2-20-2715/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

16. märts 2021. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-2715

Tsiviilasi

Osaühingu DELIVER hagi XX vastu Osaühingu

DELIVER

raamatupidamisdokumentide

väljanõudmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju maakohtu 28. septembri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu DELIVER apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) Osaühing DELIVER (registrikood

10692275), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja

Santašev

Kostja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 28. septembri 2020. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid

muuta osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud Osaühingu DELIVER kanda. XX apellatsiooniastmes kantud

menetluskulude suurus on 0 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti

esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

2 (5)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing DELIVER (hageja) esitas 18. veebruaril 2020 Harju Maakohtule XX (kostja)

vastu hagi hageja 2012. a kuni 2019. a raamatupidamisdokumentide väljanõudmiseks. Hageja

esitas 22. aprillil 2020 nõude täpsustuse, milles palub nõuda kostjalt välja hageja

raamatupidamistarkvara, mis sisaldab raamatupidamisregistreid raamatupidamise seaduse § 9

mõttes, s.o pearaamat, käibe saldo andmik, müügiarvete ja ostuarvete loetelu, aruandlus

(bilansid ja bilansside tõlgendus, kasumiaruanded) ning põhivara loetelu. Hageja palub

kohustada kostjat esitama raamatupidamistarkvara elektroonilisel kandjal (USB-mäluseadmel)

hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest.

Hageja väitel oli kostja hageja osanik ja juhatuse liige. Kostja ja DeliverStock OÜ sõlmisid

13. detsembril 2018 hageja osa müügilepingu, mille tulemusena sai hageja ainuosanikuks

DeliverStock OÜ. Kostja jäi hageja juhatuse liikmeks ja tegutses juhatuse liikmena kuni

7. maini 2019. Seega kohustus kostja kuni 7. maini 2019 vastavalt äriseadustiku (ÄS) §-le 183

korraldama hageja raamatupidamist. Alates 7. maist 2019 lasus kostjal kohustus anda

raamatupidamine üle uuele juhatusele. Kostja ei ole raamatupidamist üle andnud. Hagejale

kuuluv raamatupidamisdokumentatsioon on kostja ebaseaduslikus valduses. Kostja on

häälsõnumiga kinnitanud, et hageja raamatupidamine on tema käes. Kostjal ei ole alust hoida

raamatupidamisdokumente enda valduses ja ta peab need üle andma hagejale.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata.

2.1. Kostja leiab, et müügileping, millega kostja müüs hageja osa, ei kehti, kuna see on tühine

ja tühistatud. Kostja on jätkuvalt hageja juhatuse liige, kuna juhatuse liikme tagasi kutsunud

isik ei ole osanik. Kostja ei ole pärast müügilepingu sõlmimist hageja juhtimisega tegelenud,

kuna uus osanik selleks ülesandeid ei andnud.

2.2. Ebaõige on hageja väide, et kostja ei andnud uuele juhatusele üle raamatupidamist.

Hageja raamatupidamisdokumentatsioon oli ja on YY ja tema elukaaslase WW valduses.

Hageja raamatupidamisega tegeles raamatupidaja. Raamatupidaja vahetuks juhiks oli YY, kes

täitis hageja finantsdirektori ülesandeid. Raamatupidamisdokumendid on YY käes, kes võttis

need enda valdusesse septembris 2019. Seega on raamatupidamisdokumendid hageja valduses.

Seda kinnitab ka asjaolu, et hageja on esitanud tsiviilasjas nr 2-20-38 enda 2017. a-st pärit

raamatupidamisdokumente.

2.3. Kostja müüs hageja osa 13. detsembri 2018 müügilepingu alusel. Müügilepingu p-s 2.2.2

kinnitas ostja, et on tutvunud müüja esitatud ühingut puudutava dokumentatsiooniga ning teab

sellele tuginedes ühingu majanduslikku ning finantsilist olukorda. Seega oli enne müügilepingu

sõlmimist kogu raamatupidamise dokumentatsioon ostjale tutvumiseks üle antud. Ostja seda ei

tagastanud. Dokumendid peavad olema müügilepingu järgse ostja käes.

2.4. Kostja vaidles 30. aprilli 2020 seisukohas hageja 22. aprilli 2020 nõude täpsustamisele

vastu. Hageja ei ole tõendanud, et tema on kostjalt välja nõutava raamatupidamistarkvara

omanik. Samuti on tõendamata asjaolu, et see raamatupidamistarkvara on kostja valduses.

Lisaks on ebaselge, mis on hageja soovitud arvutiprogrammi nimetus või eritunnused.

Maakohtu otsus

3. Maakohus jättis 28. septembri 2020. a otsusega hagi rahuldamata.

3.1. Hageja nõude aluseks saaks olla asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1. Kohus selgitas

hagejale 14. aprilli 2020. a määruses, et AÕS § 80 järgi esitatava nõude aluseks on järgmised

asjaolud: asjade ja dokumentide detailne loetelu, mille omandiõiguse tunnustamist hageja

taotleb ja mille väljanõudmist kostja ebaseaduslikust valdusest ta oma valdusse taotleb;

3 (5)

asjaolud, millest nähtub, et asjad ja dokumendid on kostja valduses; asjaolud, millest nähtub, et

kostja valduses olevad asjad ja dokumendid kuuluvad hagejale; ning asjaolud, millest nähtuvalt

on kostja valdus ebaseaduslik.

3.2. Hageja ei ole tõendanud, et tema raamatupidamistarkvara on kostja valduses. Seda, et

hageja ei suuda oma tõendamiskoormist täita, on ka hageja ise möönnud oma 22. aprilli 2020

menetlusdokumendis ja kohtuistungil kohtu küsimusele vastates. Hageja nõutaval kujul

raamatupidamistarkvara olemist kostja valduses ei tõenda hageja esitatud WhatsApp rakenduse

häälsõnum ega selle stenogrammid. Kostja esindaja selgitas kohtuistungil, et see sõnum oli

saadetud YY-le, mitte hagejale. Kuid isegi kui kostja oleks väljendanud hagejale seda, mis

stenogrammis kirjas: „Me peame kõiges selgusele jõudma ja pärast, loomulikult, loomulikult,

me saadame teile DELIVERi aruanded, anname teile tagasi DELIVERi tarkvara, ma ei tea,

kuidas see tarkvara, arvatavasti, peab olema teie raamatupidajal, me edastame teile kõik

andmed ja nii edasi, seal otsustame“, siis nimetatud sõnastus on liialt ebamäärane ja tinglik, et

sellest oleks võimalik järeldada hageja raamatupidamistarkvara asumist kostja valduses sellisel

kujul, nagu hageja seda 22. aprilli 2020. a menetlusdokumendis nõuab. Mh järeldub

häälsõnumi stenogrammist, et väidetav tarkvara (vene keelest otsetõlkes programm) peab

arvatavasti olemas olema hoopis hageja raamatupidajal, mis kattub kostja esitatud vastuväitega,

et hageja raamatupidamisdokumendid viis ära YY ja need on hageja enda valduses. Nimetatut

kinnitab ka asjaolu, et asjas 2-20-38 esitas hageja 9. märtsil 2020 kohtule hageja

raamatupidamist puudutavad dokumendid. Lisaks järeldub 13. detsembri 2018 hageja osa

müügilepingu p-dest 2.1.7, 2.2.2, 2.2.3., 2.2.4 ja 2.2.5 hageja teadlikkus raamatupidamis- ja

finantsdokumentidest ja sellega seotud probleemidest. Mh pidi hageja ainuosanikule ja ka

hagejale teada olema majandusaasta aruannete esitamata jätmine. Seetõttu ei ole alust eeldada,

nagu võiks vaatamata ostu-müügilepingus selgelt teisiti kirjapandule olla hageja nõutud kujul

raamatupidamisandmeid kostja valduses. Samuti nõustusid pooled istungil, et probleeme

2012. a kuni 2015. a majandusaasta aruannetega ei ole. Probleemid on alates 2016. a

majandusaasta aruannetega. Seetõttu on hageja raamatupidamistarkvara nõue perioodi 2012. a

kuni 2015. a puudutavas osas ka sisuliselt põhjendamatu. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus hagi

tõendamatuse tõttu rahuldamata.

Poolte seisukohad

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada, või saata asi uueks läbivaatamiseks

maakohtule.

4.1. Hageja väitel rikkus kohus otsuse põhjendamise kohustust ning jaotas osaliselt ebaõigesti

tõendamiskoormise. Maakohus ei ole tuvastanud vaidluse lahendamiseks keskse tähendusega

asjaolu, s.o kas kostja andis hagejale raamatupidamise üle. Lisaks hindas kohus tõendeid

ebaõigesti ning ebapiisavalt.

4.2. Maakohus leidis ebaõigesti, et pooled vaidlevad selle üle, kas hagejale kuuluv

raamatupidamistarkvara ja sellega seotud dokumendid on kostja valduses. Pooled vaidlevad

tegelikkuses selle üle, kas kostja on andnud hagejale üle kostja valduses oleva

raamatupidamistarkvara ja sellega seotud dokumendid.

4.3. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja ei ole tõendanud, et hageja poolt nõutav

raamatupidamistarkvara on kostja valduses. Hageja on tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 235 mõttes põhistanud, et hageja raamatupidamine oli vähemalt kuni 7. maini 2019

kostja valduses, sest kostja korraldas hageja endise juhatuse liikmena ÄS § 183 kohaselt hageja

raamatupidamist. Kuna hageja väidab, et kostja ei ole temale raamatupidamise tarkvara ja

sellega seotud dokumente üle andnud, siis peab kostja kui hageja endine juhatuse liige

tõendama, et ta on raamatupidamise uuele juhatusele üle andnud. Hageja ei saa tõendada

negatiivset asjaolu, s.o et temale ei ole midagi üle antud. Seetõttu piisab hageja

4 (5)

tõendamiskoormise täitmiseks sellest, et ta põhistab, et raamatupidamine on kostja valduses.

Kuna kostja ei esitanud tõendeid, et ta on hagejale raamatupidamise üle andnud, siis tuleb

lähtuda eeldusest, et raamatupidamine on jätkuvalt kostja valduses. Üksnes kostja tõendamata

väitest, et tema valduses raamatupidamist ei ole ja ei ole kunagi olnud, ei piisanud selleks, et

tuvastada, et kostja valduses hageja raamatupidamist ei ole. Kohus pidi kostjale selgitama

tõendamiskoormist, et kostja kohustus on tõendada, et ta on raamatupidamise hagejale üle

andnud.

4.4. Maakohus ei arvestanud hageja esitatud tõenditega, et hageja on nõudnud kostjalt

raamatupidamise üleandmist, kuid kostja raamatupidamist hagejale üle ei andnud. Maakohus

ei analüüsinud tõendina kostja 7. veebruari 2020 vastust hageja viimasele hoiatusele, kus kostja

väidab, et hageja raamatupidamine oli hageja raamatupidaja, s.o töötaja käes. Seega kinnitas

kostja, et raamatupidamine oli tema valduses ja käsundi alusel tegeles raamatupidamise

korraldamisega töötaja. Samas kirjas väitis kostja, et hageja juhatus on saanud raamatupidamise

raamatupidaja käest enda kätte. See kostja väide on paljasõnaline ja tõendamata. Lisaks on

kostja väited vastuolulised. Kui kostja selgitas 7. veebruari 2020 vastuses hagejale, et hageja

juhatus on saanud kogu raamatupidamise raamatupidaja käest enda kätte, siis kohtumenetluses

asus kostja väitma, et kostja käes ei ole raamatupidamist kunagi olnud ning hageja

raamatupidamise viis ära keegi YY. Kohus jättis selle vastuolu tähelepanuta.

4.5. Lisaks jättis kohus analüüsimata hageja 13. aprilli 2020. a menetlusdokumendile lisatud

WhatsAppi häälsõnumi sisu. Oluline on häälsõnumi sisu, mitte see, kellele konkreetselt

häälsõnum saadeti. Alusetu on kohtu väide, et häälsõnumi sõnastus on liialt ebamäärane ja

tinglik, et sellest oleks võimalik järeldada hageja raamatupidamistarkvara asumist kostja

valduses. Häälsõnumi sisu tõendab hageja väidet, et raamatupidamine on kostja valduses ja

kostja keeldub raamatupidamise üleandmisest.

4.6. Maakohus viitas arusaamatult müügilepingule ja järeldas, et hageja teadis hageja

raamatupidamis- ja finantsdokumentidest ja sellega seotud probleemidest. Samas oli

müügilepingu pooleks OÜ DeliverStock, mitte hageja. Seega luges kohus ostja avaldused

ekslikult hageja avaldusteks. Samuti ei ole selge, kuidas müügilepingus avaldatu, et ostja teab,

et ei ole esitatud majandusaasta aruandeid, andis aluse jätta hagi rahuldamata. Lisaks on

arusaamatu, kuidas müügileping tõendab, et kostja valduses ei ole hageja raamatupidamist.

5. Kostja tähtaegselt apellatsioonkaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel

jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata.

7. Hageja

esitas

nõude

kostja

valduses

oleva

raamatupidamistarkvara

ja

raamatupidamisregistrite väljanõudmiseks enda valdusesse. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et sellise nõude rahuldamise eelduseks on asjaolu, et hageja väidetud tarkvara ja

registrid on kostja valduses. Seega ei ole hagi rahuldamata jätmiseks eelduseks kitsalt asjaolu,

et kostja on andnud raamatupidamise üle uuele juhatuse liikmele, vaid hagi rahuldamise

välistab ka asjaolu, kui hageja nõutu ei ole muul põhjusel kostja valduses.

8. Ringkonnakohus nõustub iseenesest hagejaga, et maakohus on osaliselt valesti jaganud

tõendamiskoormise. Õige on apellatsioonkaebuse seisukoht, et olukorras, kus ÄS § 183

kohaselt oli hageja raamatupidamise korraldamise kohustus kostjal, tuleb eeldada, et

raamatupidamisdokumendid on kostja valduses. Ringkonnakohus muudab selles osas

maakohtu põhjendusi. Samas ei tingi see maakohtu otsuse tühistamist. Maakohus on asjas

esitatud tõendeid sisuliselt hinnanud ja leidnud, et on tõendatud, et hageja nõutud kujul ei ole

raamatupidamisprogramm kostja valduses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu antud

5 (5)

hinnanguga tõenditele. Maakohus on õigesti leidnud, et asjaolu, et hageja on tsiviilasjas nr 2-

20-38 esitanud tõenditena enda raamatupidamisdokumente vaidlusalusest ajavahemikust,

näitab, et hageja raamatupidamisdokumendid on hageja enda valduses.

9. Lisaks maakohtu hinnatud tõenditele kinnitab asjaolu, et raamatupidamisdokumente ei ole

kostja valduses ning hageja viidatud kujul raamatupidamisprogrammi kostja valduses ei ole,

hageja endise raamatupidaja QQ kirjalik selgitus, mille maakohus jättis otsuses hindamata. QQ

on selles kinnitanud, et hageja majandusaasta aruanded olid aastatel 2016–2018 esitamata, kuna

ei olnud kõiki vajalikke raamatupidamisdokumente ning YY keelas andmete sisestamise

raamatupidamisprogrammi. Samuti on QQ kinnitanud, et hageja raamatupidamisdokumendid

võttis YY enda valdusesse. Ringkonnakohtul ei ole põhjust esitatud tõendi usaldusväärsuses

kahelda. Tõendit ei muuda ebausaldusväärseks asjaolu, et QQ Maksu- ja Tolliametile antud

ütluste kohaselt ei olnud kedagi volitatud hageja nimel tehinguid tegema. Need ütlused ei ole

vastuolus tõendi sisuga. Selleks, et juhtida raamatupidamist ja valmistada ette tehinguid, ei ole

vaja volitust tehingute tegemiseks. Ka kohtule esitatud selgituse kohaselt allkirjastas

dokumente kostja. Hagejal oleks QQ kirjalike ütluste kahtluse alla seadmiseks olnud soovi

korral võimalik taotleda tema tunnistajana ülekuulamist, kuid hageja seda ei teinud, vaid vaidles

hoopis kostja vastavasisulisele taotlusele vastu.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja esitatud WhatsAppi häälsõnumi

stenogramm ei tõenda asjaolu, et hageja nõutud raamatupidamisprogramm ja registrid on kostja

valduses. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sõnumi sisu on ebaselge. Pigem võib sellest

järeldada, et hagejal eraldi raamatupidamistarkvara ei olnudki. Samuti kinnitab sõnumis olev

viide sellele, et tarkvara on hageja raamatupidaja käes, kostja väiteid. Vastuseks

apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et selles viidatud kostja 7. veebruari 2020 e-kiri

kinnitab veelkord kostja versiooni toimunust, kuivõrd ka selles on kostja viidanud sellele, et

raamatupidamine oli raamatupidaja käes ning sealt on selle uus juhatus kätte saanud. See on

kooskõlas kostja väidetega, et raamatupidamisdokumendid võttis enda valdusesse hageja uue

juhatuse liikme elukaaslane YY.

11. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsiooniastmes kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja ei ole apellatsiooniastmes

menetluskulude nimekirja esitanud. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks

apellatsiooniastmes

menetluskulusid

kandnud.

Seetõttu

on

kindlaksmääratavate

menetluskulude suurus 0 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav