2-19-3527/110 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.03.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-3527

Kohtuasi

TrioNordik OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Andres

Tootsmani hagi solidaarselt X, C, Y ja W vastu kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.06.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X ja C apellatsioonkaebus ja W apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

232 600 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(vastustaja):

TrioNordik

OÜ

(pankrotis,

registrikood 12316323) pankrotihaldur Andres Tootsman,

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Anton Sigal ja

Liis Könn

Kostja I (apellant I): X (isikukood XXXXXXXXXX)

Kostja II (apellant II): C (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostjate I ja II lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei

Ratnikov

Kostja

IV

(apellant

IV):

W

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Denis Polman

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 30.06.2020 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebused

rahuldamata.

2. Hageja maakohtu menetluskulud jätta solidaarselt kostjate X, C, Y ja W kanda ning

ringkonnakohtu menetluskulud solidaarselt kostjate X, C ja W kanda. Kostjate

menetluskukud jäävad nende endi kanda.

2-19-3527

3. Mõista X-lt ja C-lt solidaarselt riigituludesse välja 1050 eurot apellatsioonkaebuse

esitamisel tasumata riigilõiv. Mõista W-lt riigituludesse välja 525 eurot

apellatsioonkaebuse esitamisel tasumata riigilõiv. Menetluskulude tasumiseks

vajalikud pangarekvisiidid ja viitenumber on kättesaadavad otsusele lisatud

makseinfos.

4. Selgitada, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik

peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, nõude tasumisega

viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg-d 5 ja 9).

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. TrioNordik OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Andres Tootsman (hageja) esitas 06.03.2019

Harju Maakohtule hagi X (kostja I), C (kostja II), Y (kostja III) ja W (kostja IV) vastu,

milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista 232 600 eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt põhjustasid kostjad hagejale kahju 08.03.2016 sõlmitud

kinnisvara ostu-müügitehinguga TrioNordik OÜ (võlgnik) ja OÜ Active Green vahel.

Lepingu p 3.1 kinnituse kohaselt tasus OÜ Active Green võlgnikule enne lepingu

sõlmimist 232 600 eurot. Pankrotihaldur on tutvunud võlgniku arvelduskonto

väljavõttega ja muude raamatupidamise dokumentidega ning tuvastas, et tegelikult

eelpool nimetatud summat ettemaksuna tasutud ei ole. Oluline on märkida, et Active

Green OÜ asutati mõni kalendrikuu enne eespool märgitud tehingut, st 15.12.2015 ning

tehingu tegemise ajal oli tegemist nn tühja juriidilise kehaga.

3. Kostjad I ja II olid tehingu ajal Active Green OÜ juhatuse liikmed. Kostja III oli

võlgniku juhatuse liige. Kostja IV on isik, kes omas kostja III ja võlgniku üle mõju ja

mõjutas kostjat III tehingut tegema.

4. Tehing on osa skeemist, millega kostjad ja nendega seotud isikud viisid vara välja

MiniCredit AS-st (pankrotis). Viimase kontolt kanti otse TrioNordik OÜ kontole ja

viimase kohustuste täitmiseks kolmandatele isikutele aastatel 2012-2016 kokku 525 740

eurot, millest MiniCredit AS-le (pankrotis) kanti tagas vaid 109 000 eurot. TrioNordik

2-19-3527

OÜ-le (pankrotis) kantud raha ja varad viidi Active Green OÜ ja teistesse kostjaga IV

seotud ühingutesse sealhulgas vaidlusaluse tehingu abil.

5. Käesoleva nõude aluseks kostjate I ja II suhtes on VÕS (võlaõigusseadus) § 1045 lg 1

p 8. Riigikohus on selgitanud et ühe ühingu juhatuse liikmed võivad vastutada teise

ühingu ees deliktiõiguse alusel (RKKKo nr 3-1-1-64-15, RKTKm nr 3-2-1-90-07,

RKTKo nr 2-16-4918). Kostjad I ja II kinnitasid notaris eksitavalt raha võlgnikule

maksmist, kuigi ei olnud seda tegelikult maksnud. Võlgnikul tekkis kahju, kuna raha jäi

saamata.

6. Nõude aluseks kostja III osas on äriseadustiku (ÄS) § 1671 lg 1, mille järgi oma mõju

osaühingule ära kasutades juhatuse liiget osaühingu kahjuks tegutsema mõjutanud isik

peab hüvitama osaühingule sellega tekitatud kahju. Sätte kohaldamiseks peab esinema

objektiivne teokoosseis, mis seisneb järgmises: a) mõjutajal on oluline mõju osaühingu

üle; b) mõjutaja kasutab eelnimetatud olulist mõju ära tahtlikult ja eesmärgiga mõjutada

osaühingu juhtorgani liiget tegutsema osaühingut kahjustavalt; c) juhtorgani liige rikub

mõjutamise tulemusel oma kohustusi; d) osaühingule tekib mõjutamise ja sellest

tuleneva juhtorgani liikme kohustuse rikkumise tõttu kahju. Teo subjektiivne külg peab

sisaldama mõjutaja otsest tahtlust mõjutada juhtorgani liiget ühingule kahjulikult

käituma, st et mõjutaja tegutseb osaühingu kahjustamise eesmärgil (RKTKo nr 2-16-

4918, p 31).

7. Nõue kostja IV vastu on esitatud põhjusel, et kostja IV mõjutas võlgniku juhatuse liiget

Y juhatuse liikme kohustusi eelpool kirjeldatud ostumüügi tehingu ja suurema skeemi

raames rikkuma ning rikkumine tõi kaasa kahju (232 600 eurot). Kostjal IV oli selge

mõju võlgniku ja kostja III üle. Seda kinnitab järgnev: a) ühingu pangakaart oli kostja

III kinnitusel kostja IV käes ning ta kasutas seda restoranides ja luksusbrändide

poodides; b) ühingu maja (vaidlusaluse tehingu objekt) oli kostja III ütluste kohaselt

kostja IV ja tema abikaasa elukoht; c) ühingu kontolt tasuti kostja IV ja tema pere reiside

eest; d) kostja III on meedias avaldatu kohaselt kostja IV variisik; e) kostja III tihedat

seotust kostjaga IV kinnitab asjaolu, et kostja III määrati kostja IV pankrotimenetluses

tema usaldusisikuks.

8. Lisaks kinnitavad tehingu asjaolud kostja IV mõju kasutamist kahjuliku tehingu

tegemiseks. Active Green OÜ juhatuse liige kostja I on kostja IV ema, kes tehingu

tegemise ajal oli 71. aastane. Seega ilmselgelt oli kostja I oluliste majandusotsuste

tegemisel oma poja mõju all. Kostja IV oli läbi oma ema kasusaaja, mistõttu oli kostjal

IV huvi Active Green OÜ-d soodustada. Sellistel asjaoludel on usutav, et tehing tehti

just kostja IV korraldusel. Juhatuse liige rikkus tehingut tehes oma kohustusi ühingu

ees ja ostu-müügi tehinguga tekkis ühingul seeläbi kahju (objektiivne teo koosseis on

olemas). Subjektiivne tahtlus on kirjeldatud asjaoludel samuti usutav.

9. Hageja ei nõustu kostjate I ja II väitega, et raha tasumist tõendab 08.03.2016 kinnistu

müügileping või selle p-s 3.1 sisalduv kinnitus ostuhinnast 232 600 eurot maksmise

kohta. Kontokaart või muud raamatupidamise dokumendid ei tõenda samuti raha

maksmist.

Kostjate vastuväited

10. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

11. Kostjad I ja II leidsid, et saamata jäänud müügihinda saab nõuda isikult kes jättis selle

tasumata, st Active Green OÜ-lt, mitte kostjatelt. Kahju hüvitamise nõude kostjate vastu

oleks hageja pidanud esitama kriminaalmenetluse raames. Kostjad ei nõustu hageja

väidetega, et on võimalik äriühingu juhtorganite liikmete vastutus ka kolmandate

isikute ees VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi. Kostjad I ja II saavad vastutada ainult ühingu

(Active Green OÜ) enda ees või selle ühingu võlausaldajate ees.

2-19-3527

12. Raha summas 232 600 eurot tasumine on tõendatud: 1) 08.03.2016 kinnistu notariaalne

müügileping, mis sisaldas vaidlusaluse raha üleandmise kinnituse, 2) võlgniku kassa

kontokaart, 3) kassa sissetuleku order vaidlusaluse raha üleandmise kohta, 4) Y vastused

hageja küsimustele võlgniku pankrotimenetluses, milles kinnitatakse raha kättesaamist,

5) Active Green OÜ 2016, 2017 ja 2018. majandusaasta aruanded, milles on kajastatud

nii vaidlusaluse raha laenamine, kui ka kinnistu omandamine ja edasi võõrandamine.

Maakohtu otsus ja põhjendused

13. Harju Maakohtu 30.06.2020 otsusega rahuldati hagi osaliselt ning mõistati kostjatelt I,

II ja IV solidaarselt hageja kasuks välja 232 600 eurot. Maakohus jättis hagi kostja III

osas läbi vaatamata. Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kõigi kostjate kanda.

14. Kuivõrd 17.02.2020 kuulutati välja Y pankrot, siis jätis kohus hagi Y suhtes läbi

vaatamata (PankrS § 43 lg 2).

15. Kohus ei nõustu, et tekitatud kahju on võimalik sisse nõuda ainult Active Green OÜ-lt

ja kostjate vastu

saab esitada hagi

üksnes kuriteoga tekitatud kahjuna

kriminaalmenetluse raames. VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi on deliktiõiguslik kahju

hüvitamise nõue kostjate vastu lubatud ja kooskõlas senise kohtupraktikaga (vt RKKKo

nr 3-1-1-64-15, p 53; RKTKm nr 3-2-1-90-07, p 13). Ühe ühingu juhatuse liikmed

võivad vastutada teise ühingu ees deliktiõiguse alusel.

16. Võlgniku pankrotihaldur on tuvastanud, et vaidlusalust rahasummat 232 600 eurot

võlgnikule tasutud ei ole. Kostjad I ja II kinnitasid notaris 232 600 euro tasumist, kuigi

ei olnud seda tegelikult tasunud. Võlgnikul tekkis näilisest kinnitusest varaline kahju.

Kinnituse andmisega oli tegemist kostjate poolt tahtliku, teadliku, ettekavatsetud ja

kooskõlastatud käitumisega. Kostjate I ja II puhul on tegemist tahtliku heade kommete

vastase käitumisega, millega on võlgnikule tekitatud kahju ja kostjad peavad tekitatud

kahju võlgnikule hüvitama.

17. Maakohus viitas ÄS § 167 lg-le 1 ja Riigikohtu lahendile nr 2-16-4918 (p 31) ning

märkis, et kostja IV puhul oli tegemist võlgniku ja kostja III mõjutamisega. Kostja IV

mõjutas võlgniku juhatuse liiget Y rikkuma ,juhatuse liikme kohustusi 08.03.2016

kinnistu ostu-müügitehingu raames. See rikkumine tõi kaasa võlgnikule kahju 232 600

eurot, samuti mõjutas võlgnikuga seonduvaid mitmeid muid tehinguid perioodil 2012-

2016. Kostjad ja nendega seotud isikud viisid vara välja MiniCredit AS-st (pankrotis).

Võlgnikule kantud rahalised vahendid ja vara liikusid edasi Active Green OÜ-le ja

teistele kostjaga IV seotud ühingutele. Lisaks oli võlgniku pangakaart kostja III

kinnitusel kostja IV käes (kd I, tl 21-22), kes kasutas seda kaarti korduvalt tasumisel

mitmetes restoranides ja poodides ( kd I, tl 23); 08.03.2016 tehingu objektiks olev elamu

aadressil Kasemetsa 7 oli kostja III ütluste kohaselt kostja IV ja tema abikaasa kasutuses

(kd I, tl 24, 29); võlgniku kontolt tasuti kostja IV ja tema pere reise Monacosse,

Londonisse, Nicesse (kd I, tl 23). Lisaks on meedias avaldatu kohaselt kostja III kostja

IV nn variisikuks ja viimase pankrotimenetluses ka usaldusisikuks (I kd, tl 30). Seega

on tõendatud kostja III tugev seotus kostjaga IV ning tuvastatud kostja IV selge mõju

võlgniku ja kostja III üle.

18. Hageja poolt esiletoodud väited ja tõendeid kogumis hinnates saab lugeda tuvastatuks

ja tõendatuks kostja IV mõju kostjate I ja II üle.

19. Kostja I on kostja IV ema, seega tema lähikondne. 08.03.2016 tehingu ajal oli kostja I

71. aastane, kelle olulisi majanduslike otsuste tegemist suunas ja mõjutas kostja IV.

Kostja IV on läbi kostja I ka Active Green OÜ kasusaaja, mistõttu esines kostjal IV

selge huvi Active Green OÜ-d võimalusel soodustada.

20. Kostja II on kostjast IV majanduslikult sõltuv. Kostja II korteri üüri tasus kostja IV.

Kui kostja IV tasumise lõpetas, jäi kostja II võlgu korteri üüri eest. Korteri üüri tasuti

2-19-3527

võlgniku kontolt, mis oli kostja IV kontrolli all (kd I, tl 96 jj). Kostja II tegeles internetis

kostja IV ülesandel viimase kohta avaldatud artiklite kustutamisega (kd I, tl 98).

Võlgnik on ostnud kostjale II aastatel 2014-2016 reise, lennupileteid vähemalt üheksal

korral, kokku summas 4000 euro eest ( kd I, tl 102 jj, 108 jj). Mõnel korral reisisid

kostjad II ja IV ka koos. Kostja II on ka täna kostjaga IV seotud ühingute juhatuses, mis

kinnitab, et ta on endiselt kostja IV mõju all (kd I, tl 101). Kostja IV pankroti tõttu on

mitmed tema ühingud tema abikaasa V nimel (AS Valtu Vein, AS Tallinna

Karastusjoogid, AS Viru Joogid, TB Holding OÜ). Nimetatud ühingutega on seotud ka

kostja II (I kd, tl 101).

21. Kostjad põhjustasid ühiselt võlgniku maksejõuetuse. Kostjad, eelkõige kostja IV on

kostja III abil kulutanud ära kogu võlgniku raha. Tehtud kulutused on nähtavad võlgniku

kontolt (hagi p 7 ja 5; I kd, tl 2 ja 96). Kostjad ei ole pankrotimenetluse käigus suutnud

pankrotihaldurile esitada ühtegi tõendit ega selgitust selle kohta, et tehtud kulutused

oleksid seotud võlgniku majandustegevusega.

22. Kostjate poolt esitatud tõendite pinnalt ei saa asuda seisukohale, et 232 600 eurot on

tegelikkuses võlgnikule tasutud.

23. Müügilepingus avaldatud kinnitus ei tõenda automaatselt raha tasumist (RKTKo nr 3-

2-1-162-13, p 37-38), tegemist on ebaõige kinnitusega. Müügihinna tasumine ei ole

tõsikindlalt tõendatud ega tsiviilasja raames esitatud asjaoludel eluliselt usutav. Kassa

sissetuleku order, kontokaart või muud raamatupidamise dokumendid ei tõenda raha

maksmist.

24. 08.03.2016

võlgniku

kassa

sissetuleku

order

on

väidetavalt

allkirjastatud

pearaamatupidaja poolt, kelle nime ei ole kassaorderile märgitud. Y 08.02.2019

selgituste (kd II, tl 117) kohaselt ei olnud võlgnikul raamatupidajat. Seega on

kassaorderil kas ebaõiged andmed või on kassaorderi koostanud ja allkirjastanud

tuvastamata isik. Mõlemal juhul ei ole tegemist usaldusväärse ega asjakohase tõendiga.

25. Active Green OÜ majandusaasta aruanded ei tõenda raha maksmist (kd II, tl 120-135).

Kinnistu müügitehing toimus 08.03.2016 ja seega on olulised Active Green OÜ

eelnevate majandusaastate aruanded, mitte aastate 2017-2018 kohta esitatud aruanded.

Pigem nähtub aruannetest, et Active Green OÜ-l puudus finantsiline võimekus kinnistu

ostmiseks ja ettemaksu tegemiseks. Active Green OÜ 2016. majandusaasta aruandest

saab järeldada, et Active Green OÜ-l puudus majandustegevus ja ühing asutati kinnistu

müügitehingu tegemiseks. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et tehingu rahatust

tõendab maksja maksevõime puudumine tehingus väidetud summade tasumiseks (RKo

nr 3-2-1-147-05, p 13; RKTKo nr 3-2-1-106-07, p 10; 3-2-1-39-08, p 15).

26. Kostjad ei ole kohtule suutnud tõendada ka väidetava sularaha päritolu.

Sularahatehingust summas 232 600 eurot

ei ole teavitatud ka Rahapesu

Andmekaitsebürood (RahaPTS § 32 lg 3), mis pigem kinnitab ettemaksu summa

tasumata jätmist.

27. Kuna hagejale üle antud raamatupidamise dokumentatsiooni hulgas kontokaarti ei olnud

ja hinnates kontokaardi ja kassaorderi esitamise ajahetke, orderi ja kontokaardi kui

raamatupidamise dokumendi vormistust (tabelina arvutis, koostaja tuvastamata,

allkirjata), ei ole kassa orderiga ja kontokaardiga tõendatud 232 600 euro tasumine.

28. Kokkuvõttes ei ole tõendatud 232 600 euro tasumine, sest:

1) pooled on seotud isikud, pooltel on ühine majanduslik huvi ja nende tegevust

kontrollis kostja IV;

2) esines kostjate I ja IV vajadus kinnistu võõrandada. Vajadus tekkis seonduvalt

MiniCredit AS (pankrotis) 2016. aasta majandusliku olukorraga. Kinnisvara

võõrandamine aitas selle kinnistu võlgniku pankrotipesast päästa ja kostja-te I ja IV

elukoha nende käsutusse jätta;

2-19-3527

3) Active Green OÜ-l puudusid rahalised vahendid ettemaksu tasumiseks. Active Green

OÜ asutati mõni kuu enne kinnistu müügitehingut. 232 600 eurot anti väidetavalt üle

sularahas. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt ei ole sellist rahasummat Active

Green kontol kunagi olnud. Active Green OÜ-l ei ole ka olnud tegevust ega kasumit,

mis selliste rahaliste vahendite olemasolu kinnitaksid;

4) makse ei kajastu võlgniku kontol ega võlgniku majandusseisus ega

raamatupidamises. Haldurile üle antud raamatupidamise dokumentide hulgas ei olnud

kontokaarti. Kontokaardil olevad andmed ei ühildu muu raamatupidamise

andmestikuga. Kontokaart ei ole usaldusväärne tõend, puudub mõistlik põhjus, miks

seda dokumenti ei ole varem haldurile üle antud.

29. Kostjate ühise kooskõlastatud tegutsemise tulemusena on võlgnikule tekitatud kahju

232 600 eurot. Kostjate käitumine tuleb lugeda tahtlikuks heade kommete vastaseks

teoks/tegevuseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi ning hagejal on õigus kostjatelt nõuda sellise

õigusvastase ja süülise käitumisega põhjustatud kahju hüvitamist, mille ärahoidmine oli

VÕS § 127 lg 2 järgi hõlmatud heade kommete vastase käitumise keelu kaitse

eesmärgiga.

30. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kõigi kostjate kanda TsMS § 162 lg-te 1 ja

4 ja § 168 lg 2 alusel.

Kostjate I ja II apellatsioonkaebus

31. Kostjad I ja II esitasid 05.08.2020 apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse

tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi kostjate I ja II vastu rahuldamata või saata

asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks ja jätta menetluskulud hageja kanda.

32. Maakohus põhjendas paljusid oma seisukohti põhjendusega, et haldur on põhjalikult

uurinud võlgniku raamatupidamist ega ole tuvastanud vaidlusaluse rahasumma

maksmist.

Selgusetuks

jääb,

kuidas

tuvastas

kohus,

et

haldur

uuris

raamatupidamisdokumente piisava põhjalikkusega ning on esitanud kohtule tõesed

andmed.

33. Vaidlusaluse raha sai Active Green OÜ N-lt. Active Green OÜ ja N vahel olid teatud

kokkulepped Kasemetsa 7 eramu omandamise osas ning selle raames laenas N

vaidlusaluse rahasumma Active Green OÜ-le. Raha läks ühingu kassasse. 08.03.2016

andis kostja II vaidlusealuse summa üle Y-le. Raha üleandmise tõendamiseks sai kostja

II Y-lt kassa sissetuleku orderi viimase allkirjaga. Samal päeval läksid osapooled

notaribüroosse ja sõlmisid notariaalse müügilepingu, milles samuti kinnitasid

vaidlusaluse rahasumma üleandmist. Vaidlusaluse raha laenamine on kajastatud ka

Active Green OÜ 2016. majandusaasta aruandes. Jääb ebaselgeks, milliseid tõendeid

oleks kostjad pidanud lisaks esitama, kohus ei ole selles osas selgitamiskohustust

täitnud.

34. Kohtu seisukoht, et kontokaarti ei ole hagejale õigeaegselt esitatud, on alusetu ja

põhjendamata. Kontokaardi esitas Y juba vastuses hagiavaldusele. Kontokaart oli Y

poolt hagejale üle antud võlgniku pankroti järelevalvemenetluses (tsiviilasi nr 2-18-

12246). Lisaks sellele esitas Active Green OÜ esindaja kontokaardi hagejale tsiviilasjas

nr 2-19-3033.

35. Kassa sissetuleku orderi kviitung on allkirjastatud Y poolt, kes täitis raamatupidaja

funktsioone. Seda on selgitatud ka Y vastustes hageja küsimustele tsiviilasjas nr 2-18-

12246. Kui kohus leidis, et kviitung võib olla allkirjastatud tuvastamata isiku poolt,

oleks kohus selles osas pidanud täitma selgitamiskohustust. Kohtuotsus on selles osas

üllatav.

36. Ebaõige on kohtu seisukoht, et ühingu võlausaldajate ees vastutavad ka teise ühingu

juhatuse liikmed. Seaduses puudub alus nõude esitamiseks kostjate I ja II vastu.

2-19-3527

Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-64-15 ja 3-2-1-90-07 ei puuduta teise ühingu juhatuse

liikmete vastutust esimese ühingu võlausaldajate ees.

37. Maakohus

tuvastas

ebaõigesti

omastamise

kooseisu

kostjate

tegudes.

Kriminaalmenetluse raames kostja tegevuses kuriteotunnuseid ei leitud. Kasemetsa 7

eramu ei ole kunagi AS-le MiniCredit kuulunud. Samuti ei ole kohane rajada otsust

meedias avaldatule. Kostjad I ja II ei ole olnud kostja IV variisikuteks. Kostja IV ei

olnud Active Green OÜ tegelik juht.

38. Seadus ei võimalda hagi läbivaatamata jätmisel jätta menetluskulusid Y kanda. Samuti

on küsitav menetluskulude jätmine pankrotivõlgniku kanda kohtulahendiga.

Kostja IV apellatsioonkaebus

39. Kostja IV esitas 10.08.2020 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja jätta hagi kostja IV vastu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

40. Hageja heidab kostjatele ette vaidlusaluse raha omastamist. Kriminaalmenetluse väliselt

omastamist tuvastada ei saa. Kriminaalmenetluses saab esitada ka tsiviilhagi omastatud

vara

tagastamiseks

või

omastamisega

tekitatud

kahju

hüvitamiseks.

Kriminaalmenetluses on aga eelnevalt tuvastatud, et kostjate tegevuses puuduvad

kuriteo tunnused.

41. Maakohtu otsus on põhjendamata. Maakohus oleks pidanud kostjad I ja II ja III üle

kuulama. Ilma selleta ei saanud kohus asuda seisukohale, et täitmiskviitung, kassa

sissetulekuorder, kassaraamat ja majandusaasta aruanded on võltsitud dokumendid.

Samuti ei saa olukorras, kus kõik kostjad kinnitavad, et kostja IV ei ole neid mõjutanud

vaidlusalust tehingut tegema ja omastamise kuritegu sooritama, asuda vastupidisele

seisukohale ilma vastavaid isikuid üle kuulamata.

42. Dokumentaalsete tõendite võltsituse tuvastamine nõuab põhjalikumat tõendamist

hageja poolt ja põhjalikumat põhjendamist kohtu poolt. Dokumentide võltsimine

omastamise eesmärgil on otsuses põhjendatud abstraktsete tsitaatidega hageja

menetlusdokumentidest. Maakohus peab hageja väiteid kontrollima. Hageja poolt

esitatud väited olid kas valed või käib väidete tõele vastavuse üle vaidlus teistes

tsiviilasjades.

43. Maakohus leidis ebaõigesti, et kassaraamat on pelgalt arvutis koostatud tabel, allkirjata

ja

koostajat

tuvastamata.

Kassaraamat

on

juriidilist

tähendust

omav

raamatupidamisdokument. Kassaraamatu koostas Y, kes on võlgniku raamatupidaja.

See oli koostatud raamatupidamisprogrammis, mille alusel koostatakse ühingu bilanss

ja majandusaasta aruanne. Juhatuse liige kinnitas nende andmete õigsust. Y kinnitas

kostjale IV, et kassaraamat on tema poolt hagejale esitatud koos ülejäänud

raamatupidamisdokumentidega.

Vastustaja seisukoht

44. Hageja vaidleb apellatsioonkaebustele vastu, palub jätta need rahuldamata ja

menetluskulud kostjate kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

45. Tsiviilkolleegium, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg

1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu

hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas

materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses

põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654

lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

2-19-3527

46. Vastuseks apellatsioonkaebuste väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

47. Ebaõige on kostjate väide, et maakohus ei saanud rahuldada hageja nõuet kostjate vastu,

sest seda saaks teha üksnes kriminaalmenetluses. Tegemist on tsiviilõigusliku kahju

hüvitamise nõudega, mis vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses poolte esitatud tõendite

põhjal. Kostjate rikkumise ja hagejale kahju tekitamise tuvastamiseks ei pea viima läbi

kriminaalmenetlust.

48. Riigikohus on selgitanud 01.02.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-13216, p-s 18.2, et

kostja käitumise õigusvastasuse tuvastamine VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel eeldab, et

kostjale saab ette heita tahtlikku heade kommete vastast käitumist. Käitumine on heade

kommete vastane siis, kui teo eesmärk oli teise isiku tahtlik kahjustamine, seejuures

peab olema tõendatud, et kostjal oli algusest peale tahe hagejat kahjustada. Samas piisab

teo õigusvastasuse tuvastamiseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi sellest, kui kostja mõistis

oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib tuua hagejale kaasa kahju (vt

Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-16, p 16). Äriühingu juhtorgani liige võib

vastutada võlausaldajate ees VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel, kui võlausaldajatele tekitati

kahju heade kommete vastase tahtliku käitumisega (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-69-15, p 11).

49. Maakohtu otsus ei ole vastuolus TsMS § 436 lg-tega 2 ja 3, mille kohaselt peab

kohtuotsus põhinema asjas kogutud tõenditel. Maakohus ei rajanud otsust üksnes hageja

väidetele ja ajakirjanduses avaldatud andmetele. Kohus tugines asjas esitatud kirjalikele

tõenditele ja on nende põhjal tehtud järeldusi otsuses põhjendatud. Maakohus viitas

kaudselt ajakirjanduses avaldatule üksnes otsuse punktis 34 seoses kostjate III ja IV

omavaheliste seostega. Kostjad ei ole avaldatud väiteid ümber lükanud ega vastupidist

tõendanud.

50. Alusetu on kaebuse etteheide kostjate I-III vande all üle kuulamata jätmise kohta.

Maakohtu menetluses pole kostjad taotlenud enda vande all ülekuulamist. TsMS § 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

51. Kolleegium ei nõustu kostjate arvamusega nagu oleks maakohus tuvastanud raha

mittelaekumise üksnes hageja pankrotihalduri väidete alusel. Maakohus on otsuses

käsitlenud kõiki kostjate esitatud tõendeid ja põhistanud, miks need ei tõenda raha

maksmist või miks need pole usaldusväärsed. Maakohus hindas tõendeid ja asjaolusid

kogumis ning tuvastas selle alusel põhjendatult, et vaidlusaluse 232 600 euro maksmine

pole tõendatud. Maakohus juhtis menetluse käigus kostjate tähelepanu vajadusele

tõendada raha maksmist. Kostjad ei esitanud tõendeid raha maksmise kohta, vaatamata

sellele, et kohus pööras tõendamiskoormise ümber ning selgitas seda kostjatele.

52. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et esitatud majandusaasta aruanded ei

tõenda raha maksmist. Kinnistu müügitehing toimus 08.03.2016 ja seega on olulised

Active Green OÜ eelnevate majandusaastate aruanded, mitte aastate 2017-2018 kohta

esitatud aruanded. Väär on kaebuse väide, et kinnistu ostuks vajaliku raha olemasolu on

nähtav Active Green OÜ 2016 majandusaasta aruandest. Seda sealt ei nähtu. Active

Green OÜ müügitulu perioodil 15.12.2015-31.12.2016 oli vaid 1418 eurot, kasum 342

eurot ja käive 30 802 eurot. Kolleegium jagab maakohtu arusaama, et vaid mõni kuu

enne tehingut asutatud ca 30 000 euro suuruse aastakäibega ühing ei ole suuteline

maksma sularahas 232 000 eurot. Aruannetest nähtub, et Active Green OÜ-l puudus

finantsiline võimekus kinnistu ostmiseks ja ettemaksu tegemiseks. Active Green OÜ

2016. majandusaasta aruandest saab järeldada, et Active Green OÜ-l puudus

majandustegevus ja ühing asutati kinnistu müügitehingu tegemiseks.

53. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, et kontokaart ja kassa sissetuleku order

ei ole antud juhul usaldusväärsed tõendid raha maksmise tõendamiseks. Kontokaardi

2-19-3527

näol on tegemist tabeliga, mis ei pärine usaldusväärsest ega sõltumatust allikast.

Dokument on allkirjastamata ja teadmata on selle koostamise aeg ja koostaja isik. Kassa

sissetuleku orderi on väidetavalt allkirjastanud pearaamatupidaja, kelle nime pole

orderile märgitud. 08.02.2019 TrioNordik OÜ juhatuse liikme poolt pankrotihaldurile

antud selgituste kohaselt ei olnud TrioNordik OÜ-l raamatupidajat. Hageja on oma

19.05.2020 menetlusdokumendi p-s 2 need asjaolud välja toonud ja märkinud, et see

annab alust kahelda kassaorderi usaldusväärsuses. Kostjad pole nimetatud väiteid

maakohtu menetluses ümber lükanud.

54. Asjaolu, et kostjad on enda poolt koostatud raamatupidamise dokumentides

müügitehingut kajastanud, ei tõenda raha maksmise fakti. Kolleegium nõustub

maakohtu järeldusega, et kostjad soovisid üksnes jätta mulje ostuhinna tasumisest, et

viia raha TrioNordik OÜ vara hulgast välja.

55. Kostjad on apellatsioonkaebuses esmakordselt toonud välja uued asjaolud selle kohta et

1) Active Green OÜ sai kinnistu ostuks suures summas sularaha N nimeliselt isikult ja

2) raha ülekandmise tõendamiseks sai kostja II kostjalt III kassa sissetuleku orderi kostja

III allkirjaga. Kolleegium jätab need väited TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta, sest

neid pole maakohtu menetluses esitatud.

56. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hagejal on õigus nõuda kahju hüvitamist Active

Green OÜ juhahtuse liikmetelt kostjatelt I ja II VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel. Maakohus

on asjas veenvalt tuvastanud, et kõik kostjad on omavahel seotud isikud, kes tegutsesid

kinnistu müügilepingu sõlmimisel kooskõlastatult õigusvastase eesmärgiga tekitada

hagejale kahju. Kostja IV omas kontrollivat mõju kostjate I-III üle. Kolleegium ei

nõustu kostjate käsitlusega selle kohta, et kostjad I ja II ei oma kostjaga IV puutumust.

Maakohus on põhjendatult viidanud, et kostja I on kostja IV pensionärist ema ja kostja

II on kostjaga IV majanduslikult tihedalt seotud ning viimasest sõltuv. Puudub vaidlus

selle üle, et kostja II üüris Tallinnas, Maakri tn 36-70 korterit, mille eest tasus üüri kostja

IV võlgniku arvelduskonto vahenditest. Kostja IV tasus võlgniku vahenditest ka kostja

II reisiarveid ning kostja II on jätkuvalt mitme äriühingu juhatuses koos kostja IV

abikaasaga.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

57. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis hageja menetluskulud solidaarselt kõigi

kostjate kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Kostja III ei ole

menetluskulude tema kanda jätmist vaidlustanud.

58. Apellatsioonkaebuste rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel

apellatsioonimenetluse kulud kostjate I, II ja IV kanda.

59. Kuna maakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, siis ei määra ka

ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust vastavalt TsMS § 174 lg-le 4.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse

jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

60. TsMS § 190 lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud

täies ulatuses ka siis, kui ta on kohtukulude kandmisest vabastatud või kui talle on antus

menetlusabi kohtukulude tasumiseks.

61. X ja C esitasid ühise apellatsioonkaebus, millelt pidid maksma riigilõivu solidaarselt

2100 eurot (TsMS § 137 lg 3). 29.09.2020 määrusega anti X-le menetlusabi ja vabastati

ta riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. 29.09.2020 määrusega anti ka

C-le menetlusabi ja kohustatid teda tasuma 2100 eurot nelja osamaksena (iga osamakse

suurus 525 eurot). Ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga on C-l tasumata kaks

osamakset, kokku 1050 eurot.

2-19-3527

62. W pidi 29.09.2020 menetlusabi määruse alusel tasuma apellatsioonkaebuselt riigilõivu

2100 eurot samuti nelja osamaksena (iga osamakse suurus 525 eurot). W-l on tasumata

üks osamakse summas 525 eurot.

63. Vastavalt TsMS § 190 lg-le 4, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel,

mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies

ulatuses välja. Seega tuleb X-lt ja C-lt solidaarselt riigituludesse välja mõista 1050 eurot

ja W-lt tuleb riigituludesse välja mõista 525 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)