3-20-583/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. märts 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-583

Haldusasi

Rapla vald, Alu alevik, Mäe tn 8 korteriühistu kaebus Rapla

Vallavolikogu 27.02.2020 protokolli nr 1-1/2 punktis 17.1

sisalduva otsuse tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks

vaadata kaebaja 23.01.2020 taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – Rapla vald, Alu alevik, Mäe tn 8 korteriühistu,

volitatud esindaja Monika Meerents

Vastustaja – Rapla vald, volitatud esindaja Kaire Sädemets

Kolmas isik – SW Energia OÜ

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Rapla vald, Alu alevik, Mäe tn 8 korteriühistu kaebus.

2. Tühistada Rapla Vallavolikogu 27.02.2020 protokolli nr 1-1/2 punktis 17.1 sisalduv

otsus ja kohustada Rapla Vallavolikogu vaatama Rapla vald, Alu alevik, Mäe tn 8

korteriühistu 23.01.2020 taotluse uuesti läbi.

3. Mõista Rapla vallalt Rapla vald, Alu alevik, Mäe tn 8 korteriühistu kasuks välja

menetluskulu kokku 399 (kolmsada üheksakümmend üheksa) eurot. Muus osas jätta

menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.04.2021 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rapla vald, Alu alevik, Mäe tn 8 korteriühistu (kaebaja) esitas 23.01.2020 Rapla

Vallavolikogule taotluse Rapla vallas Alu alevikus Mäe tn 8 asuva korterelamu Alu aleviku

3-20-583

2(9)

kaugküttevõrgust eraldumiseks. Kaebaja soovib taotleda SA-lt KredEx rekonstrueerimistoetust

korterelamu

terviklikuks

rekonstrueerimiseks,

sh

eesmärgiga

suurendada

elamu

energiatõhusust. Tehnosüsteemide renoveerimise käigus on planeeritud elamu üleviimine

maasoojusküttele, mille kaudu hakatakse soojendama ka tarbevett. Lisaks on planeeritud elamu

katusele paigaldada päikesepaneelid, mis aitavad elamu tarbeks elektrienergiat toota ja seeläbi

vähendada tulevikus elektrienergiakulu maasoojuskütte tootmiseks.

2. Rapla Vallavolikogu otsustas 27.02.2020 istungi protokolli nr 1-1/2 p-s 17.1 mitte

nõustuda kaebaja korterelamu kaugküttevõrgust väljaarvamisega ja sellekohase menetluse

alustamisega.

Volikogu selgitas 28.02.2021 vastuskirjas nr 4-5/313-2, et kaebaja saab hoone

rekonstrueerimiseks toetuse taotluse esitada ka ilma maasoojuskütet paigaldamata. Sooja

tarbevee valmistamiseks kaugkütte baasil on soovituslik pidada läbirääkimisi SW Energia

OÜ-ga (kolmas isik). Otsuse vastuvõtmisel on arvestatud kaugkütte põhimõtteid ja ühe

korteriühistu väljaarvamisel tekkivat mõju kaugküttevõrgule tervikuna.

3. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Rapla Vallavolikogu 27.02.2020

protokolli nr 1-1/2 p-s 17.1 sisalduva otsuse tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata

kaebaja 23.01.2020 taotlus uuesti läbi. Põhjendused:

3.1. Kaebaja korterelamu kuulub Rapla Vallavolikogu 31.08.2006 määruse nr 24 „Rapla valla

kaugküttepiirkondade määramine, võrguga liitumise ja eraldumise tingimused ja kord ning

nõuded piirhindade kooskõlastamiseks“ (määrus nr 24) 10.10.2011 jõustunud muudatuse alusel

Alu aleviku kaugküttepiirkonda. Elamu kasutab kaugkütet üksnes elamu soojusega

varustamiseks. Tarbevee soojendamiseks kasutab iga elamus asuv korter individuaalset

elektriboilerit. Suvel katlamajast soojust ei väljastata.

3.2. Kaebaja soovib taotleda SA-lt KredEx rekonstrueerimistoetust korterelamu terviklikuks

rekonstrueerimiseks, sh eesmärgiga suurendada elamu energiatõhusust, parandada sisekliimat

ja pikendada selle eluiga. Rekonstrueerimise käigus on planeeritud soojustada elamu

vundament, sokkel ja pööning, renoveerida fassaad, vahetada välja kogu elamu aknad ja

välisuksed, renoveerida trepikojad, lisaks renoveerida elamu tehnosüsteemid ja ehitada välja

soojustagastusega

ventilatsioonisüsteem.

Tehnosüsteemide

renoveerimise

käigus

on

planeeritud elamu üleviimine maasoojusküttele, mille kaudu hakatakse soojendama ka kogu

elamu tarbevett. Lisaks on planeeritud elamu katusele paigaldada päikesepaneelid, mis aitavad

elamu tarbeks elektrienergiat toota ja seeläbi vähendada tulevikus elektrienergiakulu

maasoojuskütte tootmiseks (soojuspumba elekter). Korterelamu tervikliku renoveerimise

tulemusena, sh korterelamu maasoojusküttele üleviimisega soovib kaebaja saavutada elamule

vähemalt energiatõhususarvu klassi C, mis tagab kaebajale toetuse 50% rekonstrueerimistööde

abikõlbulikest kuludest. Seetõttu soovib kaebaja eralduda Alu aleviku kaugküttevõrgust ja võtta

elamu soojusega varustamiseks kasutusele keskkonnasõbraliku kütteviisi (maasoojusküte, mida

kasutatakse mh aastaringselt kogu elamu tarbevee soojendamiseks).

3.3. Alu aleviku soojusmajanduse arengukava aastateks 2016–20261 (arengukava) p 2.1

kohaselt töötavad kolmandale isikule kuuluvad Alu katlamaja ja kogu kaugküttesüsteem ainult

kütteperioodil hoonete küttevajaduse katmiseks ja sooja tarbevee valmistamine toimub

üldreeglina individuaalsete elektriliste veesoojendite abil. 2014. a oktoobris käivitati

hakkpuidukatel ja sellest ajast alates on põhikoormust kandnud pidevalt hakkpuidukatel, kuid

selle kuu keskmine koormus jääb suhteliselt madalaks ja isegi aasta keskmine (2015) koormus

1 https://rapla.kovtp.ee/documents/17843026/20470488/Lisa+16+-

+Alu+aleviku+soojusmajanduse+arengukava+kuni+aastani+2026.pdf/7e56bfed-a72e-4747-8f6c-d3592978c836.

3-20-583

3(9)

ulatus ainult 22%-ni. Pidev töötamine suhteliselt madalal koormusel viib alla katlamaja

kasuteguri. Arengukavas toodud järelduse kohaselt on hakkpuidukatel olemasoleva tarbimise

mahtu arvestades 1,5-2 korda üle dimensioneeritud. Seejuures toimub iga-aastaselt

soojustarbimise vähenemine, mis eelduslikult toob kaasa katlamaja kasuteguri veel suurema

vähenemise. Arengukavas toodud tegevuskava (p 7) kohaselt on nähtud ette Alu

kaugküttevõrgu renoveerimise I etapp teostada 2016–2017 ja II etapp 2018–2020. Kolmas isik

teatas 2018. a sügisel kaebaja järelepärimise peale, et tal ei ole hetkel plaanis Alu alevikus

soojustrasse renoveerida. Soojustrasside renoveerimisega ei ole kuni praeguseni alustatud.

Seega ei järgi soojusettevõtja arengukavas toodud tegevuskava ja Alu alevikus kaugküttevõrgu

renoveerimist lähitulevikus ette ei näe. See tähendab omakorda, et kaugküttevõrgu (torustike)

olukord halveneb jätkuvalt ja põhjustab torustikust soojuse eraldumise välisõhku.

3.4. Konkurentsiameti 2013. a analüüsi „Riikliku regulatsiooni otstarbekusest väikestes

kaugkütte võrgupiirkondades (aastase müügimahuga alla 10 000 MWh)“2 kohaselt on

väiksemates võrgupiirkondades müüdava soojuse hind üldjuhul pigem kõrgem kui suuremates

võrgupiirkondades. Üheks põhjuseks on asjaolu, et mikrovõrkude, kus soojuse müügimaht jääb

alla 3000 MWh-i, on tehniliselt keskmisest ebaefektiivsemad, sest nende trassikadu on kõrge ja

tarbimistihedus madal. Tarbijatele vastuvõetava hinnaga teenuse tagamiseks tuleks lõpetada

kaugküttepiirkonnad väikestes võrgupiirkondades. Sellisel juhul saaksid tarbijad ise võimaluse

valida neile kõige sobivaim kütmisviis, mis avaks võimaluse üle minna efektiivsemale

lokaalküttele.

3.5. Kaugkütteseaduse (KKütS) § 9 järgi on soojusettevõtjal kohustus säästa energiat ning

majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.06.2011 määrusega nr 51 „Soojuse müügi ajutise

hinna kehtestamise kord“ (määrus nr 51) on kehtestatud soojusettevõtete efektiivsuse nõuded.

Need annavad tarbijale kindluse, et ta ei maksa soojuse hinna kaudu ebaefektiivsest soojuse

tootmisest tingitud lisakulutuste eest. Määruse nr 51 seletuskirja3 kohaselt on trassikadude

tehniliste nõuete sätestamise eesmärgiks motiveerida soojusettevõtjaid tegema uusi

investeeringuid trassikao vähendamiseks ja kaitsta tarbijaid ebaefektiivse jaotusteenuse

jätkamise eest. Arengukava kohaselt oli Alu aleviku kaugküttevõrgu soojuskadu 2015. a 15,8%.

Pärast 2015. a ei ole kaugküttevõrgu osas renoveerimistöid tehtud, millest tulenevalt praeguseks

võrgukadu eelduslikult vähenenud ei ole, pigem on see trasside vananemise tõttu suurenenud.

Seega ei vasta Alu aleviku kaugküttevõrk määrusega nr 51 kehtestatud tehnilistele nõuetele

(alates 2017. a ei tohi trassikadu ületada 15%).

3.6. Arengukava kohaselt ja tegelikku olukorda arvestades ei ole ette näha Alu aleviku

kaugküttevõrguga uusi potentsiaalseid liitujaid mahus, mis tagaks kaugküttevõrgu efektiivse

toimimise. Arengukavas on potentsiaalse uue liitujana nimetatud üksnes Pargi tn 3

korterelamut, kuid ehitisregistri andmetel nimetatud elamu kaugküttevõrguga liitunud ei ole.

Arvestades Alu kaugküttevõrgu väikest müügimahtu, tarbijate vähesust, uute potentsiaalsete

liitujate puudumist ja soojustrasside üha halvenevat seisukorda, võib asuda seisukohale, et Alu

aleviku kaugküttesüsteem on ebaefektiivne ja selle toimimine ei ole jätkusuutlik.

3.7. Arengukava p-s 1.6.1 on märgitud, et kui lokaalsetes soojusvarustussüsteemides

kasutatakse

mittepõlevaid

taastuvaid

energiaallikaid

(päikeseenergia,

tuuleenergia,

keskkonnasoojus soojuspumpade vahendusel), võib eelistada neid, kui nende baasil toodetud

soojus on odavam kui kaugküttesüsteemis müüdud soojus. Seega näeb arengukava ette

võimaluse eelistada lokaalseid soojusvarustussüsteeme.

2 https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/2013riikliku_regulatsiooni_otstarbekusest_.pdf.

3 Kättesaadav https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0e428370-fa83-450f-95a5-

4dc1a7a798b7#SRSTU19o.

3-20-583

4(9)

3.8. Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt tuleks määruse nr 24 § 4 lg 3 p 5 kohaldada ka

kaugküttepiirkonnas asuvate kaugküttevõrguga liitunud ehitiste võrgust eraldumisel olukorras,

kus ehitise rekonstrueerimise käigus võetakse ehitise varustamiseks soojusega kasutusele

viidatud sättes nimetatud keskkonnasõbralik kütteviis. Kaugküttepiirkonda ei ole arvatud Alu

hariduskeskust (Keskuse tee 4), mis muudeti rekonstrueerimise käigus energiatõhusaks.

Sisuliselt tehti samad tööd, mida kaebaja soovib teha. Olukorras, kus kaugküttepiirkonna

määramisel on vastustaja teadvalt jätnud kaugküttepiirkonnast välja endale kuuluva

kaugküttevõrguga ühendatud hooned, kuid kaebaja poolt samadel tingimustel elamu

energiatõhususe suurendamiseks vastustaja luba ei anna, rikutakse võrdse kohtlemise

põhimõtet.

3.9. Vabariigi Valitsuse poolt 30.05.2019 heaks kiidetud konkurentsivõime kava „Eesti 2020“4

(p 13, osa „Energiasääst“) kohaselt tuleb soojamajanduses soodustada kaugküttelahenduste

arendamist või üleminekut alternatiivsetele lokaalsetele küttelahendustele vastavalt sellele,

milline lahendus on piirkonnas jätkusuutlikum ja millega oleks tagatud vastavus

keskkonnanormidele. Prioriteediks on seatud korterelamute energiasäästu investeeringute

jätkamine. Arvestades eeltoodut, vastab kaebaja poolt esitatud taotlus riiklikult seatud

eesmärgile

soodustada

üleminekut

alternatiivsele

lokaalsele

keskkonnasõbralikule

küttelahendusele, kuivõrd kaugküte ei ole Alu alevikus pikemas perspektiivis piirkonna ja

tarbimismahu väiksust arvestades ilmselgelt jätkusuutlik.

3.10. Vastustaja otsus on sisuliselt põhjendama ja sellest ei nähtu kaalutlused. Otsuse

tegemisel ei ole lähtutud haldusmenetluse põhimõtetest, sh ei ole rakendatud uurimispõhimõtet.

Vastustaja ei ole uurinud ega kaalunud, kas Alu aleviku kaugküttesüsteem on efektiivne ja

jätkusuutlik, kas taotluses nimetatud asjaoludel on täidetud eeldused kaugküttesüsteemist

eraldumiseks. Samuti pole kaalutud kaebaja erahuvisid kuluefektiivsemale ja säästlikumale

keskkonnasõbralikule soojusvarustussüsteemile üleminekule ja avalikku huvi Alu aleviku

kaugküttevõrgu senisel kujul säilitamiseks. Vastustaja ei ole hinnanud ega uurinud, kas või

millist mõju avaldaks kaebaja eraldumine Alu aleviku kaugküttevõrgule. Vastustaja on

lähtunud üksnes kolmanda isiku arvamusest. Nii kolmanda isiku arvamusest kui vastustaja

vastusest nähtuvalt võiks kaebaja lahkumisest kaugküttevõrgust saada alguse kaugküttevõrgu

täielik lagunemine. See kinnitab kaebaja väiteid kaugküttesüsteemi ebaefektiivsuse ja

jätkusuutmatuse osas, kuna jätkusuutliku ja efektiivse võrgusüsteemi korral ei mõjutaks üks

tarbija kogu süsteemi toimivust.

3.11. Vallavolikogu 27.02.2020 protokollist nähtuvalt on kaebaja taotluse osas küsitud

seisukohta ka kolmandalt isikult. Kaebajat soojusettevõtja poolt antud seisukohast ei teavitatud,

seisukohta kaebajale tutvumiseks ei esitatud ja selle osas kaebajale arvamuse esitamiseks

võimalust ei antud. Sellega rikuti ärakuulamisõigust. Lisaks ei teavitanud vastustaja kaebajat

taotluse läbivaatamise ajast, millega välistati kaebaja võimalus osaleda volikogu avalikul

istungil oma taotluse läbivaatamise juures.

3.12. Asjakohatu on vastustaja hinnang päikesepaneelide paigaldamise ebamõistlikkusele.

Kaebaja taotluse põhieesmärgiks on viia korterelamu üle maasoojusküttele. Päikesepaneelidel

on maasoojuskütet toetav funktsioon. Vastustajal ei ole õigust ega pädevust hinnata

päikesepaneelide paigaldamise otstarbekust, vaid hinnata ja kaalutleda kaebaja taotlust

kaugküttevõrgust eraldumiseks.

3.13. Samuti on asjakohatu tugineda taotluse rahuldamata jätmisel asjaolule, et kolmas isik on

ise huvitatud tarbevee soojendamisest kaugkütte baasil. Kolmanda isiku seisukohast nähtuvalt

4 https://vv.riigikantselei.ee/et/konkurentsivoime-kava-eesti-2020;

https://vv.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/eesti2020/ee2020_2019-2020_30.05.2019.pdf.

3-20-583

5(9)

eeldaks tarbevee soojendamine kaugkütte baasil vähemalt 3 tarbija soovi ja valmisolekut selle

teenuse ostmiseks. Kolmanda isiku arvamusest ei nähtu, et mõni Alu aleviku kaugkütteteenuse

tarbija oleks vastavat soovi avaldanud. Lisaks eeldab kaugkütte baasil soojendatud tarbevee

kasutamine majas sobiliku torustiku ja soojussõlmes vajalike seadmete olemasolu. Kaebaja

korterelamus vastav valmidus puudub. Võib eeldada, et Alu aleviku kaugküttepiirkonnas ei ole

tarbevee soojendamine kaugkütte baasil tõenäoline ega perspektiivne.

3.14. Kohatu on vastustaja viide, et kaebaja kavandatud tegevus on riigiressursi ebamõistlik

raiskamine. Kaebaja poolt taotletavat tegevust finantseeritakse struktuurifondide vahendite

arvelt.

3.15. Ebaõige on vastustaja seisukoht, et vastavalt määrusele nr 24 ei ole kaebaja elamu

eraldumine lubatav. Kaebaja soovib teostada ehitusseadustiku § 4 lg 3 mõistes ehitise

rekonstrueerimist, mis annab määruse nr 24 § 4 lg 3 p 5 mõistes kaebajale aluse ja õiguse

kasutada korterelamu soojusega varustamisel muud viisi kui kaugküte.

3.16. Kaebaja väited katla ebaefektiivsuse ja suure trassikao kohta põhinevad arengukaval

ning tegelikul olukorral, mida tõendavad kaebaja esitatud tõendid. Kolmas isik on 28.12.2020

vastuses lubanud asuda trasside soojustust parandama, mitte trasse renoveerima. Kolmas isik ei

ole tõendanud oma väidet, et tänaseks on katlamaja kasutegur 85% ja kaugküttetrasside kaod

11%. Lisaks on kolmas isik kehtestanud uued soojusenergia ostu-müügilepingu üldtingimused,

mis on vastuolus KKütS § 5 lg-ga 41, sest keelavad tarbijal osta kaugküttepiirkonnas

alternatiivset soojusenergiat.

4. Rapla vald (vastustaja) vaidles kaebusele vastu. Põhjendused:

4.1. Kaugküttevõrgust eraldumise nõusoleku andmise pädevus on kohaliku omavalitsuse

volikogul. Vastustaja küsis kaebaja taotluse menetlemiseks ka kolmanda isiku seisukohta, kes

toodab ja müüb Alu kaugküttepiirkonnas soojusenergiat. Nimetatud seisukohta koos kaebaja

taotlusega on käsitletud vallavolikogu majanduskomisjonis ja suunatud otsustamiseks

volikogule. Vastavalt määrusele nr 24 on lubatud võrgust eralduda vaid lammutatavatel

hoonetel või ehitise soojusvarustuse parameetrite muutmisel rekonstrueerimise käigus selliselt,

et ehitise varustamine soojusega kaugküttevõrgu kaudu ei ole võimalik tehniliste võimaluste

tõttu (siinkohal on eelkõige peetud silmas tööstuse varustamist tehnoloogilise auruga või

ülekuumendatud veega). Kaebaja taotlus eraldumiseks kaugküttevõrguga ei vasta määruses

nr 24 toodud juhtumitele ja kolmas isik palus vastustajal kaebaja taotlust menetlusse mitte võtta

ning mitte anda luba kaugküttevõrgust eraldumiseks ega väljastada ehitusluba, kus on

ettenähtud kütteallikaks soojuspump või muu lokaalkütteallikas. Kaebaja saab esitada taotluse

hoone rekonstrueerimiseks ka ilma soojuspumpa paigaldamata. Kolmas isik on ise tarbevee

valmistamisest kaugkütte baasil huvitatud. Kolmas isik on taastanud sooja vee andmise viimase

3 aasta jooksul 5 kaugkütevõrgus. Alu kaugküttevõrgus on ta valmis pakkuma kaugkütet

aastaringselt, kui valmiduse on taastanud vähemalt 3 tarbijat.

4.2. Väär on eeldus, et päikeseenergiaga toodetakse soojuspumpadele vajalik energia. Hoone

tarbib 75-80% kütet aastaajal, kus päiksepaneelide toodang moodustab kogu toodangust 5-10%.

Päiksepaneelide põhiline elektritoodang langeb perioodile, kus soojusenergiat ei vajata.

4.3. Alu kaugküttevõrgus toodetakse kaugkütet puiduhakke baasil ja sellele on väljastatud

märgis ”Tõhus kaugküte”, mis annab hoone energiaklassi arvutamisel madalama

kaalumisteguri ja on soosiv soovitud energiamärgise saamiseks.

4.4. Vastustaja ei ole nõus kaebaja lahkumisega kaugküttevõrgust. See ei vasta määrusele nr 24

ja soojusmajanduse arengukavale. Üksiku tarbija lahkumine kaugküttevõrgust on ebamõistlik

3-20-583

6(9)

riigiressursi raiskamine, kuna toetust on saanud juba Alu võrgupiirkond katlamaja

rekonstrueerimiseks ja kaebaja kavandab järgmist lokaalkütteallika soetamist riigi toetusega.

Kaebaja lahkumine kaugküttevõrgust halvendaks ülejäänud tarbijate olukorda, sest nendele

tõuseks soojusenergia hind ja alguse võib saada kaugküttevõrgu täielik lagunemine.

5. Kolmas isik ei ole kaebuse kohta seisukohta avaldanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Vaidluse all ei ole asjaolu, et Rapla vallas Alu alevikus Mäe tn 8 asuv korterelamu kuulub

kaugküttepiirkonda. Alu alevik (mh kaebaja elamu) arvati Rapla valla kaugküttepiirkonda

Rapla Vallavolikogu 20.09.2011 määrusega nr 10, millega muudeti määrust nr 24.

7. Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et kaugküttevõrgust eraldumist lubava otsuse tegemise õigus

on Rapla Vallavolikogul (KKütS § 5 lg-d 2, 4, 6). Kui volikogu on andnud eraldumise loa, tuleb

eraldumise taotlus esitada võrguettevõtjale (määruse nr 24 § 5 lg 7).

8. Määruse nr 24 § 4 lg 1 järgi on kaugküttepiirkonnas võrguga liitumine kohustuslik kõigile

kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omanduses või valduses on tarbijapaigaldis

ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks, välja arvatud sama paragrahvi

lg-s 3 nimetatud juhtudel. Kaugkütte eesmärgiks on KKütS § 5 lg 1 järgi tagada kindel,

usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele

vastav soojusvarustus.

Seega on kaugküttevõrguga liitumine reeglina kohustuslik ning sellest eraldumine saab olla

lubatav erandlikel ja põhjendatud juhtumitel.

9. Võrgust eraldumist reguleerib määruse nr 24 § 5, mille lg 6 järgi on võrgust eraldumist

kaugküttepiirkonnas lubatud tarbijal taotleda alljärgnevatel juhtudel: 1) kaugküttevõrgu kaudu

soojusega varustatud ehitise lammutamine; 2) ehitise soojusvarustuse parameetrite muutmine

rekonstrueerimise käigus selliselt, et ehitise varustamist soojusega kaugküttevõrgu kaudu ei ole

võimalik jätkata võrgu tehniliste võimaluste tõttu.

10. Kaebaja ei plaani Mäe tn 8 elamut lammutada, seega ei ole määruse nr 24 § 5 lg 6 p-s 1

toodud alus praegusel juhul asjakohane. Kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja renoveerida elamu

tehnosüsteeme ja ehitada välja soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi. Elamu soovitakse viia

üle maasoojusküttele, mille kaudu hakatakse soojendama ka elamu tarbevett. Elamu katusele

planeeritud päikesepaneelid aitavad elamu tarbeks elektrienergiat toota ja vähendada

elektrienergia kulu maasoojuskütte tootmiseks. Vastustaja leidis, et tegemist ei ole ka määruse

nr 24 § 5 lg 6 p-s 2 reguleeritud olukorraga. Vastustaja kordas kolmanda isiku arvamust, et

siinkohal on eelkõige peetud silmas tööstuse varustamist tehnoloogilise auruga või

ülekuumendatud veega. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja seda alust ise piisavalt analüüsinud

ega põhjendanud, millised juhtumid saavad ja millised mitte sellise aluse juures arvesse tulla.

Vaieldamatult on maaküte ja kaugküte erinevad küttesüsteemid. Vastustaja ei ole hinnanud ega

selgitanud, kas maaküttel põhineva süsteemi väljaehitamine muudaks kaugkütte jätkuva

kasutamise võimalikuks või mitte. Seega on vaidlusalune otsus olulise põhjendamisveaga.

11. Kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja on jätnud tähelepanuta määruse nr 24 § 4 lg 3 p 5,

mis sätestab:

Alljärgnevate kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega

varustamisel on lubatud kasutada muud viisi kui kaugküte:

3-20-583

7(9)

5) ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse keskkonnasõbralikke kütteviise

(maasoojus, päikeseenergia, hüdroenergia, tuuleenergia jne).

Kaebaja soovib hakata elamu soojavarustuses ja sooja tarbevee tootmisel kasutama maasoojust

ja päikeseenergiat. Tegemist on keskkonnasõbralike kütteviisidega, mis võivad õigustada

kaugküttest loobumist. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks ei ole kaebaja planeeritav

keskkonnasõbralik kütteviis piisavalt mõjuvaks põhjuseks kaugküttesüsteemist eraldumiseks,

kuigi määruse nr 24 § 4 lg 3 p 5 võimaldab sellises olukorras kaugkütet mitte kasutada.

12. Vastustaja otsus lubada või mitte lubada kaebajal kaugküttesüsteemist eralduda on

kaalutlusotsus. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse

eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud

huve (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2). Kohtu kontrolli kaalutlusotsuse üle reguleerib

HKMS § 158 lg 3, mille kohaselt kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu

õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude

kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse

otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust

haldusorgani eest.

Seega ei saa kohus ise kaaluda, kas kaebaja taotlus tulnuks rahuldada või rahuldamata jätta.

Küll aga saab kohus hinnata, kas vastustaja on arvestanud kaebaja taotluse lahendamisel kõigi

oluliste asjaoludega.

13. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja kaebaja taotluse lahendamisel kaalumist teostanud. Nii

haldus- kui kohtumenetluses on vastustaja kajastanud vaid kolmanda isiku 10.02.2020

arvamuses välja toodud seisukohti. Vastustaja ei ole esitanud ühtegi enda seisukohta ega

kaalutlust. Samuti ei ole näha, et vastustaja oleks kaalumisotsuse tegemiseks vajalikke

asjaolusid uurinud (HMS § 6).

14. Kohtu hinnangul on pelgalt kolmanda isiku arvamusele tuginev vastustaja otsus erapoolik.

Ilmselgelt kaitseb kolmas isik oma majanduslikke huve. Tarbija kaotus mõjutab tema

sissetulekuid ja tegevuse kasumlikkust. Vastustaja ei saa aga otsust tehes kaitsta ainult

soojusettevõtja huve. Kaugküttesüsteem peab olema ka efektiivne, usaldusväärne, põhjendatud

hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav. Seega tuleb vastustajal hinnata

kaebaja taotluse lahendamisel mitmeid erinevaid aspekte. Praegusel juhul sellist hindamist

vaidlusalusest otsusest ega vastustaja poolt kohtule esitatud vastusest ei nähtu. Muu hulgas pole

hinnatud tarbija huvi saada soojavarustust soodsama hinnata. Hindamata on ka tõenäosus, et

kolmas isik asub müüma sooja tarbevett. Kolmas isik on seadnud selle võimaluse sõltuvusse

huvitatud tarbijate arvust, kuid uuritud pole, kas ka teised tarbijad oleksid sooja tarbevee

ostmisest huvitatud.

15. Vastustaja ei ole kontrollinud kolmanda isiku väidet, et kaebaja lahkumine

kaugküttevõrgust võib tuua kaasa kaugküttevõrgu täieliku lagunemise. Vastustaja otsusest ei

nähtu, kui palju tarbijaid vaidlusalust kaugküttevõrku kasutab, milline on kaebaja osakaal

kaugküttevõrgust soojuse tarbimisel ning kas ja kuivõrd kaebaja lahkumine kaugküttevõrgust

teiste tarbijate jaoks soojahindu mõjutaks. Tegemist on kolmanda isiku paljasõnalise väitega,

millele tuginedes ei saa kaebaja taotluse rahuldamata jätmist põhjendada.

16. Vastustaja ei ole vastanud kaebaja väitele, et Alu kaugküttevõrk ei ole efektiivne ega

jätkusuutlik. Kontrollimata on kolmanda isiku väide, et kaugküttetrassi soojakadu on

vähenenud 11%-le. Kui arengukava järgi oli 2015. a suhteline võrgukadu 15,8% (lk 30) ja

kolmas isik ei ole siiani trasse renoveerinud ega soojusisolatsiooni parandanud, siis ei saa olla

usutav kolmanda isiku väide, et praeguseks on võrgukadu 11%. Tegemist on paljasõnalise

3-20-583

8(9)

väitega. Kaebaja esitatud tõendid (kirjavahetus kolmanda isikuga, video) näitavad, et

soojatrasside soojusisolatsioon on katki ja puudub kohati üldse, trasse ei ole renoveeritud ega

remonditud ning kolmandal isikul ei olegi kavas neid niipea renoveerida, kuigi selline kohustus

talle arengukavast tuleneb. Kolmas isik on nõustunud soojatrasside soojusisolatsiooni

parandama alles pärast seda, kui kaebaja on esitanud vastustajale taotluse kaugküttevõrgust

eraldumiseks. Järelikult ei ole kolmas isik suhtunud oma kohustustesse hoolsalt ega ole taganud

seda, et tema poolt müüdav soojus oleks põhjendatud hinnaga ja välditaks tarbijatelt ülemäärase

soojakao eest tasu nõudmist.

17. Kaebaja on viidanud ka ebavõrdsele kohtlemisele. Rapla Vallavolikogu 20.09.2011

määrusest nr 10 nähtuvalt ei kuulu Alu hariduskeskus aadressil Rapla maakond, Rapla vald,

Alu alevik, Keskuse tee 4 kaugküttepiirkonda. Kaugküttevõrguga on kohustus liituda

kaugküttepiirkonnas asuvatel isikutel, seega ei ole kaebaja võrdses olukorras nendega, kes

kaugküttepiirkonda ei

kuulu.

Tema

erinevat

kohtlemist

võrreldes

nendega,

kes

kaugküttepiirkonda ei kuulu, ei saa käsitleda õigusvastase ebavõrdse kohtlemisena.

Ehitisregistri andmetel kasutab Alu hariduskeskus soojusvarustusena nii kaug- kui kohtkütet,

seega jääb arusaamatuks, kuidas on kaebajat võrreldes Alu hariduskeskusega ebavõrdselt

koheldud.

18. Kohus nõustub kaebajaga, et kaebaja on jäetud ära kuulamata. Pärast kolmandalt isikult

seisukoha küsimist pidanuks vastustaja võimaldama kaebajal selle kohta oma arvamust

avaldada (HKMS § 40 lg 1). Vastustaja ei ole viidanud, millisel HMS § 40 lg-s 3 toodud alusel

otsustas ta jätta kaebaja ära kuulamata.

19. Vastustaja ei teavitanud kaebajat volikogu istungist, mille otsustati kaebaja taotlust arutada.

Volikogu istungid on avalikud (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 44 lg 4). Volikogu

istungil volikogu arutelu ja põhjendusi kuulates võinuks kaebaja saada volikogu motiividest

paremini aru ja ta võinuks otsustada kaebuse esitamisest loobuda.

20. Kaebaja leiab õigesti, et vastustaja ei ole pädev hindama, kas kaebajale soovitava toetuse

määramine oleks põhjendatud. Vastustaja sellekohased põhjendused on asjakohatud.

Ettevõtlus-

ja

infotehnoloogiaministri

04.04.2019

määruse

nr

„Korterelamute

rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ §-dest 3, 24 ja 25 nähtuvalt hindab ja

rahuldab toetuse taotlusi SA KredEx. Nimetatud määrusest nähtuvalt ei küsi rakendusüksus

toetuse taotluse hindamisel kohalikult omavalitsuselt arvamust toetuse otstarbekuse osas.

21. Määruse nr 24 § 4 lg 3 p 5 järgi on päikeseenergia kasutamine ehitise soojusega

varustamisel üks keskkonnasõbralikest kütteviisidest, mis võib õigustada kaugkütte mitte

kasutamist. Seega ei ole põhjendatud vastustaja seisukoht päikesepaneelide otstarbekuse osas.

Pealegi selgitas kaebaja, et päikesepaneele kasutatakse täiendava energiaallikana.

22. Kohus jätab tähelepanuta kaebaja etteheite selle kohta, et kolmas isik on kehtestanud uued

soojusenergia

ostu-müügilepingu

üldtingimused,

mis

keelavad

tarbijal

osta

kaugküttepiirkonnas alternatiivset soojusenergiat. Kuna kaebaja ja kolmanda isiku vaheline

leping ei ole praeguse vaidluse esemeks, siis ei saa kohus kolmanda isiku tegevuse

õiguspärasust hinnata. Tegemist on tsiviilõigusliku vaidlusega, mille lahendamine on

maakohtu, mitte halduskohtu pädevuses.

23. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja otsus ei ole õiguspärane. Seda ei ole

piisavalt põhjendatud selleks, et kohus saaks kontrollida vastustaja kaalumise õiguspärasust.

Seetõttu tuleb otsus tühistada. Vastustajal tuleb kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata ja teha selle

kohta uus põhjendatud otsus. Kohus rahuldab kaebuse nii tühistamis- kui ka kohustamisnõudes.

3-20-583

9(9)

24. Kaebuse rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1).

Kaebaja taotleb menetluskulude välja mõistmist kokku summas 939 eurot.

24.1. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja

kasuks välja mõista.

24.2. Kaebaja esitas menetluskulude tõendamiseks kohtule OÜ Munga Õigusbüroo

31.01.2020 arve nr 9 summas 540 eurot (sisaldab käibemaksu) ja selle arve tasumist tõendava

maksekorralduse. Arvelt nähtub, et õigusabi on seotud kaugküttevõrgust eraldumiseks taotluse

koostamisega. Tegemist on õigusabi osutamisega haldusmenetluses, mitte kohtumenetluses.

Kohus saab välja mõista vaid kohtumenetluses kantud kulusid. Seetõttu jäävad

haldusmenetluses kantud õigusabi kulud kaebaja enda kanda.

24.3. Kaebaja esitas menetluskulude tõendamiseks ka OÜ Munga Õigusbüroo 31.03.2020

arve nr 43 summas 384 eurot (sisaldab käibemaksu) ja selle arve tasumist tõendava

maksekorralduse. Arvelt nähtub, et õigusabi on seotud halduskohtule kaebuse koostamisega.

Seega on õigusabi osutatud kohtumenetluse raames ja selle kulu saab vastustajalt

menetluskuluna välja mõista. Kohtu hinnangul on kulu vajalik ja põhjendatud suuruses (HKMS

§ 109 lg 6) ning tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.

24.4. Kolmas isik osales menetluses vastustaja poolel, seega jäävad tema võimalikud

menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 8).

/allkirjastatud digitaalselt/