2-20-100350/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedTeatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile pooltele Apellatsioonimenetluse kulud jäävad AS-i ÜHISTEENUSED kanda, välja arvatud
Legislator headnote
AI generated2-20-100350/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile pooltele Apellatsioonimenetluse kulud jäävad AS-i ÜHISTEENUSED kanda, välja arvatud
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
19. märts 2021, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-100350
Tsiviilasi
AS-i ÜHISTEENUSED hagi XX vastu leppetrahvi ja
sissenõudmiskulu väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 4. veebruari 2021 otsus
Tsiviilasja hind
65 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i ÜHISTEENUSED apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja (apellant): AS ÜHISTEENUSED (registrikood
11052490), lepinguline esindaja Berit Koks
Kostja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetlustoiming
Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine
RESOLUTSIOON
1. Keelduda AS-i ÜHISTEENUSED apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja
tagastada kaebus koos lisadega apellandile käesoleva määruse jõustumisel.
2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile pooltele
käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.
3. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad AS-i ÜHISTEENUSED kanda, välja arvatud
kaebuselt tasutud riigilõiv, mille apellant võib paluda tagastada.
4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud rahaliselt kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule
15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda
kautsjon. Hagimenetluses võib määruskaebuse Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi
vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja
kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2 (4)
NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 6. jaanuaril 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu
kiirmenetluse avalduse XX-lt (kostja) võla saamiseks. Viidatud kohtu 11. märtsi 2020
määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus, sest kostja esitas makseettepanekule vastuväite.
Nõue anti üle Harju Maakohtule (edaspidi: maakohus) menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. Hageja esitas 2. aprillil 2020 maakohtule hagi kostja vastu 65 euro nõudes. Nõue koosnes
leppetrahvist 35 eurot ja sissenõudmiskulust 30 eurot.
Hageja väitel:
sõidukile
registreerimisnumbriga
XXXXXX
(edaspidi:
sõiduk)
vormistati
28. augustil 2019 kell 20.06 trahv 35 eurot, sest Narvas aadressil Joala 23c on lubatud
parkida ainult lubade alusel, aga sõidukil vastav luba puudus;
leppetrahvikviitung asetati sõiduki kojamehe vahele. Maksetähtaeg oli 14 päeva, aga
leppetrahv on tasumata;
vastavalt Maanteeametist saadud andmetele oli sõiduki vastutav kasutaja või omanik
leppetrahvi vormistamise ajal kostja;
hageja volitusel tegeles võla sissenõudmisega inkassoettevõte. Pärast inkassomenetluse
ebaõnnestumist tuvastas hageja tasulise päringu alusel liiklusregistrist kostja andmed ja
jätkas ise sissenõudmismenetlust. Sissenõudmiskulu on 30 eurot.
3. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:
kostja pole sõidukit 28. augustil 2019 Narvas Joala 23c parkinud, seega pole ta
kohustust rikkunud. Sõiduki omanik pole alati sõidukijuht;
hageja viidatud parkimistingimusi korraldav märk ei asu parklasse sisenemise alal ega
ole nähtav. Märk asub parkla taga pimedas nurgas. Samas märgi mõju piirkond on märgi
taga. Samuti puudub parklasse sisenemisel tõkkepuu;
piisav ei ole leppetrahvi nõude paigutamine kojamehe vahele ja nõudes üksnes sõidu
sõiduki registreerimismärgi näitamine. Leppetrahvi nõude esitaja peab tuvastama
sõidukit juhtinud isiku;
hageja esitatud fotodest ei ole võimalik aru saada, millal need on tehtud. Osa fotosid on
tehtud 24. oktoobril 2019, st mitu kuud hiljem.
MAAKOHTU OTSUS
4. Maakohus jättis 4. veebruari 2021 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata. Menetlus-
kulud jättis maakohus hageja kanda ja märkis, et kostjal kindlaksmääratavad kulud puuduvad.
Hageja ei saa kostjalt nõuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 158 lg 1
alusel kohustuse täitmist ega VÕS § 113² lg 2 p 1 järgi sissenõudmiskulusid. Hageja ei
tõendanud, et sõiduki kasutaja või omanik parkis 28. augustil 2019 kell 20.06 Narvas, Joala 23c
ees ja sõlmis sellega parkimislepingu. Hageja esitatud fotodelt ega geoportaali väljavõttelt ei
nähtu, kus sõiduk 28. augustil 2019 kell 20.06 parkimist keelava märgi suhtes asus. Hageja
esitatud skeemi, fotode ja geoportaali väljavõtte järgi asuvad nii märk kui ka
parkimiskorralduse tingimused tänava poolt vaadates ehitisest vasakul. Sama ehitise ette saab
sõita vaid paremalt. Seega on märk ja tingimused juhile äärmiselt raskesti nähtavad. Lisaks ei
ole sõiduki kohta tehtud fotodelt võimalik tuvastada, millal need tehti.
Maakohus ei andnud luba otsuse vaidlustamiseks.
3 (4)
APELLATSIOONKAEBUS
5. Hageja esitas maakohtu otsuse peale 8. märtsil 2021 apellatsioonkaebuse, milles palub uue
otsusega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:
maakohus leidis valesti, et sõiduki kohta tehtud fotodelt ei ole võimalik tuvastada, millal
need tehtud on. Fotode failiinfos on nende tegemise kuupäev ja kellaaeg;
maakohus järeldas ekslikult, et võimalik ei ole määrata sõiduki asukohta märgi suhtes.
Hageja esitatud fotodelt nähtub, et kogu Joala 23c kinnistul oleva hoone esine jääb
liikluskorraldusvahendil märgitud 25 m sisse;
maakohus järeldas valesti, et parkimiskohale on võimalik sõita ainult paremalt poolt
ning kohale sõites ei ole võimalik märki näha. Fotodelt nähtub, et sissesõit parkimisalale
on hoonest vasakul ja paremalt pole võimalik parkimisalale siseneda, kuna seal
asetsevad teepiirded. Samuti nähtub fotodelt, et liikluskorraldusvahendid on näha
parklasse sissesõidul nii otse kui ka külje pealt parkimisalale vaadates.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)§ 638 lg-ga 1
tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel keelduda.
7. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise
kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi
menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis
vastab 2 000 eurole. Kuna hageja nõue ei ületa 2000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluse asjaga
TsMS § 405 lg 1 tähenduses.
8. Maakohus ei andud luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Otsuses kaebekorra
märkimine pole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses, vaid seadusest
tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes,
mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS
§ 637 lg-s 2¹ sätestatud alustel (Riigikohtu 8. mai 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-17, p 11
koos selles viidatud varasema praktikaga).
9. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 2¹ järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioon-
kaebust menetlema, v.a juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne,
et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse
normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige
kohtulahendi. Neid aluseid käesolevas asjas ei esine. Vaidlustatud otsus ei ole maakohtu poolt
selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi kohaldamise tagajärg, samuti ei rikkunud maakohus
menetlusõigust ega hinnanud selgelt ebaõigelt tõendeid.
10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega. Tõendatud pole hageja väide
sõiduki parkimise kohta 28. augustil 2019 kell 20.06 Narvas aadressil Joala 23c. Eelkõige pole
tõendatud sõiduki parkimise aeg. Hagiavalduse lisa nr 2 (dtl 27) kajastab väidetavalt sõiduki
parkimise aega, aga see on pdf-tüüpi fail, mille põhjal ei saa parkimise kuupäeva ega kellaaega
tuvastada. Samuti pole tõendatud, et parklasse sõites saab autojuht parkimistingimustega
tutvuda. Hageja esitatud fotodelt nähtub, et parkimistingimused asuvad parkla tagaküljes (tõend
nr 3, dtl 29) ja parkla sissesõidu juures pole tingimuste kohta silti ega märget, et tegemist on
tasulise parklaga (tõend nr 9, dtl 74). Hageja esitatud skeemi (tõend nr 4, dtl 30) järgi paiknes
sõiduk nii, et selle juurest polnud parkimistingimused nähtavad. Seega järeldas maakohus
õigesti, et kostjal ei tekkinud leppetrahvi maksmise kohustust, kuna pooled ei sõlminud
parkimislepingut.
4 (4)
11. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Maakohus
on õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel jätnud menetluskulud hageja kanda, sest hagi jäi rahuldamata.
12. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus
keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud
(v.a riigilõiv, vt järgmine p 13) jätta hageja kanda. Ringkonnakohus keeldub kaebust
menetlusse võtmast ega edasta seda kostjale vastamiseks ja nii ei teki kostjal apellatsiooni-
menetluses kulusid. Järelikult pole vaja kulusid rahaliselt kindlaks määrata.
13. Hagejal on õigus esitada taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel
tagastamiseks pärast käesoleva määruse jõustumist. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele
arveldusarvele lõiv tagastada. TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe
aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud
lahendiga lõppemist.
14. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.
(allkirjastatud digitaalsel)