2-20-6109/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.03.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-6109

Tsiviilasi

MM Grupp OÜ hagi AS Ekspress Meedia vastu

ebaõigete andmete ümberlükkamise ja kahju

hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

2 003 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja MM Grupp OÜ (registrikood 10515366),

lepingulised esindajad advokaat Kairi Kilgi ja

vandeadvokaat Ants Nõmper

Kostja AS Ekspress Meedia (registrikood 10586863),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Mari Männiko

ja vandeadvokaat Tiina Pukk

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 27.01.2021

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Jätta MM Grupp OÜ hagi AS Ekspress Meedia vastu mittevaralise kahju

2 000 000 euro nõudes rahuldamata.

3. Jätta MM Grupp OÜ hagi AS Ekspress Meedia vastu alternatiivselt varalise

kahju hüvitamise nõudes kohtu määratud ulatuses rahuldamata.

4. Rahuldada MM Grupp OÜ hagi AS Ekspress Meedia vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamise nõudes.

5. Kohustada Ekspress Meedia AS-i omal kulul ümber lükkama ebaõiged

faktiväited, avaldades Eesti Ekspressi veebiväljaandes artikli „Mida tähendab

Margus Linnamäe kontsernile registris lisatud ähvardav hüüumärk?“ juures

ning Eesti Ekspressi paberlehes esimeses pärast kohtuotsuse jõustumist ilmuvas

numbris järgmise sisuga teade:

6. „Ekspress Meedia AS avaldas 22. aprillil 2020 Eesti Ekspressis ilmunud artiklis

MM Grupp OÜ kohta väite, et MM Grupp OÜ-d ja tema kontserni ähvardab

sundlõpetamine.

Ekspress Meedia AS kinnitab, et see väide oli vale. MM Grupp OÜ-d ega MM

Grupp OÜ kontserni ei ähvarda sundlõpetamine.“

Menetluskulude jaotus

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja väitel kuulub kostjale väljaanne Eesti Ekspress. Eesti Ekspress on üleriigilise

levikuga ajaleht, mis ilmub paberväljaandena igal kolmapäeval ning mis on kättesaadav ka

veebis. Kostja veebilehel ekspressmeedia.ee avaldatud andmete kohaselt on lehe tiraaž 29 000

ning ainuüksi paberlehte loeb kokku 128 700 inimest kuus. Eesti Ekspressis avaldati

22.04.2020 artikkel pealkirjaga „X kontserni ähvardab sundlõpetamine“. Veebiväljaandes

muudeti päeva jooksul pealkirjaks „Mida tähendab X kontsernile registris lisatud ähvardav

hüüumärk?“ Artikli sisuks oli, et hageja ei esitanud õigeaegselt majandusaasta aruannet ning

artiklis väideti, et seetõttu ähvardab hagejat ja kogu hageja kontserni sundlõpetamine. Artiklis

oli kaks ebaõiget ning hageja mainet kahjustavat faktiväidet. Esiteks, et X kontserni ähvardab

sundlõpetamine. Teiseks, et äriregister saaks teha trahvi (kuni 3200 eurot) ja kui hageja

aruannet ei esita, võib järgneda sundlõpetamise hoiatus. Ebaõigete andmete avaldamisega on

kostja tekitanud hagejale kahju. Hageja nõuab kogu tekkinud ning tulevikus tekkiva kahju

hüvitamist. Hageja leiab, et tal on õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitist, hoolimata

asjaolust, et senises kohtupraktikas juriidiliste isikute isikuõiguste olemasolu tunnustatud

pole. Hageja hinnangul ei välista võlaõigusseaduse sõnastus juriidilise isiku mittevaralise

kahju nõuet. Mainekahju hüvitamine mittevaralise kahjuna tagaks antud olukorras hageja

põhiõiguste piisava kaitse ning võrdse kaitse sarnasesse olukorda sattunud füüsiliste isikutega.

2. Hageja esitas kohtule alljärgnevad nõuded:

2.1 Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaraline kahju 2 000 000 eurot.

Alternatiivselt nimetatud nõudega palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja varaline

kahjuhüvitis kohtu määratud ulatuses.

2.2 Hageja nõuab kostjalt ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist ning palub kohustada

kostjat omal kulul ümber lükkama ebaõiged faktiväited, avaldades Eesti Ekspressi

veebiväljaandes artikli „Mida tähendab X kontsernile registris lisatud ähvardav hüüumärk?“

juures ning Eesti Ekspressi paberlehes esimeses pärast kohtuotsuse jõustumist ilmuvas

numbris järgmise sisuga teade: „Ekspress Meedia AS avaldas 22. aprillil 2020 Eesti

Ekspressis ilmunud artiklis MM Grupp OÜ kohta väite, et MM Grupp OÜ-d ja tema kontserni

ähvardab sundlõpetamine. Ekspress Meedia AS kinnitab, et see väide oli vale. MM Grupp

OÜ-d ega MM Grupp OÜ kontserni ei ähvarda sundlõpetamine.“

2.3 Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista hageja menetluskulud kostjalt

välja.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

3. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel ei ole ta avaldanud ebaõigeid andmeid, sest

hagejal oli kostja vastuse esitamiseni 2018. aasta majandusaasta aruanne esitamata. Hagejale

on tehtud seetõttu ka trahvihoiatus. 2018. aastal algatati majandusaasta aruande esitamata

jätmise tõttu 36 000 registrist kustutamise ja sundlõpetamise menetlust, millest 15 000 juhul

juriidiline isik registrist kustutati. Sundlõpetamise menetluse algatamine on seadusest tulenev

tagajärg, kui ettevõtja jätab majandusaasta aruande õigeaegselt esitamata. Seega oli selline

teoreetiline võimalus olemas. Ajakirjanduses on lubatud kasutada liialdavaid ja

provokatiivseid väiteid.

4. Kostja ajakirjanik kontrollis avaldatud andmeid ja need vastasid artikli kirjutamise ajal

tõele. Kostja kajastas artiklis, et reaalselt ei ole sundlõpetamine tõenäoline, sest juriidilisele

isikule antakse sellisel juhul lisaaega, et aruanne esitada. Kostja pöördus eeltoodud

teadmisega enne artikli välja andmist hageja poole ning küsis, miks hagejal on majandusaasta

aruanne esitamata, kuid hageja kostjale ei vastanud. Samuti pole hageja pöördunud

kohtuväliselt hageja poole, et ebaõiged andmed parandada. Kostja vaidles vastu ka

võimalusele hüvitada juriidilisele isikule mittevaraline kahju. Eesti kohtupraktika ei tunne

mittevaralise kahju hüvitamise võimalust juriidilisele isikule.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus jätab rahuldamata mittevaralise kahju

hüvitamise nõude ja alternatiivnõude varalise kahjunõude osas. Kohus rahuldab hagi

ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude osas.

6. Hageja esitas kostja vastu 1) mittevaralise kahju 2 000 000 euro nõude ja 2) alternatiivselt

varalise kahjunõude kohtu määratud ulatuses ning 3) ebaõigete andmete ümberlükkamise

nõude.

Mittevaraline kahjunõue

7. Hageja esitas kostja vastu hageja isikliku õiguse rikkumisega ning hageja majandus- või

kutsetegevusse sekkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Hageja nõue

võib kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043 alusel koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja 6. VÕS §

1043, mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise

eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043). Isikuõiguste rikkumisega kahju tekitamine on

õigusvastane (VÕS § 1045 lg 1 p 4). Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige ka siis, kui

see tekitati isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 6). VÕS §

1045 lg 1 p 6 tuleb kohaldada koos VÕS §-ga 1047 juhul, kui isiku majandus-või

kutsetegevusse sekkumine seisneb isiku kohta ebaõigete andmete avaldamises. Isiklike

õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse

kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava

avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete

ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma (VÕS § 1047 lg 1). Teise

isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse

õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele (VÕS § 1047

lg 2). Hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu

avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise

suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis

vastab võimaliku rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3).

8. Isiku õiguste rikkumise üheks vormiks on au teotamine, mis võib toimuda avaldades isiku

kohta ebaõigeid faktilisi andmeid või ebakohaseid hinnanguid. Eeltoodust tulenevalt on

isikuõiguste rikkumise korral avaldajal kahju hüvitamise kohustus, kui avaldaja süülise

õigusvastase teoga põhjustas kannatanule kahju. Seega peab kohus tuvastama kostja teo, mis

hagejale kahju tekitas (ebaõigete faktiväidete avaldamine), teo õigusvastasuse ja kostja süü.

Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet

rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel ning hindab rikkuja ja kannatanu

kaitstud hüvesid ja huve (VÕS § 1046 lg 1 ls 2 ja lg 2 ls 2). Süü olemasolu eeldatakse (VÕS §

104). Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises

süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1050 lg 1).

9. Isikuõigusi rikkunud isik peab kannatanule maksma mittevaralise kahju hüvitamiseks

mõistliku rahasumma, kui rikkujal on kahju hüvitamise kohustus (VÕS § 134 lg 2).

Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja

piisab kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid

(RKTKo 3-2-1-18-13, p 22). Seetõttu ei pea hageja tõendama, et talle on tekkinud

mittevaraline kahju, vaid piisab kui ta tõendab isikuõiguste rikkumist. Isikuõiguste rikkumine

on võimalik isiku kohta ebaõigete andmete avaldamisega (VÕS § 1047).

10. Kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 alusel tuvastatuks

järgmised vaidlustamata asjaolud. Kostjale kuulub väljaanne Eesti Ekspress. Eesti Ekspress

on üleriigilise levikuga ajaleht, mis ilmub paberväljaandena igal kolmapäeval ning mis on

kättesaadav ka veebis. Eesti Ekspressis avaldati 22. aprillil 2020 artikkel pealkirjaga „X

kontserni ähvardab sundlõpetamine“ (tl 6-7). Veebiväljaandes muudeti päeva jooksul

pealkirjaks „Mida tähendab X kontsernile registris lisatud ähvardav hüüumärk?“ (tl 8-11).

11. Artikli avaldamine kostjale kuuluva meediaväljaande Eesti Ekspress paberväljaandes ja

veebiväljaandes on avaldamine VÕS § 1047 tähenduses, kuivõrd artiklitega tehti sõnum

teatavaks kolmandatele isikutele. Kostja on artikli avaldaja.

12. Au teotamise juhul eristatakse faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Faktiväide

on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang on väide, mida saab

küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Teatud väited võivad olla nii faktiväited

kui ka väärtushinnangud sõltuvalt sellest, mis kontekstis ja kellele need on esitatud (RKTKo

3-2-1-5-07, p 27). Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama

järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-1-161-05, p 11).

13. Kohus tuvastab mida kostja avaldas. Hageja hinnangul on artiklis kaks ebaõiget ning

hageja mainet kahjustavat faktiväidet.

1) Esiteks, et X kontserni ähvardab sundlõpetamine.

2) Teiseks, et äriregister saaks teha trahvi (kuni 3200 eurot) ja kui hageja aruannet ei

esita, võib järgneda sundlõpetamise hoiatus.

14. Väide et X kontserni ähvardab sundlõpetamine, on faktiväide kuna sundlõpetamisega

ähvardamine on kontrollitav. Samuti on väide, et äriregister saaks teha trahvi (kuni 3200

eurot) ja kui hageja aruannet ei esita, võib järgneda sundlõpetamise hoiatus, faktiväide kuna

see on kontrollitav. Seega tuleb mõlemad väited kvalifitseerida faktiväidetena.

15. Hageja on seisukohal, et artikkel sisaldab hageja kohta ebaõigeid andmeid, mis on

hagejale majanduslikult kahjulikud. Eeltoodud väite ja artikli pealkirjaga on esitatud

faktiväide, et hagejat kui X kontserni emaettevõtjat ähvardab sundlõpetamine. Kohus nõustub

hageja seisukohaga, et see puudutab otseselt hagejat kui kontserni emaettevõtjat, kuna artiklis

viidatakse X kontsernile. Kohtule esitatud hageja 2017 majandusaasta aruandest nähtuvalt on

hageja kontserni emaettevõtja, kelle põhitegevusalaks on ärijuhtimine ja muu juhtimisalane

nõustamine. Kontserni ettevõtjad tegutsevad peamiselt Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes.

Hageja tütarettevõtjate põhitegevusaladeks on ravimite ja muude apteegikaupade hulgi- ja

jaemüük, apteekide tegevus (nt Apotheka), meedia (nt ajaleht Postimees, Kanal2, Raadio

Kuku), ajalehtede kirjastamine, uudisteagentuuride tegevus (BNS) ning muud meediaga

seotud tegevused, hooldus-, majutus- ja toitlustusteenused (Vapiano), metsa- ja

põllumajandus, kinnisvaraarendus ning muud kinnisvaraga seotud tegevused ning

investeeringud tehnoloogiaettevõtetesse. Lisaks meelelahutusäri Apollo kauplused ja Apollo

kino (tl 13-42). Kontserni emaettevõtjana saab hageja tegevust kõige paremini iseloomustada

läbi tütarettevõtjate tegevuse. Kui kahju tekitatakse hageja tütarettevõtjatele, tekib kahju ka

hagejale. Samuti mõjub tütarettevõtjatele kahjulikult emaettevõtja maine kahjustamine.

16. Kohus analüüsib, kas esimene väide, et X kontserni ähvardab sundlõpetamine, on ebaõige

ja hageja mainet kahjustav.

17. Eesti keele seletava sõnaraamatu 2009 kohaselt tähendab „ähvardama“ mh andma

põhjust kartuseks, et võib juhtuda midagi halba; kedagi või midagi ohtu panema, ohustama

(XXX). Seega nõustub kohus hageja käsitlusega, et artikli pealkiri on mõistetav justkui oleks

põhjust kartuseks, et kõnealune sündmus, antud juhul hageja sundlõpetamine, võib toimuda

ehk, et selline oht on olemas.

18. Vaidlus puudub, et artikli avaldamise ajal oli majandusaasta aruanne esitamata. Samuti

puudub vaidlus selles, et artikli avaldamise ajaks ei olnud tehtud hageja suhtes trahvimäärust.

Hageja majandusaasta lõpeb 30.04 ning hageja on kohustatud majandusaasta aruande esitama

6 kuu jooksul majandusaasta lõppemisest tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 179 lg 4.

Majandusaastaaruanne tuli esitada Tartu Maakohtu registriosakonnale hiljemalt 30.10.2019.

Majandusaasta aruande esitamata jätmise korral võib registripidaja kohustada osaühingut

registrist kustutamise hoiatusel esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul, mis

peab olema vähemalt kuus kuud (ÄS § 60 lg 1). Kostja ei ole tõendanud, et hagejale oleks

selline hoiatus esitatud või tähtaeg määratud.

19. Kui osaühing ei esita ÄS § 60 lg 1 alusel määratud tähtaja jooksul aruannet ega mõjuvat

põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, võib registripidaja avaldada väljaandes Ametlikud

Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning

kutsuda äriühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema

likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest koos

hoiatusega, et vastasel korral võidakse äriühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta

(ÄS § 60 lg 2). Kui äriühing eelneva teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul ei ole

esitanud registripidajale majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale

mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, ning äriühingu võlausaldajad ei ole

taotlenud äriühingu likvideerimist, võib registripidaja äriühingu äriregistrist kustutada (ÄS §

60 lg 3). Kui äriühingu võlausaldaja või äriühing esitab äriühingu likvideerimise taotluse,

otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise (ÄS § 60 lg 4). Seega on sundlõpetamine

majandusaasta aruande esitamata jätmise üks võimalik tagajärg.

20. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et väide, et hagejat ähvardas artikli avaldamise

hetkeseisuga sundlõpetamine, ei ole õige. Seega on tegemist ebaõige faktiväitega. Nimetatud

väide kahjustab hageja mainet ning on hagejale majanduslikult kahjulik. Kohus nõustub

hageja seisukohaga, et artiklist jääb mulje nagu oleks hageja ja tema tütarettevõtjad

sundlõpetamise äärel. Sundlõpetamine on majandusaastaaruande esitamata jätmise üks

võimalik tagajärg, aga majandusaasta aruande seaduses ettenähtud tähtajal esitamata jätmise

ja võimaliku sundlõpetamise vahele jäävad mitmed ettenähtud toimingud. Seega oli hagejal

võimalik olukord heastada. Artikli avaldamise ajal hageja sundlõpetamise ohtu veel ei olnud.

Sundlõpetamise oht tekkib alles siis, kui hageja jätkuvalt eirab majandusaasta aruande

esitamise kohustust ning samuti eirab kõiki talle antud täiendavaid tähtaegu. Artikli

avaldamise ajal ei eksisteerinud mingisugust ohtu, ei vahetut ega kaudset, et hageja

sundlõpetatakse. Samuti on kostja ise oma vastuses hagile p-is 3.13 märkinud, et

sundlõpetamine ei ole hagejat ajaliselt vahetult ähvardav tagajärg. Pealkirja tuleb kohtu

hinnangul vaadelda iseseisva väitena muu artikli sisust eraldi. Kohus nõustub hageja

seisukohaga, et antud juhul ei ole artikli kontekst oluline, kuna ebaõige faktiväide on artikli

pealkirjas. Samuti on kohtule üldteada fakt, et suur osa lugejatest loeb üksnes artiklite

pealkirju ja jättes sisu üldse lugemata või tehes seda pealiskaudselt.

21. Kostja väitel lubab ajakirjandusvabadus esitada veidi liialdavaid ja isegi provotseerivaid

väiteid. Ajakirjandusvabadus ei tähenda siiski ebaõigete faktiväidete avaldamise lubamist.

Artikli pealkiri ei ole lihtsalt liialdav või provotseeriv, vaid ebaõige.

22. Kohus analüüsib, kas teine väide, et äriregister saaks teha trahvi (kuni 3200 eurot) ja kui

hageja aruannet ei esita, võib järgneda sundlõpetamise hoiatus on ebaõige ja hageja mainet

kahjustav.

23. Kostja on tõendanud, et Tartu Maakohus tegi 04.05.2020 trahvihoiatuse ja määras 2018.

majandusaastaaruande esitamise tähtajaks 08.07.2020 (tl 60 ja 60 pöördel). Artikli ilmumise

ajal trahvihoiatust tehtud ei olnud. Seega ei ole 04.05.2020 tehtud trahvihoiatus antud juhul

oluline. Seaduses ettenähtud andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise korral võib

registripidaja ettevõtjat ja kõiki andmete esitamiseks kohustatud isikuid trahvida

tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras, sõltumata sellest, kas need andmed

kuuluvad registrisse kandmisele või mitte (ÄS § 71 lg 1). Kui seaduses ettenähtud andmeid ei

esitata registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, võib registripidaja trahvida ilma

tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud hoiatusmäärust tegemata (ÄS § 71 lg 2). Trahv

määratakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud ulatuses, aga mitte vähem kui 200

eurot (ÄS § 71 lg 2¹). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 46 lg 1 kohaselt on

võimalik rahatrahvi määramine kuni 3200 euro ulatuses. Võimalik on ka korduva trahvi

määramine, kui kohustust jätkuvalt ei täideta. TsMS § 46 lg 2 alusel võib trahvi määrata

üksnes siis kui on tehtud trahvihoiatus. Samas ÄS § 71 lg 2 võimaldab trahvi määramise ilma

TsMS-is nimetatud hoiatusmäärust tegemata. ÄS § 60 lg 1 sätestab, et kui osaühing,

aktsiaselts või tulundusühistu ei ole registripidajale seaduses sätestatud tähtaja möödumisest

alates kuue kuu jooksul esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, kohustab registripidaja

teda registrist kustutamise hoiatusel esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul,

mis peab olema vähemalt kuus kuud.

24. Väide 2 koosneb kahest osast, millest esimene väidab, et trahvi saab teha kuni 3200

eurot, ja teine väidab, et kui lähipäevil aruannet ei esitata, võib järgneda sundlõpetamise

hoiatus. Hageja pidi majandusaasta aruande esitama 30.10.2019. Kuus kuud tähtajast möödus

30.04.2020. Alates sellest hetkest on äriregistril võimalik esitada hagejale kustutamishoiatus

ÄS § 60 lg 1 alusel. Samuti on väide õige osas, et trahvi saab teha kuni 3200 eurot. Trahvi

võib määrata ilma hoiatust tegemata. TsMS § 46 lg 1 võimaldab määrata rahatrahvi kuni 3200

euro ulatuses. Seega on teise väite puhul tegemist õige väitega.

25. Kohus tuvastab kas andmete avaldamine väite 1 osas oli õigusvastane. Teise isiku au

teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse

õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele (VÕS § 1047

lg 2). Seega tuleb antud juhul eeldada, et kostja tegu oli õigusvastane ning kui kostja sellele

vastu vaidleb, on temal kohustus tõendada vastupidist. VÕS § 1047 lg 3 alusel ei loeta

andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu

avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu

põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Antud juhul ei ole ajakirjanik

kontrollinud esimese väite puhul avaldatud andmeid ja asjaolusid oma kutseetika nõuetele

vastava põhjalikkusega. Seega on andmete avaldamine (väide 1) õigusvastane.

26. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt eeldatakse, et kahju tekitaja on kahju tekitamise eest süüdi, kui

ta ei tõenda vastupidist. Seega on kostja on kahju tekitamises süüdi ning on kohustatud

hagejale tekkinud kahju hüvitama, kui ta ei tõenda süü puudumist. Süü vormid on hooletus,

raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kostja on ebaõige väite (väide 1) avaldamisel

olnud vähemalt raskelt hooletu. Ajakirjanik on kajastanud avalikest allikatest hageja ja hageja

kontserni kohta kättesaadavaid andmeid valikuliselt, samuti pole ajakirjanik ennast kurssi

viinud sundlõpetamise eeldustega. Hagejale ei antud ka võimalust enda kohta avaldatavaid

väiteid kommenteerida. Artikli juures on väidetud, et kostja küsis hageja juhatuse liikmetelt,

miks on aastaaruanne esitamata. Kohtule esitatud e-kirjaga on tõendatud, et ajakirjanik S. V.

saatis 20.04.2020 e-kirja teel hagejale kaks küsimust üldmeilile XXX (tl 44). E-kirjas ei ole

täpsustatud millal on vastamise tähtaeg või millal on plaanis artikkel avaldada. Hageja sai

eeldada, et Eesti Ekspressi ajakirjanik artikli ilmselt kirjutab, kuid hageja ei saanud eeldada, et

artikkel ilmub vähem kui paari päeva pärast. Käesoleval juhul jäi e-kirja saatmise ja artikli

ilmumise vahele alla kahe tööpäeva. Kohtu hinnangul ei saanud ajakirjanik eeldada, et hageja

vastab koheselt nimetatud kirjale. Seega nõustub kohus hageja seisukohaga, et ajakirjanik ei

andnud hagejale sisuliselt võimalust vastulause esitamiseks ja asjaolude selgitamiseks.

27. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja avaldas hageja kohta ebaõige faktiväite (väide 1).

Käesolevas asjas on kostja avaldatud artiklid, mis sisaldavad hageja kohta ebaõiget

faktiväidet, kättesaadavad väga suurele isikute arvule. Kuna kostja tegevus oli õigusvastane

ja süüline, siis vastutab kostja hagejale isikuõiguste rikkumisega ja hageja majandustegevusse

sekkumise tõttu tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest.

28. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist

ja hingelist valu ning kannatusi. Hageja hinnangul ei välista võlaõigusseaduse sõnastus

juriidilise isiku mittevaralise kahju nõuet. Hageja leiab, et Eesti õiguskord ja kohtupraktika on

selle aja jooksul piisavalt edasi arenenud, et muuta Riigikohtu seisukohta ning täiendada

kohtupraktikat seisukohtadega juriidilise isiku isikuõiguste ning mittevaralise kahju tekkimise

võimalikkuse kohta. Mainekahju hüvitamine mittevaralise kahjuna tagaks antud olukorras

hageja põhiõiguste piisava kaitse ning võrdse kaitse sarnasesse olukorda sattunud füüsiliste

isikutega. Hageja on mittevaralise kahjunõude puhul tuginenud nt tsiviilasjas nr 2-15-13629

tehtud Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu lahendile, et juriidiliste isikute

mainekahju korral ei ole mittevaralise kahju hüvitise nõue võimatu.

29. Kohus jääb kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha juurde, et moraalse kahjuna

mõistetakse isikule põhjustatud füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hageja on juriidiline

isik ja hagejale ei ole seega võimalik kannatusi, hingelisi üleelamisi ega füüsilist valu

põhjustada. Kohtupraktika ei ole siiani juriidiliste isikute mittevaralise kahju hüvitamise nõuet

tunnustanud ja on asutud seisukohale, et kuna juriidilisele isikule ei ole omane moraal, ei saa

ka nõuda moraalse kahju hüvitamist (RKTKo nr 3-2-1-35-97). Kohus on seisukohal, et

käesolevas vaidluses kohtu ette toodud asjaolud ei anna alust kohtupraktika muutmiseks.

30. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude

rahuldamata jätmine põhjendusel, et hageja on juriidiline isik, oleks vastuolus põhiseadusega.

PS § 25 kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse

ja materiaalse kahju hüvitamisele. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud VÕS § 128 lg 5

sätestatud loetelu laiendamiseks juriidilise isiku mainekahjuga. Kohus jääb Riigikohtu

seisukoha juurde, et juriidilisele isikule mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata

jätmine ei ole vastuolus põhiseadusega. Seega ei ole mittevaralise kahju hüvitamine võimalik.

31. Seega ei tule otsustada mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise suurust.

Alternatiivne kahju hüvitamise nõue

32. Juhul kui kohus leiab, et hageja kui juriidiline isik ei saa nõuda mittevaralise kahju

hüvitist, palub hageja mõista välja ebaõigete andmete õigusvastase avaldamise tagajärjel

hageja maine ja hea nime kahjustamisel tekkinud majandusliku kahju hüvitis VÕS § 1043,

1045 lg 1 p 6 ja § 1047 lg 1. Hageja hinnangul on kostja sekkunud hageja majandustegevusse

hageja kohta ebaõigete andmete avalikustamisega ning on tekitanud sellega hagejale

õigusvastaselt kahju.

33. Ebaõigete andmete avaldamine on toonud hageja hinnangul kaasa mainekahju, mis

väljendub ka majanduslikus kahjus. Kuna mainekahju puhul on täpse majandusliku kahju

suurust on võimatu mõõta ja hinnata, suur osa kahjust pole veel tekkinud, vaid tekib ilmselt

tulevikus, ei saa kostja esitada tõendeid kahju suuruse kohta. Kui kahju tekitamine on

kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju

tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg

6). Hageja hinnangul on tekkinud ja tulevikus tekkiva varalise kahju suurus vähemalt 2 000

000 eurot, arvestades juba tekkinud ning tulevikus tekkivat mainekahju ja selle tagajärgi.

34. Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline (VÕS § 128 lg 1). Teisele

isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama,

kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS

§ 1043). Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati isiku majandus- või

kutsetegevusse sekkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 6).

35. Kohus möönab, et artiklit on ilmselt lugenud suur hulk inimesi, sealhulgas suur hulk

olemasolevaid ja tulevasi kliente ja koostööpartnereid, kellele on jäänud mulje, et hagejat

ähvardab sundlõpetamine, nii et koostöö hagejaga on ebakindel. Hageja ei ole aga tõendanud,

et avaldatud andmed on talle majanduslikus mõttes kahjulikud. Hageja ei ole ka tõendanud

enda väiteid, et artikkel on toonud kaasa äripartnerite ja klientide usaldamatuse ja ebakindluse

hageja suhtes ning soovi lõpetada koostöö hagejaga. Tõendamata on ka väide, et artikli

avalikustamise järgselt on hageja juhatuse liikmed pidanud palju kordi andma selgitusi hageja

ja kontserni käekäigu kohta, mis on põhjustanud juhatuse liikmetele tõsiseid ebamugavusi ja

häirinud hageja igapäevast majandustegevust. Kohus möönab, et artiklis avaldatud väited

võivad mõjutada kogu kontserni käekäiku, kuid hageja nimetatut tõendanud ei ole. Artikli

ilmumise tagajärjel on hageja väitel hageja kliendid ja koostööpartnerid ärevaks muutunud,

neil on tekkinud hirm, et hetkel kehtivate lepinguliste suhete püsimajäämine on kahtluse all

ning tegu on mingil põhjusel ebakindla olukorraga. Kohtule esitatud tekstisõnumi, mille on

saatnud X AS-i kliendihaldur M. K. 22.04.2020 hommikul kl 9.10 hageja juhatuse liikmele

M. K., ei tõenda kostja sekkumist hageja majandustegevusse (43).

36. Seega ei ole varalise kahju hüvitamise eeldused täidetud.

Ebaõigete andmete ümberlükkamine

37. Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest

vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul,

sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane (VÕS § 1047 lg 4). Seega on

nõude eelduseks, et avaldatud väited on faktiväited ja avaldatud faktiväited on ebaõiged.

Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Vaidluse korral tuvastab

kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-1-161-

05, p 11).

38. Kui kostja on avaldanud ebaõigeid andmeid, saab kohus kohustada kostjat ümber

lükkama üksnes seda, mida kostja avaldas. Andmete ümberlükkamist saab nõuda samal viisil

nagu toimus andmete avaldamine. Riigikohus on selgitanud, et nõuete puhul, mis kohustavad

kostjat faktiliselt midagi tegema, on oluline, et otsuse resolutsioon oleks piisavalt täpne, et

vältida edaspidi võimalikke vaidluseid (RKTKo 3-2-1-10-15, p 15). Kui hageja kohta

avaldati tema au teotavaid (mainet kahjustavaid) andmeid, siis peab kostja, kes ei suuda

tõendada avaldatud andmete õigsust, need laskma oma kulul ümber lükata või parandada.

39. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja avaldas ebaõigeid andmeid (väide 1) ning tegemist on

faktiväidetega. Seega tuleb kostjal ebaõiged faktiväited omal kulul ümber lükata, avaldades

Eesti Ekspressi veebiväljaandes artikli „Mida tähendab X kontsernile registris lisatud

ähvardav hüüumärk?“ juures ning Eesti Ekspressi paberlehes esimeses pärast kohtuotsuse

jõustumist ilmuvas numbris järgmise sisuga teade:

„Ekspress Meedia AS avaldas 22. aprillil 2020 Eesti Ekspressis ilmunud artiklis MM Grupp

OÜ kohta väite, et MM Grupp OÜ-d ja tema kontserni ähvardab sundlõpetamine.

Ekspress Meedia AS kinnitab, et see väide oli vale. MM Grupp OÜ-d ega MM Grupp OÜ

kontserni ei ähvarda sundlõpetamine.

40. Kohtuotsuses käsitlemata poolte väited ja kostja 18.05.2020 menetlusdokumendiga

esitatud lisa 2 (tl 61) ei oma lõpplahenduse seisukohalt tähtsust ja seetõttu kohus neid

lahendis ei käsitle.

41. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus jätab rahuldamata

mittevaralise kahju hüvitamise nõude 2 000 000 eurot ja alternatiivnõude varalise kahjunõude

osas. Kohus rahuldab hagi ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude osas.

MENETLUSKULUD

42. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kuivõrd kohus

rahuldas hagi osaliselt, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda.

43. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik