Legislator Case Law & Legislation
2-20-100350/19 AI generated

2-20-100350/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-20-100350/19
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile pooltele Apellatsioonimenetluse kulud jäävad AS-i ÜHISTEENUSED kanda, välja arvatud

Legislator headnote

AI generated

2-20-100350/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile pooltele Apellatsioonimenetluse kulud jäävad AS-i ÜHISTEENUSED kanda, välja arvatud

Keywords

AI generated
parking violation parking fee permit violation parking space replacement fee non-use of a trademark unlawful stay
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

19. märts 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-100350

Tsiviilasi

AS-i ÜHISTEENUSED hagi XX vastu leppetrahvi ja

sissenõudmiskulu väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 4. veebruari 2021 otsus

Tsiviilasja hind

65 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS-i ÜHISTEENUSED apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (apellant): AS ÜHISTEENUSED (registrikood

11052490), lepinguline esindaja Berit Koks

Kostja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Keelduda AS-i ÜHISTEENUSED apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja

tagastada kaebus koos lisadega apellandile käesoleva määruse jõustumisel.

2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile pooltele

käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad AS-i ÜHISTEENUSED kanda, välja arvatud

kaebuselt tasutud riigilõiv, mille apellant võib paluda tagastada.

4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon. Hagimenetluses võib määruskaebuse Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (4)

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 6. jaanuaril 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse XX-lt (kostja) võla saamiseks. Viidatud kohtu 11. märtsi 2020

määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus, sest kostja esitas makseettepanekule vastuväite.

Nõue anti üle Harju Maakohtule (edaspidi: maakohus) menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 2. aprillil 2020 maakohtule hagi kostja vastu 65 euro nõudes. Nõue koosnes

leppetrahvist 35 eurot ja sissenõudmiskulust 30 eurot.

Hageja väitel:

 sõidukile

registreerimisnumbriga

XXXXXX

(edaspidi:

sõiduk)

vormistati

28. augustil 2019 kell 20.06 trahv 35 eurot, sest Narvas aadressil Joala 23c on lubatud

parkida ainult lubade alusel, aga sõidukil vastav luba puudus;

 leppetrahvikviitung asetati sõiduki kojamehe vahele. Maksetähtaeg oli 14 päeva, aga

leppetrahv on tasumata;

 vastavalt Maanteeametist saadud andmetele oli sõiduki vastutav kasutaja või omanik

leppetrahvi vormistamise ajal kostja;

 hageja volitusel tegeles võla sissenõudmisega inkassoettevõte. Pärast inkassomenetluse

ebaõnnestumist tuvastas hageja tasulise päringu alusel liiklusregistrist kostja andmed ja

jätkas ise sissenõudmismenetlust. Sissenõudmiskulu on 30 eurot.

3. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

 kostja pole sõidukit 28. augustil 2019 Narvas Joala 23c parkinud, seega pole ta

kohustust rikkunud. Sõiduki omanik pole alati sõidukijuht;

 hageja viidatud parkimistingimusi korraldav märk ei asu parklasse sisenemise alal ega

ole nähtav. Märk asub parkla taga pimedas nurgas. Samas märgi mõju piirkond on märgi

taga. Samuti puudub parklasse sisenemisel tõkkepuu;

 piisav ei ole leppetrahvi nõude paigutamine kojamehe vahele ja nõudes üksnes sõidu

sõiduki registreerimismärgi näitamine. Leppetrahvi nõude esitaja peab tuvastama

sõidukit juhtinud isiku;

 hageja esitatud fotodest ei ole võimalik aru saada, millal need on tehtud. Osa fotosid on

tehtud 24. oktoobril 2019, st mitu kuud hiljem.

MAAKOHTU OTSUS

4. Maakohus jättis 4. veebruari 2021 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata. Menetlus-

kulud jättis maakohus hageja kanda ja märkis, et kostjal kindlaksmääratavad kulud puuduvad.

Hageja ei saa kostjalt nõuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 158 lg 1

alusel kohustuse täitmist ega VÕS § 113² lg 2 p 1 järgi sissenõudmiskulusid. Hageja ei

tõendanud, et sõiduki kasutaja või omanik parkis 28. augustil 2019 kell 20.06 Narvas, Joala 23c

ees ja sõlmis sellega parkimislepingu. Hageja esitatud fotodelt ega geoportaali väljavõttelt ei

nähtu, kus sõiduk 28. augustil 2019 kell 20.06 parkimist keelava märgi suhtes asus. Hageja

esitatud skeemi, fotode ja geoportaali väljavõtte järgi asuvad nii märk kui ka

parkimiskorralduse tingimused tänava poolt vaadates ehitisest vasakul. Sama ehitise ette saab

sõita vaid paremalt. Seega on märk ja tingimused juhile äärmiselt raskesti nähtavad. Lisaks ei

ole sõiduki kohta tehtud fotodelt võimalik tuvastada, millal need tehti.

Maakohus ei andnud luba otsuse vaidlustamiseks.

3 (4)

APELLATSIOONKAEBUS

5. Hageja esitas maakohtu otsuse peale 8. märtsil 2021 apellatsioonkaebuse, milles palub uue

otsusega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

 maakohus leidis valesti, et sõiduki kohta tehtud fotodelt ei ole võimalik tuvastada, millal

need tehtud on. Fotode failiinfos on nende tegemise kuupäev ja kellaaeg;

 maakohus järeldas ekslikult, et võimalik ei ole määrata sõiduki asukohta märgi suhtes.

Hageja esitatud fotodelt nähtub, et kogu Joala 23c kinnistul oleva hoone esine jääb

liikluskorraldusvahendil märgitud 25 m sisse;

 maakohus järeldas valesti, et parkimiskohale on võimalik sõita ainult paremalt poolt

ning kohale sõites ei ole võimalik märki näha. Fotodelt nähtub, et sissesõit parkimisalale

on hoonest vasakul ja paremalt pole võimalik parkimisalale siseneda, kuna seal

asetsevad teepiirded. Samuti nähtub fotodelt, et liikluskorraldusvahendid on näha

parklasse sissesõidul nii otse kui ka külje pealt parkimisalale vaadates.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)§ 638 lg-ga 1

tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel keelduda.

7. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis

vastab 2 000 eurole. Kuna hageja nõue ei ületa 2000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluse asjaga

TsMS § 405 lg 1 tähenduses.

8. Maakohus ei andud luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Otsuses kaebekorra

märkimine pole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses, vaid seadusest

tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes,

mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS

§ 637 lg-s 2¹ sätestatud alustel (Riigikohtu 8. mai 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-17, p 11

koos selles viidatud varasema praktikaga).

9. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 2¹ järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioon-

kaebust menetlema, v.a juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne,

et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse

normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige

kohtulahendi. Neid aluseid käesolevas asjas ei esine. Vaidlustatud otsus ei ole maakohtu poolt

selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi kohaldamise tagajärg, samuti ei rikkunud maakohus

menetlusõigust ega hinnanud selgelt ebaõigelt tõendeid.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega. Tõendatud pole hageja väide

sõiduki parkimise kohta 28. augustil 2019 kell 20.06 Narvas aadressil Joala 23c. Eelkõige pole

tõendatud sõiduki parkimise aeg. Hagiavalduse lisa nr 2 (dtl 27) kajastab väidetavalt sõiduki

parkimise aega, aga see on pdf-tüüpi fail, mille põhjal ei saa parkimise kuupäeva ega kellaaega

tuvastada. Samuti pole tõendatud, et parklasse sõites saab autojuht parkimistingimustega

tutvuda. Hageja esitatud fotodelt nähtub, et parkimistingimused asuvad parkla tagaküljes (tõend

nr 3, dtl 29) ja parkla sissesõidu juures pole tingimuste kohta silti ega märget, et tegemist on

tasulise parklaga (tõend nr 9, dtl 74). Hageja esitatud skeemi (tõend nr 4, dtl 30) järgi paiknes

sõiduk nii, et selle juurest polnud parkimistingimused nähtavad. Seega järeldas maakohus

õigesti, et kostjal ei tekkinud leppetrahvi maksmise kohustust, kuna pooled ei sõlminud

parkimislepingut.

4 (4)

11. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Maakohus

on õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel jätnud menetluskulud hageja kanda, sest hagi jäi rahuldamata.

12. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud

(v.a riigilõiv, vt järgmine p 13) jätta hageja kanda. Ringkonnakohus keeldub kaebust

menetlusse võtmast ega edasta seda kostjale vastamiseks ja nii ei teki kostjal apellatsiooni-

menetluses kulusid. Järelikult pole vaja kulusid rahaliselt kindlaks määrata.

13. Hagejal on õigus esitada taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel

tagastamiseks pärast käesoleva määruse jõustumist. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele

arveldusarvele lõiv tagastada. TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe

aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud

lahendiga lõppemist.

14. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalsel)