4-21-692/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-21-692

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. märts 2021, Tallinn

Väärteoasja number

4-21-692 (2317,21,000365)

Kohtunik

Märt Toming

Väärteoasi

David Mkrtšjani (Mkrtšjan) kaebus Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindus-

grupi juhtivspetsialisti Aivar Hirs 03.02.2021 otsusele nr

2317,21,000365 David Mkrtšjani karistamises LS § 201 lg

1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100

trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot.

Menetlusest osa võtnud isikud

Kohtuvälise menetleja esindaja: Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindus-

grupp

Menetlusalune isik: David Mkrtšjan; ik: 39009250265;

elukoht: xxx.

Kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 korras

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

David

Mkrtšjani

kaebus

Põhja

Prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Aivar Hirs 03.02.2021

otsusele nr 2317,21,000365 David Mkrtšjani karistamises LS § 201 lg 1 ettenähtud

väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot, s.o

määratud põhikaristuse määra osas.

2. Tühistada

Põhja

Prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Aivar Hirs 1103.02.2021 otsus nr 2317,21,000365

David Mkrtšjani karistamises LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest

rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot osaliselt, s.o määratud põhikaristuse

määra osas. Muus osas jätta otsus muutmata ja tühistamata.

3. Teha tühistatud osas uus otsus ja kergendada David Mkrtšjanile määratud põhikaristuse

määra ning mõista David Mkrtšjanile LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise

eest põhikaristuseks rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ning määrata

rahatrahvi kogusummas 300 euro tasumine KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel alates kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast alates 6 kuu jooksul igakuistes

võrdsetes osades 50 euro kaupa kuus, s.o rahatrahv tuleb täies ulatuses tasuda hiljemalt

19.09.2021 vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele,

märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220215009103.

4. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu,

saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul

kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule

kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju

Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 19.03.2021. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on

19.04.2021. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus

20.04.2021.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas

Põhja

Prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi

juhtivspetsialisti Aivar Hirs 03.02.2021 otsusega nr 2317,21,000365 karistati David Mkrtšjani

LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o

400 eurot selles, et menetlusalune isik 16.01.2021 kell 20:45 Tallinnas Ehitajate tee 5/2,

Mustamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimise õigust. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1

p 1 keeldu ning pani toime LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse

Asjaolud ja asjas tehtud otsus.

1. Sõitsin juhtimisõiguseta ja sain trahvi 100 trahviühiku ulatuses, s.o. 400.00 EUR. Karistus

näib mulle ebaproportsionaalselt suur, mistõttu soovin, et karistuse suurus vaadataks üle.

Soovin, et otsus vaadataks üle, kuna karistuse määramisel tuleb lähtuda karistusseadustiku

eriosa normi sanktsiooni keskmisest määrast. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning

karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü

suurusele vastav karistuse määr. Menetlusaluse isiku puhul karistust raskendavaid asjaolusid

menetluse käigus ei tuvastatud. Liiklusseaduse § 201 lg 1 sanktsioon näeb ette rahatrahvi kuni

200 trahviühikut s.o 800 EUR või arest. Karistuse määramisel pole arvesse võetud asjaolu, et

menetlusalune isik on oma tegu kahetsenud, varasemad rikkumised Karistusregistri väljavõtte

kohaselt puuduvad ning menetlusalune isik teab liiklusreegleid ja oskab ohutult sõita.

Arvestamata on ka asjaolu, et menetlusalune isik oli karistuse toimepanemise hetkeks

sooritanud mootorsõidukijuhi teooriaeksami ning on karistuse määramisest 4 päeva hiljem

sooritanud ka mootorsõidukijuhi sõidueksami ning Politsei- ja Piirivalveametit sellest

teavitanud.

2. Ei soovi kohtuistungil osaleda.

Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht

Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrulltalituse patrullpolitseinik Marten Lopp

on 16.01.2021.a. koostanud väärteoprotokolli selle kohta, et David Mkrtšjan juhtis

16.01.2021.a. kella 20:45 ajal Tallinnas Ehitajate tee 5/2 juures suunaga Üliõpilaste tee poole

mootorsõidukit xxx registreerimisnumbrimärgiga xxx omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust.

Oma ütlustes on menetlusalune selgitanud, et sõitis eelnevalt koos juhendajaga, kuid peale

juhendaja koju sõidutamist oli vaja ka auto koju viia, kuna autokool on läbitud, siis eeldas, et

saab sellega ohutult hakkama. Kahetseb rikkumist. 20.01.2021 on David Mkrtšjan esitanud

vastulause, milles teatab, et sooritas samal päeval edukalt sõidueksami ning väga kahetseb

rikkumist.

03.02.2021

koostas

Põhja

prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs David Mkrtšjanile otsuse, määrates karistuseks

rahatrahvi summas 400 eurot. 04.02.2021 on David Mkrtšjan esitatud taotluse eelnimetatud

rahatrahvi tasumiseks ositi, mis 05.02.2021 rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamise

määrusega ka rahuldati.

Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub David Mkrtšjan ülevaadata talle väärteoasjas

2317,21,00365 määratud karistus – rahatrahv summas 400 eurot, kuna karistus näib talle

ebaproportsionaalselt suur. Kaebaja leiab, et karistuse määramisel ei ole arvesse võetud

varasemate karistuste puudumist, kahetsust ning asjaolu, et ta teab liiklusreegleid ja oskab

ohutult sõita; oli sooritanud teooriaeksami ning 4 päeva peale väärteo toimepanemist ka

sõidueksami.

Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse

mõistmise üldalustega, võttes arvesse kõiki karistuse mõistmisel olulisi asjaolusid, sh karistuse

üld- ja eripreventiivseid eesmärki ning rikkuja isikut.

Liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi

juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt

rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

Juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine kuulub enamohtliku liiklusalase väärteo alla

põhjusega ning mootorsõiduki juhina võivad liikluses osaleda üksnes need juhid, kelle teadmisi

ja oskusi on oma ala spetsialisti poolt kontrollitud ja heaks kiidetud. Olles hiljuti läbinud

autokooli ja sooritanud teooriaeksami, oli David Mkrtšjan teadlik liiklusreeglitest ja

liiklusseaduses sätestatud nõuetest, samuti sellest, et juhtimisõiguseta ta mootorsõidukit juhtida

ei tohi. Seega pani menetlusalune isik väärteo toime teadlikult ja tahtlikult. Menetlus- ja

kohtupraktikast tulenevalt ei saa isiku süüd pidada väikeseks, kui toime on pandud

liiklusrikkumise, mis on laialt levinud ning mille tõttu juhtub välja palju kannatanutega

liiklusõnnetusi. Väärteomaterjalist nähtuvalt on kaebaja väärteo toimepanemist küll

kahetsenud, kuid ei ole kohtuvälise menetleja arvates saanud aru oma teo keelatusest või sellega

kaasneda võivatest tagajärgedest, kuna pigem õigustab oma tegevust liiklusreeglite tundmise ja

oskustega sõidukit ohutult juhtida.

Eeloodust tulenevalt leiab menetleja, et David Mkrtšjanile määratud karistus on õiglane,

proportsionaalne, vastab isiku süü suurusele ning alused selle tühistamiseks või muutmiseks

puuduvad. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja

otsus väärteoasjas nr 2317,21,000365 muutmata.

Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas

Menetlusalune isik on taotlenud asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Taolisest seisukohast

saab järeldada, et kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Samuti nõustus kirjaliku

menetlusega ka kohtuväline menetleja oma kohtule esitatud kirjalikus seisukohas. Seetõttu

leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse

kaebus kirjalikus menetluses. Siinkohal juhib kohus tähelepanu ka asjaolule, et kirjalikus

menetluses tugineb kohus vaid kohtule esitatud ja väärteotoimikus olevatele tõenditele ning

täiendavaid tõendeid ei kogu.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ja

kohtuvälise menetleja esindaja kirjaliku seisukohaga, asub alljärgnevale seisukohale.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus kaebuse lahendamiseks välja selgitama, kas ei esine

väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset

tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune

isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo

eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel

kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele

isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas

väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada

väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid

mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas

lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse

kohaselt LS § 201 lg 1 ettenähtud süüteo toimepanemist, kuivõrd menetlusalune isik rikkus LS

§ 90 lg 1 p 1 sätestatud keeldu. LS § 201 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki,

maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi

juhtimisõiguseta isiku poolt. Kuivõrd väärteoprotokolli ja kohtuvälise menetleja otsuse

kohaselt heidetakse David Mkrtšjanile ette mootorsõiduki juhtimist ilma juhtimisõiguseta, siis

analüüsib kohus, kas David Mkrtšjan on 16.01.2021 juhtinud mootorsõidukit ilma

juhtimisõiguseta.

Nii väärteoprotokollis kui –otsuses on kohtuväline menetleja leidnud, et David Mkrtšjani

tegevus tuleb kvalifitseerida mootorsõiduki juhtimisena ilma juhtimisõiguseta isiku poolt

põhjusel, et isik on rikkunud LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keeldu, kuivõrd isikul puudus vastava

kategooria juhtimise õigus.

LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või

alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt ei olnud David Mkrtšjanil temale

inkrimineeritud teo toimepanemise ajal ega ka liiklusregistrist väljatrüki tegemise aja, s.o

19.01.2021 seisuga kehtivad juhilubasid. Liiklusseaduse § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit

juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust

ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.

Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt David Mkrtšjanil seisuga 19.01.2021

juhtimisõigus puudus. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keeldu, mille

kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria

mootorsõiduki juhtimise õigust.

Eeltooduga on seega tõendamist leidnud ning seda ei ole ka menetlusalune isik vaidlustanud,

et David Mkrtšjan juhtis 16.01.2021 kell 21:45 mootorsõidukit xxx reg.märgiga xxx Tallinnas

Ehitajate tee 5/2 juures, Akadeemia tee ja Üliõpilaste tee vahel, liikudes Üliõpilaste tee suunas.

Sealjuures ei olnud sel ajahetkel David Mkrtšjanil aga vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimise õigust.

Seega arvestades eeltoodut leiab kohus, et on tõendamist leidnud, et David Mkrtšjan on täitnud

LS § 201 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu ehk juhtinud mootorsõidukit ilma

juhtimisõiguseta.

Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et tal mootorsõiduki juhtimise õigus puudub, kuid sellele

teadmisele vaatamata asus ta mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud teadlikult ja

eesmärgiga teostada süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise teadmises, et see ka saabub,

s.o kavatsetult ning menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keeldu.

Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud

keeldu ning pani sellega toime LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki

juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt.

Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu

menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti

kvalifitseeritud LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29

sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Seejuures on

tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle

on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Samuti on tuvastatud, et menetlusalune isik

juhtis sõidukit isikuna, kelle puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Seega

on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 1 järgi (§ 133 p 4).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs, kes

on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1, 2 mõttes,

mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5).

Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud ka, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises

menetluses

väärteoasja

menetledes

või

otsust

koostades

jätnud

järgimata

väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati

menetlusalust isikut LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100

trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. LS § 201 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi

kuni 200 trahviühikut, s.o kuni 800 eurot või aresti kuni 30 päeva. Seega järeldub, et kohtuvälise

menetleja määratud põhikaristus on määratud ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Seega

kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega

(p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30

alustel (§ 133 p 8).

Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse

isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks

ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd

menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis

puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10).

Karistuse määramine

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku

süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja

üldpreventiivseid eesmärke.

LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200

trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse määramisel/mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr ning sellises määras on kohtuväline

menetleja menetlusalusele isikule karistuse ka määranud. Seejuures ei ole tegemist väärteoga,

milles sisalduva süü suurust saaks mõõta, s.t ei ole tegemist ei lubatud suurima sõidukiiruse

ületamise ega ka lubatud alkoholipiirmäära ületamisega, milliste mõõtetulemusest lähtudes

saaks hinnata süü suurust. Seega saab asuda seisukohale, et tegemist on keskmise süüga.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Väärteootsusest nähtuvalt on kohtuväline menetleja kergendavaks asjaoluks lugenud

menetlusaluse isiku kahetsust. Raskendavaid asjaolusid kohtuvälises menetluses tuvastatud ei

ole ning neid ei tuvastanud ka kohus.

Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki, s.o eesmärki mõjutada isikut edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest, tuleb karistuse määramisel hinnata isiku käitumist süüteole

eelnevalt ja sellele järgnevalt, millest saab järeldada isiku üldist õiguskuulekust või selle

puudumist. Seetõttu tuleb arvesse võtta ka süüteole eelnenud perioodil määratud karistusi ja

tema käitumist liikluses üldises plaanis. Arvestades seda, et menetlusalusel isikul puuduvad

varasemad karistused süütegude toimepanemise eest, siis saab karistuse määrata ettenähtud

sanktsioonimäära keskmises määras, kuivõrd eripreventiivne eesmärk ei nõua karistuse

kohaldamist keskmist määra ületavas määras, kinnistamaks varem karistatud süüdlases

arusaama keelunormi kehtivusest.

Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning

siia alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele

mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seejuures võib mootorsõiduki

juhina liikluses osaleda vaid isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

Kaebuse esitajal see õigus puudus. Kaebuse esitaja on õigustanud end sellega, et ta teab

liiklusreegleid ja oskab ohutult sõita ning oli kohtuvälise menetleja koostatud väärteootsuse

tegemise ajaks sooritanud mootorsõidukijuhi teooria- ja sõidueksami. Kohus leiab, et kaebuse

esitaja ei ole pädev oma sõiduoskusele hinnangut andma, kuivõrd seda teeb vastava koolituse

saanud eksamineerija ja selleks, et juhina liikluses osaleda, peab kaebuse esitaja ka oma

sõiduoskusi ja liiklusalaseid teadmisi tõestama selleks ettenähtud korras, mille järgselt võidakse

talle omistada ka juhtimisõigus. Kindlasti aga ei piisa sõiduki juhtimiseks ainuüksi autokoolis

läbitud kohustuslikest eksamitest ning sõidueksami kaart ei anna isikule mootorsõiduki

juhtimisõigust. Isegi kui menetlusalune isik enda arvates teab liiklusreegleid ja oskab ohutult

sõita, ei välista see tema teo õigusvastasust, kuivõrd mootorsõiduki juhtimise õiguse annab

isikule vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu, milline õigus

menetlusalusel isikul teo toimepanemise ajal puudus. Kohus leiab, et senikaua, kuni isikul

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus puudub, puudub tal ka õigus selle kategooria

mootorsõiduki juhina liikluses osaleda. Seega kui liikluses peetakse kinni ja karistatakse

isikuid, kes osalevad liikluses juhina selleks õigust omamata, tagatakse ka teiste liiklejate

turvatunnet, millega tagatakse ka liikluskord.

Kohtu hinnangul tuleb eeltoodud põhjendustel määrata menetlusalusele isikule karistus

ettenähtud sanktsioonimäära keskmises määra lähedases määras. Kuivõrd kaebuse esitaja on

õigustanud end sellega, et ta teab liiklusreegleid ja oskab ohutult sõita, näitab see kaebuse

esitaja mõningast üleolevat suhtumist õiguskorda ning kehtestatud reeglitesse. Menetlusalune

isik on püüdnud vähendada oma süüd ja ohtlikkust liikluses sellega, et ta on teinud liiklusteooria

eksami, kuid kohtu arvates näitab see asjaolu seda, et menetlusalune isik oli sel juhul

ülekaalukas teadmises oma käitumise õigusvastasuses, s.t süütegu on toime pandud täielikus

teadmises oma süülisest käitumisest. Selline asjaolu aga ei saa kuidagi menetlusaluse isiku süüd

vähendada.

Eeltoodust tulenevalt ei näe kohus alust menetlusalusele isikule määratud karistuse

kõrgendamiseks. Samas ilmneb kohtuvälise menetleja otsusest, et kohtuväline menetleja on

olukorras, kus menetlusaluse isiku süü on keskmine ja menetlusalusel isikul varasemad

karistused puuduvad ja on tuvastatu kergendav asjaolu, ikkagi määranud põhikaristuse

ettenähtud sanktsioonimäära keskmises määras. Kohus leiab, et asjaolu esinemise korral, mida

menetleja peab võimalikuks arvestada kergendava asjaoluna, ei saa menetleja jätta seda

arvestamata ning kergendava asjaolu arvestamine peab kajastuma ka karistuse määras.

Seejuures ei pea kergendav asjaolu, arvestades menetlusaluse isiku eneseõigustusi, mõjutama

karistusmäära oluliselt, kuid kergendava asjaolu arvestamine peab olema arusaadav ja

süüdlasele tajutav. Käesoleval juhul ei ole kohtuväline menetleja ilmselgelt kergendava asjaolu

esinemist karistuse määramisel arvestanud.

Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü suurusest, eri- ja üldpreventiivsetest

eesmärkidest ka tuvastatud kergendavast asjaolust lähtudes on varem karistamata

menetlusalusele isikule määratud karistus põhjendamatult range ja kohtuvälise menetleja

määratud põhikaristus on süü suuruse ja menetlusaluse isiku isikuandmete mõttes

ebaproportsionaalne. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule määratud põhikaristust tuleb

kergendava asjaolu olemasolu ja menetlusalusel isikul varasemate karistuste puudumise tõttu

mõnevõrra kergendada ning menetlusalusele isikule saab karistuse mõista vastavalt

menetlusaluse isiku süüle ettenähtud sanktsioonimäära keskmise määra lähedases määras.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele

minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisuline

tühistamine. Küll peab kohus võimalikuks kergendada menetlusalusele isikule kohtuvälise

menetleja otsusega määratud põhikaristuse määra, mis tingib nii esitatud kaebuse osalise

rahuldamise, kui ka vaidlustatud otsuse osalise tühistamise.

Kuivõrd kohtuväline menetleja on menetlusaluse isiku taotluse alusel rahatrahvi täitmisele

pööramise edasilükkamise määruses määranud rahatrahvi tasumise ositi kuue kuu jooksul, leiab

kohus, et kohus ei saa kaebemenetluses kaebuse esitaja olukorda raskendada, määrates

rahatrahvi tasumise ühes osas kassatsioonitähtaja jooksul, s.o 30 päeva jooksul otsuse

tegemisest, mistõttu määrab kohus samuti, et rahatrahv tuleb ositi tasuda kuue kuu jooksul

otsuse jõustumisest.

Märt Toming

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/