1-21-990/5 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

1-21-990

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. märts 2021, Paide

Kriminaalasja number

1-21-990 (20251000004)

Kohtunik

Indrek Nummert

Ringkonnaprokurör

Merike Lugna

Kriminaalasi

Süüdistatav

CC süüdistuses KarS § 209 lg 1 järgi käskmenetluses

CC

Elu- või asukoht ja aadress: XXX

Isikukood või sünniaeg:

XXX

Kontaktandmed: e-post:X; tel: XXX

Kodakondsus:

Eesti

Haridus:

x

Emakeel:

eesti keel

Töökoht või õppeasutus:

ei tööta

Karistatus:

kriminaalkorras karistamata

Tõkend:

ei ole kohaldatud

Kaitsja

vandeadvokaat Lembit Nirgi, RÕA korras

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, § 255

kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada CC KarS § 209 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline

karistus 50 (viiskümmend) miinimumpäevamäära (päevamäära suurus 10 eurot), s.o 500

(viissada) eurot.

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta rahaline karistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata,

juhul kui CC ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku

kuritegu.

1-21-990

KarS § 78 p 1 alusel katseaja algust arvata kohtuotsuse kuulutamisest.

2. Välja mõista CC lt menetluskuludena riigituludesse KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel ja

KrMS § 180 lg 3 põhimõtteid arvesse võttes sundraha pooles ulatuses, s.o 438 eurot ja

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses osalemise eest

kogusummas 104 eurot, kokku 542 eurot, millest tuleb maha arvestada

kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS § 202 alusel menetluskulude katteks T. poolt

tasutud 50 eurot, s.t tasumisele kuulub 492 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada riigi kasuks CC lt väljamõistetud ja tasumisele

kuuluvate menetluskulude summas 492 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul, kohustades

CC d tasuma kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu

viimaseks kuupäevaks 41 eurot kuni nõude tasumiseni.

Antud maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja

suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr:

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank

AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS, kohustuslik on märkida

maksekorraldusele viitenumber 33312000013383. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku

nimi, kriminaalasja number.

3. Toimetada käesolev kohtuotsus kätte süüdistatavale ja kaitsjale ning saata prokurörile

teadmiseks.

Edasikaebamise kord

KrMS § 254 lg 6 ja 7 kohaselt on süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus käskmenetluses

tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus

arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

CC d süüdistatakse selles, et tema 15.12.2019 kella 12 paiku x x x x x juures müüs kirjaliku

müügilepinguga 800 euro eest AA-le sõiduauto x, registreerimismärgiga x, milline sõiduk

kuulub tegelikult B OÜ-le. CC kinnitas, et temal on liisingufirma ees kõik kohustused

täidetud ja B OÜ on väljastanud loa sõiduki omanikuvahetuseks. Tegelikult oli CC sõiduki

eest tasumata liisingu jääk 2004,87 eurot. CC lubas sõidukit müües, et 16.12.2019 kirjutab ta

sõiduki Maanteeameti teenindusbüroos oma nimele ja saadab koheselt posti teel sõiduki uue

registreerimistunnistuse AA-le. CC ei ole oma lubadusi täitnud ja AA ei saa ostetud sõidukit

kasutada ega käsutada.

Tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, varalise kasu saamise

eesmärgil, tekitas CC AA-le varalise kahju summas 800 eurot, millega pani toime KarS § 209

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1-21-990

Süüdistatav ja kaitsja kohtule KrMS § 252 lg-st 3 tulenevat võimalust omapoolse kirjaliku

seisukohta esitamiseks kriminaalasja lahendamise kohta esitanud ei ole. Süüdistusakt

toimetati Avaliku e-toimiku vahendusel kaitsjale kätte 11.02.2021 ning süüdistatavale

24.02.2021.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kohus on seisukohal, et süüdistatava käitumine on õigesti on kvalifitseeritud, tõendamiseseme

asjaolud on selged, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist

leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning T. tuleb süüdi tunnistada ja teda on

võimalik karistada vastavalt prokuröri ettepanekule karistuse määra osas.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Õigusvastasust ega süüd

välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on KarS § 44 lg 1 kohaselt

karistusena ette nähtud rahaline karistus 30-500 päevamäära.

Kuna karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, tuleb karistuse määra üle

otsustades võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Arvestades seda, et kahju selle

koosseisu mõttes on väike, nõustub kohus prokuröriga ettepanekuga, et T. le on võimalik

mõista karistus miinimumilähedases määras, sest see on kooskõlas ebaõiguse suuruse ehk

süüga. Seega leiab kohus, et prokuröri ettepanek mõista karistuseks rahaline karistus

miinimumilähedases määras on põhjendatud.

Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistatav T. d 50 miinimumpäevamäära suuruse

rahalise karistusega (päevamäär 10 eurot), s.o summas 500 eurot. Vastavalt KarS §-le 44 lg 2

arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdlase keskmise päevasissetuleku

alusel, mis ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär 10 eurot. KarS § 44 lg 3 kohaselt

arvutatakse keskmine päevasissetulek, lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise

aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele

aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks.

Tõendist isiku maksustava tulu kohta 2019. aastal nähtub, et süüdistava päevasissetulek jääb

alla miinimumpäevamäära (T. keskmise päevasissetuleku suurus 2019. aastal oli 1,5 eurot).

Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks 10 eurot ning kohus nõustub

kohaldatava karistuse määraga 50 päevamäära, s.o 500 eurot. Seega kohus nõustus prokuröri

karistusmääraga.

Erinevalt prokuröri tehtud ettepanekust peab kohus siiski põhjendatuks T. le mõistetud

karistuse täies ulatuses tingimuslikult täitmata pööramata jätmist KarS § 73 lg 1, 3 alusel juhul,

kui T. ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus tõlgendab

seadust selliselt, et seda on võimalik kohtul ise otsustada, sest see pole karistusemäär, vaid

karistusest vabastamise otsustus. Seejuures arvestab kohus T. varasemat kriminaalkorras

karistamatust, T. keskmise sissetuleku suurust ja ülalpeetavate arvu. Seejuures kohaldub T. le

ka katseaeg, mis kohustab teda 1 aasta jooksul hoiduma uute tahtlike kuritegude

1-21-990

toimepanemisest. Uute tahtlike kuritegude toimepanemisele katseaja jooksul järgneb

käesolevas asjas mõistetud karistuse täies ulatuses täitmisele pööramine.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu ning KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude

hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Seega tuleb

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel T. lt välja mõista määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses

osalemise eest summas 104 ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha II astme kuriteo

toimepanemise eest pooles ulatuses summas 438 eurot, kokku 542 eurot, millest tuleb maha

arvestada T. poolt menetluskulude katteks tasutud 50 eurot. Seega lõplikuks tasumisele

kuuluvaks menetluskulude summaks on 492 eurot, mille tasumine tuleb võimaldada ositi 12

kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

Tõkendit ei ole kohaldatud.

Asitõendeid ei ole.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Nummert

kohtunik