1-19-6781/33 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-19-6781

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

22. märts 2021, Narva kohtumaja

Kohtuasja number

1-19-6781 (18259000422)

Kohtunik

Jaanika Kõrgmaa

Kohtuistungi sekretär

Aliis Peri

Tõlk

Evelin Veeret

Kriminaalasi

Viru

Vangla

materjalid

Dmytro

Riaboshapka

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

Dmytro

Riaboshapka

(isikukood

37301065210;

viibimiskoht Viru Vangla)

Karistuse kandmise algus 28.10.2019 ja lõpp 28.12.2021

Kaitsja

Ilya Zuev

Kohtuistungi toimumise aeg 18.03.2021, videokohtuistung

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras:

Jätta Dmytro Riaboshapka vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista Dmytro Riaboshapkalt menetluskuluna

riigituludesse eest 75 (seitsekümmend viis) eurot ja 60 senti kaitsjatasu, mis tuleb tasuda

1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust.

Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB

pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele

nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida

viitenumber 99919700042635. Kui nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse

nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

1-19-6781

1. Viru Vangla esitas 15.03.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D. Riaboshapka

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

2. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 29.08.2019 kohtuotsusega tunnistati D. Riaboshapka

süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning mõisteti talle karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. KarS §

65 lg 2 liideti mõistetud vangistusele Viru Maakohtu 23.08.2016 otsusega mõistetud

ärakandmata karistus 1 aasta vangistust ning D. Riaboshapka mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja

2 kuud vangistust. KrMS § 414 lg 2 alusel loeti D. Riaboshapkale mõistetud vangistuse

kandmise alguseks tema vanglasse saabumise aeg. Kohtuotsus jõustus 14.09.2019 ja D.

Riaboshapka saabus Viru Vanglasse karistust kandma 28.10.2019.

3. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaegset vabastamist, nimetades teda

ohtlikuks avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb mootorsõiduki joobes juhtimises,

võimaliku avarii põhjustamises; samuti väljapressimises ning huligaansuses. Oht on kõige

tõenäolisem

kui

isik

jätkab

alkoholi

kuritarvitamist,

käitub

ka

edaspidi

mõtlematult/impulsiivselt ning ei oska oma probleemidele sihipäraseid ning õiguskuulekaid

lahendusi leida. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 20%.

Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 19%.

4. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning toetab D.

Riaboshapka ennetähtaegset vabastamist, omapoolseid argumente esitamata.

5. Süüdimõistetu D. Riaboshapka palus 18.03.2021 kohtuistungil enda tingimisi ennetähtaegset

vabastamist ning selgitas, et vabanedes plaanib minna kohe tagasi enda endisele töökohale.

Ema suri ja vaja on aidata isa. Vanglas on viibinud juba peaaegu 1,5 aastat ning see aeg pole

suitsetanud ega joonud. Vanglas viibitud 1,5 aasta jooksul on teadvustanud enda jaoks palju ja

teinud järeldused. Leiab, et läbis edukalt vanglas kõik sotsiaalprogrammid ja muud pakutud

programmid. Distsiplinaarkaristuste osas märkis, et 1,5 aastase vangistuses viibitud aja jooksul

esimesel aastal ei olnud tal üldse karistusi. Distsiplinaarkaristusi põhjendas koroonast tingitud

olukorraga, kus kõik kinni pandi ja hambavalu tõttu tuli tablette võtta. Vanglas läbitud

sotsiaalprogrammidest tegi järeldusi, et teda ei tõmba alkohol. Varasemalt ei joonud pidevalt,

vaid jõi 2-3 päeva järjest. Vanglas tegeleb spordiga ja huvitub kalapüügist. Vabaduses on

sõbrad, kes ei tegele kriminaalasjadega. Varasemalt isiklikul otsusel läbitud alkoholi

võõrutusravi ja kodeerimised ei ole mõjunud, sest arstid ja süstid ei aita, kui puudub isiku enda

otsus joomine lõpetada. Alkoholi tarvitamise aitas lõpetada vanglas läbitud programm aga ka

enda otsus. Kõige rohkem motiveerib vanglast vabanemisel töö. Enda sõnul on töötanud kogu

elu ja ilma selleta ei saa. Ei välista pere loomist. Vanglas on viibinud juba 1,5 aastat ja korteriga

seoses on tekkinud võlad. D. Riaboshapka tahaks vabadusse ja tööle minna, sest vanglas

viibitud aja jooksul on tekkinud finantsprobleemid.

6. Kaitsja toetas D. Riaboshapka tingimisi ennetähtaegset vabanemist, tuues välja, et täidetud

on formaalsed ja materiaalsed eeldused isiku vabastamiseks. Kaitsja leiab seda, et isik on

vanglas viibinud pikemat aega, mis aitas tal teha vastavaid järeldusi ja ilma milleta ta ei saanud

vastavaid järeldusi varem teha. Sisuliselt D. Riaboshapka peamiseks probleemiks on alkoholi

liigtarvitamine ja sellel põhjusel ta rikkus korduvalt seadust. Praegu Viru Vangla toetab isiku

vabastamist, kuna retsidiivsuse oht on üsna madal. Isik on läbinud sotsiaalprogrammi

„Eluviisitreening“ ja istungi käigus ta andis kohtule teada oma järeldustest. Kaitsja leiab, et kui

vaadata D. Riaboshapka iseloomustust, siis tõepoolest tema osavõtt ja tulemused

sotsiaalprogrammides on üsna head. Kaitsja toetab D. Riaboshapka vabastamist ja leiab, et kui

kohus määrab tema suhtes rangema kontrolli, siis on lootust, et kaitsealune saab oma

probleemidega hakkama ja ei riku edaspidiselt seadust.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1-19-6781

7. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära süüdimõistetu,

leiab, et D. Riaboshapkat ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.

8. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi,

mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vabastamise korral määratakse vastavalt KarS § 76 lg-le 5 isikule katseaeg, mille ajaks

allutatakse süüdlane KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile.

9. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist süüdimõistetu

subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi

ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11). See aga ei tähenda, et

isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.

10. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese

edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle

kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud

individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi

tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate

tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Samas on selgitatud, et igal juhul hinnatakse

isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm 3-1-

1-12-17 p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või

tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava

teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne

alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud

enne selle lõpptähtaja möödumist.

Isiku käitumine vangistuses

11. Vangla iseloomustusest nähtub, et D. Riaboshapkale on koostatud individuaalne

täitmiskava, millest tulenevalt läbis ta ajavahemikul 09.06.2020 kuni 29.06.2020

sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Isik läbis programmi täies mahus. Programmi alguses

otsustamise faasis. On motiveeritud oma tarvitamisharjumustega tegelema. Isik saab aru

probleemide ja alkoholi tarvitamise vahelisest seosest. Oskab välja tuua enda kohta käivad

tarvitamise häid ja halbu külgi. Oskab välja tuua mustreid enda tarvitamisharjumustes. Paneb

endale eesmärgiks tarvitamisest hoidumise, parimaks enesekontrollimeetmeks peab vältimist ja

alternatiivset käitumist. Parimaks himuga toimetuleku viisiks peab mõtlemise muutmist.

Sotsiaalset survet ei pea enda jaoks probleemiks. Programmi lõpus otsustamise faasis,

vabaduses liiguks kohe tegutsemise faasi. Jätkutegevustes võiks tegeleda motivatsiooni

säilitamisega. Samuti läbis D. Riaboshapka 2021 jaanuaris „Eluviisitreeningu“ programmi

jätkutegevuse. Vestluse läbiviija tõi välja, et kinnipeetav analüüsib edukalt alkoholi ja tema

õigusrikkumise seost ning on omandanud programmist oskusi alkoholi tarbimise

modereerimiseks. Isik toob edukalt välja sotsiaalse survega toimetuleku meetodid ning

demonstreerib uskumuste ja mõttemuutusi seoses alkoholi tarvitamise ning tema

õigusrikkumisega. Isik saab aru muutuste ringist ning leiab, et on otsuse faasis ning leiab, et ei

soovi vabanedes alkoholi tarvitada. Himuga toimetulekuviisidest kasutaks isik kõrvaltegevuse

otsimist, toob välja realistlikke tegevusi ning demonstreerib õiguskuulekaid hoiakuid ja

mõttemustreid. Motivatsiooni tõsteti läbi peegelduste ja kiituste. Isik ise hindas enda

motivatsiooni suureks. Isik on omandanud teadmised programmist. 2020. aastal läbis vestlused

impulsiivsusest, teistega arvestavast elustiilist ja probleemide lahendamise oskusest. Vestluste

läbiviija sõnul tunnistab isik täielikult süüd ning kahetseb oma tegu. On oma tegu palju

analüüsinud ning jõudnud selle üle järele mõelda. Oskab välja tuua õigusrikkumiseni viinud

1-19-6781

põhjused, samas ei õigusta oma teguviisi. On saanud aru joobes juhtimise võimalikest tõsistest

tagajärgedest nii endale kui ka teistele, saab nüüd aru, miks tegu on ohtlik ühiskonnale. Oskab

välja tuua viise, kuidas edaspidi selliseid olukordi vältida ning mida saab ette võtta, et ei peaks

ise joobes olekus rooli minema. Omab tugevat motivatsiooni edaspidi õigusrikkumistest

hoidumiseks, saab aru seaduse järgimise ja selle mittejärgimise puhul karistamise vajalikkusest.

Ei väljenda kuidagi kriminaalseid hoiakuid. Isik toob välja ka alkoholi tarvitamise vähendamise

vajaduse ning selle, et probleem tuleb esile pigem siis, kui on juba purju jäänud, veidi vindisena

ei ole nõus rooli istuma. Seega probleemi lahendamiseks parim viis on hoiduda alkoholi

tarvitamisest. Kuidas seda teha, sellest on räägitud juba sotsiaalprogrammis Eluviisitreening.

Isik on ennast põhjalikult analüüsinud ning oskab välja tuua kindlad käitumisviisid tulevikuks

sarnaste olukordade korral.

Isik on töötanud vanglas xxx. Alates 28.05.2020 töötab kinnipeetav AS E V . Kinnipeetav

eemaldati ajutiselt töölt seoses distsiplinaarrikkumisega. Käesolevalt töötab kinnipeetav xxx

edasi. Ise on tööga väga rahul, kuna tunneb seda tööd. Samuti on tööandjad isiku tööga rahul.

12. Vangla iseloomustusest nähtub, et D. Riaboshapka on 5 distsiplinaarkaristust. Kohus tutvus

D. Riaboshapka isikliku toimikuga ja seal sisalduvate distsiplinaarkaristuste materjalidega.

11.09.2020 (18.08.2020 intsident) karistati D. Riaboshapkat distsiplinaarkorras noomitusega

Viru Vangla kodukorra p 1.12.5 rikkumise eest. 11.11.2020 (12.10.2020 intsident) karistati D.

Riaboshapkat distsiplinaarkorras noomitusega Viru Vangla kodukorra p 17.2 rikkumise eest.

16.02.2021 (19.01.2021 intsident) karistati teda distsiplinaarkorras noomitusega Viru Vangla

kodukorra p 1.12.8 rikkumise eest. 16.02.2021 (04.02.2021 intsident) karistati teda

distsiplinaarkorras noomitusega Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 rikkumise eest. 16.02.2021

(04.02.2021 intsident) karistati teda distsiplinaarkorras noomitusega vangistusseaduse § 67 p 1

rikkumise eest. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu

õiguspärane käitumine (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas ei ole see tingimus

kuidagi täidetud, kuivõrd D. Riaboshapka käitumine ei ole vanglas olnud õiguskuulekusele

orienteeritud. Kohtu hinnangul annavad eelnimetatud erinevasisulised distsiplinaarkaristused

aluse järeldada, et D. Riaboshapkal esineb raskusi kehtestatud korrast kinnipidamisega.

Asjaolu, et D. Riaboshapka ei suuda juba kontrollitud tingimustes kuidagi reegleid järgida, ei

veena kohut selles, et ta suudab seda teha vabaduses olles.

Isiku elutingimused

13. Vangla iseloomustusest tulenevalt vangistust elas D. Riaboshapka üksinda xxx aadressil

xxx. Ostis korteri ning tegi seal remonti. Enda sõnul on korteris kõik olemas, probleeme

elukohaga ei ole. Isik on lapsena elanud Eestis, tema isa oli xxx. Oli umbes 2-3aastane kui ema

ja isaga Eestisse kolis. Käis Eestis lasteaias ning koolis. Peale seda kolisid nad Ukrainasse

(2003) ning isik tuli Eestisse tagasi 2014. aastal kui algas sõda Ukrainas. Vanemad tulid ka

Eestisse järgi. Enda sõnul meeldib Eestis, sooviks taotleda Eesti kodakondsust. Vabanedes

soovib elama minna üksinda varasemale aadressile. Kriminaalhooldaja on välja toonud, et

tegemist on 2-toalise kõigi mugavustega korteriga, kus on kõik eluks vajalik olemas. Korter

kuulub e-kinnistusraamatu andmetel kinnipeetavale. Korter seisab isiku vangistuse ajal tühjana.

Võlgnevusi korteri eest on üle 1000 euro, kinnipeetav oli sõlminud kokkuleppe korteriühistuga,

et kui vabaneb vanglast, siis hakkab koheselt võlgnevust likvideerima. Kinnipeetav ise on

teadlik võlgadest, teavitas enne vangistust ühistut, et selline olukord tekib, kuna vangistuses ei

ole tal võimalik kommunaalarveid maksta. Isik on positiivselt meelestatud võlgnevuste

maksmise osas. Toob välja, et vabanedes on tal töökoht olemas ning võlgade tasumisel

probleeme ei teki. Kavatseb võlgnevusega tegeleda esimesel võimalusel. Kinnipeetava isa S R

on nõus vabanemise korral tagama D. Riaboshapkale vajaliku sh materiaalse toetuse.

Kinnipeetaval on olemas tähtajaline elamisluba.

1-19-6781

14. D. Riaboshapkal on xxx, enda sõnul lõpetas selle R K (1980-1991). Puuduvad andmed

käitumis- või õpiraskuste kohta koolis. Alustas õpinguid ka M xxx, kuid jättis pooleli. Õppis

ühe aasta. Toob välja, et oli noor ja ei mõelnud. Kahetseb enda sõnul, et kooli pooleli jättis.

Eesti Hariduse Infosüsteemis andmed puuduvad. Eesti keele tasemeks on hinnatud A2. Tuleb

eesti keeles vestlemisel väga hästi toime. Soovib õppida keelt, sooviks Eesti kodakondsust

taotleda. Alates 08.07.2020 õpib riigikeeleõppes B1 tasemel. On motiveeritud õppima.

Enesetäiendamisse suhtub positiivselt, peab seda tähtsaks. Soovib osaleda lühiajalistel

kursustel.

15. Majandusliku toimetuleku osas nähtub iseloomustusest, et D. Riaboshapka on töötamise

registri andmetel töötanud perioodil 01.06.2012-01.07.2014 firmas R OÜ, tööleping lõppes

tähtaja möödumisel. Perioodil 17.07.2014-17.09.2014 töötas firmas AS H E , tööleping lõpetati

tööandja poolt erakorraliselt, kuna isik viibis tööl joobeseisundis. Vahetult enne vangistust

töötas J -W xxx (alates 28.10.2014). Käesolevalt on teenistussuhe peatatud. Enda sõnul meeldis

enam, et ettevõte pakkus transporti tööle ja töölt koju. Ettevõte on kinnitanud, et tööleping

peatati alates 28.10.2019 ühisel kokkuleppel. On töötanud suurema osa oma elust ka

lihalõikajana- nii Ukrainas kui ka Eestis. Lisaks on töötanud noorena lühikest aega Soomes- tõi

välja, et soovis palju raha teenida, kuid talle ei sobinud see töö. Isik on töötanud vanglas xxx.

Alates 28.05.2020 töötab kinnipeetav AS E V xxx. Kinnipeetav eemaldati ajutiselt töölt seoses

distsiplinaarrikkumisega. Käesolevalt töötab kinnipeetav xxx edasi. Ise on tööga väga rahul,

kuna tunneb seda tööd. Samuti on tööandjad isiku tööga rahul. Vangistuses on kinnipeetaval

olnud enda sissetulek. Vahel on kinnipeetavat toetatud tuttavate poolt. Vabanemise korral asuks

isik uuesti tööle vanale töökohale- J W . J W E AS personaliosakonna assistent N P on

kinnitanud kriminaalhooldajale telefonivestlusel, et kinnipeetava vabanemise korral tagatakse

talle tootmistöölise töökoht ning kinnipeetav saab tööle asuda täistööajaga. Personalispetsialisti

sõnade kohaselt on kinnipeetav tubli töötaja. Isik toob välja ka, et tal on autolaen, mis vajab

maksmist. Samuti on vangistuse jooksul tekkinud korteri eest kommunaalvõlgnevus (umbes

1000 eurot). Enda sõnul rääkis varem ühistuga, et vanglas oleku ajal ei ole tal võimalik seda

maksta. Enda sõnul sai enne vangistust majanduslikult hakkama, probleeme ei esinenud. Siiski

tarvitas isik periooditi suurtes kogustes alkoholi, mis näitab, et isikul oli aeg-ajalt raskusi tulude

ja kulude tasakaalus hoidmisega, kasutas raha mõtlematult hetkelise heaolu tagamiseks. Ise

ütleb, et tarvitas alkoholi siis kui raha oli, rahapuuduse korral alkoholi ei tarbinud. Isikule

määrati kohtukulud, mille maksis koheselt ise ära. Isik tunnistab, et vangistuse jooksul on

tekkinud mõningad võlgnevused (nt kommunaalvõlg, autolaen), kuid enda sõnul on tal kindel

töö olemas ning nende maksmine ei tekita probleeme. Toob välja, et peab mõned kuud kõvasti

kokku hoidma, käima tööl ning saab majanduslikult järjele. Vangla andmetel on isikul

23.02.2021 seisuga vabanemisfondis 1 609,73 eurot ja nõuded puuduvad.

16. Kokkuvõttes oleks süüdimõistetu elutingimustel vabanemise korral nii positiivseid kui ka

negatiivseid aspekte. D. Riaboshapka puhul võib positiivsena välja tuua, et kinnipeetava

iseloomustuse kohaselt on ta vangistusaja jooksul töötanud ja õpib riigikeelt B1 tasemel. Ka

see, et ta on osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ja erinevatel vestlustel, on

positiivne. Vabanedes on tal olemas kindel elukoht enda korteri näol ja võimalus naasta endisele

töökohale. Samuti on tal olemas isa tugi. D. Riaboshapkal on vabanemisfondis 1 609,73 eurot,

kuid enda sõnul ka kommunaalvõlgnevus summas umbes 1000 eurot ja tasumata autolaen, mis

võivad hakata tema majanduslikku toimetulekut vabaduses negatiivselt mõjutama.

Vabastamise võimalikud tagajärjed

17. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.

1-19-6781

18. Vangla iseloomustuses märgitakse, et D. Riaboshapkat on varasemalt neljal korral

kriminaalkorras karistatud ning vanglakaristust kannab esimest korda. Karistusregistri andmete

kohaselt on süüdimõistetul kaks kehtivat kriminaalkaristust, mistõttu jätab kohus tähelepanuta

Viru Vangla iseloomustuses mainitud varasemad arhiveeritud karistused. Nendel karistustel ei

ole õiguslikku tähendust otsustamaks D. Riaboshapka vangistusest tingimisi ennetähtaega

vabastamise põhjendatuse üle, mida kinnitab Riigikohtu ühemõtteline kohtupraktika selles

küsimuses (Riigikohtu 07.02.2018 otsus kriminaalasjas nr 1-14-10087 p 27-36; lisaks ka

lahendid 3-1-1-70-16 ja 3-1-1-12-17).

19. Kehtivate karistusregistri andmete kohaselt on D. Riaboshapka süüdi mõistetud liiklusalaste

kuritegude eest (Viru Maakohtu 29.08.2019 otsusega nr 1-19-6781 KarS § 424 lg 2 järgi, Viru

Maakohtu 23.08.2016 otsusega nr 1-16-7198 KarS § 424 järgi). Seejuures viimane kuritegu

(juhtis mootorsõidukit joobeseisundis) on pandud toime katseajal.

20. Vangla iseloomustuses tuuakse esile, et D. Riaboshapkat on kahel korral karistatud

alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Isiku kuriteo kavandamise muster kordub ning

käitumine on sarnane varasema käitumisega - järjestikused samalaadsed kuriteod.

Soodusteguriteks on alkoholi liigtarvitamine, puudulik probleemide lahendamise oskus ning

impulsiivsus. Seega on isiku alkoholi tarvitamise ja kuritegeliku käitumise vahel selge

põhjuslik seos. Kinnipeetava sõnul tarvitas ta esimest korda alkoholi peale keskkooli. Samuti

nähtub töötamise registrist, et isiku tööleping on varasemalt (2014. aastal) erakorraliselt üles

öeldud, kuna viibis töö juures joobeseisundis. See näitab, et isikul on olnud probleeme alkoholi

tarvitamisega. Isiku sõnul jõi ta nädal aega enne vanglasse tulekut, ei mäletanud, mida ta joobes

olles tegi või mitte. Ütles, et tahtis vabadust täiel rinnal nautida enne vanglasse tulekut. Isik

tunnistab, et alkohol on talle palju kahju teinud. Enda sõnul võis olla mitu kuud kaine, isu

alkoholi järele ei olnud, siis aga jõi mitu päeva järjest. Toob vestlusel välja, et enamik inimesi

käituvad mõtlematult, rumalasti kui on alkoholi tarvitanud, kaasaarvatud tema ise. Enda sõnul

alkoholi tarvitades vägivaldne ei ole, küll aga on käitunud mõtlematult- nagu ka praegune

kuritegu. Isik on nõus, et alkohol on talle palju kahju toonud ning peab oma alkoholi tarbimist

analüüsima. Ei õigusta oma alkoholi tarvitamist. Isik ei ole viibinud alkoholi võõrutusravil, on

lasknud end kodeerida 2 korda, viimati 2014. aastal. Tunnistab sõltuvust, tarvitab tsüklitena.

Toob välja, et kõik on mõtlemises kinni ning ta on teinud tööd, et muuta enda mõtlemist. Toob

ka välja, et alkoholi tarvitamine on olnud probleem ning see on tema elu väga keeruliseks

muutnud. Leiab, et muutust on vaja nüüd ja kohe. On olnud motiveeritud osalema vangla poolt

pakutavas sotsiaalprogrammis, leiab, et kahju see kindlasti ei tee ning pigem tuleb see talle

kasuks, saab n.ö endale midagi kõrva taha panna. 27.11.2019 karistatud kinnipeetavat

väärteokorras NPALS eest. Isik saabus 28.10.19 Viru Vanglasse karistust kandma ning

tuvastati positiivne tulemus kanepi suhtes. Enda sõnul oli enne vanglasse tulekut mitu päeva

järjest joonud alkoholi ning ta ei teadnud, mida tarvitanud oli. Ütleb, et pole muidu inimene,

kes narkootikume tarvitaks. Ei näe sellel mingisugust mõtet. Meditsiiniosakonnale on öelnud,

et on tarvitanud kanepit kaks korda elus. Viimati 25.10.2019. Tunnistab, et on kunagi noorema

proovinud amfetamiini tõmbas ninna (25 aastat tagasi). Peale seda pole enam amfetamiini

tarvitanud. Süstinud ei ole. Enda sõnul ei näe narkootikumide tarvitamisel mõtet ning näeb

tarvitamises vaid kahjulikkust. Muude kuritarvituste osas probleemkäitumist ei esine.

21. Vangla iseloomustuse kohaselt isik ei ole enda sõnul vägivaldne. Vestlustel heatujuline ning

rahulik. Isiku praegune kuritegu on korduv joobes mootorsõiduki juhtimine. Kuritegu näitab,

et kinnipeetav ei ole suutnud arvestada teiste inimestega, ei ole mõelnud, mida tema tegevus

endaga kaasa võib tuua- nii ühiskonnale kui isikule endale. Isikut on ka varemgi joobes

mootorsõiduki juhtimise eest karistatud ning talle määrati tingimisi vangistus. Isik kordas oma

viga, ei suutnud varasematest kogemustest õppust võtta. Käesolevalt tunnistab kinnipeetav enda

poolt sooritatud tegu, oskab seda analüüsida, kahetseb tehtut. Kinnipeetaval on puudulik

1-19-6781

probleemide lahendamise oskus. Isikul oli tarvis jõuda ühest kohast teise, ei osanud esile

tõusnud probleemi sihipäraselt ning õiguskuulekalt lahendada- otsustas ise rooli minna, kuigi

oli alkoholi tarvitanud. On soovinud vangistuses töötada, õppida, leida tegevust, et aeg

kiiremini läheks. Peale vangistust plaanib J W tagasi tööle minna, maksta autolaenu ning

tekkinud võlgnevusi, hoiduda alkoholist. Isikul on realistlikud pikaajalised eesmärgid,

teadvustab probleemkohtasid ning oskab analüüsida muutumist vajavaid asju. Oskab

analüüsida lähitulevikku ning eesmärke pikemalt.

22. Nii vangla iseloomustusest, vestlusest D. Riaboshapkaga kui ka tema kohtuotsusest ilmneb,

et peamiseks probleemiks, mis muudab D. Riaboshapka kuritegelikult ohtlikuks, on alkoholi

liigtarvitamine, puudulik probleemide lahendamise oskus ning impulsiivsus. Tuleb tähele

panna, et süüdimõistetut on mõlemal kahel juhul kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki

juhtimises joobeseisundis. Isiku puhul, keda on korduvalt karistatud samaliigiliste kuritegude

eest, kes kannab liitkaristust ning kelle eelmine katseaeg luhtus uue kuriteo toimepanemise

rikkumise tõttu, ei saa usaldada vaid tema lubaduste alusel. Arvestades toimepandud

kuritegusid ja suutmatust vanglakorrast kinni pidada, ei saa järeldada D. Riaboshapka hoiakute

ja liikluskäitumise muutumist.

23. Kohtuistungil tõi D. Riaboshapka välja, et soovib edaspidi elada alkoholivaba elu. Kohus

möönab, et ainuüksi alkoholiprobleemi teadvustamine võimaldab järeldust, et D. Riaboshapka

mõttemaailmas võivad olla toimunud muutused, mis aitavad kaasa tema edaspidisele

õiguskuulekusele. Kõrvuti tooduga tuleb aga nentida, et D. Riaboshapka alkoholivaba elu on

piirdunud vaid vangistuses viibitud ajaga. D. Riaboshapka on lasknud end varem korduvalt

kodeerida, ent asjaoludest nähtuvalt on ta naasnud alkoholi tarvitamise juurde. Võttes arvesse

D. Riaboshapka varasemat nö tagasilangust ja katseajal uue kuriteo toimepanemist, siis on

kohus seisukohal, et arutataval juhul ei ole ühe sotsiaalprogrammi („Eluviisitreening“) ja

vestluste läbimisega D. Riaboshapkast lähtuvad alkoholi tarbimisega seotud riskid täielikult

maandatud, mistõttu võib erinevate negatiivsete asjaolude kokkulangemisel realiseeruda uued

kuriteod. Kohtul puudub objektiivne võimalus teha järeldus, et D. Riaboshapka ka suudab

vabaduses olles hoiduda alkoholi tarbimisest. Nagu öeldud, D. Riaboshapka varasem käitumine

seda lihtsalt ei kinnita.

24. Samuti vanglas töötamisest ei saa teha väga kaugeleulatuvaid järeldusi. D. Riaboshapka

töötas ka kuritegude toimepanemise ajal ning kuivõrd teda oodatakse vanale töökohale tagasi,

siis tõestas ennast ilmselt ka hea töötajana. Niisiis pole positiivne suhtumine töösse tekkinud

selle vangistuse kandmisel. Vabanemisjärgsed elutingimused pole samuti teguriks, mis tagaks,

et süüdimõistetu kuriteod ei kordu. Kõik teda vabaduses ootavad hüved – elu- ja töökoht,

lähedase tugi – said talle osaks ka enne vanglakaristust.

25. Kokkuvõttes leiab kohus, arvestades eeltoodud andmeid, et käesoleval juhul ei kaalu

kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud (sobiva elukoha ja töökoha olemasolu,

sotsisaalprogrammi ja erinevate vestluste edukas läbimine kinnipidamisasutuses, lähedase

toetus ja riigikeele omandamine) üles negatiivseid (alkoholi tarvitamise risk, korduv varasem

karistatus, võlgnevused, vangistuse kestel saadud distsiplinaarkaristused), millel kohus

eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude

kogumis. Süüdimõistetu pole proovinud varasemalt kardinaalseid lahendusi leida probleemile,

millest tingituna ta on kuritegusid toime pannud. Korduv alkoholijoobes sõitmine näitab tema

suhtumist ühiskonda. Sõnades on ta motiveeritud käitumist muutma, kuid varasem käitumine

annab selles aluse kahtlemiseks. Kuna isik ei aktsepteeri ühiskonnas kehtivaid reegleid, siis risk

uue ohtliku kuriteo toimepanemiseks on olemas (joobes juhtimine). D. Riaboshapka viimane

kriminaalkorras karistatav käitumine (mh uue kuriteo toimepanemine katseajal) viitab suurele

ohule, et vabaduses olles jätkab ta liiklusalaste kuritegude toimepanemist, millega seab ta ohtu

lisaks endale ka teised kaasliiklejad ning sellise käitumisega võivad kaasneda väga traagilised

1-19-6781

tagajärjed. Seega jäävad maandamata riskid, et D. Riaboshapka võib taas alkoholi tarvitanuna

asuda juhtima mootorsõidukit.

26. Ka märgib kohus, et kuigi nii vangla kui ka prokuratuur on olnud vabastamisega nõus, ei

ole nad esitanud mingeid põhjendusi, mistõttu pole kohtul pole võimalik nende argumentidega

nõustuda või mitte nõustuda, kuna need puuduvad. Seda, et vangla ohuhinnang (antud juhul

märgitud üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 20%) on sisutühi ja

ebausaldusväärne, on põhjendatud juba Tartu Ringkonnakohtu 28.11.2018 määruses.

Riigikohtu kohtumääruses nr 1-09-14104 on nimetatud ammendavalt põhjused, miks sellisele

riskihinnangule ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tugineda ei saa. Nii pole võimalik

kontrollida, missugust metoodikat vangla hinnangu andmiseks kasutas ja missuguseid

asjaolusid ning miks arvesse võttis, selleta aga pole arusaadav, miks väljendub uue kuriteo

toimepanemise risk just sellistes tõenäosuse määrades. Samuti pole kohtul võimalik analüüsida,

kas riskihinnangu koostamisel võeti arvesse kõiki olulisi andmeid.

27. Kohtuistungil osales kinnipeetava D. Riaboshapka kaitsjana määratud korras kaitsja Ilya

Zuev. Kohus rahuldas tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 75,60 eurot. Vastavalt KrMS §

180 lg-le 1 tuleb kõnealune menetluskulu D. Riaboshapkalt välja mõista. Kohus leiab, et D.

Riaboshapkale võib tema piiratud majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse maksta

mainitud summa 1 aasta jooksul alates määruse jõustumisele järgnevast kuust.

28. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu D. Riaboshapka vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Jaanika Kõrgmaa

Kohtunik