3-20-596/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.03.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-596

Haldusasi

Matjuhhin Grupp OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 28.02.2020

otsuse nr 12.2-3/041378-19 tühistamiseks ja Maksu-ja

Tolliameti kohustamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja

–

Matjuhhin

Grupp

OÜ

(varasem

ärinimi

EuroManagement OÜ), lepinguline esindaja Janno Kuusk

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Jaanek

Lips

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 19.04.2021, mis on puhkepäevale

langeva tähtpäeva järgne esimene tööpäev.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 03.09.2019 EuroManagement OÜ-le (praegune ärinimi

Matjuhhin Grupp OÜ) maksuotsuse nr 12.2-3/041378-16, millega määras täiendava

maksukohustuse 256 602,88 eurot. EuroManagement OÜ vaidlustas maksuotsuse halduskohtus,

kohus jättis kaebuse rahuldamata (haldusasi nr 3-19-1859).

2. 24.01.2020 müüs EuroManagement OÜ Garela Projekt OÜ-le vara hinnaga 1 071 351,0 eurot

(sh käibemaks summas 178 558,5 eurot). Müügitehingust tulenevalt esitas EuroManagement OÜ

3-20-596

2(5)

MTA-le 30.01.2020 taotluse maksuotsuse muutmiseks, mille taotlus maksuotsuse alusel

määratud maksusumma vähendamist 202 364,10 euro võrra.

3. MTA jättis 28.02.2020 otsusega nr 12.2-3/041378-19 EuroManagement OÜ taotluse

rahuldamata.

4. EuroManagement OÜ esitas 02.04.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 28.02.2020

otsuse nr 12.2-3/041378-19 tühistamiseks ja MTA kohustamiseks.

5. MTA esitas vastuse kaebusele 19.02.2021.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

6. Maksuotsuse muutmine tagasiulatuva mõjuga sündmuse tõttu on põhjendatud

6.1. MTA seisukoht, mille kohaselt käesoleval juhul maksukorralduse seaduse (MKS) § 103 lg 1

p-s 2 sätestatud olukorda ei esine, on seaduse mõtet põhjendamatult kitsendav. Maksuõiguses on

juba tekkinud maksukohustuste tagasiulatuv korrigeerimine lubatud paljudel juhtudel. Näiteks

MKS § 103 lg 1 p 2 näeb ette, et maksuotsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks tagasiulatuva

mõjuga sündmuse tõttu (RKHKo 3-3-1-82-08, p 12). Kui ilmnevad asjaolud, millest selgub, et

maksuotsuses on ekslikult keelatud maha arvata sisendkäibemaksu kaupadelt, mis on tegelikult

soetatud maksustatava käibe tarbeks, siis on põhimõtteliselt tegemist tagasiulatuva mõjuga

sündmusega.

6.2. Vastavalt 03.09.2019 maksuotsuse p-le 2.3 ei korrigeerinud MTA muude kaupade kõrval

soetatud sõiduki sisendkäibemaksu, vaid leidis, et aktsepteerib sõiduki ostu sisendkäibemaksu

deklareerimist, kuna septembris 2017 müüdi soetatud sõiduki edasi. Sellele juhtis kaebaja

tähelepanu ka 30.01.20202 taotluses, kuid MTA ei ole oma otsustes esitanud ühtegi põhjendust

erandi kohta, millest tulenevalt tekkis sõiduki müügist maksustatav käive, kuid ülejäänud kaupade

puhul maksustatavat käivet ei teki.

6.3. Kaebaja on algusest peale hoolikalt hinnanud tegevusega seotud äririske ja kavandanud oma

tegevust nii, et säiliksid kõik võimalused kasumi teenimiseks, kuid samas olukorra muutumisel

oleks võimalik suurema kahju tekkimist ära hoida. MTA seisukohast nähtub, et ettevõtjal on

keelatud korraldada oma tegevust, sh selleks soetatud kaupade kasutamist selliselt, mis arvestaks

mitme alternatiivse ärisuunaga sõltuvalt sellest, mis on äriliselt kõige otstarbekam. MTA ei ole

väitnud, et alternatiivsete võimaluste realiseerimisel ei tekiks maksustatavat käivet, vaid on jätnud

kaebaja äriplaani alternatiivsed võimalused lihtsalt hindamata. Sellest tulenevalt on alusetu MTA

väide, mille järgi kaebaja tegevus ei allunud käibemaksuregulatsioonile (03.09.2019 maksuotsuse

p 2.2), samuti väited teenuse osutamisest ja sellest, et esitatud äriideed olid ebausaldusväärsed

ning kummutatud.

6.4. MTA on jätnud täielikult tähelepanuta ka asjaolu, et enne kaupade müüki genereeriti nende

samade ettevõtluses kasutatud kaupadega raamatupidamislikus mõttes tulu. Sellest tulenevalt

tuleb ärilises (tulu teenimise) mõttes ettevõtluses kasutatud kaupade tegelikku väärtust vaadelda

lisaks müügihinnale koos sellele eelnevalt kaupadest teenitud tuluga. Seetõttu on meelevaldne

MTA väide, mille järgi ei otsinud EM äriplaani raames vara edasimüügiks reaalseid võimalusi,

sest kuni seadmetega oli võimalik tulu teenida, puudus selleks reaalne vajadus. Eelnevale

vaatamata ei sõltu kaupade maksustava käibe tarbeks soetamine sellest, kas müügihind on suurem

ostuhinnast. See tähendaks, et kõikidel juhtumitel, kus esmalt maksustatava käibe tarbeks

soetatud ja vahepeal ettevõtluses kasutatud kaubad müüakse ostuhinnast odavamalt, kuulub

soetamisel tasutud käibemaks maksuameti poolt korrigeerimisele.

6.5. MTA on KMS § 16 lg 2 p-le 9 tuginedes seisukohal, et kuna maksuotsuse kohaselt ei soetatud

vara maksustatava käibe tarbeks, siis ei maksustata ka selle müüki käibemaksuga (otsuse p 2).

3-20-596

3(5)

See seisukoht on väär. Maksuotsus kajastab kaebaja majandustegevusega seotud asjaolusid

ebaõigesti, mistõttu on lõppjäreldus ehk seisukoht maksutatava käibe puudumisest vale.. Kõik

kaebaja poolt korduvalt kirjeldatud (äri)tegevused olid olemasoleva varaga realiseeritavad ja

maksustatavad (sh aset leidnud arvutusvõimsuse teenuse müük OOO-le Togur ja vara müük

Garela Projekt OÜ-le).

7. MTA ei ole selgitanud, kuidas mõjutab asja otsustamist fakt, et sõiduautod anti Garela Projekt

OÜ kasutusse 2019. aasta septembris, kuid nende müük viidi lõpule 2020. aasta jaanuaris (otsuse

p 2.1). Samuti puudub põhjendus, miks MTA ei arvestanud kaebaja selgitusega, et kõikide Garela

Projekt OÜ-le müüdud kaupade ostuarvete esitamiseks on vaja lisaaega (otsuse p 2.5).

Vastustaja seisukohad

8. Vastustaja on peale kaebuses esitatud väidete analüüsimist seisukohal, et need ei sisalda endas

selliseid asjaolusid või ümberlükkamatuid seisukohti, mille pinnalt võiks väita vaidlustatud otsuse

õigusvastasust. Kaebajale koostatud otsus on õiguspärane, selge ning motiveeritud.

8.1. Vastustaja ei nõustu kaebust (p-d 2.1, 2.3, 2.4, 2.5) läbivate negatiivsete hinnangutega

03.09.2019 maksuotsuses tehtud järeldustele. Kaebuse esitamise ajal (02.04.2020) vaidluse all

olnud 03.09.2019 maksuotsus nr 12.2-3/041378-16 (vt lisa 1) on tänaseks jõustunud Tallinna

Ringkonnakohtu alusel. Seega kaebuse kriitika, mis põhineb eeldusel, et 03.09.2019

maksuotsuses keelati ekslikult väidetavalt maksutatava käibe tarbeks kasutatud kaupadelt

sisendkäibemaksu arvestamine, on väär.

8.2. Järelikult ei kehti täna enam kaebuse p-des 2.3-2.5 püstitatud põhiväide, vaidlustatud

28.02.2020 otsuse valest õiguslikust alusest (KMS §16 lg 2 p 9) ja argument (p 2.1), et MTA

olevat MKS § 103 lg 1 p 2 mõtet põhjendamatult kitsendavalt tõlgendanud. Vaidlustatud

28.02.2020 otsusep-s 2.4 tehtud kokkuvõttev järeldus (maksustatavat käivet ei tekkinud, soetatud

kaupu ei kasutatud maksutatava käibe tarbeks, järelikult ei maksustata sellise kauba müüki

käibemaksuga) on õige.

8.3. 22.01.2021 on kaebaja pöördunud MTA poole küsimusega, kuidas vaidlustatud otsuses

analüüsitud vara ostu-müügi tehingust tulenevat käibemaksukohustust muuta. Täpsemalt,

kaebajale 09.12.2020 väljastatud kontrollakti p-s 1.4 analüüsis MTA mh jaanuaris 2020 toimunud

vara ostu-müügi tehingut. See oli kaebaja 30.01.2020 taotluse ajendiks ja vaidlustatud otsuse p-s

2.5 käsitletud ning potentsiaalselt maksuperioodi (veebruar 2018-juuli 2019) mõjutanud episood.

Kaebajale anti 27.01.2021 arvetega seonduvad soovitused õigete andmete kajastamiseks oma

maksuarvestuses. Vastustaja järeldab kaebaja 22.01.2021 päringust, et sisuliselt on kaebaja

mõistnud vaidlustatud 28.02.2020 otsuse p-s 1 ja 2 analüüsitud arvete alusel deklareeritud

andmete ekslikust.

8.4. Kaebaja on püüdnud 2020 sügisel vaidlustatud otsuse p-s 2.2-2.5 käsitletud puudusi (arvetelt

GAR-EM-1-5 puudu olevad kaubad) kreeditarvetega osaliselt kõrvaldada, kuid need ei

kõrvaldanud täielikult siiski 14.04.2020 vaatlusel (MTA 15.05.2020 seisukoha lisa 6-8)

tuvastatud puudujääke ega jõustunud kohtuotsusest nr 3-19-1859 tõusetunud välistusi, kaebaja

vääras käibemaksu arvestuses. Sellega on kaebaja tänaseks sisuliselt möönnud, et tegu oli

maksuvaba käibega, mitte kaebuse p-s 2.1 väidetud tagasiulatuva mõjuga sündmusega MKS §

103 lg 1 p 1 tähenduses.

8.5. Vastustaja on seetõttu jätkuvalt sisukohal, et kaebaja 30.01.2020 taotluse p-s 2 kirjeldatud

tehingud ei ole tagasiulatuva mõjuga sündmuseks MKS § 103 g 1 p 2 mõistes (väidetud varem

soetatud kaupade edasimüügi äriplaani realiseerumine 24.01.2020). Kaebaja taotluses viidatud

arved (MTA 15.05.2020 vastuse lisad 1-5) ei muuda MTA 03.09.2019 maksuotsuse järeldusi

ebaõigeks. MKS § 103 lg 1 p 2 kohaldamisel on oluline tehingu reaalne tagasitäitmine, millega

langeks ära maksuobjekt (n.t käibemaksuga maksutatud kauba tagastamine vms). Sellist olukorda

antud juhul ei esine.

3-20-596

4(5)

8.6. Seega puudub kaebajal tänaseks alus 30.01.2020 taotlusest tulenevalt eeldada, et väidetud

GAR_EM-1 - GAR_EM-5 arvetel kajastatud kaupasid kasutati kaebaja majandustegevuses

maksustatava käibe tarbeks või et kaebaja usutava äriplaani osa oli kasutatud kaupade edasimüük.

Sellesisulised kaebaja argumendid on kaebaja osalusel peetud kohtuvaidluses nr 3-19-1859 läbi

vaieldud ja kummutatud. Tallinna Ringkonnakohus ei nõustunud oma 23.09.2020 otsuses nr 3-

19-1859 lõpptulemina kaebaja seisukohtadega.

8.7. Täpsemalt leidis Tallinna Ringkonnakohus oma 23.09.2020 otsuse nr 3-19-1859 p-des 11-16

(kokkuvõtvalt, et kaebaja tegevus (krüptoraha kaevandmine) ei allunud käibemaksu

regulatsioonile. Seetõttu on kaebuse p-s 2.3 esitatud vastupidine retoorika ekslik. Samuti

kummutas Tallinna Ringkonnakohus oma 23.09.2020 otsuse nr 3-19-1859 p-des 17-26 kõik

kaebaja alternatiivsed vastuväited väidetud äriplaani usutavusest ning spekulatsioonid võimaliku

tulevase äriplaani realiseeritavusest ja usutavusest. Kohus rõhutas, et äriplaaniks ei saa pidada ka

kiiresti väärtust kaotava arvutipargi müüki, eesmärgiga väljuda ettevõtlusest.

8.8. Seega on kaebuse p-s 2.4 tõstatatud ajend maksuotsuse muutmiseks MKS § 103 lg 1 p 2

alusel ainetu. Käivet ei teki ettevõtte või selle osa müügist (KMS § 4 lg 2 p 2) ega kauba müügist,

mille soetamisel puudus õigus sisendkäibemaksu maha arvata (KMS § 16 lg 2 p 9). Kaebuse p-s

2.3 esitatud vastupidised avaldused (usutav äriplaan) ei ole põhjendatud.

8.9. Tasaarveldamisega vormistatud kokkulepetel (tasaarvestamine kaebaja vara arvel võetud

laenukohustuste täitmise eesmärgil) puudub tagasiulatuv mõju kaebaja 03.09.2019 maksuotsuses

viidatud maksuobjektile. Kaebajale määratud maksukohustuse olemasolu seisukohalt ei omanud

tähtsust, et OÜ Garela Projekt soovis kaebaja eest müügi korral käibemaksu tasuda. See ei

mõjutanud kaebaja eelnevat kohustust, tagastada lubamatult maha arvatud sisendkäibemaks, mida

ta oma maksutatava käibe tarbeks ei kasutanud.

8.10. Käesoleva vaidluse raames ei ole kaebaja esitanud täiendavaid argumente mille pinnalt

võiks jõuda Tallinna Ringkonnakohtu 23.09.2020 otsuse nr 3-19-1859 p-s 25 kajastatud

seisukohast erinevale järeldusele. Sellest järelduvalt on 28.02.2020 otsuses kohaldatud faktiline

ja õiguslik alus õige, keeldumaks 30.01.2020 kaebaja taotluse alusel 03.09.2020 maksuotsuse

vähendavast (-202 364,10 €) muutmisest. Kaebuses viidatud 24.01.2020 tehingud ei olnud MKS

§ 103 lg 1 p 2 tähenduses tagasiulatuva mõjuga sündmused. Tegelikult müüs kaebaja KMS § 16

lg 2 p 9 eirates kaubad, lisades kaupadele alusetult käibemaksu

8.11. Kaebaja samastab vääralt arvetel GAR-EM-1 ja GAR-EM-2 (MTA 15.05.2020 vastuse lisa

4 ja 5) näidatud kahte sõidukit kaebaja poolt septembris 2017 müüdud sõidukiga. Arvetel näidatud

sõidukite VIN koodid ei kattu 18.09.2017 arvel näidatud sõiduki VIN koodiga. MTA ei

kohaldanud KMS sätteid maksutatava käibe kohta ebaühtlaselt. 18.09.2017 arvel näidatud sõiduk

(reg nr 214BVF) müüdi edasi vähem kui kuu aja jooksul. Samas sõidukeid (reg nr 547BVS ja nr

889BVD) kasutas kaebaja ca 2.a jooksul ise, väidetavalt maksustatava käibe tarbeks, mis ei

osutunud õigeks väiteks.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Analüüsinud menetlusosaliste seisukohti, leian, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata.

10. MTA tegi 03.09.2019 kaebajale maksuotsuse nr 12.2-3/041378-16, millega määras täiendava

maksukohustuse 256 602,88 eurot. Maksuotsuse sisuks oli asjaolu, et kaebaja on

kontrolliperioodil oktoober 2016 kuni jaanuar 2018 alusetult deklareerinud sisendkäibemaksu

kaupade (peamiselt IT tehnika ja varuosad) soetamisel, mida kaebaja ei kasutanud maksustatava

käibe tarbeks. Kaebaja tegevuseks oli krüptoraha kaevandamine, mis ei ole käsitletav

maksustatava käibena käibemaksuseaduse (KMS) mõttes.

3-20-596

5(5)

11. Kaebaja vaidlustas maksuotsuse kohtus kuid kaebus jäi rahuldamata. Tallinna

Ringkonnakohtu 23.09.2020 otsus haldusasjas nr 3-19-1859 on jõustunud.

12. Kohtud leidsid maksuotsuse analüüsimisel, et maksuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning

seal toodud järeldused kaebaja tegevust puudutavas osas on õiguspärased. Kaebaja tegevus

krüptoraha kaevandamisel ei ole käsitletav maksustava käibena ning järelikult ei olnud kaebajal

õigust sellise tegevuse tarbeks kaupade soetamisel sisendkäibemaksu maha arvata. Käesoleva

vaidluse lahendamisel juhindun seega haldusasjas nr 3-19-1859 jõustunud kohtulahendites

toodud seisukohadest.

13. Eeltoodust tulenevalt ei käsitle ma kaebuse väiteid, mis seonduvad maksuotsuse

õiguspärasusega ning hindan vaidlustatud otsuse õiguspärasust eelkõige seonduvalt küsimusega,

kas vara müük kaebaja poolt on tõlgendatav tagasiulatuva sündmusena MKS § 103 lg 1 p-i 2

mõistes, mis tingib maksuotsuse muutmise.

14. Nõustun siinkohal MTA-ga, et kaebaja 30.01.2020 taotluse p-s 2 kirjeldatud tehingud (varem

soetatud kaupade edasimüük) ei ole tagasiulatuva mõjuga sündmuseks MKS § 103 g 1 p 2

mõistes. Kaebaja taotluses viidatud arved (MTA 15.05.2020 seisukoha lisad 1-5) ei muuda

03.09.2019 maksuotsuse järeldusi ebaõigeks, kuivõrd jõustunud kohtuotsusega on kinnitust

leidnud, et kaebajal ei olnud õigust kaupade soetamisel sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Ka

on eelneva kohtuvaidluse käigus kinnitust leidnud, et sisendkäibemaksu mahaarvamist

õigustavaks äriplaaniks ei saa pidada ka arvutipargi müüki eesmärgiga väljuda ettevõtlusest, sest

käivet ei teki ettevõtte või selle osa müügist (KMS § 4 lg 2 p 1) ega kauba müügist, mille

soetamisel puudus õigus sisendkäibemaksu maha arvata (KMS § 16 lg 2 p 9) (Tallinna

Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-19-1859 p 25). Nõustun MTA-ga, et käesoleva vaidluse raames

ei ole kaebaja esitanud täiendavaid argumente mille pinnalt võiks jõuda Tallinna Ringkonnakohtu

otsuses kajastatud seisukohast erinevale järeldusele.

14.1. Seonduvalt kaebuse viidetega arvetel GAR-EM-1 ja GAR-EM-2 märgitud kahe sõiduki

edasimüügiga märgin, et ka nende puhul ei tingi sõidukite edasimüük maksuotsuse muutmist,

kuivõrd sõidukeid kasutas kaebaja ligi 2 aasta jooksul ise oma tegevuses, mis eelnevalt tuvastatu

kohaselt ei ole käsitletav maksustavava käibena.

Menetluskulud

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Menetluskulude väljamõistmise taotlusi

ei ole menetlusosalised kohtule esitanud. Poolte menetluskulud jäävad seega nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma