2-20-13314/16 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-20-13314

1(4)

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-20-13314

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. märts 2021, Narva kohtumaja

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Aarne Lõhmus

Kohtuasi

A K hagi T K vastu abielu lahutamise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

04. märts 2021

Hagihind

3500 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja:

A K (ik XXX)

Kostja:

T K (ik XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada A K ja T K abielu, sõlmitud 20. juulil 2001 Ida-Virumaa

perekonnaseisuosakonna Narva talituses, abielu akt nr 180.

3. Jätta A K menetluskulud tema enda kanda.

4. Jätta T K menetluskulud tema enda kanda.

5. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

6. Saata kohtuotsus peale jõustumist Narva Linnakantseleisse rahvastikuregistrisse

kande tegemiseks.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul

õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

2-20-13314

2(4)

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja esitas Viru Maakohtule hagi kostja vastu abielu lahutamise nõudes.

Hagiavalduse

kohaselt

registreeriti

poolte

abielu

20. juulil

2001

Ida-Virumaa

perekonnaseisuosakonna Narva talituses. Hageja väitel on poolte vahel abielusuhted lõppenud

alates 2017. aasta mai kuust ning sellest ajast elavad abikaasad eraldi. Abikaasadel on kaks

alaealist last, kes elavad kostja juures, abikaasade ühisvara on jagatud notariaalse kokkuleppe

alusel. Kostja ei nõustu lahutama abielu perekonnaseisuametis. Hageja palub lahutada poolte

abielu. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja abielu lahutamisega ei nõustu. Kostja leiab, et abikaasade suhted on head. Abielu

lahutamisel satub hageja ebaausa naise sõltuvusse ning ka abikaasade ühine vanem poeg on

lahutamise vastu.

Kohus peatas 02. novembri 2020 määrusega tsiviilasja menetluse ning andis pooltele leppimiseks

tähtaja kolm kuud. Kohus uuendas 29. jaanuari 2021 määrusega tsiviilasja menetluse.

Kohtuistungil 04. märtsil 2021 teatasid pooled, et leppimist saavutada ei õnnestunud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb

rahuldada.

Kohus tuvastas, et abielu lahutamise hagi kohtule esitamise ajal oli abikaasad Vene Föderatsiooni

kodanikud, mõlema abikaasa elukoht on Eesti Vabariigis. Kokkulepet abielu lahutamisele

kohalduva õiguse osas poolte vahel ei ole.

Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna-ja

kriminaalasjades artikli 28 lõike 1 kohaselt kohaldatakse abielu lahutamise asjades selle

lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad

olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on

pädevad ka selle lepingupoole asutused. Kohus järeldab, et poolte abielu lahutamisel kohaldub

Vene Föderatsiooni õigus, kuna abikaasad on abielu lahutamise avalduse esitamise ajal Vene

Föderatsiooni kodanikud.

Lähtuvalt rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 2 lg 1, kui välislepingu kohaselt kuulub

kohaldamisele välisriigi õigus, kohaldab kohus seda sellest sõltumata, kas selle kohaldamist

taotletakse või mitte.

Poolte abielu lahutamise osas kohaldub Vene Föderatsiooni perekonnakoodeks (Семейный кодекс

Российской

Федерации)

(edaspidi

VFPKK),

kättesaadav

Internetist

aadressilt:

[http://pravo.gov.ru/proxy/ips/?docbody&nd=102038925].

Lähtuvalt VFPKK § 16 lg 2 võib abielu lahutada ühe abikaasa avalduse alusel.

(Статья 16. Основания для прекращения брака

2. Брак может быть прекращен путем его расторжения по заявлению одного или обоих

2-20-13314

3(4)

супругов).

VFPKK § 18 kohaselt lahutatakse abielu VFPKK §§ 21-23 sätestatud juhtudel kohtus.

(Статья 18. Порядок расторжения брака

Расторжение брака производится в органах записи актов гражданского состояния, а в

случаях, предусмотренных статьями 21 - 23 настоящего Кодекса, в судебном порядке.).

Vastavalt VFPKK § 21 lg 1 abielu lahutamise otsustab kohus, kui üks abikaasadest ei ole abielu

lahutamisega nõus.

(Статья 21. Расторжение брака в судебном порядке

1. Расторжение брака производится в судебном порядке при наличии у супругов общих

несовершеннолетних детей, за исключением случаев, предусмотренных пунктом 2 статьи

19 настоящего Кодекса, или при отсутствии согласия одного из супругов на расторжение

брака.).

Lähtuvalt VFPKK § 22 lg 1 ja lg 2 lahutab kohus abielu, kui kohus tuvastab, et abikaasade edasine

kooselu ja perekonna säilitamine ei ole võimalik. Abielu lahutamise asja arutamisel, kui üks

abikaasadest ei nõustu abielu lahutamisega, võib kohus võtta tarvitusele meetmeid abikaasade

lepitamiseks ning selleks lükata asja arutamine edasi ja määrata abikaasadele lepituse leidmiseks

aeg kuni kolmeks kuuks. Kohus lahutab abielu kui meetmed abikaasade lepitamiseks pole tulemust

andnud ja abikaasad (või üks nendest) jäävad endiselt abielu lahutamise nõude juurde.

(Статья 22. Расторжение брака в судебном порядке при отсутствии согласия одного из

супругов на расторжение брака

1. Расторжение брака в судебном порядке производится, если судом установлено, что

дальнейшая совместная жизнь супругов и сохранение семьи невозможны.

2. При рассмотрении дела о расторжении брака при отсутствии согласия одного из

супругов на расторжение брака суд вправе принять меры к примирению супругов и вправе

отложить разбирательство дела, назначив супругам срок для примирения в пределах трех

месяцев. Расторжение брака производится, если меры по примирению супругов оказались

безрезультатными и супруги (один из них) настаивают на расторжении брака.).

VFPKK § 25 lg 1 ja lg 2 kohaselt abielu lahutamisel kohtus lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumisest.

Abielu lahutamine kohtus tuleb registreerida perekonnaseisutoimingutele riiklikult ettenähtud

korras. Kohus peab saatma abielu lahutamise kohtulahendi ärakirja jõustumisest arvates kolme

päeva jooksul perekonnaseisutoimingute ametile, kus abielu registreeriti. Abikaasad ei saa astuda

uuesti abiellu enne kui saavad oma elukohajärgsest või abielu riiklikult registreerinud

perekonnaseisutoimingute ametist tõendi abielu lahutamise kohta.

(Статья 25. Момент прекращения брака при его расторжении

1. Брак, расторгаемый в органах записи актов гражданского состояния, прекращается со

дня государственной регистрации расторжения брака в книге регистрации актов

гражданского состояния, а при расторжении брака в суде - со дня вступления решения

суда в законную силу.

2. Расторжение брака в суде подлежит государственной регистрации в порядке,

установленном для государственной регистрации актов гражданского состояния. Суд

обязан в течение трех дней со дня вступления в законную силу решения суда о

расторжении брака направить выписку из этого решения суда в орган записи актов

гражданского состояния по месту государственной регистрации заключения брака.

Супруги не вправе вступить в новый брак до получения свидетельства о расторжении

брака в органе записи актов гражданского состояния по месту жительства любого из них

2-20-13314

4(4)

или по месту государственной регистрации заключения брака. (В редакции Федерального

закона от 12.11.2012 № 183-ФЗ)).

Kohus tuvastas, et abielu lahutamise nõue on põhjendatud.

Hageja selgitas kohtuistungil 28. oktoobril 2020, et pooled elavad eraldi elukohtades juba alates

2017. aasta mai kuust, hagejal on suhted teise naisega alates juulist 2020. Hageja leiab, et abielu

taastada ei ole võimalik. Kostja ei nõustunud abielu lahutamisega ja leiab, et abielu saab taastada.

Kohus võttis tarvitusele meetmeid abikaasade lepitamiseks ning lükkas asja arutamise edasi.

Kohus peatas 02. novembri 2020 määrusega tsiviilasja menetluse ning andis pooltele leppimiseks

tähtaja kolm kuud. Kohus juhtis abikaasade tähelepanu, et pooltel on võimalik pöörduda abielu

säilitamiseks perenõustaja poole, et saavutada perelepitust. Kohus uuendas 29. jaanuari 2021

määrusega tsiviilasja menetluse. Kohtuistungil 04. märtsil 2021 teatasid pooled, et leppimist

saavutada ei õnnestunud.

Kohus järeldab, et poolte abielusuhted on lõppenud, abikaasade edasine kooselu ja perekonna

säilitamine ei ole võimalik, meetmed abikaasade lepitamiseks pole tulemust andnud ja hageja ehk

üks abikaasadest nõuab endiselt abielu lahutamist ning seega tuleb poolte abielu lahutada.

Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.

Hagihind

Hagi on esitatud abielu lahutamise nõudes, s.o mittevaralise nõudega hagi. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500

eurot. Hagihind on seega 3500 eurot.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Kohus ei nõua menetluskulude nimekirja, kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda

ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Kohus jättis

menetlusosaliste menetluskulud poolte endi kanda ja seega menetlusosalistele hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Kohtuotsuse saatmine

Vastavalt TsMS § 455 lg 2 saadab kohus kohtuotsuse peale jõustumist Narva Linnakantseleisse

kannete tegemiseks rahvastikuregistrisse.

Digitaalne allkiri

Aarne Lõhmus

Kohtunik