3-21-308/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

17.03.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-308

Haldusasi

C.J.i

kaebus

tühistada

Eesti

Rahvusringhäälingu

15.01.2021 vastus nr 1-7/3-21, kohustada Eesti

Rahvusringhäälingut vaatama uuesti läbi C.J.i taotlust

avaldamaks C.J.i artikkel ning taastama C.J.i avaldatud

kommentaar ERR uudisteportaalis err.ee

Menetlusosalised

Kaebaja – C.J., volitatud esindajad v.adv Kalle-Kaspar

Sepper, adv Mihkel Kivisalu

Vastustaja ‒ Eesti Rahvusringhääling

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus läbivaatamatult.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest (HKMS § 121 lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KAEBUSE PÕHJENDUSED

1. Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) uudisteportaalis err.ee avaldati 09.08.2020 ERR-i

ajakirjanike Anvar Samosti ja Janek Lutsi artikkel „ERR journalists: 'Cancel culture' has no

place in Estonia“ (eesti keeles, ERR-i ajakirjanikud: „Tühistamiskultuurile“ ei ole Eestis kohta).

Artikli autorid käsitlesid sõnavabadust ja ERR-i ajakirjanike hinnangut, et tsensuuril

(tühistamiskultuuril) ei ole Eestis kohta. 10.08.2020 kirjutas C.J. eeltoodud artikli alla

kommentaari sisuga „this is a bit rich considering ERR „cancelled“ my opinion piece criticising

ERR journalistic practices and has censored/removed my comments from articles without

warning or justification, all of which were within the terms of use“ (eesti keeles, see on natuke

silmakirjalik, arvestades, et ERR „tühistas“ minu arvamusartikli, milles kritiseerisin ERR-i

ajakirjandustavasid, ja ilma hoiatamata ega põhjendamata on minu poolt artiklitele jäetud

kasutustingimustele vastavaid kommentaare tsenseeritud/eemaldanud,). ERR kustutas kaebaja

esitatud kommentaari.

2. C.J. kirjutas 13.11.2020 artikli „Growing Intolerance of the Disagreeable Opinion“ (eesti

keeles, kasvav sallimatus ebameeldiva arvamuse vastu). Tegemist on artikliga, mis käsitleb

sõnavabadust ja sellesse sekkumist. Kaebaja esitas 13.11.2020 ERR-ile avalduse, et kõnesolev

artikkel avaldataks, kuna kaebaja soovis artikli osas laiemat ühiskonna tähelepanu, sest

sõnavabaduse näol on tegemist ühiskonnas olulise ning praeguses poliitilises keskkonnas ka

aja- ning asjakohase teemaga. ERR C.J.i artiklit ei avaldanud.

3-21-308

2(6)

3. 16.12.2020 edastas kaebaja ERR-ile vaidena pealkirjastatud pöördumise, milles palus, et

tema punktis 1 nimetatud kommentaar taastataks ning tema punktis 2 nimetatud artikkel

avaldataks.

4. ERR edastas 15.01.2021 vastuse pöördumisele, milles informeeris, et ei käsitle pöördumist

vaidena haldusmenetluse seaduse (HMS) mõttes, vaid kodaniku pöördumisena, millele

rakendub märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise ning kollektiivse pöördumise

esitamise seadus. ERR teavitas, et C.J.i artikkel ei kuulu avalikustamisele ja tema kommentaari

ei taastata. ERR leidis, et on sõltumatu ning tal on õigus otsustada, milliseid artikleid avaldada.

Samuti leidis ERR, et C.J.i kommentaar sisaldab ebaõigeid fakte ja ei ole asjakohane, mistõttu

ERR eemaldas kommentaari.

5. Tallinna Halduskohtusse saabus 12.02.2021 C.J.i kaebus ERR-i vastu nõuetega: 1) tühistada

ERR-i 15.01.2021 vastus nr 1-7/3-21; 2) kohustada ERR-i vaatama uuesti läbi C.J.i taotlust

avaldamaks C.J.i 13.11.2020 artikkel „Growing Intolerance of the Disagreeable Opinion“ ERR

uudisteportaalis err.ee; 3) kohustada ERR-i taastama C.J.i 10.08.2020 avaldatud kommentaar

ERR-i uudisteportaalis err.ee artikli „ERR journalists: 'Cancel culture' has no place in Estonia“

juures algses sõnastuses „this is a bit rich considering ERR „cancelled“ my opinion piece

criticising ERR journalistic practices and has censored/removed my comments from articles

without warning or justification, all of which were within the terms of use”; 4) alternatiivselt

kohustada ERR-i esitama C.J.ile motiveeritud põhjendus artikli avaldamisest keeldumise

põhjuste kohta.

6. Kuna kohtul tekkis kahtlus, kas kaebuse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse, küsis

kohus 18.02.2021 kohtunõudega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 4 alusel

ERR-i kui eeldatava vastustaja seisukohta kaebuse menetlusse võtmise kohta. ERR leidis

02.03.2021 vastuses, et kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

1) Ajakirjanduslik tegevus ei ole haldusmenetlus HMS mõistes. ERR on avalik-õigusliku

juriidilise isikuna tegutsev meediateenuse osutaja, kes lähtub oma tegevuses Eesti

Rahvusringhäälingu seadusega (ERHS) sätestatud nõuetest ning meediateenuste seaduses

(MeeTS) sätestatud meediateenuse osutaja tegevuspõhimõtetest. MeeTS § 5 sätestab

meediateenuse osutaja toimetusvastutuse meediateenuse sisu valikul ja õiguse määrata selle

sisu edastamise järjestus ning edastamise viis. MeeTS § 6 kohaselt on toimetusvastutus

meediateenuse osutaja teostatav kontroll saadete valiku, sisu ja ülesehituse eest ning nende

programmi paigutamise üle. MeeTS § 13 alusel on meediateenuste osutajal tegevusvabadus

vabalt otsustada oma saadete ja programmi sisu ja nende paigutuse osas programmides ja

muudes meediateenustes. ERHS § 3 kohaselt on ERR oma saadete, programmide ja muude

meediateenuste tootmisel ja üldsusele suunamisel sõltumatu ning lähtub üksnes seaduse

nõuetest. Ülaltoodud sätete koosmõjul tähendab sõltumatus ja toimetusvastutus valikut

avaldatava sisu formaadi, ajakirjandusliku kvaliteedi, sisu sobivuse ja kunstilise taseme osas.

Otsused programmide ja muu meediasisu tootmise ja edastamise osas langetavad peatoimetajad

ja vastutavad toimetajad. Ühtlasi lasub meediateenuse osutajal ka vastutus tema poolt loodud

sisu seadusele vastavuse osas.

2) ERR-i seadusega sätestatud avalik ülesanne on tele- ja raadioprogrammide tootmine (ERHS

§ 5). ERR ei teosta avalikku võimu ega piira isikute õigusi ja vabadusi. Küll aga otsustab ERR

lähtuvalt sõltumatuse ja tegevusvabaduse põhimõttest oma toodetava ja üldsusele suunatava

sisu üle. ERR-il puudub seadusest tulenev kohustus avaldada kodanike artikleid või nende

toodetud saateid või muud meediasisu ega ka võimaldada artiklite kommenteerimist - selline

kohustus ei võimaldaks ERR-il teostada oma tegevusvabadust ega ka sõltumatust. ERR-i

juhatus on 21.05.2018 otsusega kinnitanud "Eesti Rahvusringhäälingu internetipõhiste teenuste

kasutustingimused ning kommenteerimise reeglid". Nimetatud reeglite kohaselt võimaldab

3-21-308

3(6)

ERR oma veebiplatvormil avaldatud artiklite juurde lisada kommentaare. Kommentaaride

lisamise võimaldamist ja nende kommentaaride avaldamist ei saa käsitleda haldusmenetlusena,

kuna tegemist ei ole ERR-ile seadusega pandud haldusülesande täitmisega. Kommenteerimine

ja sellega seotud suhted ERR-i ja kommenteerijate vahel on eraõiguslikud suhted, mis alluvad

eraõiguse normidele. Samuti ei ole ERR-i ajakirjandusliku tegevuse käigus tekkivad suhted

käsitletavad haldusmenetlusena. Kui ERR kasutab oma ajakirjandusliku sisu loomisel ERR-iga

töösuhetes mitteolevate isikute kaastööd, tekivad ERR-i ja selle isiku vahel tsiviilõigussuhted.

Saadete ja artiklite autoritega sõlmitakse võlaõiguslik autorileping või litsentsileping, milles

lepitakse kokku kas teose loomine või selle kasutamine ning muud olulised tingimused. Seega

on artiklite avaldamine ERR-i veebilehel kaasautori ja ERR-i vaheline lepinguline suhe ning

lepingu sõlmimiseks peab olema poolte vahel saavutatud kokkulepe. Lepingute sõlmimisel

lähtub ERR juba ülalpool nimetatud sõltumatusest ja toimetusvastutusest. Võlaõiguslikud

lepingulised suhted ei allu halduskontrollile.

7. Kaebaja esitas 03.03.2021 täiendava seisukoha.

1) ERR-i seotus HMS-iga on otseselt seaduses sätestatud. ERHS § 2 lg 1 sätestab, et ERR on

avalik-õiguslik juriidiline isik. ERHS § 2 lg 4 kohaselt kohalduvad ERR-ile HMS-i sätted.

Vaatamata sellele, et antud juhul MeeTS otseselt ei kohaldu (millele ERR on ebaõigesti

viidanud), siis sätestab ka MeeTS § 3, et kohaldatakse HMS-i sätteid. ERR on haldusorgan

HMS § 8 lg 1 mõttes, kuna ta on ERHS-i alusel loodud ning täidab eeltoodud seaduse alusel

avalikke ülesandeid. Ka Tallinna Halduskohus on toonud haldusasjas nr 3-10-2878 välja, et

„ERR on avalik-õiguslik juriidiline isik ja kaebus kahjunõude osas ETV 2 vastu kuulub

teoreetiliselt halduskohtu pädevusse ning halduskohtule esitatud kaebus peab vastama HKMS

nõuetele“. Lisaks eeltoodule on Tallinna Halduskohus haldusasjas nr 3-09-2161 lahendanud

Erakonna Eestimaa Rohelised kaebust ERR-i vastu, millega esimene taotles, et ERR muudaks

ETV-s linastuvat valimiskampaania korda. ERR-i viited autoriõiguslikele lepingutele (või

muule tsiviilõiguslikule elemendile) ei muuda asjaolu, et ERR-i tegevuse suhtes kohaldub

HMS. Käesoleva kaebuse puhul on oluline üksnes vaidluse iseloom, mis on avalik-õiguslik,

tulenevalt asjaolust, et kaebaja on vaidlustanud ERR-i poolse haldusmenetluse rikkumise, mis

tuleneb viimasele seadusest. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-72-13 leidnud, et kui

tsiviilõigusliku tahteavalduse kujunemist reguleerivad avaliku õiguse normid, on tegemist

avalik-õigusliku menetlusega ja selle raames haldusakti andmisega. Sarnast praktikat kinnitab

ka Riigikohus haldusasjades 3-3-1-31-06 ja 3-3-1-49-12.

2) ERR rikkus oluliselt haldusmenetluse põhimõtteid, sest artikli avaldamisest keeldumisel ei

teostatud muuhulgas sisulist põhjendamiskohustust, mistõttu rikkus ERR HMS-i. Kaebaja

vaidlustab ERR-i tegevuse üksnes avalik-õiguslikus osas, st ERR avalik-õigusliku kohustuse

rikkumise, mitte tsiviilõiguslikku küsimust nt autoriõiguslike küsimuste (võlaõiguslike

lepingute) üle, nagu ERR ekslikult väidab. Käesoleval juhul on artikli avaldamisest keeldumine

toiming, mille osas tuleb lähtuda HMS-i nõuetest. Toiming peab olema antud kehtiva õiguse

alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastama vorminõuetele.

Käesoleval juhul on ERR-i otsus sisuliselt ja formaalselt õigusvastane HMS § 108 lg 1 sätestab,

et kui toiminguga piiratakse isiku õigusi, on isikul õigus nõuda toimingu kirjalikku

põhjendamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kuna täidetud on ka HKMS § 121 lg 2

p 21 kohaldamise eeldused, kuulub kaebus tagastamisele ka sellel alusel.

9. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus määrusega kaebuse selle esitajale, kui vaidluse

lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

3-21-308

4(6)

10. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. See, et ERR õiguslikult

vormilt kui avalik-õiguslik juriidiline isik vastab haldusorgani tunnustele, ei tähenda, et

igasugune ERR-i tegevus on käsitletav avalik-õiguslikuna ja selle pinnalt tekkinud vaidlus on

alati avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlus HKMS § 4 lg 1 tähenduses. HKMS

kommentaarides (Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus

Juura, 2013) on välja toodud, et avalik-õiguslik suhe on õigussuhe, mida reguleerivad

esmajoones avaliku õiguse normid. Avalik õigus kui osa õiguskorrast on määratud reguleerima

spetsiifilisi suhteid, mis kaasnevad avaliku võimu teostamisega (HKMS § 4 kommentaar I p 2

ja seal viidatud kohtupraktika, lk 38).

11. Käesoleval juhul puudutab vaidlus ERR-i ajakirjandusliku sisu loomist ja ajakirjandusliku

kutse-eetika ning tavade järgimist, st ERR-i ajakirjanduslikku tegevust. Ajakirjanduslik

tegevus, sõltumata sellest, kas seda viljeleb ERR või mõni erameedia väljaanne, ei ole käsitletav

avaliku võimu teostamisena ning sellele ei laiene HMS. Ajakirjanduslik tegevus (näiteks artikli

avaldamine) iseenesest ei ole (avalik-õiguslik) õigussuhe. Õigussuhe tekib siis, kui ERR-i

tegevus mõjutab konkreetse isiku õigusi või kohustusi, nt avaldatakse isiku suhtes ebaõigeid

andmeid. ERR-i tegevusest tekkinud õigussuhe ei ole automaatselt avalik-õiguslik.

12. ERR, täites olulisi avalikke ülesandeid, on samas ajakirjanudvabaduse kandjana (PS § 45)

oma ülesannete täitmisel riigivõimust sõltumatu (ERHS § 3). ERR-i ei saa käsitleda osana

riigivõimust. See tooks endaga kaasa ajakirjandusliku tegevuse allutamise välisele kontrollile.

Kui ERR-i tegevus oleks kohtulikult kontrollitav sellisel moel, nagu kaebaja seda näeb, st

üksikisikul on õigus nõuda enda arvamusloo avaldamist ‒ sest ei esine PS §-s 45 toodud

sõnavabaduse piiramise aluseid ‒ ning ERR-il lasuks loo avaldamisest keeldumisel ulatuslik

põhjendamiskohustus,

oleks

ERR-i

ajakirjandusvabadus

märkimisväärselt

piiratud.

Meediavabadust austavas riigis ei saa kohtu roll olla otsustada selle üle, kas teatud

ajakirjanduslik looming väärib avaldamist, veelgi enam kohustada sõltumatut meediat kindlat

artiklit avaldama. Õigusriigis on kohtute rolliks tegeleda isikute õiguste rikkumisega. Nii on

võimalik pöörduda näiteks nõudega kohtu poole, kui ajakirjandusliku tegevuse käigus on

teotatud isiku au, avaldatud ebaõigeid andmeid, rikutud isiku eraelu puutumatust või muud

isiklikku õigust. Sellisel juhul on tegemist tsiviil- mitte aga avalik-õigusliku suhtega ning isikul

on õigus pöörduda maakohtu poole sõltumata sellest, kas õiguste rikkujaks on ERR või

erameedia väljaanne. Põhiseaduse §-st 45, Euroopa Inimõiguste Konventsioonist ega EL

õigusest ei tulene subjektiivset avalikku õigust saada kajastust rahvusringhäälingus ning seda

hoolimata teema aktuaalsusest, loometöö kõrgest stiilist, heast kvaliteedist vms näitajatest.

Kohus ei saa hinnata seda, kas kaebaja kriitika ERR-i suhtes on põhjendatud ja kas kaebaja

artikkel väärib avaldamist. ERR on õigesti viidanud meediateenuste osutaja toimetusvastutuse

ja tegevusvabaduse põhimõttele, mis tähendab vaba otsustamist oma saadete ja programmi sisu

ja nende paigutuse üle. Siinjuures pole tähtis, kas uudisteportaali haldamist tuleb pidada

meediateenuse osutamiseks MeeTS mõttes või mitte, kuna vaieldamatult on ka uudisportaalid

osa ERR-i ajakirjanduslikust tegevusest ning hõlmatud ERR-i sõltumatuse tagatistega (ERHS

§ 3).

13. Lisaks võimalusele pöörduda oma subjektiivsete õiguste rikkumise korral kohtusse on

ERHS-s sätestatud võimalus esitada kaebus ERR-i eetikanõunikule. ERHS § 31 lg 1 kohaselt

jälgib eetikanõunik ERR-i tegevuse vastavust ajakirjanduse kutse-eetikale ja tavadele, vaatab

läbi ERR-i saate või programmi sisu kohta esitatud vastulauseid ja vaidlustusi ning jälgib

programmi tasakaalustatust. Kaebusele lisatud materjalidest nähtuvalt on kaebaja pöördunud

ERR-i eetikanõunik T. Tammerki poole ja saanud temalt ka vastuse. T. Tammerk on selgitanud,

et kaebaja kommentaar eemaldati toimetajate äranägemisel, kuna nende hinnangul jättis see

ERR-i Uudiste tööst eksliku mulje. T. Tammerk leidis, et põhiseadusliku sõnavabaduse vastu

3-21-308

5(6)

ei ole eksitud, sest kaebajal on võimalik enda seisukohti mujal avaldada. Ka tõi T. Tammerk

välja, et inimesed nõustuvad ERR-i veebilehtedel kommentaare jättes kasutustingimustega, mis

annavad toimetajatele õiguse kommentaare modereerida. ERR on kaebajale 15.01.2021

vastuses pikemalt selgitanud, miks kaebaja kommentaar kustutati. ERR tõi välja, et: „Teie

klient märkis oma 10.08.2020 kommentaaris (kuvatõmmis lisatud Teie pöördumisele), et ERR

kustutas

/originaalis:

cancelled/

tema

arvamusartikli,

mis

kritiseeris

ERRi

ajakirjanduspraktikaid ja on tsenseerinud ja eemaldanud tema kommentaare artiklitest. Antud

kommentaar sisaldas ebaõigeid fakte ja ei olnud asjakohane. Teie kliendile on teada, et ta on

pöördunud ERRi err.news portaali toimetuse poole ka varem ja palunud artikli avaldamist,

kuid ERR ei ole pidanud seda võimalikuks ka varasemalt. Oma kommentaariga jättis aga Teie

klient eksitava mulje tegelikest asjaoludest, jättes märkimata, et tema artikleid ei ole toimetus

pidanud võimalikuks varem avaldada err uudisteportaalis ja jättis mulje nagu oleks ERR

kustutanud Teie kliendi arvamusartikli ja ka varasemaid kommentaare. Seetõttu oli

vaidlusaluse, 10.08.2020 lisatud kommentaari eemaldamine toimetuse poolt õigustatud.“

Kohtu arvates on ERR kaebaja kommentaari kustutamist sisuliselt põhjendanud. Kohtu arvates

võis ERR käsitleda kaebaja kommentaari kui hea tava vastast ja selle kustutada, arvestades, et

kommentaari sõnastust lugedes jääb mulje, et ERR on kaebaja vabasse eneseväljendusse

sekkunud, kuigi kaebaja artikli mitteavaldamine selliseks järelduseks veel piisavat alust ei anna.

Kommentaari kustutamise võimaluse näeb ette ka „Portaali ERR Uudised kasutustingimused

ja kommenteerimise reeglid“. ERR on põhjendanud kaebaja artikli mitte avaldamist, tuues oma

toimetaja läbi välja, et artikkel sobiks paremini avaldamiseks kellegi isiklikku blogisse või

mõnda teise samalaadsesse kohta. Seetõttu ei saa nõustuda kaebajaga, et ERR on jätnud

sisuliselt põhjendamata, millistel põhjustel artikli avaldamisest keelduti (kaebuse p 1.9).

Avaldamisest keeldumise põhjendusi ei pea esitama väga põhjalikult ning olukorras, kus

hindamise objektiks on kellegi arvamusartikkel, on paratamatu, et sellele antav hinnang on

mõneti subjektiivne, mis aga ei tähenda veel, et uudisteportaali toimetaja ei tee tööd

professionaalselt. Kohus nõustub ERR-iga, et meediaorganisatsiooni sõltumatus ja

toimetusvastutus hõlmab vabadust otsustada avaldatava sisu formaadi, ajakirjandusliku

kvaliteedi, sisu sobivuse ja kunstilise taseme üle.

14. Kaebaja on toonud välja, et kuna ERHS-s ja MeeTS-s sisalduvad viited HMS-le, on vaidluse

lahendamine halduskohtu pädevuses. Tõesti, nii ERHS § 2 lg 4 kui ka MeeTS § 3 sätestavad,

et neis seadustes ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse HMS sätteid, arvestades nimetatud

seaduse erisusi. HMS kohaldub aga menetlustele, mis sisuliselt vastavad haldusmenetluse

tunnustele. Näiteks reguleerib MeeTS televisiooni- ja raadioteenuse osutamise tegevuslubade

väljastamist (4. pt), ERHS aga halduslepingu sõlmimist (§ 10). Neis küsimustes juhindutakse

HMS-st kui üldseadusest, kuid HMS ei laiene kogu ERR-i tegevusele. Ka kaebaja 03.03.2021

täiendavas arvamuses toodud viited kohtupraktikale ei muuda kohtu seisukohta. Haldusasjas

3-10-2878 tagastas kohus kaebuse läbivaatamatult selle esitajale. Seega ei võtnud kohus

lõplikku seisukohta kaebeõiguse osas vaid üksnes möönis, et kaebaja kahjunõue ETV 2 vastu

kuulub teoreetiliselt halduskohtu pädevusse. Kui ERR on oma ajakirjandusliku tegevuse käigus

rikkunud kellegi õigusi, sh tekitanud kahju, on vastavaid nõuded praktikas siiski menetlenud

maakohtud. Asjas 3-09-2161 oli vaidlustatud ERR-i nõukogu otsusega kinnitatud kohalike

omavalitsuste volikogude valimiskampaania kajastamise kord ERR-is. Tegemist on

käesolevast asjast erineva vaidlusega järgmistel põhjustel: 1) vaidlustati ERR-i juhtorgani

(nõukogu) otsust (kohus käsitles vaidlustatud otsust halduse siseaktina); 2) kaebus puudutas

valimiste kajastamist, mille kohta sisaldub ERHS-s eriregulatsioon (vt § 6 lg 5); 3) kaebajaks

oli valimistel osalenud erakond, st subjektiivsete avalike õiguste kandja. Kaebaja viidatud

Riigikohtu asjad 3-3-1-72-13 (konto avamine Eesti Pangas), 3-3-1-31-06 (Tartu linnale kuuluva

eluruumi üürile andmine) ja 3-3-1-49-12 (võrguettevõtja poolt soojuse ostmiseks korraldatud

konkursist tulenevate vaidluste lahendamine) on käesolevast asjast vaidluse eseme poolest

3-21-308

6(6)

erinevad ega tõenda, et käesolev kaebus peaks kuuluma halduskohtu pädevusse. Kui ERR

ajakirjandusliku tegevuse käigus rikub kellegi õigusi, on tegemist tsiviilvaidlusega ja isikud

võivad pöörduda maakohtusse.

15. Kui vaidlus tuleks halduskohtu pädevusse kuuluvaks ka lugeda, tuleks see kohtu arvates

tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohtu arvates ei tulene PS §-st 45 subjektiivset avalikku

õigust saada kajastust mõnel ERR-i meediaplatvormil. Puudub ka subjektiivne avalik õigus

nõuda enda kommentaaride avaldamist. Kui ka möönda, et lisaks ERR-i sisesele kontrollile

peab ERR-i ajakirjanduslik tegevus olema (vähemasti mingis ulatuses) ka halduskohtulikult

kontrollitav, tuleb sedastada, et kaebaja võimalik õiguste riive on väheintensiivne. Kaebajal on

võimalik pakkuda enda artikli avaldamist teistele meediakanalitele või avaldada see veebis, kus

selleks on küllaldaselt võimalusi. ERR ei ole avaldamiseks ainus võimalik koht. Arvestades

kaebuses väljatoodud asjaolusid, saaks kohtu roll kaebaja artikli sobivuse üle otsustamisel siiski

olema piiratud. Kohus ei saa anda hinnangut selle kohta, kas kaebaja kriitika ERR-i suunal on

põhjendatud ning kas artikkel väärib teema või vaatenurga olulisuse, stiili, kvaliteedi vms

näitajate tõttu avaldamist ERR-i portaalis. Seetõttu tuleb kaebuse rahuldamist pidada

vähetõenäoliseks.

16. Eelnevast tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 ja lg 2 p 21 alusel.

Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel

loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)