3-20-1259/28 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.03.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1259

Haldusasi

E.V.

kaebus

tühistada

Keskkonnaameti

22.06.2020

otsustused 29.04.2020 esitatud metsateatiste numbritega

50000398993; 50000398995; 50000398999; 50000399001;

50000399005;

50000399007

ja

50000399009

registreerimisest

keeldumise

kohta

ning

kohustada

Keskkonnaametit vaadata nimetatud metsateatised uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: E.V., menetlusdokumentide vastuvõtja: A.

S. Vastustaja: Keskkonnaamet, esindaja Signe Lehtme

Kolmas isik 1: A. N.

Kolmas isik 2: R.-A. N.

Kolmas isik 3: M. R.

Kolmas isik 4: E. S.

Kolmas isik 5: H. M.

Kolmandate isikute 1-5 menetlusdokumentide vastuvõtja: A.

S. Kolmas isik 6: OÜ TedreMaja

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebaja 21.02.2021 vastuväide rahuldamata.

2. Jätta kaebaja 21.02.2021 taotlus menetluse peatamiseks rahuldamata.

3. Jätta kaebus tervikuna rahuldamata.

4. Jätta kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamiseks

rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 19.04.20210 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine

menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja

jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Otsuse p-le 2 võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E.V. esitas 29.04.2020 Keskkonnaametile (KKA) metsateatise Nugise tn 19 kinnistu

raadamiseks turba väljutamise eesmärgil. KKA keeldus 22.06.2020 otsustusega 29.04.2020

esitatud metsateatiste numbritega 50000398993; 50000398995; 50000398999; 50000399001;

50000399005; 50000399007 ja 50000399009 registreerimisest, sest kavandatud raadamine on

vastuolus Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna

üldplaneeringuga (Tallinna ÜP) ega ole seega lubatud (22.06.2020 otsus).

2. 30.06.2020 saabus Tallinna Halduskohtule E.V. kaebus Tallinna linna ja Keskkonnameti

vastu. Kaebaja palus 1) tuvastada Tallinna ÜP peatüki 4.2 „Maa-alade üldised

kasutustingimused“, peatüki 8.1 „Arengusuunad“ ja peatüki 8.2 „Haljaskoridoride

kujundamine“ ning üldplaneeringu maakasutusplaani juhtfunktsiooni „Metsad, pargid ja

looduslikud haljasalad“ tühisus Nugise tn 19 kinnistu osas kuna Tallinna ÜP ei tugine asjaolul,

et Pääsküla turbamaardla oli 04.12.1997 kantud riigi maardlate registrisse (registrikaart 231),

mistõttu tingib PES § 17 lg 2 punkti 3 kohase turbamaardla valitseja kooskõlastuse puudumine

üldplaneeringu planeerimislahenduste tühisuse, milles on välistatud Nugise tn 19 kinnistu

raadamine turba väljutamise eesmärgil ja turba väljutamine omatarbeks või alternatiivselt

eeltoodule tuvastada, et Tallinna ÜP peatükist 4.2 „Maa-alade üldised kasutustingimused“,

peatükist 8.1 „Arengusuunad“ ja peatükist 8.2 „Haljaskoridoride kujundamine“ ning

üldplaneeringu maakasutusplaani juhtfunktsioonist „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“

ei tulene Nugise tn 19 kinnistu kasutamisele kitsendusi ja/või piiranguid, mis välistavad Nugise

tn 19 kinnistu raadamise turba väljutamise eesmärgil ja turba väljutamise omatarbeks;

2) keelata Tallinna Linnavolikogu 04.05.2017 otsusega nr 47 vastu võetud Nõmme linnaosa

üldplaneeringu kehtestamine Nugise tn 19 kinnistu maakasutuse juhtfunktsiooni määramiseks

rohealana;

3) tulenevalt HKMS § 171 lõikest 1 teha kaebuse punktide 3 ja 4 osas vaheotsus nõude sisulisel

lahendamisel tähtsust omava asjaolude kohta, kuna need aitavad kaasa asja kiiremale ja

väiksemate kuludega lahendamisele;

4) tühistada Keskkonnaameti 22.06.2020 otsustused 29.04.2020 esitatud metsateatiste

numbritega 50000398993; 50000398995; 50000398999; 50000399001; 50000399005;

50000399007 ja 50000399009 registreerimisest keeldumisest;

5) teha Keskkonnaametile kohustuslik ettekirjutus ilma asjaolude täiendava kaalumiseta

registreerida

metsateatised

numbritega

50000398993;

50000398995;

50000398999;

50000399001; 50000399005; 50000399007 ja 50000399009 10 päeva jooksul alates

kohtulahendi jõustumisest;

Ühes kaebusega esitas kaebaja kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles kaebaja palus

esialgse õiguskaitse korras:

1) peatada kuni käesolevas asjas tehtava otsuse jõustumiseni Tallinna ÜP kehtivus Nugise tn 19

kinnistu osas;

2) keelata kuni käesolevas asjas tehtava otsuse jõustumiseni Tallinna Linnavolikogu 04.05.2017

otsusega nr 47 vastu võetud Nõmme linnaosa üldplaneeringu kehtestamine Nugise tn 19

kinnistu osas rohealana.

3. 10.07.2020 määrusega otsustas kohus: 1) Tagastada E.V. kaebus nõudes keelata Tallinna

Linnavolikogu 04.05.2019 otsusega nr 47 vastu võetud Nõmme linnaosa üldplaneeringu

kehtestamine Nugise tn 19 kinnistu maakasutuse juhtfunktsiooni määramiseks rohealana.

2) Tagastada E.V. kaebus nõudes tuvastada Tallinna ÜP peatüki 4.2 „Maa-alade üldised

kasutustingimused“, peatüki 8.1 „Arengusuunad“ ja peatüki 8.2 „Haljaskoridoride

kujundamine“ ning üldplaneeringu maakasutusplaani juhtfunktsiooni „Metsad, pargid ja

looduslikud haljasalad“ tühisus Nugise tn 19 kinnistu osas.

3) Jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

4) Võtta E.V. kaebus menetlusse nõudes tühistada Keskkonnaameti 22.06.2020 otsustused

kaebaja poolt 29.04.2020 esitatud metsateatiste numbritega 50000398993, 50000398995,

50000398999, 50000399001, 50000399005, 50000399007 ja 50000399009 registreerimisest

keeldumise kohta ning kohustada Keskkonnaametit registreerida nimetatud metsateatised 10

päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest.

Tallinna Ringkonnakohus otsustas 07.08.2020 määrusega: 1) Tagastada E.V. määruskaebus

läbivaatamatult osas, milles vaidlustatakse Tallinna Halduskohtu 10.07.2020 määruse

resolutsiooni punkti 4 haldusasjas nr 3-20-1259. 2) Võtta määruskaebus ülejäänud osas

menetlusse. 3) Jätta E.V. määruskaebus menetlusse võetud osas rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 10.07.2020 määruse resolutsiooni punktid 1–3 haldusasjas nr 3-20-1259

muutmata.

4. Kaebaja esitas 09.02.2021 kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles kaebaja palub esialgse

õiguskaitse korras keelata kuni käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumiseni Tallinna ÜP-s

Nugise tn 19 kinnistu osas sätestatud metsamajandamise piirangute muutmine Nõmme linnaosa

üldplaneeringuga.

17.02.2021 määrusega otsustas kohus jätta kaebaja 09.02.2021 esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata. E.V. esitas määrusele määruskaebuse, mida ei ole Tallinna Ringkonnakohus

käesoleva kohtuotsuse kuulutamise ajaks veel lahendanud.

5. 24.02.2021 esitas E.V. halduskohtule vastuväite ja taotluse menetluse peatamiseks.

5.1. Kaebaja märgib, et tulenevalt Tallinna Halduskohtu 10.07.2020 kohtumääruse punktist 7,

milles kohus on märkinud tsiteering /…/„Kui kaebaja kohtu tõlgendusega ei nõustu kaebuse

nõuete osas, siis tuleb sellest viivitamatult kohut teavitada.“/…/. Kaebaja täitis kohtunõude

16.07.2020 märkides, et jääb kõigi esitatud taotluste ja seisukohtade juurde ning leiab, et

tulenevalt RVastS § 6 lõikest 1 on kaebajal õigus nõuda Tallinna ÜP tühisuse nõude

rahuldamisel või alternatiivnõude rahuldamisel ning Nõmme linnaosa üldplaneeringu

kehtestamise

keelamisnõude

rahuldamisel

Keskkonnaameti

kohustamist

toimingu

sooritamiseks ilma asjaolude täiendavate kaalumiseta.

Puudub vaidlus, et kaebaja taotles oma kaebuses Tallinna ÜP tühisuse tuvastamist Nugise tn 19

kinnistu osas või palus alternatiivselt tuvastada, et üldplaneeringuga ei ole Nugise tn 19

kinnistule seatud piiranguid ja/või kitsendusi, mis välistavad raadamise turba väljutamise

eesmärgil ja turba väljutamise omatarbeks.

Tallinna Halduskohus keeldudes 10.07.2020 kohtumääruse punktiga 2 kaebaja kaebuse

Tallinna ÜP tühisuse tuvastamiseks menetlusse võtmast, on oma tegevust põhjendanud

kohtumääruse punktis 3 asjaoluga, et Tallinna Halduskohtu menetluses on juba haldusasi nr 3-

20-852, kus on kohtu menetluses sama nõue, mistõttu nõude esitamine ei ole lubatav kuna

haldusasi nr 3-20-852 on seotud ka käesolevas asjas vaidlustatud Keskkonnaameti 22.06.2020

otsustustega 29.04.2020 esitatud metsateatiste numbritega 50000398993; 50000398995;

50000398999; 50000399001; 50000399005; 50000399007 ja 50000399009 registreerimisest

keeldumisega.

Kaebaja leiab, et eeltoodust saab järeldada ainult üheselt, et kohus võttis kohustuse haldusasja

nr 3-20-852 raames läbi vaadata Tallinna ÜP tühisuse küsimuse, kuna üldplaneeringuga on

seatud Nugise tn 19 kinnistule piirang MaaPS § 95 lõigetest 1 ja 2 tuleneva õiguse

realiseerimiseks, olukorras kus üldplaneeringu menetleja on kinnitanud (vt. kaebaja poolt

esitatud dokumentaalne tõend - Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 30.05.2020 kiri nr 1-11/35-

2), et Nugise tn 19 kinnistule piiranguid ei seatud, mistõttu PES § 30 lõike 1 kohast teavitamist

ei toimunud.

Paraku nähtub, Tallinna Halduskohtu 18.02.2021 kohtuotsusest, et kaebaja vastavasisuline nõue

on jäetud tähelepanuta ning kohus ei ole ka põhjendanud, miks kaebaja nõuet ei pidanud läbi

vaatama kui asja menetlev kohtunik oli Tallinna Halduskohtu 10.07.2020 kohtumääruses

andnud kinnituse nõue läbi vaadata.

Eeltoodust lähtudes esitab kaebaja vastuväite kohtu tegevuse peale menetluse juhtimisel, leides

et asja menetlev kohtunik ei ole täitnud kohtuniku hoolsuskohustust, mis annaks aluse esitada

taotluse distsiplinaarmenetluse algatamiseks, kuid kaebaja loodab, et asja menetlev kohtunik

mõistab oma eksimust ning arvestab kaebaja kõrget vanust ning asjaolu, et kaebaja on

pensionär, kes ei oma akadeemilist kõrgharidust õigusvaldkonnas ning selgitab, kuidas saab

kaebaja nõuda oma kaebuse menetlemist kohustamisnõudes metsateatiste numbritega

50000398993; 50000398995; 50000398999; 50000399001; 50000399005; 50000399007 ja

50000399009 registreerimiseks metsaressursi registris eelkõige seoses asjaoluga, et

üldplaneeringuga seatud piirang takistab Nugise tn 19 kinnistu raadamist MaaPS § 95 lõigetest

1 ja 2 tuleneva õiguse realiseerimiseks.

5.2. Tulenevalt HKMS § 95 lõikest 1 taotleb kaebaja haldusasja nr 3-20-1259 menetluse

peatamist kuni haldusasjas nr 3-20-852 otsuse jõustumiseni.

Taotlus on lubatav kuna Tallinna Halduskohtu 10.07.2020 kohtumääruse punktiga 2 keeldus

kohus kaebaja kaebuse menetlusse võtmisest põhjusel, et Tallinna ÜP tühisuse tuvastamine ja

metsateatiste numbritega 50000398993; 50000398995; 50000398999; 50000399001;

50000399005; 50000399007 ja 50000399009 registreerimisest keeldumise läbivaatamine

toimub haldusasja nr 3-20-852 raames.

Seega on haldusasjas tehtava lahendi asjaolud käesoleva haldusasja lahendamisel otsustava

tähendusega kuna neist sõltub kaebuse eduväljavaade.

KAEBAJA SEISUKOHAD

6. Kaebaja palub tühistada Keskkonnaameti 22.06.2020 otsustused 29.04.2020 esitatud

metsateatiste numbritega 50000398993; 50000398995; 50000398999; 50000399001;

50000399005; 50000399007 ja 50000399009 registreerimisest keeldumise kohta ning

kohustada Keskkonnaametit kohustada metsateatisi registreerima 10 päeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest arvates.

Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt alljärgnevad:

6.1. Metsaseaduse (MS) § 41 lõigete 7–8¹ ning keskkonnaministri 11.08.2017 määruse nr 28

„Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja

registreerimise kord ning tähtajad“ (määrus nr 28) § 4 kohaselt kontrollib KKA üksnes

metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja neile vastavuse korral

registreerib metsateatise (st tegemist ei ole kaalutlusotsusega) metsaregistris. Seega, kui

kavandatud raie vastab õigusaktide nõuetele, siis on KKA-l toimingu tegemise kohustus, s.o.

registreerida metsateatis metsaregistris. Käesoleval juhul on KKA aga ekslikult asunud

kaalutlema kavandatava tegevuse sobivust ja kooskõla Tallinna ÜP-ga, mis ei ole tema

pädevuses. Veelgi enam, KKA on asunud kohaliku omavalitsuse asemel iseseisvalt Tallinna

ÜP-st tuletama Nugise tn 19 kinnistule kitsendusi ja piiranguid, millest kohalik omavalitsus

Nugise tn 19 kinnistu kaasomanikke Tallinna ÜP kehtestamisel PES § 30 lg-st 1 ei ole

teavitanud. Seega on KKA rikkunud kohaliku omavalitsuse üksuse õigust oma territooriumi

ruumiliseks planeerimiseks.

6.2. Kaebajal on Tallinna ÜP tühisuse nõude rahuldamisel õigus nõuda KKA kohustamist

toimingu sooritamiseks, s.o registreerida metsateatis metsaregistris, kuna puuduvad asjaolud,

mis välistaksid metsateatise registreerimise metsaregistris.

6.3. Vastustaja jätab tähelepanuta, et Tallinna ÜP-ga ei ole kitsendatud või piiratud Rännaku

pst 30 (Nugise tn 19) kinnistu kasutust ning kuni 22.06.2020 ei olnud kaebajat teavitatud

asjaolust, et Tallinna ÜP-ga on Nugise tn 19 kinnistul keelatud raadamine turba väljutamise

eesmärgil omatarbeks.

6.4. Tallinna Linnavolikogu 24.01.2019 otsus nr 16 „Tallinna üldplaneeringute ülevaatamise

aruande kinnitamine” ei ole õigustloov üldakt ega haldusakt vaid sise-eeskiri, millele ei saa

tugineda.

6.5. Kaebaja leiab, et vastustaja on alles halduskohtumenetluses asunud vaidlustatud otsuseid

põhjendama, mis ei ole aga lubatav.

6.6. Kaebaja palub, arvestades et 29.04.2020 metsateatisest tulenevad kaebaja subjektiivsed

menetlusõigused, kaebuse läbivaatamisel kohtul võtta seisukoht, kas Tallinna ÜP-s on

sätestatud Nugise tn 19 kinnistu puistu metsamajandamise piirangud, kas ja millal on

metsamajandamisepiirangud teatavaks tehtud Nugise tn 19 kinnistu kaasomanikele, kas

piirangud on sätestatud kooskõlas Nugise tn 19 kinnistu maakasutuse sihtotstarbega, kas

piirangud on proportsionaalsed arvestades, et Nugise tn 19 kinnistu omanikud ei ole vabastatud

maamaksutasumise kohustusest ning et turbaväljutamise õiguse eest ei ole toimunud

kompenseerimist.

Kuna osapoolte vahel on vaidlusesemeks Nugise tn 19 kinnistule kohalduvad

maakasutuspiirangud, palub kaebaja teiseks kohtul kujundada seisukoht küsimuses, kas

Rännaku

pst

maa

tagastamise

toimik

sisaldab

kaitsekohustusteatisi

või

maakasutuspiiranguid ning kas Rännaku pst 30 maa tagastamise toimiku materjalidest tuleneb

Nugise tn 19 kinnistu rekreatiivne kaitsekohustus.

Kolmandaks on kaebaja seisukohal, et Tallinna ÜP on tühine, kuna HMS § 63 lõige 3 kohaselt

toob haldusakti osa tühisus kaasa kogu haldusakti tühisuse seda eelkõige PES § 17 lg 2 punktist

3 tuleneva eesmärgist kitsendada nii kohaliku omavalitsusüksuse vabadust planeerimisotsuse

tegemisel sh. Tallinna ÜP-ga kui Harju maavanema kui planeeringu üle teostava järelevalve

teostaja pädevust kiita heaks üldplaneering, millel puudub maavarade valitseja kooskõlastus

(vt. RKHKo 15.04.2010 lahendi nr 3-3-1-1-10, p 12).

Eeltoodust tulenevalt palub kaebaja kaebuse läbivaatamisel kohtul anda hinnang, kas

Keskkonnaministeeriumi Harju Keskkonnateenistuse 28.03.2000 kiri nr 130 on Pääsküla

turbamaardla valitseja kooskõlastuseks Tallinna üldplaneeringule ning kas PES § 17 lg 2 punkti

3 eesmärgiks oli kitsendada nii kohaliku omavalitsusüksuse vabadust planeerimisotsuse

tegemisel sh. Tallinna ÜP-ga kui Harju maavanema, kui planeeringu üle teostava järelevalve

teostaja, pädevust kiita heaks üldplaneering, millel puudub maavarade valitseja kooskõlastus.

Kaebaja toob välja, et vastustaja põhjendab metsateatiste registreerimist keeldumist Tallinna

Linnavolikogu 24.01.2019 otsuse nr 16 „Tallinna üldplaneeringute ülevaatamise aruande

kinnitamine” Lisa punktis 3.8 väljendatud uuendusraie tegemise keelamisega, mistõttu on asja

õigeks otsustamiseks vajalik kohtul võtta seisukoht, kas Tallinna Linnavolikogu 24.01.2019

otsuse nr 16 „Tallinna üldplaneeringute ülevaatamise aruande kinnitamine” Lisa punktis 3.8

märgitu on kooskõlas avatud (PlanS § 1 lg 1) ja kaasava (PlanS § 9 lg 1) ning tasakaalustatud

(PlanS § 10 lg 1) planeerimismenetlusega ning kas Tallinna Linnavolikogu 24.01.2019 otsus nr

16 on üldakt või haldusakt ning kas see on formaalselt ja materiaalselt õiguspärane.

Veel palub kaebaja võtta kaebuse läbivaatamisel võtta seisukoht, kas Nugise tn 19 kinnistu osas

kehtib Harju maakonna planeering 2030+, mis näeb ette Nugise tn 19 kinnistust enamus osa

turbamaardla osana.

Viimaseks palus kaebaja võtta kohtul seisukoht, kas Nugise tn 19 kinnistu on puhkeotstarbeline

avalikult kasutatav maa-ala.

6.7. Kaebaja palub kohtul ka kontrollida, kas MS § 32 lg 2 punkti 4 sõnastusest selgub üheselt,

et raadamine on lubatav MaaPS § 95 lõikes 1 sätestatud tegevuse eesmärgil ning kas MS § 42

lõige 3 on kooskõlas põhiseaduse ja teiste seadustega.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

7. Keskkonnaamet palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.

7.1. Vastustaja toob esmalt välja, et kohtuasjadest 3-20-245 ja 3-20-1259 nähtuvalt soovib E.V.

eemaldada 9,32 ha suuruselt Nugise tn 19 kinnistult kõik puud kokku 8,96 ha suuruselt alalt, et

saaks võtta oma isikliku majapidamise tarvis turvast. Eestis jäävad turbakaevandused, kust

turvast väljatakse kaevandamisloa alusel, vahemikku 2290,42 ha kuni 1,6 ha, mistõttu on

kaebaja soov isikliku majapidamise tarbeks 8,96 ha suuruselt alalt turvast võtta põhjendatult

küsimusi tekitav.

7.2. Vastustaja on seisukohal, et metsateatisega kavandatud raie lubatavuse hindamisel on

Keskkonnaametil kohustus kontrollida ja järgida õigusaktide nõudeid, sh kehtivatest linna

üldplaneeringutest tulenevaid piiranguid (vt metsaseaduse (MS) § 41 lg 7).

MS-s ei ole sätestatud, et MS § 41 lg-s 7 sätestatud ülesanne, kontrollida metsateatise alusel

kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele, piirdub vaid MS-s ning selle alamaktides

kehtestatud nõuetele vastavuse kontrollimisega. Ka kohtupraktikas on asutud seisukohale, et

KKA pädevuses on kontrollida metsateatise menetluses kavandatud tegevuse vastavust lisaks

MS-s, selle alusel antud määrustes ja looduskaitseseaduses sätestatud regulatsioonile ka

nimetatud aktidest väljapoole jäävate õigusaktide nõuetele (nt Tartu Halduskohtu 26.08.2014

otsus nr 3-14-50824, p 21; Tartu Ringkonnakohtu 29.09.2015 otsus samas asjas, p 14). Samuti

ei ole õigusaktide nõuetele vastavuse kontroll piiratud vaid õigustloovate aktidega.

Planeerimisõigusest tulenevalt võivad kitsendused kinnisomandile (sh raietele) tulla ka

kehtivast linna või valla üldplaneeringust. Tallinna ÜP kehtestamise hetkel (s.o 11.01.2001)

kehtis PES (asjakohased on PES § 8 lg 4 p 1, 6 ja 7). Sama seaduse § 30 lg-st 1 tulenevalt võis

kinnisomandile seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimuste kitsendusi.

Kehtivas planeerimisseaduses on samad põhimõtted sätestatud § 74 lg-s 1 ja 3 ning § 75 lg 1 p-

s 10. Kohaliku omavalitsuse üksuse volikogul on õigus määrata kinnisomandile kitsendusi. Ka

kohtupraktikas on metsaraiega seonduvalt korduvalt leitud, et piirangud võivad tulla kehtivast

valla või linna üldplaneeringust (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.10.2013 otsus nr 3-3-1-

35-13, p 18; Tallinna Ringkonnakohtu 06.03.2009 otsus nr 3-062172, p 10, Tallinna

Ringkonnakohtu 28.02.2019 otsus nr 3-17-1786 p 18). Kohtupraktika kinnitab, et kui kohaliku

omavalitsuse üldplaneeringuga on otsustatud maatükil haljastus säilitada, tuleb riigi

täitevvõimu organitel sellest oma haldusaktides (sh metsateatistes) juhinduda. Asjakohatud on

kaebuse seisukohad, justkui ei ole metsateatise registreerimine kaalutlusotsus ning metsateatise

menetluses ei tohiks arvestada kehtivaid planeeringuid ning KKA on sekkunud kohaliku

omavalitsuse õigusesse oma territooriumi ruumiliselt planeerida.

7.3. Vastustaja on seisukohal, et raadamise lubamine Nugise 19 kinnistul on vastuolus kehtiva

Tallinna üldplaneeringuga, mistõttu oli metsateatiste nr 50000398993; 50000398995;

50000398999; 50000399001; 50000399005; 50000399007 ja 50000399009 kinnitamata

jätmine õiguspärane.

Tallinna ÜP kehtiva maakasutusplaani kohaselt asub Nugise tn 19 kinnistu rohealal, mis on

metsad, pargid ja looduslikud haljasalad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks (v.a Ülemiste

järve kaitsemets), alale võib ehitada üksikuid väiksemaid spordi- või puhkeehitisi. Lähtudes

Tallinna

üldplaneeringu

peatükist

4.2

„Maa-alade

üldised

kasutustingimused”

ja

üldplaneeringu maakasutusplaanist on juhtotstarve „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad”

defineeritud kui puhkeotstarbelised alad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks.

Tallinna Linnavolikogu 24.01.2019 otsuse nr 16 „Tallinna üldplaneeringute ülevaatamise

aruande kinnitamine” p 3.8 on märgitud „Kuna lageraie käigus likvideeritakse metsaeraldisel

(st langilt) raie käigus suurel alal kõik puud, st looduskeskkond hävineb, siis mõjutab selline

raieliik negatiivselt rohealade põhieesmärkide täitmist ja on sellisena üldplaneeringutega

vastuolus”. Seega järeldub eeltoodust, et kuigi käesolevalt ei ole tegemist lageraietega, vaid

raadamisega, kuid tulemus on sama (eraldistelt likvideeritakse kõik puud ja mets kaotab seeläbi

roheala funktsiooni), on kavandatav raie vastusolus Tallinna üldplaneeringuga.

7.4. MS § 32 lg 1 kohaselt on raadamine raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist

muul otstarbel kui metsa majandamiseks. MS § 32 lg 2 p 4 järgi tehakse raadamist muu

õigusaktidest tuleneva kehtiva projekti, hoolduskava või dokumendi alusel, mis on aluseks maa

kasutamiseks muul otstarbel kui metsa majandamiseks.

Kaebuse kohaselt soovib kaebaja hakata oma tarbeks turvast võtma.

Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 95 lg 1 kohaselt on maavara ning maavarana arvele

võtmata kivimit, setendit, vedelikku ja gaasi on füüsilisest isikust kinnisasja omanikul õigus

talle kuuluva kinnisasja piires võtta kaevandamisloata isiklikus majapidamises kasutamise

eesmärgil, kui seadus ei sätesta teisiti.

Nagu vaidlustatud metsateatisel on välja toodud, on raadamiseks vaja alusdokumenti.

Metsateatise menetluses ei ole kaebaja esitanud KKA-le ühtegi dokumenti, mis oleks aluseks

maa kasutamiseks muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Kuid raadamise aluseks saab

ikkagi olla vaid konkreetne dokument (projekt, hoolduskava vms), mis tõendab raadamise

vajalikkust konkreetsel alal. Kui kavandatud raie ei vasta õigusaktides sätestatule, keeldub

KKA raie registreerimisest (MS § 41 lg 8).

Kaebusest nähtuvalt, soovib kaebaja Tallinnas, Nõmmel, Nugise tn 19 kinnistu raadamist

kokku 5,28 ha suurusel alal, eesmärgiga võtta turvast oma isiklikus majapidamises

kasutamiseks. Maa-ameti kaardirakenduse (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo)

kohaselt on Nugise tn 19 kinnistu hoonestamata, st seal ei asu ühtegi majapidamist. Kaebuse

kohaselt elab kaebaja Tallinnas, xxxxxxxx. xxxxxxx asub Tallinnas Pirita linnaosas ning

tegemist on eeldatavasti korterelamuga. Eeltoodust tulenevalt ei ole eluliselt usutav, et kaebaja

soovib turvast võtta oma isiklikus majapidamises kasutamiseks ulatuses, milleks on vaja 5,28

ha suuruse maa-ala raadamine.

Kaebaja esitas KKA-le metsateatisega menetluses Maa-ameti 29.07.2019 Dikapro OÜ-le

saadetud kirja nr 2-5/19/11944-2 „Pääsküla turbamaardla“, koos lisadega (kaebuse lisa 1),

milles Maa-amet vastas Dikapro OÜ teabenõudele Pääsküla turbamaardla keskkonnaregistrisse

kandmise alusdokumentide kohta. Viidatud dokumentidest ei selgu kaebaja raadamisvajadus

ning selle ulatus Nugise tn 19 kinnistul. Sellest saab vaid järeldada, et juhul, kui võetakse turvast

MaaPS § 95 lg 1 alusel, siis tuleb võetud maavara hinnangulise koguse andmed esitada 30 päeva

jooksul keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejale.

7.5. Kokkuvõtvalt on KKA seisukohal, et arvestades, et kaebaja ei ole KKA-le esitanud

raadamise alusdokumenti, on KKA vaidlustatud otsused õiguspärased sõltumata Tallinna

üldplaneeringust tulenevast kohustusest säilitada Nugise tn 19 asuv mets raadamisest

puutumata ning puudub alus KKA kohustamiseks vaidlustatud metsateatised registreerida 10

päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest.

7.6. 07.02.2021 taotluses on kaebajad palunud kohtul võtta seisukohad küsimustes 1-6, mis

kõik puudutavad Tallinna ÜP-d, üldplaneeringu menetlust ning üldplaneeringu kui haldusakti

võimalikku tühisust. Käesolevas kohtuvaidluses on vaidluse esemeks KKA keelduvad otsused

metsateatiste registreerimiseks.

Käesolevas kohtuasjas ei ole kaasatud menetlusse kohalikku omavalitsust, kes üldplaneeringut

kehtestava ja menetleva asutusena on pädev vastama planeeringule esitatud vastuväidetele.

Samuti ei ole üldplaneeringu või selle osade tühisus käesoleva vaidluse esemeks.

Kaebaja on taotlusele lisanud dokumendid, mis sarnaselt taotluses esitatud küsimustele

puudutavad planeeringut - KKA esitatud dokumentidele hinnanguid või vastuväiteid andma ei

päde. KKA hinnangul tuleks käesolevas kohtuvaidluses halduskohtumenetluse seadustiku

(edaspidi HKMS) § 62 lg 2 alusel lugeda esitatud dokumendid tähtsust mitte omavaks ning

HKMS § 62 lg 4 alusel jätta vastu võtmata või alternatiivselt asja lahendamisel arvestamata.

7.7. KKA on seisukohal, et Tallinna ÜP oli Nugise tn 19 kinnistu kohta esitatud metsateatistega

kavandatud raiete lubatavuse otsustamise hetkel kehtiv õigusakt, mistõttu pidi KKA otsuse

tegemisel üldplaneeringust juhinduma ning vastuolu korral metsateatistega kavandatud raiet

mitte lubama.

7.8. KKA viitab haldusasjale nr 3-20-245 ja leiab, et nimetatud asjas tehtud ringkonnakohtu

otsuses on sisustatud ka käesolevas kohtuvaidluses olevaid probleemküsimusi. KKA leiab, et

ringkonnakohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, hinnanud kõiki tõendeid

igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ja leidnud kogumis põhjendatult, et KKA ei saa teha

teistsugust otsust ning sellest tulenevalt on KKA metsateatiste registreerumisest keelduv otsus

olnud igati õiguspärane. Viidatud kohtuotsuses jõutud järeldusi on kohane rakendada ka

käesolevas vaidluses.

7.9. 01.09.2020 jõustunud MS § 42 lg 3 sätestab, et planeeringuga linna kui asustusüksuse

rohealaks määratud alal kasvavat metsa ei tohi raiuda kohaliku omavalitsuse nõusolekuta. Raie

kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega enne metsateatise esitamist. Mingit rakendussätet

MS selle sätte osas ei sisalda. Sellest järeldub, et tegemist on materiaalõiguse normiga, mis

jõustus 01.09.2020 ning kohaldus alates sellest päevast ka kõigile pooleliolevatele metsateatiste

menetlustele.

HMS § 5 lg 5 sätestab, et kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse

ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Arvestades, et MS § 42 lg 3 ei ole

mitte menetlusõiguse norm, vaid on materiaalõiguse norm, siis käesolevalt ei rakendu HMS §

5 lg 5 põhimõte. Eeltoodust tuleneb, et ka jõustunud kohtuotsusest tuleneva haldusmenetluse

jätkamise korral kohalduksid metsateatise esitamise ajal kehtinud menetlusõigusnormid ja

hetkel kehtivad materiaalõiguse normid. Seega isegi kui kohus tühistaks KKA 22.06.2020

otsused, siis ei ole metsateatistega kavandatud raie registreerimine kohaliku omavalitsuse

nõusolekuta kehtiva õigusega kooskõlas.

KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHT

8. Kolmandad isikud on kohtule teatanud, et toetavad E.V. kaebust ning paluvad kaebuse

rahuldada.

KOHTU PÕHJENDUSED

Taotluste lahendamine

8. HKMS § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja

menetlusosaliste veel lahendamata taotlused.

8.1. Kaebaja on esitanud kohtule vastuväite kohtu tegevusele. Kaebaja leiab, et kohus

tagastades käesolevas asjas Tallinna ÜP tühisuse tuvastamise nõude, võttis kohustuse

haldusasja nr 3-20-852 raames läbi vaadata Tallinna ÜP tühisuse tuvastamise nõude

põhjendusel, et üldplaneeringuga on seatud Nugise tn 19 kinnistule piirang MaaPS § 95

lõigetest 1 ja 2 tuleneva õiguse realiseerimiseks, olukorras kus üldplaneeringu menetleja on

kinnitanud (vt kaebaja poolt esitatud dokumentaalne tõend s.o Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti 30.05.2020 kiri nr 1-11/35-2), et Nugise tn 19 kinnistule piiranguid ei seatud, mistõttu

PES § 30 lõike 1 kohast teavitamist ei toimunud.

Kaebaja leiab, et Tallinna Halduskohtu 18.02.2021 kohtuotsuses on vastavasisuline nõue jäetud

tähelepanuta ning kohus ei ole ka põhjendanud, miks kaebaja nõuet ei pidanud läbi vaatama.

Kaebaja soovib nüüd teada, kuidas ta saab nõuda oma kaebuse menetlemist kohustamisnõudes

metsateatiste numbritega 50000398993; 50000398995; 50000398999; 50000399001;

50000399005; 50000399007 ja 50000399009 registreerimiseks metsaressursi registris eelkõige

seoses asjaoluga, et üldplaneeringuga seatud piirang takistab Nugise tn 19 kinnistu raadamist

MaaPS § 95 lõigetest 1 ja 2 tuleneva õiguse realiseerimiseks.

Kohus leiab, et kaebaja vastuväide on põhjendamatu. Kohus tagastas käesolevas asjas kaebuse

nõude tuvastada Tallinna ÜP tühisus, kuivõrd vastav nõude oli menetluses haldusasjas nr 3-20-

852. Ühtlasi selgitas kohus, et kaebajal tuleb kõik väited Tallinna linna ÜP osalise tühisuse osas

esitada ühes kaebuses. Kohus märkis, et vajadusel saab kaebaja oma kaebust haldusasjas nr 3-

20-852 täiendada (vt Tallinna Halduskohtu 10.07.2020 määruse p 3). Kohus jääb vastava

seisukoha juurde. Kõik väited, mis puudutasid Tallinna ÜP tühisust tuli esitada vastavas

haldusasjas.

8.2. Teiseks esitas kaebaja kohtule taotluse peatada käesoleva haldusasja menetlus kuni

haldusasjas nr 3-20-852 tehtava lahendi jõustumiseni. Kaebaja leiab, et viidatud haldusasjas

tehtava lahendi asjaolud (Tallinna ÜP võimalik tühisus) on käesoleva haldusasja lahendamisel

otsustava tähendusega, kuna sellest sõltub käesoleva kaebuse eduväljavaade.

Vastustaja vaidleb kaebaja taotlusele vastu märkides, et kohus kontrollib haldusakti

õiguspärasust selle andmise seisuga. Seega tuli KKA igal juhul Tallinna ÜP-st otsuste tegemisel

juhinduda ning menetluse peatamiseks puudub vajadus.

Kohus märgib esmalt, et Tallinna Halduskohus on teinud haldusasjas nr 3-20-852, kus oli

menetluses E.V. kaebus tuvastada Tallinna ÜP peatüki 4.2 „Maa-alade üldised

kasutustingimused“, peatüki 8.1 „Arengusuunad“ ja peatüki 8.2 „Haljaskoridoride

kujundamine“ ning üldplaneeringu maakasutusplaani juhtfunktsiooni „Metsad, pargid ja

looduslikud haljasalad“ tühisus osas, milles Nugise tn 19 kinnistu on määratletud

puhkeotstarbelise ja avaliku kasutusega ja/või rohealana ja/või rohevõrgustiku tuumalana või

alternatiivse nõudena tuvastada, et Tallinna üldplaneeringu peatükist 4.2 „Maa-alade üldised

kasutustingimused“, peatükist 8.1 „Arengusuunad“ ja peatükist 8.2 „Haljaskoridoride

kujundamine“ ning üldplaneeringu maakasutusplaani juhtfunktsioonist „Metsad, pargid ja

looduslikud haljasalad“ ei tulene Nugise tn 19 kinnistu määratletus puhkeotstarbeline ja avalik

kasutus ega roheala ega rohevõrgustiku tuumala kohtuotsuse 18.02.2021 ning jätnud kaebaja

kaebuse rahuldamata. Kaebaja on esitanud nimetatud otsusele apellatsioonkaebuse.

Tallinna Halduskohtu menetluses oli teinegi sarnane kaebus sarnastel asjaoludel seoses

Tallinna ÜP osalise tühisuse tuvastamise ja metsateatiste registreerimisest keeldumisega so

haldusasi nr 3-20-1223 Linus Capital OÜ kaebuses tuvastada Tallinna ÜP osaline tühisus;

tühistada Keskkonnaameti 22.06.2020 registrikanne nr 50000399013 ja kohustada ametit

metsateatist registreerima. Tallinna Halduskohus on teinud viidatud asjas otsuse 22.10.2020

jättes kaebuse rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohus on teinud samas asjas kohtuotsuse

05.03.2021 jättes apellatsioonkaebuse rahuldamata ning leides, et Tallinna ÜP ei ole tühine.

Kuigi kohus möönab, et viidatud kohtuotsused ei ole käesoleva otsuse tegemise ajaks veel

jõustunud ning haldusasjadel on teatav seos, siis ei ole käesoleva haldusasja peatamine siiski

põhjendatud ning kaebaja taotlus tuleb jätta rahuldamata.

Nagu ka vastustaja põhjendatult viitas, kontrollib kohus haldusaktide õiguspärasust nende

andmise seisuga. Arvestades, et käesolevas asjas vaidlustatud otsuste tegemise ajal Tallinna ÜP

igal juhul kehtis (seda ei ole tühistatud ega tuvastatud selle tühisust 22.06.2020 seisuga), siis ei

sõltu tühistamiskaebuse lahendamine haldusasjas nr 3-20-852 tehtud kohtuotsusest sellisel

määral, mille tõttu oleks tingimata vajalik käesoleva haldusasja menetluse peatamine. Mis

puudutab kohustamiskaebust, siis arvestades, et tühistamiskaebus rahuldamisele ei kuulu (vt

allpool), puudub alus ka kohustamiskaebuse rahuldamiseks ning sellest tulenevalt ei ole

lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest vajalik käesoleva haldusasja peatamine vaatamata

sellele, et kohustamiskaebuse lahendamisel tuleks KKA-l arvestada taotluse lahendamise hetkel

kehtiva õigusliku olukorraga.

HKMS § 95 lg 1 annab kohtule kaalutlusõiguse otsustamaks menetluse peatamise vajalikkuse

üle. Kohus on seisukohal arvestades eeltoodud asjaolusid, eelkõige seda, et kaebaja tühisuse

tuvastamise nõue on jäetud rahuldamata ning sarnases asjas on samale seisukohale jõudnud ka

ringkonnakohus, et menetluse peatamine käesoleval juhul ei ole põhjendatud.

Kohtuotsus

9. Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid

kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Kohtu

põhjendused on alljärgnevad.

Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva

õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik

haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud.

Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56

lg 2).

Kohus on seisukohal, et KKA on õiguspäraselt keeldunud kaebaja esitatud metsateatiste

registreerimisest, st mitte lubanud Nugise tn 19 kinnistul metsa raadamist turba väljamise

eesmärgil.

10. KKA kontrollib nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide

nõuetele ja seaduses ettenähtud juhtudel kehtivatele inventeerimisandmetele või tegelikele

andmetele metsa seisundi, vanuse, rinnaspindala ning varude suuruse kohta, kui

inventeerimisandmed ei vasta tegelikkusele (metsaseaduse (MS) § 41 lg 7). Kui kavandatud

raie ei vasta õigusaktide nõuetele, on õigus selle registreerimisest keelduda, põhjendades

keeldumist kirjalikult ja andes ühtlasi soovitused tegevuse õigusaktidega vastavusse viimiseks

(MS § 41 lg 8; määruse nr 28 § 4 lg 3).

Kaebaja on eelviidatud sätetest ekslikult järeldanud, et KKA-l ei olnud õigust kontrollida

metsateatise alusel kavandatud raie vastavust Tallinna ÜP-le. Ehkki terminit „õigusakt“

kasutatakse sageli üldakti või normatiivakti sünonüümina, on selle sisu tegelikult laiem,

hõlmates nii õiguse üldakte (nn õigustloovaid akte) kui ka õiguse üksikakte (nn õigust

rakendavaid akte). Seda, et üldplaneering kui haldusakt (üldkorraldus) on laiemas tähenduses

samuti õigusakt, kinnitavad ka HMS § 51 lg 1 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse

(KOKS) § 7 lg 2. KKA peab esitatud metsateatiste alusel raiete lubamise või keelamise

otsustamisel kontrollima kavandatavate raiete vastavust mh planeeringutest tulenevatele

nõuetele ega saa lubada raieid, mis oleksid nende nõuetega vastuolus. Analoogselt peab KKA

raiete lubatavuse hindamisel arvestama samuti üldkorraldusteks liigituvate kaitse-eeskirjadega

(vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2019 otsus nr 3-17-1786, p 18 ja seal viidatud

kohtupraktika).

Eeltoodut arvestades on ilmselgelt alusetu ka kaebaja seisukoht, justkui KKA sekkuks kohaliku

omavalitsuse õigusesse oma territooriumi ruumiliselt planeerida. Metsateatise alusel kavandatu

vastavuse hindamisel kehtiva üldplaneeringuga tagab KKA vastupidiselt kaebaja arusaamale

just selle, et metsateatise alusel planeeritud tegevus ei läheks vastuollu kohaliku omavalitsuse

ruumilise arengu põhimõtetega ja võimaldaks kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud kõrgema

astme planeeringute eesmärkide saavutamist.

11. Kohalikule omavalitsusele on seadusega antud õigus kehtestada (üld)planeeringuga

maakasutustingimusi ja kinnisomandi kitsendusi. Nii sätestab PlanS § 74 lg 3, et

kinnisomandile võib seada kitsendusi ka üldplaneeringu alusel. Ühtlasi on PlanS § 75 lg 1 p-

dest 10 ja 20 tulenevalt üldplaneeringu ülesandeks muuhulgas rohevõrgustiku toimimist

tagavate tingimuste täpsustamine ja sellest tekkivate kitsenduste määramine ning puhke- ja

virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Võimaluse seada

kinnisomandi kitsendusi üldplaneeringu alusel nägdi ette ka Tallinna ÜP kehtestamise hetkel

kehtinud PES § 8 lg 4 p-d 1, 6 ja 7, mille kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks muu hulgas

valla või linna territoriaal-majandusliku arengu põhisuundade kavandamine ning territooriumi

funktsionaalne tsoneerimine, mis määrab territooriumi või selle osa kasutamise juhtfunktsiooni

ning puhke- ja virgestusalade määramine. Sama seaduse § 30 lg-st 1 tulenevalt võis

kinnisomandile

üldplaneeringu

alusel

seada

seadusest

tulenevaid

maakasutus-

ja

ehitustingimuste kitsendusi.

Alusetu on kaebaja väide, et KKA on asunud üldplaneeringust tuletama Nugise tn 19 kinnistule

kitsendusi ja piiranguid, mida seal pole. Vaidlust ei ole selles, et kehtiva Tallinna ÜP

maakasutusplaani kohaselt asub Nugise tn 19 kinnistu alal, mille juhtotstarve on

maakasutusplaani kohaselt „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“. Tallinna ÜP pt 4.2

„Maa-alade üldised kasutustingimused“ ja maakasutusplaanist tulenevalt on juhtotstarve

„Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ defineeritud kui puhkeotstarbelised alad, mis on

mõeldud avalikuks kasutamiseks. Tallinna ÜP pt 8.1 järgi tuleb Tallinna maastikud ja

haljasalad liita haljasühendustega kogu linna hõlmavaks süsteemiks, mis looks ühtlasi

alternatiivsed liikumisvõimalused linnas ning eeldused puhkamiseks ja rahvaspordiga

tegelemiseks. Nimetatud peatükis tuuakse välja, et ökoloogilised koridorid aitavad tagada

bioloogilist mitmekesisust. Samuti märgitakse, et Tallinna haljastute süsteem tuleb kujundada

rohelise võrgustikuna, mis koosneb ulatuslikest linna keskusest äärealadele suunduvatest

puhkealadest ning nendega ristuvatest rohelistest koridoridest, mis võimaldavad taime- ja

loomaliikide rännet linnas, looduslike taime- ja loomaliikide levikut, tõstavad linnamaastiku

liigilist mitmekesisust ja ökoloogilist stabiilsust, tugevdades ökosüsteemide vastupidavust

inimtegevuse

negatiivsetele

mõjudele,

võimaldades

samuti

linnaelanike

liikumist

linnamaastikust loodusse.

12. Kaebaja kavandas metsateatistega raadamist kokku 5,28 ha ulatuses, raiutavaks mahuks on

kokku metsateatistel märgitud 876 tm (vt tl 28-41). Kohtu hinnangul on KKA põhjendatult

analüüsinud Tallinna ÜP-s ning selle maakasutusplaanil märgitut ning järeldanud, et metsa,

pargi ja loodusliku haljasala juhtfunktsiooniga alal (maakasutusplaanil iseloomustatud

puhkeotstarbeliste aladena, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks) ei oleks metsa raadamine

kaebaja kinnistul üldplaneeringus määratud maakasutuse põhimõtetega kooskõlas. Vaidlust ei

ole, et kavandatud raadamise käigus likvideeritakse kõik puud ja kaebaja tegevuse eesmärgiks

on maa kasutamine muul otstarbel kui metsa majandamine, st olemasolev looduskeskkond

hävineb. Seega oleks ilmselgelt vastuolus kehtiva Tallinna ÜP-ga.

KKA on osundanud ka Tallinna Linnavolikogu 24.01.2019 otsusele nr 16 „Tallinna

üldplaneeringute ülevaatamise aruande kinnitamine”, mille p-s 3.8 on märgitud: „Kuna

lageraie käigus likvideeritakse metsaeraldisel (st langilt) raie käigus suurel alal kõik puud, st

looduskeskkond hävineb, siis mõjutab selline raieliik negatiivselt rohealade põhieesmärkide

täitmist ja on sellisena üldplaneeringutega vastuolus”. Kohtu hinnangul kinnitab eeltoodu

samuti raadamise vastuolu üldplaneeringuga, kuna nii nagu lageraie puhul, likvideeritakse ka

raadamise teostamisel eraldiselt kõik puud ja see kaotab roheala funktsiooni.

Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et KKA ei tohtinud osundada Tallinna Linnavolikogu

24.01.2019 otsusele nr 16, kuivõrd see ei ole õigustloov üldakt ega haldusakt vaid sise-eeskiri.

Kohus leiab, et kuigi tegemist ei ole haldusaktiga, siis Tallinna ÜP ülevaatamise aruanne

kinnitab eelpool viidatud seisukohti ja KKA poolt sellele oma otsustes viitamine oli igati

asjakohane.

KKA on lisaks eeltoodule viidanud põhjendatult ka MS § 32 lg 2, millest tulenevalt peab

raadamiseks olema alusdokument. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et kaebajal sellist

alusdokumenti raadamiseks ei ole.

13. Kohus märgib, et põhiseadusega omanikule tagatud õigus oma omandit soovi kohaselt

kasutada (omandipõhiõigus) ei ole piiramatu ning kinnisasja omanik ei saa eeldada, et temale

kuuluval kinnistul igal juhul soovitud raie tegemist võimaldatakse. Kui taotletud raie tegemine

on kehtivate õigusaktidega vastuolus, ei ole isikul vastavat subjektiivset õigust. Käesoleval

juhul on vastustaja keelanud metsa raadamise. Haldusasjas nr 3-20-852 (kus kohus menetles

E.V.

kaebust

nõudes

tuvastada

Tallinna

ÜP

peatüki

4.2

„Maa-alade

üldised

kasutustingimused“, peatüki 8.1 „Arengusuunad“ ja peatüki 8.2 „Haljaskoridoride

kujundamine“ ning üldplaneeringu maakasutusplaani juhtfunktsiooni „Metsad, pargid ja

looduslikud haljasalad“ tühisus osas, milles Nugise tn 19 kinnistu on määratletud

puhkeotstarbelise ja avaliku kasutusega ja/või rohealana ja/või rohevõrgustiku tuumalana või

alternatiivse nõudena tuvastada, et Tallinna ÜP peatükist 4.2 „Maa-alade üldised

kasutustingimused“, peatükist 8.1 „Arengusuunad“ ja peatükist 8.2 „Haljaskoridoride

kujundamine“ ning üldplaneeringu maakasutusplaani juhtfunktsioonist „Metsad, pargid ja

looduslikud haljasalad“ ei tulene Nugise tn 19 kinnistu määratletus puhkeotstarbeline ja avalik

kasutus ega roheala ega rohevõrgustiku tuumala) on Tallinna linn selgitanud, et Nugise tn 19

kinnistul asuvas metsas on peetud sobilikuks hooldus- ja valik- või turberaietega majandamist,

mille käigus on võimalik tagada metsa säilimine. Seega saab kaebaja kasutada omandiõigust

metsaomanikuna kooskõlas kehtivate õigusaktidega ja lähtuda KKA antud selgitustest.

14. Eeltoodust tulenevalt jääb KKA vastu esitatud kohustamiskaebus samuti rahuldamata.

15. Kaebaja on oma 07.02.2021 taotluses (tl 146-149p) palunud kohtul võtta seisukohad

küsimustes, mis puudutavad Tallinna üldplaneeringut, üldplaneeringu menetlust ning

üldplaneeringu kui haldusakti võimalikku tühisust, samuti Rännaku pst 30 (Nugise tn 19) maa

tagastamise toimikust tulenevaid võimalikke maakasutuse piiranguid. Kohus selgitab

kaebajale, et käesoleva kohtuvaidluse esemeks Keskkonnaameti keelduvad otsused

metsateatiste registreerimiseks (vt kohtu 10.07.2020 määrus). Ühtegi muud nõuet kohtu

menetluses ei ole (kohus on osaliselt kaebuse tagastanud oma 10.07.2020 määrusega, mis on

jõustunud). Kohus on eelnevalt analüüsinud vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust ning

jõudnud järeldusele, et haldusaktid on õiguspärased ja tühistamisele ei kuulu.

Kaebaja poolt 07.02.2021 avalduses esitatud väited ja taotlused väljuvad käesoleva kaebuse

nõude esemest. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus vastustajaga ja leiab, et vastavad kaebaja

väited tuleb jätta tähelepanuta. Ühtlasi nõustub kohus vastustajaga selles, et kaebaja poolt

07.02.2021 esitatud menetlusdokumendi lisad (tl 150-174p) ei oma käesoleva vaidluse

lahendamise seisukohalt mingit tähtsust. Sellest tulenevalt jätab kohus vastavad

menetlusdokumendid HKMS § 62 lg 2 ja § 62 lg 6 alusel asja lahendamisel arvestamata.

16. 07.02.2021 menetlusdokumendis esitas kaebaja kohtule ka põhiseaduslikkuse

järelevalvemenetluse algatamise taotluse leides, et MS § 42 lg 3 ei ole kooskõlas MaaPS,

KOKS, LKS, VVS, PlanS, MaaKatS, MaaMS ja PS regulatsioonidega.

Kohus märgib esmalt, et kohus hindab lähtudes HKMS § 158 lg 2 haldusakti ja toimingu

õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. HKMS § 158 lg 4 sätestab,

et kohus jätab asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on

vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega või Euroopa Liidu õigusega.

Vaidlustatud KKA otsustused 29.04.2020 esitatud metsateatiste numbritega 50000398993;

50000398995; 50000398999; 50000399001; 50000399005; 50000399007 ja 50000399009

registreerimisest keeldumise kohta on KKA teinud 22.06.2020.

MS § 42 lg 3 jõustus 01.09.2020. Seega ei ole tegemist tühistamisnõude lahendamisel asjasse

puutuva sättega ning kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamiseks

tuleb juba üksnes sel põhjusel jätta rahuldamata. Küll aga oleks vastav säte asjakohane

kohustamisnõude rahuldamisel, kuivõrd KKA peaks taotluste uuesti lahendamisel juhinduma

kehtivast materiaalõigusest. Samas, kuivõrd kaebaja tühistamiskaebus oli põhjendamatu ja

sellest tulenevalt tuli jätta ka kohustamiskaebus rahuldamata, puudub käesoleval juhul vajadus

vastava kontrolli läbi viimiseks ning kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse

algatamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulud

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustajad ei ole

menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende enda kanda.

HKMS § 108 lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool

samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda

isiku kulud tema enda kanda. Kuivõrd kolmandad isikud osalesid menetluses kaebaja poolel,

siis jäävad ka nende menetluskulud nende enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik