2-20-106304/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

18. märts 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-106304

Tsiviilasi

Eesti Inkasso OÜ avaldus Anne Oderi vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 1. oktoobri 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Anne Oderi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja:

Anne

Oder

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Inna Bodagovskaja

Vastustaja: Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291),

lepinguline esindaja Julia Vaganova

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 1. oktoobri 2020 määrus Eesti Inkasso OÜ avalduse

rahuldamise ulatuse osas.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada Eesti Inkasso OÜ avaldus

osaliselt. Lugeda Tartu Maakohtu 1. oktoobri 2020 määruse resolutsioon

tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

2.1. Rahuldada Eesti Inkasso OÜ avaldus osaliselt.

2.2. Mõista Anne Oderilt Eesti Inkasso OÜ kasuks välja põhivõlg 408,95 eurot.

3. Rahuldada Anne Oderi määruskaebus osaliselt.

4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Eesti Inkasso OÜ (avaldaja) esitas 14. veebruaril 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Anne Oderilt (puudutatud isik) 1305,96 euro saamiseks. Puudutatud isik

esitas avaldusele vastuväite ning Pärnu Maakohus andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse

jätkamiseks.

2. Avaldaja esitas 29. aprillil 2020 maakohtule avalduse, milles palus mõista puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja 1136,24 eurot, s.o põhivõlgnevus 1084,24 eurot ja 52 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis ja viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates 30. aprillist 2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Avalduse kohaselt on puudutatud isik korteriomandi aadressil X omanik ning X

(korteriühistu/esialgne võlausaldaja) liige. Puudutatud isikul on võlgnevus perioodi 31. märts

2019 kuni 31. detsember 2019 eest 1084,24 eurot.

Korteriühistu loovutas 23. jaanuaril 2020 võlanõude avaldajale ning teavitas puudutatud isikut

nõude loovutamisest.

Vastuseks puudutatud isiku vastuväidetele märkis avaldaja, et korteriühistu ja avaldaja vahel

on koostööleping, mille raames loovutati korteriühistu nõue puudutatud isiku vastu. Tõele ei

vasta puudutatud isiku väide, et teda pole teavitatud nõude loovutamisest. Puudutatud isik

pöördus pärast loovutamise teate saamist avaldaja poole maksegraafiku koostamiseks.

Korteriühistu arvetele märgitu eest vastutab korteriühistu. Viivisenõude osas reguleerib nõude

loovutust koostöölepingu p 3.2, mille kohaselt loovutati nõue koos kõrvalnõuetega.

Korteriühistu põhikirja p 4.2.11 kohaselt kohustub ühistu liige tasuma ühistu arvetel märgitud

kululiikide eest. Korteriühistu arved ei ole üksnes raamatupidamise dokumendid, vaid on

aluseks kulude tasumise kohustusele. Avaldaja ei pea esitama majanduskava, kuivõrd selles

märgitud korteriomanike kohustuste jaotus on vaid informatiivse tähendusega.

Kindlustuse maksmine (üks kord aastas) otsustati korteriomanike poolt 10. mai 2017

korteriühistu üldkoosoleku otsusega, mistõttu kajastub see ka ühel arvel (X). Prügiveo osas

kajastub elanike arv arvetel. Vee ja kanalisatsiooni ülekulu kajastub samuti kord aastas arvetel

(aastal 2019 arve nr X) vastavalt korteriühistu 10. detsembri 2018 üldkoosolekul otsustatule.

Korteriühistu 30. mai 2019 üldkoosolekul otsustati tõsta remondifondi tasu suvekuudel 0,40

eurolt 0,50 eurole m2 kohta. Puudutatud isik ei ole nimetatud otsustele varasemalt vastu

vaielnud ega taotlenud nende kehtetuks tunnistamist või tühisuse tuvastamist. Tegemist on

kehtivate otsustega.

3. Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata. Menetluskulud palus puudutatud isik jätta

avaldaja kanda.

Nõude loovutamise leping on tühine ning seega ei ole avaldaja õigustatud nõudma puudutatud

isikult kohustuse täitmist. Loovutamisleping on tühine, sest selles ei ole kokkulepitud lepingu

olulises tingimuses – tsessioonitasus ning korteriühistu kajastab loovutatud nõuet jätkuvalt oma

arvetel. Puudutatud isiku arvates oli nõude loovutamisega tegemist näiliku tehinguga, kuna

pooltel ei olnud kavatsust luua õiguslikke tagajärgi. Varjatud tehinguks on käsundusleping.

Loovutuse saaja ei saanud reaalseid õigusi ja kohustusi. Loovutamislepingu nimetusest võib

eeldada, et avaldaja osutab korteriühistule lihtsalt võla sissenõudmise teenust. Samuti viitavad

koostöölepingu punktid, et tegemist ei ole loovutamisega, vaid käsundisuhtega.

Korteriühistu ei ole puudutatud isikut teavitanud nõude loovutamisest. Seega ei ole puudutatud

isiku suhtes nõude loovutamist toimunud.

Isegi, kui eeldada, et tegemist on kehtiva nõude loovutamislepinguga, on avaldaja viivisenõue

(52 eurot) tühine. 23. jaanuari 2020 nõude loovutamise akti p 3.2 kohaselt on loovutatud

viivisenõude suurus 0 eurot. Seega leppisid pooled kokku üksnes põhinõude loovutamises.

Viivisenõuet ei ole loovutatud.

Avaldaja ei ole põhinõude suurust tõendanud. Puudutatud isik nõustus vee- ja

kanalisatsioonikuluga. Ülejäänud kuludele vaidles puudutatud isik vastu. Esitatud ei ole ühtegi

tõendit (mh majanduskava koos seda kinnitava üldkoosoleku protokolliga), millest tulenevalt

oleks võimalik tuvastada nõude tekkimise aluseid. Avaldaja peab tõendama nii kulude jaotust

kui ka teenuste olemasolu. Avaldaja on esitanud üksnes raamatupidamise dokumendid (arved).

Arvetel märgitud kuluartiklid ilmuvad ja kaovad juhatuse või raamatupidaja soovil. Näiteks

kajastub kindlustuse summa üksnes arvel nr X, vee ja kanalisatsiooni ülekulu kajastub üksnes

arvel nr X. Remondifondi tasumist nõutakse ainult arvetega nr X, X, X, X ning X, teistel arvetel

seda pole. Ka tariifid kõiguvad: X oli remondifondi tariif 0,40 eurot/m2 kohta, kuid arvetel X,

X, X ning X on remondifondi tariif 0,50 eurot/m2 kohta. Prügiveo osas ei ole esitatud andmeid

elanike arvu kohta kuus, mistõttu ei saa arvete õigsust kontrollida. Avaldajal tuleb esitada

detailselt

võlgnevuse

kujunemise

faktilised

asjaolud

ja

tõendid

ehk

raamatupidamisdokumendid, majanduskava, igakuiselt majas tarbitud teenuste andmed (vesi,

elekter, kanalisatsioon, prügi jne) ning andmed selle kohta, kuidas ja mille alusel on teenuste

maksumus arvutatud. Kui puudutatud isikul ei võimaldata korteriühistu poolt dokumentidega

tutvuda, võib puudutatud isik keelduda vastavate kulude kandmisest (KrtS § 40 lg 3).

Avaldaja nõuet ei tõenda korteriühistu üldkoosoleku 10. mai 2017 üldkoosoleku protokoll,

kuivõrd üldkoosolekul otsustati küsimusi (kindlustus ja prügiarvestus), mida ei olnud

päevakorras ning otsused on seega tühised. Samuti puudub osavõtjate nimekiri. Dokument võib

olla võltsitud, kuna korteriühistu kanti registrisse 25. augustil 2017 ning asutati 20. juuli 2017

üldkoosolekul. Samuti ei ole 30. mai 2019 üldkoosoleku otsusega otsustatud remondifondi

suurendamist, kuivõrd seda küsimust ei olnud päevakorras. Avaldaja nõuet ei tõenda

korteriühistu juhatuse 10. detsembri 2018 juhatuse koosoleku protokoll, kuivõrd juhatusel ei

ole pädevust tariife määrata.

Avaldaja taotlus jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda ei arvesta puudutatud isiku

põhjendustega avaldaja arveid mitte tasuda. Avaldaja nõudis (sh maksekäsu kiirmenetluses)

puudutatult isikult teadlikult suuremaid summasid kui oli puudutatud isiku tegelik võlgnevus

vastavalt korteriühistu arvetele. Puudutatud isik kaalub avalduse kriminaalmenetluse

algatamiseks esitamist. Seega tuleb jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Maakohus rahuldas hagi ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõla

1084,24 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 52 eurot ja alates 30. aprillist 2020 viivise

põhinõudelt kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Maakohus määras, et sissenõutavaks muutumata viivise arvestus tuleb lõpetada, kui see koos

väljamõistetud ja sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuetega summaarselt võrdsustub

põhinõudega. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ning mõistis puudutatud

isikult avaldaja kasuks menetluskulude katteks välja 1106 eurot.

Maakohus leidis, et avaldus on põhjendatud. Maakohus viitas avalduse rahuldamisel KrtS § 40

lg-tele 1 ja 2 ning korteriühistu põhikirja p-dele 4.2.1 ja 4.2.11.

Avaldaja ja korteriühistu vahel on sõlmitud koostööleping, mis reguleeris mh korteriühistu

nõudeõiguste loovutamist avaldajale. Nimetatud lepingu raames loovutas korteriühistu oma

nõudeõigused puudutatud isiku vastu avaldajale. Poolte tahe ja nõude loovutamine on selgelt ja

ühetähenduslikult tõendatud mõlema poole poolt kirjalikult vormistatud ja allkirjastatud

vastavasisulise nõude loovutamise aktiga, millest teavitati puudutatud isikut kirjalikult.

Täiendavalt on avaldaja esitanud ka volikirja, mis kinnitab A.A. esindusõigust lepingu

sõlmimisel. Maakohus asus seisukohale, et avaldaja on nõude omandanud seaduslikult ning

nõude loovutamise käigus omandas avaldaja puudutatud isiku vastu suunatud nõude koos

kõrvalnõuetega (koostöölepingu p 3.2).

Puudutatud isik nõustus vee- ja kanalisatsioonikuluga. Ülejäänud kuludele vaidles puudutatud

isik vastu. Avaldaja on esitanud kohtule tõendid, mille alusel on toimunud korteriühistu arvete

väljastamine:

-

Kindlustuse kulu tekib üks kord aastas korteri pinna järgi arvestades 0,14 eurot ühe

ruutmeetri kohta (10. mai 2017 korteriühistu üldkoosoleku protokoll, - dtl 127). Seega

on arvel nr X kajastatud kindlustuse kulu summas 9,07 õiguspärane;

-

Prügiarvestus toimub omaniku poolt teatatud korteri elanike arvu järgi, mis on

kajastatud arvetel (10. mai 2017 korteriühistu koosoleku protokoll, – dtl 127).

-

Vee ülekulu arvestus kajastub arvel üks kord aastas ja seda üldveenäidu ja esitatud

korterite veemõõturite näitude vahel tekkinud vahe tõttu. Korteriühistu on otsustanud

kord aastas rakendada tasaarveldust, kuna see vesi on juba ühistu poolt kinni makstud

veefirmale. Vee ülekulu on seega arvestatud arvel nr X korrektselt (10. detsembri 2018

korteriühistu koosoleku protokoll – dtl 128).

-

Arvete nr X, X, X, X ning X alusel peab korteriomanik tasuma remondifondi eest, teistel

arvetel seda teenust pole. 30. mai 2019 korteriühistu üldkoosoleku protokolli (dtl 130)

päevakorra p-s 3 on otsustatud tõsta remondifondi raha suvekuudel 0,40 eurolt 0,50

eurole ruutmeetri kohta. Remondifondi makstakse ainult suveperioodil, s.o

mittekütteperioodil (aprill-september). Seega ka antud kulud on õigesti kajastatud

vastava perioodi arvetel.

Käesoleva vaidluse puhul on rahalised kohustused kinnitatud korteriühistu põhikirja ja

üldkoosoleku otsustega. Maakohus leidis, et puudutatud isik ei saa keelduda talle esitatud arvete

tasumisest vaid seetõttu, et talle ei ole esitatud koos arvetega ka korteriühistu majanduskava.

Avaldaja on tõendanud arvetel kajastuvate summade tekkimisi ning puudutatud isik on

kohustatud tasuma kommunaalteenuste eest vastavalt arvetele.

Maakohus jättis tähelepanuta puudutatud isiku väited üldkoosoleku otsuste tühisuse kohta, kuna

need väljuvad käesoleva asja raamidest. Kuna korteriühistu otsuseid ei ole vaidlustatud, siis on

need kehtivad ning puudutatud isikul tuleb tasuda talle esitatud arved.

Maakohus leidis, et kõik arved on puudutatud isikutele korrektselt kätte toimetatud ning

avaldajal on õigus võlgnevust puudutatud isikult nõuda. Korteriühistu põhikirja p 4.2.12

kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda

korteriomanikult viivist seaduses sätestatud alustel ja korras. Avalduse esitamise seisuga on

puududutatud isikult väljamõistetava viivise suurus 52 eurot.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse,

milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta

avaldus rahuldamata. Menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda.

Maakohus jättis tähelepanuta, et avaldaja nõudeõigus ei olnud tõendatud. Loovutatud nõue

kajastub jätkuvalt korteriühistu arvetel. Korteriühistu tahe ei ole olnud nõuet loovutada. Nõude

loovutamise leping on kehtetu, sest selles puudub tasukokkulepe. Maakohus luges piisavaks, et

puudutatud isikut oli kirjalikult teavitatud nõude loovutamisest. Nõude loovutaja (korteriühistu)

ei ole esitanud puudutatud isikule nõude loovutamise teatist. Avaldaja esitatud võlateatisi ei saa

käsitleda nõuetekohase loovutusdokumendina, kuna nendel puudub senise võlausaldaja või

tema esindaja allkiri (VÕS § 168 lg 2 ja § 172).

Puudutatud isik ei nõustu, et nõue on loovutatud koos kõrvalnõuetega. 23. jaanuari 2020 nõude

loovutamise akti kohaselt on loovutatud viivisenõude suurus 0 eurot.

Maakohus hindas ebaõigesti avaldaja esitatud tõendeid. 10. mai 2017 üldkoosoleku protokoll

on puudutatud isiku hinnangul võltsitud, kuna korteriühistu kanti registrisse alles 25. augustil

2017. 20. juulil 2017 toimus üldkoosolek (asutamiskoosolek), millega kinnitati põhikiri. Seega

ei saanud enne asutamiskoosolekut läbi viia korralist üldkoosolekut. Järelikult on arvel nr X

kindlustuse summa õigusvastane. Prügiarvestus on samuti ebaõige.

Maakohus nimetas 10. detsembri 2018 dokumenti ebaõigesti korteriühistu koosoleku

protokolliks, kuna tegemist juhatuse koosoleku protokolliga. Juhatus ei saa tariife määrata.

Tariifide määramine kuulub üldkoosoleku pädevusse. Järelikult on ka vee ülekulu arvestatud

arvel nr X ebaõigesti.

Avaldaja nõue on tõendamata. Esitatud pole majanduskava ega korteriühistu elamu

majandamiseks ostetud teenuste arveid. Riigikohtu praktika kohaselt ei teki korteriühistu

liikmele kohustusi üksnes majandamiskulude arvete esitamisega. Puudutatud isikul õigus

tutvuda arve aluseks olevate kuludokumentidega. Kui korteriühistu seda ei võimalda, on

puudutatud isikul õigus vastavate kulude kandmisest keelduda (KrtS § 45 lg 1 ja § 40 lg 3).

Eeltoodust tulenevalt on avaldus üldelektri, haldus-hooldustasu, sooja vee soojendamise,

prügiveo, kütte soojuse, remondifondi, vee ja kanalisatsiooni ülekulu ja kindlustuse, vee ja

kanalisatsiooni osas tõendamata, kuna on teadmata andmed, mis on vajalikud arvete

kontrollimiseks ning avalduse pidi kohus jätma täielikult rahuldamata tõendamatuse tõttu.

Puudutatud isik ei ole nõus hüvitama avaldaja esindaja kulusid, sest need on ülepaisutatud.

Korteriühistu oleks olnud ise võimeline oma huve kaitsma. Maakohtu määrus ei ole

menetluskulude väljamõistmise osas põhjendatud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Avaldaja (vastustaja) palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

Korteriühistu on avaldajale nõude kehtivalt loovutanud. Puudutatud isik ei ole kordagi väitnud,

et ei olnud nõude loovutamisest teadlik. Viited VÕS § 168 lg-le 2 ja § 172 ei ole asjakohased.

Puudutatud isik on kinnitanud, et teda teavitati nõude loovutamisest.

Kokkulepe viivisenõude osas on sätestatud koostöölepingu p-s 3.2, mille kohaselt korteriühistu

loovutas nõude määruskaebuse esitaja suhtes koos kõrvalnõuetega.

10. mail 2017 toimunud üldkoosoleku otsused on vastu võetud vastavalt seaduse nõuetele ning

on kehtivad ja kõigile liikmetele täitmiseks kohustuslikud, kuna neid ei ole vaidlustatud. Samuti

ei ole puudutatud isik vaidlustanud juhatuse 10. detsembri 2018 otsuseid tariifide

vastuvõtmiseks. Puudutatud isik ei vaidlusta 30. mai 2019 üldkoosoleku protokolli sisu, millega

kinnitati remondifondi suurus. Puudutatud isik ei ole ühtegi korteriühistu otsust vaidlustanud.

Avaldaja ei nõustu puudutatud isikuga majanduskava osas. Rahaliste kohustuste jaotus on

kinnitatud korteriühistu põhikirja ja üldkoosoleku otsustega, mitte aga majanduskavaga, millel

on vaid informatiivne väärtus.

Avaldaja ei nõustu puudutatud isiku väidetega seoses menetluskuludega. Korteriühistu ei ole

menetlusosaliseks. Kohtumenetluse osapoolel on õigus kaitsta oma huve lepingulise esindaja

abil. Kõik avaldaja menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osaliselt puudutatud isikult avaldaja kasuks

väljamõistetud summa osas ning teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab puudutatud

isikult avaldaja kasuks välja 408,95 eurot (TsMS § 667 lg 2 esimene lause). Puudutatud isiku

määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

8. Asjas puudub vaidlus, et puudutatud isik on korteriühistu X liige ja korteriomandi X omanik.

Avaldaja väidab, et on omandanud nõude korteriühistult ja nõuab puudutatud isikult

majandamiskulude tasumist KrtS § 40, korteriühistu põhikirja ja puudutatud isikule esitatud

arvete alusel. Puudutatud isik vaidlustab maakohtu määrust täies ulatuses, leides, et avaldaja

nõue tuleks jätta rahuldamata.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega, et korteriühistu on nõude

kehtivalt loovutanud avaldajale nõude loovutamise aktiga (dtl 48; VÕS § 164 lg 1). Nõude

loovutamise aktist ning avaldaja ja korteriühistu koostöölepingust (dtl 84-86) tuleneb selgelt,

et korteriühistu tahe on olnud loovutada arvetest nr X – X tulenevad nõuded summas

1084,24 eurot avaldajale. Puudutatud isik esitas ka ise tõenditena avaldaja võlateatised (dtl 71-

72), millest nähtub, et nõue on loovutatud avaldajale. Nõude loovutamise aktil, mida

ringkonnakohus käsitleb loovutamisdokumendina (VÕS § 172), on ka esialgse võlausaldaja

esindaja allkiri.

Nõude loovutamise kehtivust ei muuda kehtetuks asjaolu, et korteriühistu kajastab loovutatud

nõudeid jätkuvalt oma arvetel võlgnevusena (dtl 200). Koostöölepingu p-st 5.2. nähtub, et

loovutuse saaja kohustub tagastama korteriühistule võlgnikult saadud raha. Seega võib

korteriühistu arvetel märgitud võlgnevuse kajastamise põhjuseks olla asjaolu, et puudutatud

isik ei ole võlgnevust likvideerinud ning avaldaja ei ole korteriühistule saanud raha tasuda.

Ka ei nõustu ringkonnakohus avaldajaga, et loovutamislepingus ei oleks kokku lepitud

loovutamise tasus. Tasus on kokkulepitud koostöölepingu p-s 5.1.

Järelikult tuvastas maakohus õigesti, et avaldaja ja korteriühistu vahel on kehtiv nõude

loovutamise leping.

10. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et korteriühistu arvete kogusumma ja loovutatud (ning

nõutava) nõude summa ei ühti. Nõude aluseks olevate loovutatud korteriühistu arvete nr X – X

(dtl 37-46) kohaselt on puudutatud isikule esitatud arveid summas 1228,27 eurot. Avaldaja

nõuab puudutatud isikult korteriühistu ees perioodil 31. märts 2019 kuni 31. detsember 2019

moodustunud põhinõude tasumist summas 1084,24 eurot. Sama summa on märgitud nõude

loovutamise akti.

31. detsembri 2019 arve nr X tasumise tähtaeg saabus 25. jaanuaril 2020, s.o pärast nõude

loovutamise akti koostamist 23. jaanuaril 2020. Kuigi VÕS § 165 kohaselt on lubatud loovutada

ka tulevikus tekkivad nõudeid, tingimusel, et need on piisavalt määratletud, nähtub nõude

loovutamise aktis märgitud loovutatud nõude summast (1084,24 eurot), et loovutatud ei ole

kõigis loovutamise aktis märgitud arvetel toodud summasid.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb eelnevast, et avaldaja ei nõua puudutatud isikult arve nr X

tasumist ning ringkonnakohus jätab nimetatud arvega seotud poolte seisukohad ja tõendid

tähelepanuta. Arvel nr X on kajastatud ka vee ülekulu (1,20 eurot) ja kanalisatsiooni ülekulu

(1,80 eurot), millele puudutatud isik on vastu vaielnud, mistõttu ringkonnakohus neid nõudeid

ei käsitle ega hinda selles osas avaldaja nõude põhjendatust.

11. Ülejäänud arvete kogusumma on 1083,87 eurot (arve nr X summas 157,40; arve nr X

summas 151,70 eurot, arve nr X summas 121,44 eurot; arve nr X summas 102,58 eurot; arve nr

X summas 102,19 eurot; arve nr X summas 78,95 eurot; arve nr X summas 122,29; arve nr X

summas 112,33 eurot; arve nr X summas 134,99 eurot).

Avaldaja nõuab aga 1084,24 euro tasumist. Kuivõrd avaldaja tugineb nõude esitamisel

korteriühistu arvetele ega ole eraldi selgitanud, kust tekib nõue summas 1084,24 eurot, tuleb

avaldaja nõue jätta 1083,87 eurot ületavas osas rahuldamata.

12. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga, et nõude loovutamine ei hõlmanud

viivisenõuet. Kuigi koostöölepingu p-s 3.2 on kokku lepitud, et loovutaja loovutab nõude koos

kõrvalnõuetega, siis nõude loovutamise aktis (millega on konkreetsed puudutatud isiku vastu

olevad nõuded avaldajale loovutatud) on loovutatud kõrvalnõude suuruseks märgitud 0 eurot.

Maakohus on nimetatud asjaolu tähelepanuta jätnud. Seega on avaldaja viivisenõue

põhjendamatu ning maakohtu määrus tuleb viivise nõude rahuldamise osas rahuldamata jätta.

13. Avaldaja on maakohtus nõustunud arvetel märgitud vee- ja kanalisatsioonikuluga (arvetel

märgitud kui külm vesi, kanalisatsioon ja sooja vee soojendamine). Järelikult on

põhjendamatud puudutatud isiku määruskaebuses esitatud etteheited nimetatud kuluartiklite

tõendamatuse osas. Avaldaja ei pidanudki nimetatud osas tõendeid esitama, kuivõrd puudutatud

isik ei vaielnud sellele asjaolule vastu.

Seega rahuldas maakohus avalduse põhjendatult summas 245,20 eurot (arvel nr X kokku 34,68

eurot (9,6+14,4+10,68) + arvel nr X kokku 28,12 eurot (8,4+12,6+7,12) + arvel nr X 31,68

eurot (8,4+12,6+10,68) + arvel nr X 34,68 eurot (9,6+14,4+10,68) + arvel nr X 34,68 eurot

(9,6+14,4+10,68) + arvel nr X 15,56 eurot (4,8+7,2+3,56) + arvel nr X 25,12 eurot

(7,2+10,8+7,12) + arve nr X 15,56 eurot (4,8+7,2+3,56) + arvel nr X 25,12 eurot

(7,2+10,8+7,12).

14. Ülejäänud osas vaidleb puudutatud isik arvetel märgitud summadele vastu. Õige on

puudutatud isiku seisukoht, et avaldaja peab nõude rahuldamiseks tõendama majandamiskulude

suuruse ning asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud

liikmete vahel. Riigikohus on märkinud, et korteriühistu peab tõendama, kui suured olid

tervikuna korteriühistu majandamiskulud selles ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse.

Seda saab näiteks tõendada korteriühistu otsustega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki

majandamiskulude suurus. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve

majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki (vt Riigikohtu 16. juuni

2010 otsus nr 3-2-1-53-10, p 14). Majandamiskulude suuruse tõendamiseks ei ole tingimata

vajalik

majanduskava

esitamine,

kui

kohustuste

jaotust

korteriomanike

vahel

majandamiskulude kandmisel on võimalik tõendada teiste tõenditega.

Ebaõige on maakohtu seisukoht, et käesolevas asjas ei ole asjakohased puudutatud isiku väited

korteriühistu otsuste tühisuse osas. Vastupidi, korteriühistu majandamiskulude aluseks saavad

olla vaid kehtivad korteriühistu üldkoosoleku otsused (vt nt Riigikohtu 13. veebruari 2013 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-181-12).

15. Avaldaja on esitanud arvel nr X märgitud kindlustuse nõude (9,07 eurot) tekkimise aluse

tõendamiseks korteriühistu 10. mai 2017 üldkoosoleku protokolli (dtl 127). Puudutatud isik

vaidleb nimetatud tõendile vastu leides, et üldkoosolekul otsustati küsimusi (kindlustus ja

prügiarvestus), mida ei olnud päevakorras ning otsused on seega tühised. Samuti võib otsus olla

puudutatud isiku hinnangul võltsitud, kuna korteriühistu kanti registrisse 25. augustil 2017 ning

asutati 20. juuli 2017 üldkoosolekul.

TsÜS § 26 lg 2 järgi tekib eraõigusliku isiku (korteriühistu) õigusvõime seadusega ettenähtud

registrisse kandmisest. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga, et korteriühistu asutamine

toimus pärast 10. maid 2017. Avaldaja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et

asutamiskoosolekul või hilisema üldkoosoleku otsusega oleks kinnitatud enne korteriühistu

asutamist tehtud otsused (sh 10. mai 2017 otsus). Seda ei nähtu ka äriregistrist kättesaadavas

korteriühistu 20. juuli 2017 asutamiskoosoleku protokollist. Seega ei ole kohtule esitatud

tõendit kindlustuskulu jaotamiseks korteriomanike vahel, mistõttu on arvel nr X märgitud

kindlustuse summa (9,07 eurot) osas avaldus põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.

16. Maakohus tuvastas 10. mai 2017 üldkoosoleku otsuse alusel, et prügiarvestus toimub korteri

elanike arvu järgi. Tegemist on samuti otsusega, mis on tehtud enne korteriühistu registrisse

kandmist, mistõttu otsuse täitmine ei ole korteriühistu liikmele kohustuslik. Ringkonnakohus

märgib, et 10. mai 2017 üldkoosoleku otsusega ei ole ka tehtud otsust prügikulude jaotamise

osas. Otsus sisaldab üksnes meeldetuletus, et korteriomanikel tuleb teavitada elanike arv.

Puudutatud isikule esitatud arvetel on prügiarvestuse aluseks elanike arv (5), mis vastab

põhikirjas sätestatule (dtl 88), kuid ühiku hind arvetel on erinev.

Kokku nõuab avaldaja arvete alusel prügiveo eest 59,86 eurot (5,19 + 6,54 + 5,71 + 5,71 +

6,38 + 5,62 + 9,45 + 7,63 + 7,63). Avaldaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuksid

prügiarvestuse ühiku arvestamise alused. Eeltoodust tulenevalt ei ole avaldus prügiveo tasu

osas põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

17. Avaldaja nõuab arvete nr X, X, X, X, X alusel remondifondi tasu (kokku summas 163,75).

Nõude tõendamiseks on avaldaja esitanud korteriühistu 30. mai 2019 üldkoosoleku protokolli

(dtl 130). Protokolli kohaselt on päevakorra p-s 3 pealkirjaga „Remondifondi kasutamine“

otsustatud 2019. aasta remondifondi kasutamine ja remondifondi tasu tõstmine suvekuudel 0,40

eurolt 0,50 eurole ruutmeetri kohta.

Puudutatud isik on seisukohal, et koosoleku päevakorras ei olnud remondifondi tasu tõstmist,

mistõttu on üldkoosoleku otsus selles osas tühine (KrtS § 29 lg 1). Ringkonnakohus märgib, et

üldkoosoleku kokkukutsumise korda saab üldjuhul pidada rikutuks olukorras, kus

üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mida ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorras.

Seejuures tuleb lähtuda sellest, kuidas mõistlik korteriühistu liige pidi aru saama, millised

küsimused selle päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada. Ringkonnakohtu hinnangul

pidi käesoleval juhul mõistlik korteriühistu liige aru saama, et remondifondi kasutamine võib

hõlmata ka remondifondi tasu suuruse muutmist (vt ka Riigikohtu 13. veebruari 2013 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-181-12, p 14).

Eeltoodust tulenevalt on avaldaja ringkonnakohtu hinnangul tõendanud remondifondi tasu

nõude alus ning maakohus on avaldaja nõude 163,75 euro ulatuses põhjendatult rahuldanud.

18. Maakohus ei ole arvetel märgitud üldelektri osas avalduse tõendatust hinnanud. Kõigil

vaidlusalustel arvetel (X, X, X, X, X, X, X, X, X) on nõutud puudutatud isikult üldelektri eest

tasumist, kokku summas 7,99 eurot (1,16 + 1,19 + 0,85 + 0,51 + 0,55 + 0,54 + 0,75 + 1,24 +

1,20). Igal arvel on märgitud üldelektri koguseks 1 ning koguse hind erineb igal arvel.

Korteriühistu põhikirja p 4.2.11. (dtl 88) kohaselt arvutatakse üldelekter vastavalt eelmisel kuul

tarbitud üldelektri näitudele tarnija poolt esitatud arvetele jagatuna korteriomandite arvule.

Avaldaja ei ole esitanud tõendeid (korteriühistu elektritarnija arveid) ega arvutusi, mille alusel

saaks kontrollida arvetel märgitud üldelektri summat. Seega tuleb jätta avaldaja nõue üldelektri

osas summas 7,99 eurot rahuldamata.

19. Maakohus ei ole haldustasu osas avalduse tõendatust hinnanud. Kõigil vaidlusalustel arvetel

on nõutud puudutatud isikult haldus-hooldustasu maksmist kokku summas 148,59 eurot (igal

arvel summas 16,51 eurot). Korteriühistu põhikirja p 4.2.11. kohaselt makstakse halduskulusid

korteromandi 1 m2 kohta. Arvetel on märgitud ühiku hinnaks 0,25 eurot. Avaldaja ei ole

esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks otsus halduskulude hinna määramise kohta. Eeltoodust

tulenevalt on avaldaja nõue, mis puudutab haldustasu summas 148,59 eurot, tõendamata ning

tuleb jätta rahuldamata.

20. Maakohus ei ole küttekulude tõendatust hinnanud. Kõigil vaidlusalustel arvetel on nõutud

puudutatud isikult „kütte soojuse“ tasumist kokku summas 422,76 eurot (99,86 + 64,07 + 33,94

+ 12,42 + 10,87 + 7,97 +37,71 + 71,39 + 84,53). Korteriühistu põhikirja p-s 4.2.11. küttekulu

arvestust reguleeritud ei ole. Avaldaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest tuleneks arvetel

märgitud küttekulu arvestamise alus ja suurus. Seega on avaldaja nõue tõendamata ka

küttekulude summas 422,76 eurot osas.

21. Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kus puudutatud isik vaidles arvetel märgitud

majandamiskulude nõudele algusest peale selgelt vastu, pidi avaldaja oma nõuet tõendama

(TsMS § 230 lg 1 koosmõjus §-ga 477 lg 1). Avaldaja taotles täiendavat tähtaega tõendite

esitamiseks (dl 113), kuid jättis ikkagi olulises osas asjakohased tõendid esitamata. Eeltoodule

tuginedes on avaldaja põhivõla nõue põhjendatud 408,95 euro (245,20 + 163,75) ulatuses ning

seda summat ületavas osas kuulub maakohtu määrus tühistamisele. Määruskaebus kuulub

osaliselt rahuldamisele.

22. Maakohtu määruse osalise tühistamise tõttu tuleb muuta ka maakohtu määratud

menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3 esimene lause). Arvestades avaldaja nõude ning

määruskaebuse osalist rahuldamist, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja õiglane jätta

menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1 ja § 171

lg 1)

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Andra Pärsimägi

Kersti Kerstna-Vaks