2-19-16710/31 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

19.03.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-16710

Tsiviilasi

Osaühingu FÜLLIIT hagi OSAÜHINGU EMET

vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

15 000 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja

Osaühing

FÜLLIIT

(registrikood

10115715), lepinguline esindaja E T

Kostja

OSAÜHING

EMET

(registrikood

10064797), lepinguline esindaja vandeadvokaat K

R

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 09.02.2021

RESOLUTSIOON

1. Jätta Osaühingu FÜLLIIT hagi OSAÜHINGU EMET vastu kahju hüvitamise

nõudes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud Osaühingu FÜLLIIT kanda.

3. Määrata menetluskulude rahaline suuruse kindlaks pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja Osaühing FÜLLIIT (hageja) ja OSAÜHING EMET (kostja) sõlmisid 21.03.2016

tähtajalise elektrienergia ostu-müügi lepingu perioodiks kuni 21.03.2017. Hageja leidis, et

kostja esitas arveid kajastades tarbitavat elektrienergiat suuremana, kui see tegelikult on.

Hageja teatas kostjale, et ei ole nõus tasuma alusetuid arveid ja palus esitada

juurdekirjutusteta arved. Kostja ähvardas hagejat, et võib katkestada hageja elektrienergiaga

2(5)

varustamise, mille peale selgitas hageja kostjale, et sellega tekitaks kostja hagejale suure

kahju. Kostja katkestas 02.02.2017 hageja elektrienergiaga varustamise.

2. Hagejal oli sõlmitud leping OÜ-ga A T (üürnik) perioodiks 30.01.2017-31.12.2017 mitte

eluruumide üürileandmiseks aadressil xxx Üürnik pidi tasuma igakuiselt üüri 5000 eurot.

Kuna hageja ei suutnud tagada üürieseme varustatust elektrienergiaga, ütles üürnik

03.02.2017 lepingu üles. Hagejal ei õnnestunud sama ruumi välja üürida terve aasta, mistõttu

sai hageja kahju 60 000 eurot. Hageja nõuab kahju hüvitamist kolme kuu üüri ulatuses ehk

summas 15 000 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

3. Kostja vaidles hagile vastu ega tunnistanud tema vastu esitatud nõudeid. Kostja võtab

omaks, et poolte vahel oli 21.03.2016 sõlmitud elektrienergia ostu-müügi leping. Hageja jäi

maksetega viivitusse ning hakkas otsima põhjuseid kohustuse täitmisest kõrvale hoidmiseks.

Kostja ei nõustunud hageja väidetega, et kostja arvestid on valed ning keeldus arveid

muutmast. Kostja hoiatas hagejat, et katkestab elektriga varustamise, kui hageja arveid ei

tasu, kuid hageja ei hakanud siiski arveid tasuma. Seetõttu katkestas kostja 02.02.2017

teenuse osutamise.

4. Kostja leidis, et hagejale ei saa olla kahju tekkinud, kuna väidetav üürileping, mille

lõpetamise tõttu jäi hagejal saamata tulu, oli fiktiivne. Kui leping oli kehtiv, siis on selle

ülesütlemine tõenäoliselt õigusvastane, sest elektrikatkestus oli ajutine. On arusaamatu, miks

üürnik vajas laohoones elektrit. Samuti oleks hageja saanud sõlmida lepingu mõne teise

elektrienergia pakkujaga ja seeläbi vältida kahju tekkimist. Hageja oli üürilepingu sõlmimisel

teadlik, et kostja oli hoiatanud elektriühenduse katkestamise eest juhul, kui hageja ei tasu

võlgnevust. Seega oli lepinguga kaasnev hageja enda risk. Samuti on põhjendamata, miks

hageja ei suutnud leida uut üürnikku ning tekkinud kahju põhjuslik seos kostja käitumisega.

Alternatiivselt leidis kostja, et kahju tuleks VÕS § 139 alusel vähendada nullini, kuna hagejal

oli võimalik kahju ära hoida.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus jätab hagi rahuldamata.

6. Kohus selgitas 19.08.2021 määrusega vaidlusele kohalduvaid norme ja tõendamis-

koormist ning andis pooltele tähtaja esitada täiendavaid tõendeid ja taotluseid (tl 72-73

pöördel).

7. Kohus tuvastab järgmised asjaolud. Hageja ja kostja sõlmisid 21.03.2016 tähtajalise

elektrienergia ostu-müügi lepingu perioodiks kuni 21.03.2017 (tl 5). Hageja ei tasunud

määratud tähtajaks kostja poolt 31.12.2016 esitatud arvet nr 161233 summas 980,05 eurot.

Hageja esitas kostjale pretensiooni elektriarve suuruse kohta. Hageja leidis, et arve on

alusetu, kuna kostja ja hageja arvesti näidud erinevad (tl 6). Kostja hoiatas hagejat, et arve

tasumata jätmisel ta katkestab elektri andmise. Hageja teatas kostjale 27.01.2017 e-kirjaga,

et juhul kui kostja katkestab elektrienergia andmise, tekib hagejale märkimisväärselt suur

kahju (tl 8). Hageja sõlmis 30.01.2017 OÜ-ga A T üürilepingu, mille kohaselt andis hageja

üürile mitteeluruumid (lao- ja tootmispinna) aadressil xxx, Tallinn (tl 9-10). OÜ A T ütles

03.02.2017 üürilepingu erakorraliselt üles, kuna üürnik ei saa üüritud ruumides

elektrienergiat kasutada (tl 11). Hageja võttis 09.02.2021 kohtuistungil õigeks, et kostja

hoiatas hagejat enne elektri väljalülitamist lepingu ülesütlemisest ja andis hagejale täiendava

tähtaja arve tasumiseks (tl 109). Vaidlus puudub, et kostja katkestas 02.02.2017 hagejale

elektrienergia andmise.

8. Kohus kvalifitseerib pooltevahelise õigussuhte. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule

või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos

3(5)

kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui

kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele (VÕS § 115 lg 1). Esitatud

asjaoludel oli poolte vahel energia ostu-müügi leping, mille kohaselt kostja kohustus hagejat

varustama elektrienergiaga ja hageja kohustus selle eest tasuma vastavalt arvetele. Hageja

väitel rikkus kostja lepingut katkestades hageja elektriühenduse ning hageja soovib nõuda

elektri katkestusest tekkinud kahju hüvitamist. Seega on tegemist lepingulise kahju

hüvitamise nõudega.

9. Lepingulise kahju hüvitamise eeldusteks on, et 1) poolte vahel oli leping; 2) kostja rikkus

lepingut (VÕS § 115 lg 1); 3) kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1 ja

§ 103); 4) hagejale tekkis kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128 lg 4); 5) tekkinud kahju on

põhjuslikus seoses rikutud kohustusega (VÕS § 127 lg 4). Eelnimetatud asjaolusid peab

tõendama hageja. Hageja esitas kahju hüvitamise nõude täitmisnõudeta VÕS § 115 lg 2

tähenduses. Seega peab hageja täiendavalt põhjendama VÕS § 115 lg 2 ls 1 või § 115 lg 3

nimetatud asjaolude esinemist. Kahju hüvitamine on välistatud, kui 1) rikkumise põhjustas

võlausaldaja enda tegu või temast tulenev asjaolu (VÕS § 101 lg 3); 2) tekkinud kahju ei

olnud hõlmatud rikutud kohustuste kaitse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 3) kahju ei olnud

ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju tekkis osaliselt

kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik

vastutab (VÕS § 139 lg 1).

10. Kohus analüüsib kas kostja on oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Hageja

selgitas 09.02.2021 toimunud kohtuistungil, et kostja rikkus elektrienergia ostu-

müügilepingut, kuna ühegi lepingupunkti kohaselt ei ole kostjal võimalik katkestada

elektrienergia andmist (tl 110). Kohustuse rikkumine VÕS § 115 lg 1 mõttes võib väljenduda

erinevas käitumises. Konkreetse lepingupunkti puudumisel võib kostja vastutada ka

seadusest tuleneva kohustuse rikkumise eest. Poolte vahel sõlmitud elektrienergia ostu-

müügilepingu p 1 kohaselt kostja müüs hagejale elektrienergiat ühendamispunktiga EMET

alajaamast asukohaga xxx, Tallinnas (tl 5). Äriregistri teabesüsteemi andmete kohaselt on

kostja põhitegevusala enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus (tl 17). Seega ei

ole kostja elektrienergia müüja elektrituruseaduse (ELTS) § 10 kohaselt ning ei kohaldu

ELTS sätted võrguühenduse katkestamisel tarbijast tuleneval põhjusel. Poolte vahel sõlmitud

lepingust nähtuvalt on elektrienergia hind kostja poolt elektrienergia eest makstav hind,

millele lisandub 20% (lepingu p 3). Seega toimus elektrienergia edasimüük poolte vahel

21.03.2016 sõlmitud lepingu alusel. Lepingusse on käsikirjaliselt juurde kirjutatud, et kostjal

on õigus leping üles öelda ühe kuulise etteteatamistähtajaga.

11. Elektriühenduse olemasolu saab tänapäeval pidada tiheasustuses asuva äripinna puhul

elementaarseks või hädavajalikuks. See on eluliselt vajalik teenus ning selle katkestamine

peab olema proportsionaalne rikkumisega. Kohtu ette ei ole ka toodud asjaolusid, millest

nähtuks, et elektri väljalülitamiseks esines mõni muu (seadusest tulenev) alus.

12. Kostja esitas vastuväite, et võis kohustuse täitmisest keelduda, kuna hageja oli maksetega

viivituses. Tegemist võib olla rikkumist välistava asjaoluga, kui kostjal tekkis hageja poolt

arvete tasumata jätmise tõttu õigus VÕS § 111 alusel keelduda omapoolse lepingulise

kohustuse täitmisest. Kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused,

võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma

kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta

kohustuse täidab (VÕS § 111 lg 1). Kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks

asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine

lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud (VÕS § 111

lg 3). Seega on kohustuste täitmisest keeldumise õiguse kasutamise eeldusteks, et 1) poolte

vahel oli vastastikune leping (vaidlus puudub); 2) hageja rikkus lepingut; 3) kostja tugines

4(5)

õigusele keelduda kohustuse täitmisest. Täitmisest keeldumise õiguse kasutamine on

välistatud, kui see oleks vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõttega.

13. Vaidlus puudub, et hageja jättis arve nr 161233 summas 980,05 eurot tasumata (tl 97).

Kohus on seisukohal, et kostjal ei olnud vaatamata arve tasumata jätmisele õigus leping üles

öelda. Arve tasumise tähtaeg oli 14.01.2017 ning kostja lõpetas lepingu 02.02.2017. Vaidlus

puudub, et kostja teavitas hagejat arve tasumata jätmise korral lepingu ülesütlemisest

suuliselt. Esitatud tõenditest ja kohtuistungil avaldatust saab järeldada, et hageja teavitamine

elektrienergia väljalülitamisest toimus enne 27.01.2017. Hageja keeldus arve maksmisest,

kuna hageja hinnangul ei vastanud arvel kajastatud elektri tarbimine tegelikkusele. Seega oli

kostja poolne elektrienergia andmisest keeldumine vastuolus hea usu põhimõttega. Vaidlus

puudub, et hageja oli vaidlusaluse arveni kõik arved tarbitud elektri eest tasunud. Kostjal on

õigus kasutada seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid, kuid lepingust nähtuvalt oli kostjal

õigus lõpetada hagejaga leping üks kuu ette teatades. Käesoleval juhul lõpetati leping enne

ühekuulise etteteatamistähtaja möödumist. Seega ei olnud kostjal õigust leping üles öelda ja

kostja vastutab lepingu rikkumise eest.

14. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui

rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103

lg 2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu

jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse

põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise

kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või

selle tagajärje ületaks. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid millest saaks järeldada, et

rikkumine on vabandatav.

15. Kohus analüüsib kas hagejale on tekkinud kahju. Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla

varaline või mittevaraline (VÕS § 128 lg 1). Varalise kahjuna on hüvitatavad mh mõistlikud

kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju

kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg

3). Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt

tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu

ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises

(VÕS § 128 lg 4). Saamata jäänud tulu kui kahju hüvitamine VÕS § 128 lg 4 mõttes põhineb

tõenäosusel, kuna reeglina ei ole võimalik täpselt hinnata, millist kasu või kahju oleks pool

saanud, kui lepingut oleks ettenähtud ajani kohaselt täidetud. Riigikohus on mh leidnud, et

saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks peab hageja tõendama, et tal oli kavatsus ja

võimalus tulu saada (RKTKo nr 3-2-1-55-11, p 12; 3-2-1-157-15, p 13).

16. Hageja on tõendanud, et sõlmis 30.01.2017 üürilepingu. Hageja on seisukohal, et talle

tekkis elektrienergia andmise katkestuse tõttu kahju, kuna hageja kaotas kasu saamise

võimaluse tulenevalt sõlmitud üürilepingust. Kohus märgib, et hageja oli üürilepingu

sõlmimisel teadlik, et kostja oli hoiatanud hagejat elektriühenduse katkestamise eest juhul,

kui hageja ei tasu võlgnevust. Vaidlus puudub, et kostja teavitas hagejat enne 27.01.2017

elektrienergia andmise katkestamisest. Hageja sõlmis vaatamata sellele 30.01.2017

üürilepingu, mille alusel andis rendile endale kuuluvad ruumid. Hageja teatas kostjale

27.01.2017, et elektrikatkestuse korral on hagejal õigus esitada märkimisväärselt suur

hüvitise nõue (tl 8). Sel hetkel üürilepingut veel sõlmitud ei olnud ja hageja ei maininud

27.01.2017 üürilepingu sõlmimise kavatsusest. Kohus ei nõustu hageja väitega, et üürileping

oli sõlmitud heas usus. Hagejale oli teada, et kostja võib oma hoiatuse täide viia ja elektri

välja lülitada. Vaatamata sellele sõlmis hageja enne olukorra lahendamist 30.01.2017

üürilepingu. Hageja ei ole ka tõendanud, et ta andis reaalselt ruumid üle üürnikule ja üürnik

enne elektri katkestust nimetatud ruume reaalselt kasutas. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt

on hageja põhitegevusala enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus (tl 16). Kuid

5(5)

hageja ei ole ka põhjendanud ega tõendanud miks hageja sõlmis just pooltevahelise vaidluse

ajal üürilepingu. Kostja on ka välja toonud, et ei ole eluliselt usutav, et kui vaidlus käib

detsembrist 2016 ning kuu lõpus sõlmitakse üürileping. Samuti on kahtlust tekitav asjaolu, et

üürnik ütleb koheselt üürilepingu üles ilma hoiatamata 03.02.2017 (tl 11). Kostja ei saanud

ette näha, et kui ta lülitab elektri välja, siis hageja sõlmib vaidluse ajal enne asjaolude

lahendamist üürilepingu ning sellega jääb hagejal saamata tulu. Kohus nõustub kostja

seisukohaga, et sellises olukorras ei saanud hagejale kahju tekkida. Hageja ei ole ka

põhistanud enda väidet, et tal oli raskendatud pärast üürilepingu ülesütlemist 2017 aasta

jooksul ruume välja üürida. Seega ei ole hageja tõendanud, et tal oli tegelikult võimalus tulu

saada ning kohus asub seisukohale, et üürileping ei sõlmitud tulu saamise eesmärgil.

17. Eeltoodust tulenevalt ei ole vaja edasi analüüsida teisi kahju hüvitamise eeldusi.

18. Hageja ei ole põhjendanud ka VÕS § 115 lg 2 või 115 lg 3 nimetatud asjaolude esinemist.

VÕS § 115 lg 2 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda pärast

käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kui kohustus seisneb

teatud eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes

juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu. Sama

paragrahvi lg 2 kohaselt kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat

tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti

käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt

on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik.

19. Eeltoodust tulenevalt hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu.

20. Kohtuotsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid ei oma lõppotsustuse seisukohalt

tähtsust ning seetõttu kohus neid otsuses ei käsitlenud.

MNETLUSKULUD

21. Kohus jättis hagi rahuldamata. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud

kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb kõik menetluskulud jätta

hageja kanda.

22. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras.

23. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik