2-12-40151/93 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

19.03.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-12-40151

Kohtuasi

XX kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.01.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Võlgnik XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Võlgniku usaldusisik YY

Võlausaldajad

Swedbank AS (registrikood 10060701), esindaja

Triin Kihuoja

Intrum Estonia AS (esialgne võlausaldaja Danske

Bank A/S) (registrikood 10036074), esindaja

Reelika Tuisk

Sihtasutus

KredEx

(registrikood

90006012),

esindaja Paul Lukk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 15.01.2021 määrus osas, milles maakohus jättis XX

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Teha tühistatud

osas uus määrus, millega avaldus rahuldada.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Kohtumääruse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

3.1. Lõpetada XX kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada XX

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

3.2.Vabastada YY XX usaldusisiku kohustustest.

3.3.Avaldada teade XX kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

3.4. Jätta kohustustest vabastamise menetluses tekkinud menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

1. XX (võlgnik) esitas 05.10.2012 Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks.

Kohus lõpetas 26.08.2013 määrusega võlgniku pankrotimenetluse ja algatas tema suhtes

kohustustest vabastamise menetluse ning nimetas võlgniku usaldusisikuks YY. Kohus pikendas

25.02.2019 kohustustest vabastamise menetlust kuni 26.08.2020.

2. Usaldusisik esitas kohtule aruandeid 24.09.2014, 17.11.2015, 11.10.2016, 19.12.2019 ja

viimase koos võlgnikuga 03.11.2020. Aruande kohaselt töötas võlgnik alates 02.01.2019 H OÜ

puhastusteenindaja ametikohal ning alates 01.09.2020 töötab Q koristajana. Võlgnik soovis

täiendada oma eesti keele oskust, kuid kevadel COVID-19 viiruse laienemise pärast ei toimunud

kursusi. Võlgniku ülalpidamisel on kaks last. Väiksem laps (poeg) on kolmeaastane ja väga tihti

haige, mistõttu ema viibib sageli haiguslehel. Võlgniku ainuke tulu on töötasu ning elatis

vanemale lapsele (tütar). Võlgniku sissetulekuks on töötasu keskmiselt 400 eurot kuus ja

miinimummääras elatis. Võlgnik kogus 400 eurot, mis jagati võlausaldajate vahel ja maksti välja.

Koos usaldusisiku aruandega esitas võlgnik kohutustest vabastamise taotluse seoses

seitsmeaastase tähtaja täitumisega.

3. SA KredEx nõustus võlgniku kohustustest vabastamisega. Vastuse kohaselt ei ole

võlausaldajale teada asjaolusid, mis võiksid olla takistuseks võlgniku kohustustest vabastamiseks.

Võlgnik töötas täistööajaga (40 tundi nädalas). Peaks eeldama, et sellega täitis võlgnik

pankrotiseaduse (PankrS) §-s 173 sätestatud kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.

Väikese töötasu etteheitmine ei ole õiglane, sest suurema koormusega töötamisele sundimine

oleks ebaõiglane.

4. Intrum Estonia AS (esialgne võlausaldaja Danske Bank A/S) ei toeta võlgniku avaldust.

Seitsme aasta jooksul rahuldas võlgnik võlausaldaja nõudeid kokku 1,22% ulatuses (632,96 eurot)

ja võlgnevuse jääk oli 51 449,22 eurot. Kuivõrd võlgnik ei suutnud arvestatavas ulatuses

võlausaldaja nõudeid siis ei tegelnud ta mõistlikult tulutoova tegevusega ning rikkus sellega oma

kohustust. Kuna võlgnik väitis, et tasuvama töö leidmist takistas tal puudulik keeleoskus, oleks

võlgnik pidanud tegelema keeleoskuse parandamisega. Selle tegemata jätmine näitas, et võlgnik

ei suhtunud oma kohustustesse tõsiselt.

5. Swedbank AS ei nõustunud võlgniku kohustustest vabastamisega. Võlgnik rahuldas

võlausaldaja nõuet ligikaudu 1,2% ulatuses (28,36 eurot). Võlgnik pole otsinud kõrgema

töötasuga töökohta ega otsinud aktiivselt võimalusi keeleoskuse parandamiseks. Võlgnik pole

näidanud üles piisavat tahet tööturule sisenemiseks. Võlgniku viimase arvelduskonto väljavõttelt

nähtub, et võlgnik tegi vähemalt kahel korral 12.08.2019 ning 06.10.2020 ülekandeid AirBnB-le

(majutusasutus). Samuti ostis 28.09.2020 võlgnik lennukipiletid Wizz Air lennufirmalt. Ilmselt

käis võlgnik reisimas. Võlgnik eelistab elada pigem pillavalt, näiteks tellides esemeid Aliexpressi

veebipoest.

6. Kohus kuulas võlgniku ära 09.12.2020. Võlgnik selgitas, et töötab koolis koristajana igakuise

töötasuga 550 eurot. Võlgniku teine laps on tihti haige ning koroonaviiruse tõttu ei võeta lasteaeda

lapsi, kes on nohus. Töötukassa poole ta ei pöördunud enne, kui sai teada 2020, et selle kaudu on

võimalik saada tasuta keelekursuseid. Võlgnik selgitas, et ta proovib minna keelekursusele.

Võlgnik avaldas, et on kandideerinud tööle paljudesse kohtadesse läbi CV keskuse, aga kõik

töökohad nõuavad eesti keele oskust. Võlgnik ei oska nii palju eesti keelt. Võlgnik tellib asju

internetist odavate hindade tõttu. Vastuseks Swdbank AS väitele pillava eluviisi kohta selgitas

võlgnik, et reisil Hispaanias käis vanaemaga koos vanem laps, kellele lennupiletid ja majutus

osteti elatise raha eest. Vanaema maksis oma piletite ja majutuse eest ise. Võlgnik ise pole reisidel

käinud.

Maakohtu määrus

7. Maakohus lõpetas kohustustest vabastamise menetluse, kuna selle algatamisest oli

möödunud üle seitsme aasta. Kohus jättis võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamata. Kohus vabastas võlgniku usaldusisiku tema kohustustest.

Kohtu hinnangul rikkus võlgnik vähemalt raskelt hooletult PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud

kohustusi, kuivõrd ta ei tegelnud kohustustest vabastamise menetluse jooksul mõistlikult

tulutoova tegevusega ning kohtule esitatud tõenditest ei nähtunud, et ta oleks sellist tegevust

aktiivselt otsinud. Samuti ei tegelnud võlgnik eesti keele õppimisega, mis oli takistuseks

tööturul töö leidmisel. Esitatud tõenditest ja võlgniku poolt 09.12.2020 ärakuulamisel

avaldatust selgus, et võlgnik hakkas eesti keele õppimisega tegelema 2020 alguses – s.o aasta

pärast 25.02.2019 määruse tegemist, millega kohus pikendas kohustustest vabastamise

menetlust ja juhtis võlgniku tähelepanu eesti keele õppimise vajalikkusele. Võlgnik ei suhtunud

keeleõppesse tõsiselt, millest tulenevalt leidis kohus, et võlgnikul ei olnud selget tahet keelt

õppida ning selle kaudu parandada võimalusi tasuvama töö leidmiseks.

Võlgnik ei teinud reaalseid pingutusi tasuvama töö leidmisel. Võlgnik esitas 16.12.2020

kohtule tõendid töö otsimise kohta, millest nähtus, et võlgnik alustas tööle kandideerimist

29.05.2020, olles eelnevalt viimati tööle kandideerinud 2008. Kohus nendib, et võlgnikul

sündis laps 2017, kuid võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algas juba 26.08.2013, s.o

peaaegu neli aastat enne võlgniku lapse sündi. Samas ei nähtunud, et võlgnik oli selle aja

jooksul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega või tasuvamat tööd otsinud. Selliselt rikkus

võlgnik võlausaldajate huve. Keele mitteõppimine olukorras, kus ka võlgnik ise pidas

puudulikku keeleoskust takistuseks tasuvama töö leidmisel, ning tasuvamale tööle mitte

asumine väljendas vähemalt võlgniku rasket hooletust võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4

mõttes oma kohustuste mittetäitmisel.

Määruskaebus

8. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus,

millega vabastada teda pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Maakohus hindas

valesti toimikus olevaid materjale ja kohaldas valesti menetlusnorme, mis tõi kaasa ebaõige

lahendi.

Kohus oleks pidanud lahendis arvestama, et võlgnik töötas alates 02.01.2019 H OÜ

puhastusteenindaja ametikohal ning alates 01.09.2020 Q koristajana. Võlgniku ülalpidamisel

on kaks last. Väiksem laps on kolmeaastane ning sageli haige, mille tõttu on võlgnik tihti

haiguslehel. Võlgniku ainuke tulu on töötasu keskmiselt 400 eurot ning miinimummääras elatis

tütrele. Võlgnik on kogunud 400 eurot, mis on võlausaldajate vahel jagatud ning nendele üle

kantud. Kohus ei võtnud arvesse, et võlgnik jäi maksejõuetuks abielu aja. Samuti on

maksejõuetu võlgniku abikaasa. Võlgnik ja tema abikaasa sõlmisid 11.11.2008 laenulepingu

Danske Bank A/S Eesti filiaaliga laenu saamiseks 158 181,33 eurot maksetähtajaga

18.11.2038. Abikaasad andsid 15.07.2011 nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele ja

08.09.2011 sõlmiti võla 52 785,82 eurot tasumise kokkulepe kuni 15.09.2012.

Võlgnik oli algusest peale laenulepingute osapooleks. Finantsasutused pidid laenusummade

väljaandmisel analüüsima riske ning võtma arvesse, et võlgnikul puudus kõrgharidus, ta ei

vallanud piisavalt eesti keelt ning ta ei teeni suurt sissetulekut. Seega võlausaldajate etteheide,

et kaebaja ei asunud otsima kõrgema töötasuga töökohta, oli põhjendamatu. Pankrotimenetluse

alguses 2012 töötas võlgnik S AS-s komplekteerijana ja tema töötasu oli keskmiselt 500 eurot

kuus. Abikaasadel ei olnud oma elukohta, nad elasid võlgniku ema korteris. Abikaasad läksid

lahku 2013. Võlgnik ei hoidunud oma kohustuste täitmisest kõrvale - ta töötas kogu menetluse

kestel. Tema ülalpidamisel on lapsed ja ainsaks sissetulekuks on töötasu, millele ei saa

sissenõuet pöörata. Võlgnik selgitas, et ta ei ole saanud seoses hariduse puudumise ja lapse

kasvatamisega endale lisatööd otsida. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiks ei saa

olla võlgniku poolt kogu nõude tasumine, vaid nõude vähendamine vastavalt võimalustele.

Käesoleval juhul võlgnik seda tegi ja andis endast parima kohustuste täitmisel. Keeleoskuse ja

töö leidmise võimaluste hindamisel ei saanud lähtuda üldistest võimalustest, vaid tuli arvestada

kaebaja konkreetsete võimalustega - tema õppimisvõime, suhtlemine venekeelses keskkonnas

(elab pidevalt ja töötab Lasnamäe linnaosa piires), kahe alaealise lapse olemasolu jne.

Menetluse edasine käik

9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis menetlusosalistele tähtaja sellele

vastamiseks.

10. Sihtasutus KredEx toetas määruskaebust. Intrum Estonia AS ja Swedbank AS palusid jätta

määruskaebuse rahuldamata.

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

12. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657

lg 1 p 2 alusel tühistada. Selles osas saab teha ringkonnakohus ise uue määruse, millega

vabastab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Määruskaebus kuulub

rahuldamisele. Juhindudes TsMS § 659 kaudu kohalduvast § 654 lg-st 22 sõnastab

ringkonnakohus määruse tervikresolutsiooni.

Füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamist reguleerib PankrS § 175 lg 1, mille järgi

otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise. PankrS § 175 lg 51 kohaselt võib viieaastast tähtaega pikendada kokku seitsme

aastani. Kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus PankrS

§ 175 lg 8 järgi võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse.

PankrS § 173 lg-te 1-3 kohaselt on võlgnikul järgmised kohustused: võlgnik on kohustatud

tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel

teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta ning võlgniku töö- või

teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded

loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud

isikutele teatama. PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused, mille puhul

on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-49-16, p 15). Kohus keeldub PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel võlgnikku kohustustest

vabastamast, kui võlgnik rikkus süüliselt PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustas sellega

võlausaldajate huve.

Maakohus leidis, et võlgnik rikkus vähemalt raskelt hooletult PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud

kohustusi, kuivõrd ta ei olnud kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegelnud mõistlikult

tulutoova tegevusega, polnud sellist tegevust aktiivselt otsinud ega tegelnud eesti keele

õppimisega.

Võlaõigusseaduse § 104 lg 2 kohaselt hõlmab süü hooletust, rasket hooletust ja tahtlust. VÕS

§ 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine.

VÕS § 104 lg 4 mõttes tuvastatakse raske hooletus objektiivsete kriteeriumite alusel. Raske

hooletus tähendab hoolsuse tavalise määra märgatavat puudumist, mistõttu peaks raskelt

hooletu käitumine olema rikkujaga sarnases olukorras olevale isikule mõistlikult

vastuvõetamatu. Seetõttu tuleb raske hooletuse tuvastamiseks võlgadest vabastamise menetluse

kontekstis esitada küsimus, kuidas ja millise hoolsusega pidanuks täitma PankrS § 173 lg 1

sätestatud kohustusi hoolas võlgnik (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 01.06.2018 määrus tsiviilasjas

nr 2-08-63521, p 14). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4

silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust

võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu

17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 11; 14.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

121-11, p 12). Seega ei piisa pelgalt hooletust käitumisest ja võlgniku kohustuste rikkumine

peab olema toimunud vähemalt raskelt hooletult.

13. PankrS § 175 lg 1 alusel võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus võib sekkuda siis, kui

on ületatud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ületas maakohus

diskretsiooni piire, kui leidis, et võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata PankrS § 173 lg 1

rikkumise tõttu. Maakohus andis ebaõige hinnangu asjaoludele ja tõenditele.

Pankrotihalduri aruande kohaselt viis võlgniku pankrotini tema abikaasa töö kaotus (dtl 78-79).

Võlgnik ja tema abikaasa võtsid laenu perekonna huvides ja see oli mõeldud nende ühise

elumaja soetamiseks ja remontimiseks. Võlgniku abikaasa töö kaotuse tõttu ei olnud

laenukohustuste täitmine enam võimalik. Alates 2013 ei elanud abikaasad enam koos ja

lahutasid abielu 11.05.2015 (dtl 264-265). Võlgniku ülalpidamisele jäi alaealine tütar (sündinud

2003, dtl 47).

Avalduse kohaselt töötas võlgnik kohtusse pöördumise ajal komplekteerijana S AS-is ja tema

igakuine keskmine sissetulek oli ca 500 eurot kuus (dtl 35-46, 57). Oktoobris 2012 sõlmis

võlgnik töölepingu R AS-ga. Sealt sai võlgnik igakuist sissetulekut alla 500 euro (dtl 77).

Pankroti väljakuulutamise ajal töötas võlgnik A OÜ-s komplekteerijana keskmise igakuise

sissetulekuga 350 eurot (dtl 179, 182), 2015 oli keskmine sissetulek 470 eurot (dtl 190, 193-

194) ja 2016. aastal 480 eurot (dtl 197, 213-214). Võlgnik töötas kuni maikuuni 2017 A OÜ.

27.07.2017 sündis võlgnikul laps ja alates sellest hetkest viibis võlgnik lapsehoolduspuhkusel.

04.02.2019 ärakuulamisel avaldas võlgnik, et ta töötas alates 02.01.2019 H OÜ

puhastusteenindaja ametikohal ning alates 01.09.2020 töötab Q koristajana. 09.12.2020

ärakuulamisel selgus, et võlgnik oli töötanud ka M AS-is õhtuses vahetuses (kell 22.00-01.00)

koristajana, kuid töösuhe lõppes, kuna võlgnik ei saanud õhtuti sellises ulatuses töötada lapse

pärast. Võlgnik avaldas viimasel ärakuulamisel, et ta töötab koolis koristajana täistöökohaga

igakuise töötasuga 550 eurot (dtl 495-496).

Riigikohus märkis 30.10.2019 määruses tsiviilasja nr 2-11-24696 p-des 18 ja 19, et tulutoova

tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Kohustus

tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et

pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see,

kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist,

mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele

mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust,

võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaoludest nähtub, et koristaja töö vastab võlgniku haridusele

ja elujärjele. Sellega saab lugeda täidetuks PankrS § 173 lg 1. Võlgnik on kohustustest

vabastamise menetluse ajal pidevalt töötanud (sh võimaluse korral ka mitmel töökohal) ja

otsinud võimalusi sissetuleku suurendamiseks (nt töötas öisel ajal koristajana). Tööle

kandideerimisi nähtub ka CV Keskuse väljavõttest (dtl 501-504). Võlgnik selgitas 04.02.2019

ärakuulamisel, et ta on leidnud töid vastavalt oma oskustele ja teadmistele ning tal pole haridust

parema töö leidmiseks (dtl 380). Lisaks on õppimine ja uute oskuste ning teadmiste arendamine

keeruline madala sissetuleku ja ülalpidamiskoormuse tõttu (dtl 263). Ringkonnakohus leiab, et

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole sundida teda seadma enda jaoks

ebarealistlikke eesmärke. Ringkonnakohtu hinnangul saab lugeda, et võlgnik on menetluse ajal

tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega.

14. Võlausaldajate seisukohtadest näeb, et võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid

väikses ulatuses. Lisaks võlgniku enda sissetulekule maksab vanema lapse isa igakuist elatist

(kohtulahendid dtl 201-212) ja teise lapse ise toetab teist last (dtl 382). Siiski ei ole võlgnik oma

perega sellisel elujärjel, mis võimaldas võlausaldajatele võlgnevust tasuda suuremas ulatuses,

kui võlgnik seda teinud oli. Võlgniku selgitustest nähtub, et kõigepealt maksab ta sissetulekust

arved, siis ülejäänud raha jääb toidule (korteri eest ca 200 eurot ja söök ca 200-300 eurot).

Riideid ostab võlgnik harva. Lasteriideid annavad õed, tuttavad, asju ostab odavmüügist (dtl

382-383). Asju (sh mänguasju) ostab võlgnik Hiina internetipoodidest, kuna seal on asjad

odavamad (dtl 496). Eeltoodust nähtub, et võlgniku sissetulekud kuluvad äraelamisele, liigset

küllust ei saa võlgnik endale lubada ja elab väga kitsalt. Võlgniku abistavad tema ema, õed ja

tuttavad. Sellise sissetulekuga perel on sisuliselt võimalik rahuldada ainult oma

miinimumvajadused. Võlgnik ei ole teinud ka selliseid väljaminekuid, mis annaksid alust

viidata tema raskele hooletusele oma kohustuste täitmise suhtes. Ringkonnakohtu hinnangul on

võlgniku poolt oma kohustuste täitmiseks kogutud summa võrreldes tasumata jäänud

kohustustega väike, kuid võlgniku sissetulekuid arvestades on selle kogumine olnud suurt

pingutust nõudev. Seega on võlgnik andnud endast parima võlausaldajate kohustuste täitmisel.

15. Lisaks nähtub, et maakohus ei arvestanud asja lahendamisel võlgniku elu- ja

perekorraldusega. 04.02.2019 ärakuulamisel selgitas võlgnik, et paar aastat tagasi, kui tütar oli

13 aastane, siis oli see võlgniku jaoks raske aeg. Juba alates esimesest klassist aitas võlgnik

tütart õppimises. Sellel ajal töötas võlgnik vahetustega ja kui ta tuli töölt, siis alustati

õppimisega. Alates 2013 kasvatas võlgnik tütart üksi. Isa lapse kasvatusest osas ei võtnud. Kuna

pere elas Raadikul, siis tuli last jälgida, sest tegemist oli ohtlikku piirkonnaga. Tütre koolitööga

aitamiseks tuli palgata abiõpetaja, mille eest tasus võlgniku ema 200 eurot kuus. Praeguseks

õpib tütar viitele, kuid varasemalt oli väga raske laps (dtl 379-383). Võlgnik selgitas, et

töötamine ja lisatulu teenimine lapse kõrvalt oli võimatu. Võlgniku teine laps sündis 27.07.2017

(dtl 319). Väiksel lapsel on tihti nohu ja palavik, mille tõttu jääb laps sageli koju (dtl 505-506).

Võlgnik avaldas, et kui väike laps on haige, siis tõuseb ta varem, kuid öösel töötamise tõttu on

võlgnik väsinud. Koroonaviiruse tõttu ei võeta lasteaeda lapsi, kes on nohus. Viiruse leviku

tõttu on lasteaiad ka olnud suletud (dtl 495). 04.02.2019 ärakuulamisel selgitas võlgnik, et ta

vaatab eesti televisiooni, kuulab eest raadiot ja kolm-neli aastat tagasi käis eesti keele kursustel,

kus sai kvalifikatsiooni A1. Proovis saada tasuta keeleõppe kursustele, aga ei saanud. Sellel ajal

oli tasuta kursus ainult Narvas (72 tundi ca 400 euro eest), mis oli võlgniku jaoks suur raha.

Võlgnik nägi keele õppimise parima võimalusena asuda tööle eesti kollektiivi, kuid sinna oli

raske saada keele oskamatuse tõttu (dtl 381). Teise lapse sünni kõrvalt ei olnud võimalik eesti

keelt õppida (dtl 380). Pärast 2019 toimunud ärakuulamist käis võlgnik Töötukassas

karjäärinõustamisel (dtl 430). Ta soovis täiendada eesti keele oskust, kuid COVID-19 tõttu

kursusi ei toimunud (dtl 433). 09.12.2020 ärakuulamisel selgitas võlgnik, et 2019. aastal ta ei

teadnud, et on keelekursused ja töötukassa poole pole pöördunud enne 2020 aastat.

Koroonaviiruse tõttu kursusi ei ole. Kui laps on haige, siis ei saa minna keelekursustele (dtl

496).

Eeltoodust asjaolusid arvestades on alusetu heita võlgnikule ette parema töö mitteotsimist ja

aktiivset keeleõppel mitteosalemist. Võlgniku selgitused on eluliselt usutavad, et tulenevalt

oma haridustest, sissetulekutest ja perekondlikest kohustustest, ei olnud võimalik leida parema

sissetulekuga tööd või osaleda keeleõppel. Koristaja tööd saab pidada füüsiliselt raskeks.

Samuti on raske täistööajaga töötamise kõrvalt erinevas vanusegrupis ja erinevast soost laste

kasvatamine, kellel on erinevad mured ja vajadused. Väikese lapse kasvatamisel tuleb

arvestada, et laps vajab suuremat hoolt ja tähelepanu. Lisaks nähtub, et viimasel ajal ei olnud

keeleõpe õnnestunud koroonaviiruse leviku tõttu. Keeleõppe puhul ei saa eeldada, et kõik

inimesed oleksid võimelised keelt omandama vaid veebi teel või televiisorit vaadates/raadio

kuulates. Käesoleval juhul tuleb arvestada konkreetse võlgnikuga ja tema taustaga ning

oskustega - võlgnik on vene rahvusest, elanud, õppinud ja töötanud venekeelses keskkonnas.

Arvestades ka võlgniku vanust ja senist elukorraldust, on võlgniku senine eesti keele oskus

jätkuvalt algtasemel. Seega pole sellise võlgniku puhul võimalik eeldada, et tema keeleoskused

võiksid paraneda sedavõrd lühikese ajaga osaledes vaid veebikoolitustel või kuulates

raadiot/vaadates televisiooni. Kohapeal keeleõppe koolitustel osalemine ei ole aga

koroonaviiruse tõttu võimalik. Maakohus selgitas võlgnikule alles 2019 vajadust aktiivselt

osaleda keeleõppel ja et sellest võis sõltuda käesoleva menetluse lõpptulemus. Pärast selliseid

selgitusi astus võlgnik samme keele õppimiseks. Lisaks on võlgnik selgitanud, mis põhjusel ei

ole keeleõpe õnnestunud. Käesoleval juhul puudub alus võlgnikule etteheidete tegemiseks.

16. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et praegusel juhul ei esine kaebaja käitumises

võlgadest vabastamise keeldumise absoluutseid aluseid. Asja materjalide pinnalt ei ole

võimalik jõuda järeldusele, et võlgniku käitumine oli suunatud võlausaldajate huvide süülisele

kahjustamisele, mistõttu oleks tema kohustustest vabastamine välistatud. Samuti ei saavutaks

võlausaldaja võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega tõenäoliselt oma eesmärki saada

oma nõue rahuldatud. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku

karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt Riigikohtu

30.10.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696, p 19). Võlgnik on täitnud TsMS § 173 lg-st 1

tulenevaid kohustusi oma võimaluste ja võimete piires. Väited, et võlgnik oleks saanud tasuda

võlausaldajale suuremas ulatuses, ei ole põhjendatud ega tõendatud. Samuti pole võlgnik oma

sissetulekuid vähendanud ega vara varjanud. PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord

on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada

nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks

eluks (vt 04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14 ja 17.04.2013 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-49-16, p 15). Ühiskonna sidususe seisukohast peab võlgadest vabastamine

võimaldama võlgniku pöörduda tagasi tavapärase elukorralduse juurde. Sellest keeldumine aga

peaks olema erand, mida rakendada vaid siis, kui võlgnik on selgelt pahatahtlik. Antud asjas

ringkonnakohus ei tuvasta võlgniku pahatahtlikkust ega põhjuseid, miks võlgnik ei peaks saama

uut võimalust. Võlgnik on püüdnud oma võimaluste piires oma kohustusi täita. Eeltoodust

tulenevalt kuulub määruskaebus rahuldamisele.

17. Ringkonnakohtu hinnangul on õiglane käesoleval juhul jätta maa- ja ringkonnakohtu

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda TsMS § 172 lg 1 alusel. Menetlus toimus võlgniku

huvides, kuid teiste menetlusosaliste menetluskulude jätmine võlgniku kanda ei ole

põhjendatud.

18. Määruse peale võivad esitada Riigikohtule määruskaebuse võlausaldajad ja võlgnik (PankrS

§ 175 lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt)