetluskulude puhul tuleb määrata kindel proportsioon KrMS § 190

alusel. Selles osas maakohus peab tühistama otsuse ja tegema uue. A.X-il ja E.D-l tuleb hüvitada

kummalgi ½ kalandusalase ekspertiisi tasust, ekspertiisitasu kokku on summas 600 eurot.

Makserekvisiidid nimetatud menetluskulu tasumiseks on samuti leitavad 13.11.2020 väärteootsusest.

VI. Maakohus jätab muutmata Keskkonnainspektsiooni 13.11.2020 otsuse asitõendite osas, mille kohaselt

tuleb asitõendina ära võetud 3 meriforelli hävitada.

13 (14)

4-20-4917

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Nummert

Kohtunik

14 (14)