3-21-326/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

17.03.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-326

Haldusasi

XX kaebus Maksu- ja Tolliameti tegevuse peale

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada XX kaebus.

2. Jätta XX riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4,

§ 204 lg 1).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 16.02.2021 XX kaebus, milles ta palub lõpetada kõik

menetlused seoses Maksu- ja Tolliametile (MTA) 06.02.2020 maksuteatega nr 2020348198.

Kaebaja väitel on ta 2020. a maamaksu tähtaegselt MTA-le tasunud ning seega jääb kaebajale

arusaamatuks, miks on teda vaja koormata veel intressidega ja sundtäitmise kuludega. Kaebaja

palus MTA-lt välja nõuda kõik vajalikud dokumendid, näiteks maksuteate nr 2020348198.

Kaebuse kohaselt on XX pöördunud samasisulise kaebusega ka 19.01.2021 Harju Maakohtu

poole, ent maakohus keeldus kaebuse menetlemisest. Kaebaja palub asja juurde võtta

maakohtusse esitatud kaebus koos selle lisaga.

2. Kohus tegi 17.02.2021 MTA-le kohtunõude, milles palus selgitada, milliseid haldusakte ja /

või toiminguid on MTA kaebaja suhtes seoses 06.02.2020 maksuteatega nr 2020348198 teinud.

Samuti palus kohus MTA-l esitada kõik asjassepuutuvad dokumendid, sh 06.02.2020

maksuteate nr 2020348198.

3. MTA selgitas kohtule 25.02.2021 vastuses, et esitas kaebajale 06.02.2020 maksuteate nr

20203481981 2020. a maamaksu kohta, millega kohustas kaebajat tasuma 31.03.2020

maksusumma 24,48 eurot. A. S. on 17.02.2020 teinud kaebaja ettemaksukontole makse 24,48

eurot selgitusega „maamaks“. Samal ajal aga tulenes kaebajale kriminaalasjast nr 1-17-1676

menetluskulude hüvitise tasumise kohustus 10 677,41 eurot. Maksukorralduse seaduse (MKS)

§ 105 lg 6 järgi tasutakse või tasaarvestatakse maksukohustuslase rahalised kohustused

kohustuste tekkimise järjekorras. Kuna menetluskulude hüvitamise nõue on kaebaja kohustuste

arvestusse kantud varem (juba 22.02.2019), siis arvestati kaebaja ettemaksukontole 17.02.2020

3-21-326

2(3)

kantud maamaksusumma 24,48 eurot eelnimetatud menetluskulude hüvitise katteks. Seega on

kaebaja 2020. a maamaksunõue endiselt täitmata ning selle kohta on MTA kaebajale

03.11.2020 saatnud automaatselt genereeritud teatise palvega maamaksuvõlg tasuda.

Kriminaalasjast nr xxxxxxxx tulenevad nõuded on praegu kohtutäituri menetluses. Kaebajal

tuleb enne seda, kui tema maksukohustused tasutuks saavad, esmalt tasuda kriminaalasjast nr

xxxxxxx tulenevad nõuded.

4. Kohus võttis 01.03.2021 määrusega asja materjalide juurde kaebaja poolt Harju Maakohtule

19.11.2021 esitatud kaebuse koos selle lisaga (maksekorraldus nr 1330, millest nähtuvalt on

A. S. teinud MTA-le 17.02.2020 makse 24,48 eurot selgitusega „Maamaks“). Sama määrusega

jättis kohus kaebuse käiguta ning andis kaebajale 10-päevase tähtaja kaebuse täiendavaks

põhjendamiseks ja riigilõivu 15 eurot tasumiseks.

5. Kaebaja esitas 10.03.2021 kohtule täiendavad selgitused ja maksekorralduse nr 1643, millest

nähtuvalt on A. S. teinud MTA-le 13.02.2021 makse 12,75 eurot selgitusega „Maamaks“.

Kaebaja hinnangul peaks olema tema valik see, milliseid makse ta maksab ennem ja milliseid

pärast. Sealjuures halvendab kõnealune piirang tema olukorda – kaebajal tekivad täiendavad

kulud nagu intressid, kohtutäitur jms. Maamaks on reaalne kohustus, kriminaaltulu aga

kurjategijate väljamõeldis. Samuti taotleb kaebaja, et maksekorraldustega nr 1330 ja 1643

loetakse kaebaja maamaksud makstuks ja / või keelataks maamaksudega seoses igasugused

kohustused nagu intress, viivis, sunniraha, täituritasud jne. Alternatiivselt palub kaebaja

tagastada kõnealused maksed A. S., sest mingit tulemust / eesmärki ei ole kaebaja saavutanud.

Ühtlasi taotleb kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et kaebaja kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.

HKMS § 44 (kaebeõigus) lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes

oma õiguse kaitseks.

HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

7. Kaebusest ja selle täiendustest nähtuvalt ei ole kaebaja rahul sellega, et tema nimel tasutud

maamaksud 2020. a ja 2021. a eest (maksekorraldused nr 1330 ja 1643) arvestatakse

kriminaalasjas nr xxxxxxx välja mõistetud menetluskulude katteks. Sellest tulenevalt taotleb

kaebaja, et maamaksud loetakse maksekorraldustega nr 1330 ja 1643 makstuks ja/või keelataks

maamaksudega seoses igasugused kohustused nagu intress, viivis, sunniraha, täituritasud jne.

Alternatiivselt palub kaebaja tagastada kõnealused maksed A. S.le.

8. Kohus selgitab, et juba alates 01.01.2009 hakkas kehtima uus rahaliste kohustuste tasumise

kord: kui varem oli maksukohustuslasel (samuti ka tema eest kohustust täitval kolmandal isikul)

võimalik pangaülekannet tehes valida, millist maksu ta tasub, sest igal maksuliigil oli oma

viitenumber ja arvestust peeti iga maksuliigi kohta eraldi, siis alates 01.01.2009 ei ole see enam

võimalik. Kõik ühe isiku rahalised kohustused on koondatud ettemaksukontole ja kontole

laekunud raha jagatakse tekkinud kohustuste vahel automaatselt, vastavalt kohustuste tekkimise

järjekorrale.1

1 vt ka maksukorralduse seaduse ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (333 SE) seletuskiri

(https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/); õiguskantsleri 01.12.2014 seisukoht asjas nr 6-1/141392/1404945

(https://www.oiguskantsler.ee/et/seisukohad); Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 26.06.2009

otsus asjas nr 3-4-1-4-09, p 24 (https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-4-1-4-09)

3-21-326

3(3)

Nimelt sätestab alates 01.01.2009 kehtiv MKS § 105 lg 6, et maksukohustuslase rahalised

kohustused tasutakse või tasaarvestatakse kohustuste tekkimise järjekorras, välja arvatud juhul,

kui maksukohustuslane taotleb enne täitmise tähtpäeva sama lõike punktides 14–16 nimetatud

kohustuste (s.o intress, sunniraha ja muud kohustused) täitmise välistamist tasaarvestusest.

Samuti on 03.01.2009 jõustunud rahandusministri 19.12.2008 määruse nr 51 „Riiklike maksude

maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumist ja

tagastamise kord“ (määrus nr 51) § 11 lg-tes 1 ja 2 sätestatud, et arvestusse kantud kohustused

täidetakse ettemaksukontolt kohustuse täitmise tähtpäeva lõpu seisuga arvestades MKS §-s 105

sätestatut ning täitmist alustatakse varaseima tasumise tähtpäevaga kohustustest.

Seega arvestatakse ettemaksukontole tasutud summa varaseima maksu või kohustuse katteks

ning seda sõltumata sellest, et isiku sooviks oli näiteks tasuda mingit teist rahalist kohustust.

Teisisõnu puudub isikul subjektiivne õigus otsustada, millise kohustuse ta riigi ees täidab ja

millise täitmisega viivitab.

9. Praegusel juhul oli kaebajal 2020. a (ja 2021. a) maamaksu tasumise ajal (kolmanda isiku

poolt tehtud maksete tegemise ajal) riigi ees juba kriminaalasjast nr xxxxxx tulenev võlgnevus,

mistõttu tuli MKS § 105 lg 6 ja määruse nr 51 § 11 lg 2 alusel lugeda tasumine nimetatud

võlgnevuse katteks. Seega on kaebaja 2020. a (ja 2021. a) maamaksunõue endiselt täitmata ja

vastavate summade võrra on vähenenud kriminaalasjast nr xxxxxxx tulenev võlgnevus.

Sealjuures on kriminaalasjast tuleneva võlgnevuse täitmise tähtpäev ilmselgelt möödunud,

mistõttu ei saa kaebaja enam taotleda ka selle kohustuse täitmise välistamist tasaarvestusest

(MKS § 105 lg 6).

Eeltoodud õigusnormidest ja selgitustest tulenevalt puudub kohtu hinnangul kaebajal ilmselgelt

kaebeõigus osas, milles ta taotleb, et kolmanda isiku poolt tehtud maksetega loetakse 2020. a

ja 2021. a maamaksud tasutuks. Kaebeõigus (HKMS § 44 lg 1) tähendab seda, et mõnest

õigusnormist või muust õiguse allikast peab tulenema õigus, mille kaitseks kohtusse

pöördutakse. Kaebaja ei ole aga viidanud sellisele õigusele / õiguse allikale, vaid on

väljendanud üksnes enda mittenõustumist kehtiva regulatsiooniga. Seda ei saa aga lugeda

piisavaks, et möönda kaebeõiguse olemasolu. Kohus lahendab kohtuvaidlusi tuginedes

õigusnormidele ning arvestades MKS § 105 lg-t 6 ja määruse nr 51 § 11 lõikeid 1 ja 2 tuleb

asuda seisukohale, et kaebajal ei saa ilmselgelt olla seda subjektiivset õigust, mille kaitseks ta

kaebuse esitanud on.

Ühtlasi ei tulene ühestki õigusnormist kaebajale õigust nõuda, et tema täitmata rahalistelt

kohustustelt ei tohiks tulevikus arvestada intressi (MKS § 115 lg 1 ja § 117 lg 1) ning ka selle

nõude osas tuleb kaebus ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada.

Kaebaja eest tegi maksed kolmas isik. Sellisel juhul tuleb maksuhalduril lugeda, et kolmas isik

tegutseb esindatava isiku teadmisel ja nõusolekul ning maksuhalduril ei teki kohustusi

kolmanda isiku suhtes (määruse nr 51 § 10 lg 1 ja MKS § 105 lg 8). Seega puudub kaebajal

ilmselgelt kaebeõigus ka nõude osas, milles ta taotleb maksete tagastamist kolmandale isikule.

10. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust

ning kohus jätab selle läbi vaatamata.

11. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel

loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik