2-20-145512/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Asja menetlev kohtunik

Marian Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

17. märts 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-20-145512

Tsiviilasi

O. A. F. hagi E. M. vastu võla väljamõistmiseks

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: o. A. F.; registrikood XXX; asukoht XXX.

Hageja esindaja: M. A., e-post XXX

Kostja: E. M., isikukood XXX; elukoht XXX.

RESOLUTSIOON

1. Jätta o. A. F. hagi E. M. vastu võla väljamõistmiseks menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud O. A. F. kanda.

3. Määrus toimetada kätte hageja esindajale.

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E. M. võla

väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna E. M. ei õnnestunud

makseettepanekut kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 19. jaanuari 2021 määrusega asja üle

Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Tartu Maakohus jättis 20. jaanuaril 2021 hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks, so nõude ja selle põhjenduse esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis;

hageja nimel hagiavalduse esitanud isiku esindusõiguse kohta tõendite esitamiseks; andmete

esitamiseks, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada; kohtualluvuse

põhjendamiseks ning täiendava riigilõivu tasumiseks vastavalt hagi hinnale.

Hageja esitas 17. veebruaril 2021 oma nõude ja selle põhjenduse.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kontrollib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt, kas rahvusvahelise

kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi

allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kohus ei võta TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel hagiavaldust

menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.

Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012, kohtualluvuse

ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi: määrus

nr 1215/2012) art 17 lg 1 p c näeb ette, et asjades, mis puudutavad lepinguid, mille isik on

tarbijana sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse

kohtualluvus kindlaks määruse neljanda jao alusel, kui tegemist on lepinguga, mis on sõlmitud

isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis äri- või kutsetegevusega või kelle selline

tegevus on mis tahes vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas

ka nimetatud liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse.

Hagi kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu A. V. ja kostja vahel 27. novembril 2013 sõlmitud

vaatajakaardi üüri- ja abonementlepingust, millega A. V. võttis endale kohuse osutada kostjale

telekommunikatsiooniteenust XXX. Kostja sõlmis lepingu telekommunikatsiooniteenuse

saamiseks, so isikliku eratarbimise vajaduse rahuldamiseks. Kostja sõlmis lepingu seega

tarbijana oma majandus- ja kutsetegevusest sõltumatul eesmärgil. Lepingu kohaselt oli kostja

elukoht lepingu sõlmimise ajal Eesti Vabariigis aadressil XXX. Lepingust nähtub, et A. V.

asukoht oli lepingu sõlmimise ajal samuti Eesti Vabariigis ning et A. V. tegutses lepingu

sõlmimise ajal Eesti Vabariigis telekommunikatsiooniteenuse pakkumisega. Kostja sõlmis

lepingu telekommunikatsiooniteenuse saamiseks seega isikuga, kes tegeles lepingu sõlmimise

ajal kostja alalise elukoha liikmesriigis

telekommunikatsiooniteenuse pakkumisega.

Kohtualluvus tuleb määruse nr 1215/2012 art 17 lg 1 punktist c tulenevalt seega määrata kindlaks

määruse nr 1215/2012 neljanda jao alusel.

Teine lepingupool võib määruse nr 1215/2012 neljanda jao art 18 lg 2 kohaselt algatada

menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Sellest

sättest võib kõrvale kalduda üksnes määruse nr 1215/2012 art 19 sätestatud nõuetele vastava

kohtualluvuse kokkuleppe alusel.

Hagiavalduse kohaselt lahendatakse A. V. tüüptingimuste punkti 11.1 kohaselt kohtuvälise

kokkuleppeni mittejõudmise korral vaidlus Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas. Hagiavaldusele

lisatud A. V. tüüptingimuste punktis 11.1 ei ole kohtualluvuse kokkulepet Tartu Maakohtu Tartu

kohtumaja kasuks sõlmitud. A. V. tüüptingimuste punkt 11.1 reguleerib kaebuste esitamist A.

V. ega käsitle pooltevahelist kohtualluvuse kokkulepet. A. V. tüüptingimuste p 11.2 näeb ette,

et pooled püüavad lahendada lepingust tulenevad vaidlused läbirääkimiste teel. Kui pooled ei

saavuta kokkulepet, lahendatakse vaidlused seadustega ettenähtud korras. Kohtusse pöördumise

korral lahendab vaidlused esimeses astmes Harju Maakohus. Lepingu sisule kohaldatakse Eesti

õigust. A. V. ja kostja sõlmisid A. V. tüüptingimuste punktis 11.2 seega kohtualluvuse

kokkuleppe Harju Maakohtu kasuks.

Kohtualluvuse kokkulepe ei ole sõlmitud pärast vaidluse tekkimist. See ei vasta seega määruse

1215/2012 art 19 punktis 1 sätestatud nõuetele. A. V. asukoht ja kostja elukoht oli kohtualluvuse

kokkuleppe sõlmimise ajal Eesti Vabariigis. Samas ei ole kohtualluvuse kokkulepe Eesti

Vabariigi õigusega kooskõlas. Kohtualluvuse kokkulepe peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 104 lg 1 ja 3 järgi olema mh sõlmitud mõlema poole majandus- ja kutsetegevusega

seotud vaidluse lahendamiseks või pärast vaidluses tekkimist või sõnaselgelt juhuks, kui kostja

asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või

asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Nagu ülal

märgitud ei ole kohtualluvuse kokkuleppe esemaks olev leping seotud kostja majandus- ega

kutsetegevusega. Kohtualluvuse kokkuleppe aluseks olev vaidlus ei ole seega seotud mõlema

poole majandus- või kutsetegevusega. Kohtualluvuse kokkulepe ei ole sõlmitud pärast vaidluse

tekkimist. Sellest ei nähtu, et see oleks sõlmitud juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe

sõlmimist elama välisriiki või kui tema elukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Kohtualluvuse

kokkulepe on TsMS § 104 lg 1 ja § 106 lg 1 p 1 alusel seega tühine. See ei vasta seetõttu ka

määruse 1215/2012 art 19 punktis 3 sätestatud nõuetele. Kuna A. V. ja kostja vahel sõlmitud

kohtualluvuse kokkulepe ei vasta määruse nr 1215/2012 art 19 sätestatud nõuetele, ei ole

määruse nr 1215/2012 art 18 lõikest 2 kõrvale kaldumine võimalik.

Tuvastamaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi

esitatud, kohaldab kohus määruse nr 1215/2012 art 62 lg 1 järgi enda siseriiklikku

materiaalõigust. Kui poole alaline elukoht ei ole liikmesriigis, kelle kohtutele on asja kohta hagi

esitatud, kohaldab kohus teise liikmesriigi õigust, et selgitada, kas nimetatud poole alaline

elukoht on selles liikmesriigis (määruse nr 1215/2012 art 62 lg 2).

Hagiavalduse kohaselt on kostja elukoht XXX. Hageja ei täpsustanud kohtu palvele vaatamata,

kuidas ja millal ta sai kostja viimase elukoha andmed. Hagiavaldusele lisatud lepingu kohaselt

on kostja elukoht XXX. Leping sõlmiti 2013. aastal. Rahvastikuregistri andmetel on kostja

elukoht alates 13. märtsist 2013 XXX. Rahvastikuregistris ei ole muid kostja elukoha andmeid.

E-maksuameti andmetel on kostja elukoht samuti XXX. Kostja ei ole kunagi saanud Eestis

maksustatavat tulu. Politsei- ja Piirivalveamet vastas 7. jaanuaril 2021, et politsei

menetlusinfosüsteemis on märgitud kostja elukohaks XXX. Andmed saadi 23. mai 2015

menetlustoimingute käigus. Kostjaga ei ole hilisemaid kokkupuuteid. Maksekäsu kiirmenetluses

tagastati 8. jaanuaril 2021 dokumendid aadressilt XXX, kuna isik ei ela/asu sel aadressil. Korteri

XXX omanik kinnitas 6. jaanuaril 2021, et kostja ei ela sel aadressil. Korteriomaniku sõnul läks

kostja XXX.

Tartu Linnavalitsusel puuduvad kostja viibimiskoha kohta andmed. Kohus edastas

15. märtsil 2021 kostja teadaolevatele e-postiaadressidele päringu kostja elukoha ja

kohtualluvuse täpsustamiseks. Kostja e-postiaadressidele saadetud kirjade edastamine nurjus.

Kuna kostja sündis XXX, on XXX kodanik ning naasis viimastel andmetel XXX, palus kohus

hagejal esitada kohtule väljavõte XXX rahvastikuregistrist kostja elukoha ja muude

sidevahendite andmete kohta või XXX rahvastikuregistri kinnitus, et hagejale ei väljastata XXX

rahvastikuregistrist kostja elukoha ja muude sidevahendite andmeid. Kohtul on kohtualluvuse

väljaselgitamiseks õigus nõuda hagejalt tõendeid (vt Riigikohtu 19. aprill 2017 lahend

tsiviilasjas nr 3-2-1-7-17, p 29.2). Hageja ei esitanud XXX rahvastikuregistri andmeid kostja

elukoha ja kontaktandmete kohta ega XXX rahvastikuregistri kinnitust andmete väljastamisest

keeldumise kohta.

Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kostjal puudub tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg 1

tähenduses Eesti Vabariigis elukoht. XXX tsiviilkoodeksi (XXX) § 7 lg 1 järgi on isiku elukoht

koht, kus isik vabataktlikult viibib otsese või kaudse sooviga seal alaliselt elada või tegutseda.

Arvestades, et kostja on loobunud oma Eesti elukohast ja naasnud XXX, on kostja viimane

teadaolev elukoht XXX.

Arvestades, et pooled ei ole sõlminud kehtivat kohtualluvuse kokkulepet Eesti kohtu kasuks

ning kostja elukoht on XXX, on XXX kohtud määruse (EL) nr 1215/2012 art 18 lg 2 alusel

pädevad käesolevat tsiviilasja lahendama. Kuna hagi ei allu Eesti kohtule, tuleb see jätta TsMS

§ 371 lg 1 p 2 ja § 75 lg 2 alusel menetlusse võtmata.

Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik