2-20-3954/41 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-20-3954

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. märts 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-3954

Tsiviilasi

Inxan Glass OÜ hagi EST Facade OÜ vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

21 546.34 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja

Inxan

Glass

OÜ

(rk

12654729,

info@inxan.eu, XXX); lepinguline esindaja M.P.

(XXX)

kostja

EST

Facade

OÜ

(rk

12129472;

estfacade@gmail.com); lepinguline esindaja J.S.

(XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

21.01.2021, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Inxan Glass OÜ hagi EST Facade OÜ vastu 21 546.34 eurot

väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulude tagatise nõudmisega seonduvad menetluskulud EST Facade

OÜ kanda ning ülejäänud menetluskulud Inxan Glass OÜ kanda.

3. Välja mõista Inxan Glass OÜ-lt menetluskulu 2706.80 eurot EST Facade OÜ

kasuks.

4. Välja mõista EST Facade OÜ-lt menetluskulu 240 eurot Inxan Glass OÜ kasuks.

5. Tasaarvestada resolutsiooni punktides 3 ja 4 märgitud nõuded ning tasaarvestuse

tulemusena välja mõista Inxan Glass OÜ-lt menetluskulu 2466.80 eurot EST

Facade OÜ kasuks.

Toimetada otsus kätte pooltele.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2/11

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Hageja nõue

Hageja nõue koosneb kahest osast: kostja poolt tasumata töölepingujärgsest

tasust ja kostja poolt hagejale tekitatud kahjust.

1.1.

Töölepingujärgne tasu

Pooled olid 16.04.2019 kirjavahetuses, mille tagajärjeks oli XX.XX.XXXX

sõlmitud töövõtuleping nr XXX. Lepingus olid järgmised tingimused: töövõtja

kohustus tasuma tööde teostamise eest 23 700 eurot (käibemaksuta; 28 140

eurot koos käibemaksuga; paigaldus sisaldas mõõtmist, transporti, ajutiste

turvaankrute avade sulgemist silikooniga; paigaldus ei sisaldanud palede

viimistlust ja klaaside pesu; esimene makse makstakse peale arve esitamist; tööd

lõpetatakse XXX (ajavahemik 12.-XX.XX.XXXX); kui objekt pole mõõtmiseks

valmis hiljemalt 6 nädalat enne tähtaega (st paigalduskohas olevad mõõdud pole

lõplikud), ja/või tellija ei tasu töövõtjale 1. osamakset, määrab töövõtja ühepoolselt

uued tööde lõpetamise tähtajad.

Vaidlus on selle üle, kas hageja kohustuseks oli rõduklaasid seestpoolt

viimistleda. Hageja leiab, et mingeid palesid rõduklaasidel pole ning kuna

lepinguteksti koostas kostja, siis termini all „paled“ saab mõista vaid siseviimistlust

peale klaaside paigaldust ehk paigaldusvahu tasandamist ja plekiga katmist.

Hageja leiab, et rõduklaaside paled on sama, mis siseviimistlus. Siseviimistluse

tegemine ei olnud lepingujärgselt hageja kohustus ja ta ei võtnud ka hiljem endale

sellist kohustust. See, et hageja töömees paigaldas omaalgatuslikult rõduklaaside

sisemised küljeplekid, on hagejapoolne liigne kulu, mis tuleb tal endal kanda –

töömehe töötasu ja küljeplekkide maksumus – kuna selle töö tegemine ei olnud

poolte vahel kokku lepitud ning hageja ei saa selle töö eest kostjalt tasu nõuda.

Samas ei saa töömehe tegevusest järeldada töö tegemise hagejapooset

kohutust. Hageja tellis plekke mitmes jaos nagu nähtub kohtule esitatud plekkide

arvetest. Plekkide tellimiseks võttis hageja töötaja plekkide mõõdud. Esialgu ta

eksis välimiste vertikaalsete plekkide mõõtude fikseerimisel, kui edastas andmed

hagejale plekkide tellimiseks. Kui töötaja vea avastas, ei julgenud ta sellest

hagejat informeerida (nn. jaanalinnu efekt) ja edastas hagejale täiendavalt

vajalike välimiste plekkide mõõdud. Seega tellis hageja topeltkoguse klaaside

horisontaalseid plekke ise seda teadmata. Hagejal oli töös mitu objekti ning ise ta

ei hoomanud plekikoguseid kõigil objektidel. Plekkide saabumisel objektile

otsustas töötaja oma vea varjamiseks paigaldada üleliigsed, vale mõõduga plekid

klaaside sissepoole. Kuna rõduklaaside paigaldamisel hagejal puudus vajadus

siseneda korterisse, ta toimunust midagi ei teadnud ja sai sellest teada alles

29.10.2019.a. toimunut töökoosolekul, kui kostja esindaja hakkas toimunust ideed

saanult nõudma hagejalt ka ülejäänud klaaside sisemiste plekkide paigaldamist.

3/11

Vaidlust pole, et lepingu lõpetas kostja. Kostja tasus hagejale ettemaksuna

14 220 eurot ja 21.01.2020 1796.26 eurot. Nende asjaolude üle poolte vahel

vaidlust ei ole. Lõplik töölepingujärgne tasunõue on kostja vastu 9122 eurot.

Tasaarvestus, mille kostja esitas, ei ole kooskõlas toimunuga. Tasaarvestuses

märgitud tööd olid ilmselt tehtud kostja korteriühistu vahelise lepingu alusel.

Seega ei ole kahju tekitanud hageja. Hageja on kõik puudused likvideerinud.

Objekti ei saanud tähtaegselt (lepingus fikseeritud ajal) üle anda seepärast, et

kostja poolt ei olnud tööfront valmis rõduklaaside paigaldamiseks. Ja lepingu

punkt 1 kohaselt, kui objekt pole mõõtmiseks valmis hiljemalt 6 nädalat enne

tähtaega (st paigalduskohas olevad mõõdud pole lõplikud), määrab töövõtja

ühepoolselt uued tööde lõpetamise tähtajad. Hageja sai teada võimalusest avad

üle mõõta augusti lõpus, 35. nädalal. Alles augustis, peale lepingujärgse

rõduklaaside paigaldamise tähtaja lõppu, teatas kostja hagejale, et nüüd saaks

rõduavad üle mõõta. Seega ei oleks tööd mitte kuidagi saanud valmis olla

lepingukohaselt 33. nädalal. Hageja lükkas lepingu täitmise tähtaja edasi ajani,

kui leping tegelikult täideti. Seda sai hageja teha ühepoolse otsusega.

1.2.

Kahjunõue

Kahjunõue on tekkinud seoses sellega, et lepingus ei ole kirjas mõõdetavate

avade suurusi ning kostja ei teavitanud hagejat, et aprillis kirja teel kokku lepitud

avade suurused on muutunud, mistõttu juulis lepingut sõlmides ei teadnud kostja

hinda arvestades neid asjaolusid. Selline käitumine on vastuolus hea usu

põhimõtetega ehk sisuliselt kostja pettis hagejat ning ei teinud renoveerimise

käigus avasid ühesuurusteks.

Vastavalt lepingule sisaldas paigaldus mõõtmist ning alles pärast mõõtmise

tegemist selgus, et avad olid erineva suurusega. Selles osas vaidlust pole. Kuid

erinevate mõõtude tõttu klaaside müüja töömaht suurenes ning seoses sellega

tekkis hagejale klaaside hinnavahega reaalne kahju 1319.12 eurot, kuna ühes

mõõdus klaaside maksumus oleks olnud 2488.32 eurot, kuid erinevas mõõdus

klaaside hinnaks kujunes 3907.44 eurot (3907.44 – 2488.32 = 1319.12).

Kuna klaaside raamid tulid lõigata erinevasse mõõtu, märgistada vastavalt korteri

numbrile, klaasid paigaldamise järjekorda sättida jms, kulus selleks lisatööd 90

tundi maksumusega kokku 3420 eurot. Tekkinud rahalise kahju suurus on 1620

eurot (3420 - 1800).

Ühesuurustesse ja ühesugustesse, täisnurksetesse avadesse klaaside

paigaldamise ja rõdudele välimiste veeplekkide paigaldamise hinnaks oli hageja

kalkuleerinud kokku 2400 eurot. Arvestades tööde tegelikku mahtu ja vajadust

töödega kiirustada (tööde maht suurenes oluliselt rõdu avade erinevate suuruste

tõttu), kujunes nende tööde hinnaks 4776,00 eurot. Hagejale lisandus rahaline

kahju 2376 eurot (4776 – 2400).

Hagejal tuli oma tööjõuga paigaldada rõdudele väljapoole plekid, milleks kulus

110 tundi maksumusega 18 eurot/tund, kokku 1980 eurot.

Hageja esialgse lepingu aluseks oleva kalkulatsiooni kohaselt tuli rõdudele

väljapoole paigutada ühesuguse suurusega plekid. Nende maksumus oli

arvestatud 480 eurot. Nüüd pidi hageja seoses maja kõverustega ja avade

mittekorrapärasusega tellima igale aknale ise mõõdus plekid. Plekkide

valmistamise maksumuseks sai 1216. 41 eurot (hagi lisa 14). Hagejale lisandus

rahaline kahju 736.41 eurot (1216.41 – 480).

4/11

Algselt oli tööde teostamiseks planeeritud korvtõstuki hinnaks 720 eurot. Seoses

sellega, et igale aknale tuli paigutada eri mõõdus klaasid ja plekid, võttis töö palju

rohkem aega kui esialgses lepingu sõlmimise aluseks olnud kalkulatsioonis

arvestatud. Hagejal tuli tõstuki eest tasuda 1711.06 eurot. Hagejale lisandus

rahaline kahju 991.06 eurot (1711.06 - 720).

Kokku tekkis hagejale rahalist kahju 9122.60 eurot.

1.3.

Kogunõue

Lõplikuks nõudesummaks on 21 546.34 eurot, millele lisandub menetluskulu.

1.4.

Hageja on samuti leidnud, et kui kohus leiab, et tegemist ei ole lepingulise

kahjuga, siis tuleb asi lahendada kui lepinguvälise kahju tekitamine VÕS §

1043 järgi.

2. Kostja seisukoht

2.1.

Hageja töövõtulepingust tulenev tasunõue on lõppenud tasaarvestusega

ning kohustuse täitmisega.

Poolte ei ole vaidlust selles, et pooled sõlmisid XX.XX.XXXX töövõtulepingu

korterelamule rõduklaaside paigaldamiseks hinnaga 28 440 eurot ning et kostja

on hagejale tasunud 16 016,26 eurot. Samuti puudub vaidlus, et hageja on kätte

saanud kostja 07.01.2020 tasaarvestusavalduse, millega kostja tasaarvestas oma

nõude hageja vastu summas 12 425,74 euro ulatuses hageja töövõtulepingust

tuleneva nõudega. Vaidluse keskmes on küsimus, kas hageja on kokkulepitud

tööd valmis teinud. Täpsemalt on vaidlus selles, kas paigaldatud aknaklaaside ja

aknapalede vahe katmine seestpoolt ülevalt ja alt lõpetusliistuga kuulus töövõtu

või mitte.

Hageja on esmalt leidnud, et kuna töövõtulepingu kohaselt ei kuulunud

aknapalede viimistlus töövõttu, siis ei pidanud hageja ka katma paigaldatud

aknaklaase seestpoolt lõpetusliistudega. Nimetatud seisukoht on kostja arvates

väär, mida tõendab vastav kutsestandard, mille kohaselt tähendab viimistlus

seda, et toimub aknapalede värvimine, lakkimine või õlitamine või siis

viimistletavate

pindade

katmine

rullmaterjaliga

(nt

tapeedi,

tekstiili

jmt

viimistlusmaterjaliga). Kostja ei olegi hagejalt nõudnud palede värvimist, lakkimist

või katmist muu viimistlusmaterjaliga. Kostja tõlgendas lepingus sisalduvat palede

viimistluse välistust just eelpool nimetatud kontekstis, et aknapalede krohvimise

teostab ta ise ja on ka seda juba enne hageja poolsete tööde algust teinud.

Lõpetusliistude paigaldamist kostja palede viimistluseks ei pidanud, vaid see on

aknaklaasi paigaldusse kuuluv töö. Ka hageja ise tõlgendas ja mõistis lepingut

selliselt, et lõpetusliistude paigaldamine nii välja kui sisse on tema töövõtu osa.

2.2.

Tasaarvestus

Hagejal jäid tööd lõpetamata - paigaldamata jäid täielikult alumised ja ülemised

lõpetusliistud, lõikamata kinnitusankrud ning külgedele paigaldatud lõpetusliistud

ei olnud piisava pikkusega, samuti oli ja on jätkuvalt üle andmata töö juurde

kuuluv dokumentatsioon - kaetud tööde aktid, ehituspäevikud, akende

paigaldusjuhend,

akende

tootmise/valmistamise

sertifikaadid.

Hageja

on

edastanud üksikud materjalide sertifikaadid, kuid eelpool nimetatud ja töö juurde

kuuluvat dokumentatsiooni ei ole siiani üle antud.

5/11

Seega on hageja rikkunud pooltevahelist töövõtulepingut ning kostja on hageja

lepingu rikkumise kõrvaldamiseks kandnud kulutusi, vähendanud seoses

lepingust taganemisega tasunõuet ning esitanud leppetrahvinõude, aga ka

nõudnud kahju hüvitamist. Hageja on nimetatud nõuded kogusummas 12 425.74

eurot 07.01.2020 tasaarvestanud kostja tasunõudega. Tasaarvestuse tulemusena

on kattuvas ulatuses (12 425,74 eurot) vastastikused nõuded lõppenud ning osas,

mida kostja kahjuhüvitise nõue ei katnud, on kostja hagejale tasunud 1796.26

eurot. Sellega on kostja hageja ees oma kohustused nõuetekohaselt täitnud ja

hageja lepingust tuleneva kohustuse täitmise nõude palub kostja jätta

rahuldamata.

Tasaarvestatav nõue, mille suurusele ei ole hageja siiani sisuliselt vastu vaielnud,

koosneb järgnevast: hageja poolt tegemata jäetud tööde lõpetamise kulu summas

7508.06 eurot; materjali kulu kokku 867.26 eurot ning töötajate töötasud koos

maksudega 6640.80 eurot (XXX 78 töötundi ja XXX 8 töötundi, so töötunnikulu

40.48 eurot, sh kõik tööjõu maksud).

Leppetrahvi nõue oleks summas 2047.68 eurot. Hageja kohustus tööd valmis

tegema hiljemalt 33. nädalal, so hiljemalt XX.XX.XXXX. Tööd jäidki lõpetamata

ning kostja taganes lepingust 16.12.2019. Seega oli hageja viivituses tööde

üleandmisega kokku 94 päeva. Vastavalt töövõtulepingu punktile 4.1. on õigus

nõuda sellisel juhul leppetrahvi 0,1% tööde maksumusest, kuid mitte rohkem kui

20%. Leppetrahvi nõue on seega kokku 2673.36 eurot (28 440 x 0,1% x 94).

Kuna kostja on tasaarvestuse teinud väiksemas summas, siis jääb kostja

07.01.2020 tasaarvestuses avaldatud summa juurde.

Korteriühistu poolt esitatud omanikujärelevalve lisakulu 500 eurot.

Taganemise tõttu garantiikohustusest vabanemise eest töövõtja tasunõude

vähendamine tavapärases garantiimääras, so 10% ulatuses lepingu mahust ehk

2370 eurot.

Juhul, kui kohus hageja tasaarvestusega ei arvesta, siis soovib kostja märkida, et

hageja on tööde üleandmise aktis avaldanud ise, et kostjal tuleb tasuda 11 850

eurot, mis sisaldab käibemaksu. Kostja on tasunud hagejale peale seda 1796,26

eurot, mistõttu isegi kui kostja tasaarvestusega mitte arvestada, siis ei saa

võlgnevus olla 12 423.74 eurot, nagu väidetakse hagis. Isegi, kui kostja

tasaarvestusega mitte arvestada, oleks võlasumma 10 053.74 (11 850 - 1796,26).

2.3.

Hageja on esitanud nii lepingust tuleneva, kui ka alternatiivselt

lepinguvälise kahju hüvitise nõude summas 9122.60 eurot. Kostja on

seisukohal, et hageja ei ole tõendanud ei lepingulise ega lepinguvälise

kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid.

Ennekõike on tõendamata kostja poolne lepingu rikkumine või õigusvastane tegu.

Hageja on selleks pidanud asjaolu, et korterelamu aknaavade suurused ei olnud

identsed. Tegemist ei ole ei lepingust tuleneva kohustuse ega ka lepinguvälise

õigusvastase käitumisega. Pooltevahelises lepingus ei ole pooled leppinud kokku

aknaavade suurusi, vaid pooled on leppinud kokku selles, et töövõtja teostab ise

aknaavade mõõtmised. Nimetatu on tavapärane vanade majade renoveerimisel,

kuna on selge, et kõik aknad ei saagi olla identsed. Hageja on mõõtmised

teostanud ja vastavalt sellele valmistanud ka aknad, kusjuures ühtegi teadet, et

kostja oleks toime pannud rikkumise ei ole kostjale esitatud.

6/11

Teiseks on tõendamata väidetava kahju suurus ja põhjuslik seos väidetava

rikkumise ning hageja kulu vahel. Hageja ei ole tõendanud seda, milline oli tema

kahju hageja väidetava rikkumise tõttu. Seda ei tõenda hageja enda

paljasõnalised väited või enda poolt koostatud tabel planeeritud kulust ja hagiga

koos esitatud suvalised kuluarved, millede seos vaidlusaluse objektiga on

tõendamata. Ühestki esitatud arvest ei nähtu seost kostja poolt tellitud tööga ning

isegi, kui selline seos oleks, on tegemist hageja äririskiga. Hageja enda otsustada

ja tema enda äririskiks on, mis hinnaga ja kust hangitud materjalide ja milliste

alltöövõtjatega ta oma lepingulisi kohustusi täidab. Hageja ei saa enda äririski

jätta kahjuna kostja kanda.

Kokkuvõttes palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja

kanda.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagi tuleb tervikuna jätta rahuldamata. Nõuete tasaarvestamiseks

ei pea isik esitama vastuhagi ning tasaarvestuse avalduse võib esitada ka

kohtumenetluse ajal. Olukorras, kus poolte nõuded on kattuvas osas

tasaarvestatud, on hagi rahuldamata jätmise põhjus see, et hageja nõue on

tasaarvestusega lõppenud (VÕS § 186 p 2).

4. Esmalt käsitleb kohus töövõtulepingu järgse kahjuga seonduvat, tasaarvestusega

seonduvat ning seejärel kahju hüvitamise nõuet.

5. Pooled leppisid kirjalikus töövõtulepingus kokku, et hageja teostab 30 rõduklaasi

paigaldamise maksumusega 28 440 eurot. Lepingu p 1.1. lõigus 2 on märgitud, et

paigaldus sisaldas mõõtmist, transporti, ajutiste turvaankrute avade sulgemist

silikooniga ning et paigaldus ei sisaldanud palede viimistlust ja klaaside pesu. Kui

klaaside pesu on üldteada ja arusaadav tegevus, siis lepingus märgitud termin

„palede viimistlus“ ei anna üheselt vastust, mida selle tegevuse all silmas

peetakse. Hageja leiab, et kuna mingeid palesid rõduklaasidel pole, mis nähtub

esitatud fotodelt ja joonistelt, siis saab palede all mõista üksnes siseviimistlust

peale klaaside paigaldust (paigaldusvahu tasandamine ja plekiga katmine).

Hageja viitab VÕS § 29 lg 4, mille kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet

ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane

mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Hageja taotles ekspertiisi

läbiviimist, kuid kohus leidis, et ekspertiisiga pole võimalik kindlaks määrata, mida

pooled lepingu sõlmimise ajal palede all silmas pidasid. Kostja leiab, et hageja ei

ole kokkulepitud töid lõpule viinud, mis seisnes selles, et paigaldatud

aknaklaaside ja aknapalede vahe katmine seestpoolt ülevalt ja alt lõpetusliistuga

on jäänud tegemata. Kostja peab valeks hageja seisukohta, et hageja ei pidanud

katma paigaldatud aknaklaase seestpoolt lõpetusliistudega.

6. Mõlemad pooled esitasid kohtule spetsialistide arvamused. Hageja poolt esitatud

dokumendist (O.M.K. 25.09.2020; tl 235) nähtub, et aknapalede viimistlus ei

kuulu tavapärases praktikas aknapaigalduse juurde. Aknapalede viimistluse

vajadus ja soov märgitakse ära tellija ja töövõtja vahelises lepingus/kokkuleppes.

Kõik avatäidete paigaldusega sisalduv lepitakse lepinguliselt kokku. Kui tellija ja

töövõtja vahelises lepingus ei ole kokku lepitud palede viimistlemist ja/või palede

katmist katteplekkidega, siis ei kuulu rõduklaase paigaldava töövõtja kohustuslike

tööde hulka nende tööde teostamine. Kui tellija ja töövõtja vahelises lepingus ei

ole kokku lepitud palede viimistlemist ja/või palede katmist katteplekkidega, siis

ei kuulu töövõtja tööde hulka paigaldusvahu äralõikamine, aknapalede viimistlus

7/11

ega ka muud pale ja avatäite liitekoha katmine mistahes kattepleki või muu

katteliistuga.

Kostja poolt esitatud arvamuses (R.O; tl 223) leitakse, et lõpetusliistude

(katteplekk) paigaldamise eeldus tekib sellisel juhul, kui rõduklaasid paigaldatakse

loodist väljas olevate rõdupiirete vahele. Seda esineb tihti vanemate

korterelamute puhul ja sellisel juhul paigaldatakse lõpetusplekid. Vastasel juhul ei

saaks töid lõpetatuks lugeda. Viimistlustöödena fassaadide puhul käsitletakse

fassaadide krohvimist, värvimist või mõne muu fassaadimaterjali kasutamist.

Rõduklaasid paigaldatakse peale fassaaditöid kui pinnad on viimistletud.

Tavapärastel akendel on raamid, mille ümber ehitatakse paled ja need

viimistletakse. Kuna rõduklaasidel raamid puuduvad, siis pole ka seal midagi

viimistleda.

Kohtule jäi siiski selgusetuks, mida ikkagi konkreetselt lepingus palede viimistluse

all mõeldakse (vastustest jookseb läbi võrdlus aknapaledega, kuigi konkreetselt

on vaidluse all rõduklaaside paigaldamisega seonduv). Selgusetuks jääb asjaolu,

kas rõduklaaside paigaldamise puhul saab üldse rääkida paledest või mitte. Ka

kohtuväliste spetsialistide arvamused on vastukäivad. Samas on siiski eraldi

kostjapoolse spetsialisti poolt välja toodud erisus, et paledest saab röökida juhul,

kui rõduklaase paigaldatakse erinevas suuruses avadele (eriti on avad erinevad

vanemates majades), misjärel tekib ehituslikult võimalus, et teatud juhtudel ei kata

rõduklaasid täielikult avasid. Kuna seetõttu tekivad rõduklaaside paigaldamise

järgselt teatud vahed, mis ei ole rõduklaasidega kaetud, tuleks need avad

eelduslikult täita ja katta, et lugeda tööd lõpetatuks. Kostjal puudus võimalus

kontrollida, kas nii vahedega paigaldamine on õigustatud, kuna talle pole esitatud

vastavaid juhendmaterjale. VÕS § 29 lg tulenevalt asub kohus siinjuures

seisukohale, et iga töö on vaja lõpule viia mõistlikul viisil, ka rõduklaaside

paigaldamisel ning lähtuvalt eeltoodust tuleb lugeda, et kui rõduklaase paigaldati

erinevates mõõtudes avadesse, siis eelduslikult tuleks võimalikud vahed millegagi

(plekk,

liist,

täide

jmt)

kinni

katta.

Tegemist

ei

ole

kohtu

arvates

(sise)viimistlusega, mida hageja rõhutab, vaid rõduklaaside paigaldamisel

tekkinud tavapärase töö lõpetamisega. Seepärast asub kohus seisukohale, et

hageja poolt esile toodud põhjendus, kus kostja nõuab temalt tööde tegemist, mis

ei olnud lepingus kokku lepitud, ei vasta kohtu arusaamisele ja üldteada

ehituslikele asjaoludele. Kostja ei ole nõudnud hagejalt siseviimistluse teostamist,

vaid rõduklaaside paigaldamise järgselt mitteloodis olevate avauste katmist. Seda

kinnitab ka asjaolu, et paigaldamata jäeti alumised ja ülemised lõpetusliistud,

milliste töödega aga oli hageja töötaja alustanud ning hageja ise selleks ka

ettevalmistusi teinud. Eelnev on kinnitamist leidnud 28.10.2019 koosoleku

protokolliga (kokkulepitud töö on lõpetamata ja vajalik on paigaldada selleks ajaks

sissepoole paigaldamata jäetud alumised ja ülemised lõpetusliistud. Ka

tunnistajate (kohtul pole ühtegi alust tunnistajate ütlustes kahelda hageja poolt

esile toodud alustel – ei ole erapooletud, korteriomaniku XXX, isiklik huvitatus)

ütluste kohaselt kohtus lubas hageja liistud paigaldada. Kinnituseks on ka

18.05.2020 menetlusdokumendis sisalduv (25.10.2019 hageja elektronkiri) ja

28.10.2019 e-kiri. Seega on hageja ise oma käitumisega lepingu täitmisel leidnud,

et kokkulepitud tööde hulka kuuluvad ka lõppliistude paigaldus. VÕS § 77

kohaselt tuleb leping täita vähemalt keskmise kvaliteediga, millele viitab ka R.O.

poolt esitatud arvamus. Töövõtja peab tegema tööd, lähtudes kehtivatest

õigusaktidest, tehnilistest normidest ja standarditest, et tagada töö vastavus

keskmisele kvaliteedile. Kostja on võrdluseks esitanud puudujääkide ning

korrektselt paigaldatud rõduklaaside kohta tehtud fotod (tl 150-153), mida pole

ümber lükatud.

8/11

7. Pooled ei vaidle, et leping lõppes kostja algatusel, kuid hageja leiab, et kostja

peab hagejale hüvitama tehtud töö eest tasu. Kostja tasaarvestust hageja ei

tunnista. Hageja leiab, et kostja tasaarvestuse aluseks olevad väited on alusetud

ja tõendamata. Kohus sellega ei nõustu. Kostja on esitanud hulgaliselt

dokumentaalset kui pildilist materjali, mis koondkokkuvõttes kinnitavad, et kostjal

oli hagejaga probleeme tööde teostamisel. Hageja ei vaidlusta seda, et

probleeme esines ning ta püüdis neid lahendada. Kostja tõi esile mitmeid

puudusi, nt rõduaknad lasid vett läbi, esitamata olid tööde täitmist, kasutamist ja

hooldamist puudutav dokumentatsioon. Osaliselt hageja need vead kõrvaldas,

kuid dokumentatsiooni - kasutus- ja hooldusjuhendi osas pole senini esitatud. Mis

tähendab seda, et pole võimalik kontrollida, kas klaasid on paigaldatud vastavalt

tootja juhendile. Kuna VÕS § 637 lg 5 ja § 641 lg 1 järgi tööde valmimine kui

tööde vastuvõtmise põhieeldus on täitmata, dokumentatsioon saamata osaliselt,

siis tegigi kostja omapoolselt tasaarvestuse. Kokku tasaarvestas kostja hageja

töötasunõude 12 425.74 euro ulatuses, jäi lõppkokkuvõttes võlgu hagejale

1796.26 eurot ja tasus nimetatud summa hagejale 21.01.2020. Tasaarvestusele

VÕS § 186 p 1 ja 2 alusel hageja vastu ei vaielnud.

Hageja leiab, et kostja väited tasaarvestuse näol pole põhjendatud ja kahju pole

tekkinud ning tõendatud. Tööd, mida kostja tegi, olid ilmselt tehtud tema ja

korteriühistu vahelise lepingu alusel. Kohus leiab, et hageja enda seisukoht on

tõendamata ja põhistamata. Hageja pole ümber lükanud kostja poolt esitatud

asjaolusid väidetavate rikkumiste kohta hageja poolt, mistõttu paljasõnaliselt

nenditu tasaarvestuse kohta ei anna kohtule võimalust jätta tasaarvestus kõrvale.

Kohus leiab, et kostja poolt esitatud tasaarvestuse faktilised asjaolud: hageja

poolt tegemata jäetud tööde lõpetamise kulu summas 7508.06 eurot, materjali

kulu kokku 867.26 eurot ning töötajate töötasud koos maksudega 6640.80 eurot

(XXX 78 töötundi ja XXX 8 töötundi, so töötunnikulu 40.48 eurot, sh kõik tööjõu

maksud), on põhjendatud. Leppetrahvi nõue summas 2047.68 eurot on samuti

lõppkokkuvõttes põhjendatud, kuna hageja kohustus tööd valmis tegema hiljemalt

33. nädalal, so hiljemalt XX.XX.XXXX. Kuigi hageja viitab sellele, et lepingu järgi

oli tal õigus ise tähtaeg määrata, millal ta tööd lõpetab, kuna kostja teavitas teda

tööde alustamise võimalusest alles 35. nädalal, siis kohus leiab, et sellisel juhul

on tuvastatud, et hageja ei väidelnud kogu see aeg vastu kostjapoolsele

käitumisele, ning minetas sellega ka oma õiguse sellisele vastuväitele tugineda.

Lõppkokkuvõttes aktsepteerisid pooled teineteise käitumist. Kuna hageja poolt

jäid tööd lõpetamata, siis kostja taganes lepingust 16.12.2019, ning hageja ka

selle üle vaidle. Seega oli hageja viivituses tööde üleandmisega kokku 94 päeva.

Vastavalt töövõtulepingu punktile 4.1. on õigus nõuda sellisel juhul leppetrahvi

0,1% tööde maksumusest, kuid mitte rohkem kui 20%. Leppetrahvi nõue on

seega kokku 2673.36 eurot (28 440 x 0,1% x 94). Kostja on teinud asjaolusid

arvestades

tasaarvestuse

väiksemas

summas

(sisuliselt

on

vähenenud

leppetrahv), jäädes 07.01.2020 tasaarvestuses avaldatud summa juurde, mis on

kostja õigus. Korteriühistu poolt esitatud omanikujärelevalve lisakulu 500 eurot, on

samuti asjakohane, nagu ka taganemise tõttu garantiikohustusest vabanemise

eest töövõtja tasunõude vähendamine tavapärases garantiimääras, so 10%

ulatuses lepingu mahust ehk 2370 eurot.

8. Hageja leiab, et talle on tekitatud kahju, kas siis lepingujärgselt või alternatiivina

lepinguväliselt. Hageja viitab VÕS § 8, mis on üldparagrahv. Kahjunõue on

tekkinud seoses sellega, et lepingus ei ole kirjas mõõdetavate avade suurusi ning

kostja ei teavitanud hagejat, et aprillis kirja teel kokku lepitud avade suurused on

muutunud, mistõttu juulis lepingut sõlmides ei teadnud kostja hinda arvestades

neid asjaolusid. Selline käitumine on vastuolus hea usu põhimõtetega ehk

9/11

sisuliselt kostja pettis hagejat ning ei teinud renoveerimise käigus avasid

ühesuurusteks. Küsimus on selles, kes kannab lepingus kokkulepitud tingimuste

täitmise riski. Hageja leiab, et tema on kahju seetõttu, et kui ta mõõtmas käis

avausi, siis selgus kohapeal, et need kõik olid erinevad ning sellega seoses

kandis ta mitmeid lisakulutusi, mida tal ei olnud võimalik lepingut sõlmides ette

näha. Sellist rahalist tekkis hagejake kokku 9122.60 eurot.

Kostja on seisukohal, et kui hagejal tekkis selline kahju, siis on tegemist

ebaõnnestunud majandustegevuse planeerimisega. Tõendamata on kostjapoolne

lepingu rikkumine või õigusvastane tegu.

Kohus on seisukohal, et kostja eelnev seisukoht on õige. Hageja süüdistab kostjat

selles, et kui ta avausi mõõtma läks, mis oli tema kui töövõtja kohustus lepingu

järgi, siis selgus, et korterelamu aknaavade suurused polnud identsed. Kohus

nõustub kostjaga, et lepingus pole kirjas avauste konkreetsed suurused, vaid

selleks ongi pooled kokku leppinud, et mõõtmised teostab tööde tegija. Mis on

igati õige ja tavapärane. Hageja ongi mõõtmised teostanud ning selle järgi ka

rõduklaasid tellinud. Mitte ühtegi pretensiooni selles osas hageja kostjale

varasemalt esitanud pole.

Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad

VÕS §-de 115, 127 ja 128 alusel olema täidetud eelkõige järgmised eeldused:

kostja on lepingut rikkunud (VÕOS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1); lepingu rikkumine

ei ole vabandatav (VÕS § 103 ja § 115 lg 1); hagejale on tekkinud või tekib kahju

tulevikus (VÕS § 127 lg 1; § 128); lepingurikkumise ja hageja kahju vahel on

põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); hagejal lepingu rikkumise tõttu tekkinud kahju on

hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

hagejal lepingu rikkumise tõttu tekkinud kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena

kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Kohus ei ole

tuvastanud ühtegi eelnimetatud tingimust. Eelduslikult ongi tegemist tavalise

äririskiga ning hageja oleks pidanud/võinud ette näha tagajärgi. Hageja on

piisavalt kaua tööturul tegutsenud ja omab kindlasti selles valdkonnas

arvestatavaid kogemusi. Viide pettusele kostja poolt on pigem halvustav, kui

tõsiseltvõetav etteheide. TsSÜS § 94 kohaselt on pettus isiku tahtlikult eksimusse

(eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest) viimine või eksimuses

hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada

isikut tehingut tegema. Nimetatud asjaolu pole hageja kohtule suutnud tõendada

ega põhistada.

Kohus leiab, et alternatiivset lepinguvälist kahju ei saanud hagejal tekkida, kuna

pooltevaheline õigussuhe baseerus sõlmitud töövõtulepingul.

Eeltoodud asjaoludel jääb hageja kahjunõue rahuldamata.

Menetluskulud

9. TsMS § 169 lg 3 alusel tuleb jätta menetluskulude tagatise nõudmisega

seonduvad menetluskulud taotluse 04.05.2020 määrusega rahuldamata jätmise

tõttu kostja kanda. Muud menetluskulud tuleb hagi rahuldamata jätmise tõttu jätta

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda.

10. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks

menetluskulude rahalise suuruse.

10/11

11. Kostja menetluskuluks on lepingulise esindaja kulu 4062,50 eurot (31,25 t * 130

eurot/t,

käibemaksuta).

Menetluskulude

tagatise

nõudmisega

seotud

menetluskulusid ei ole nimekirjas märgitud.

TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 alusel on menetluskulu menetlusosalise esindaja

kulud. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille

hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu

(vt nt Riigikohtu 12.06.2013 määrus kohtuasjas nr 3 2-1-64-13, p 13). Lisaks

esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS §

175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja

vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu, mis

ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt

Riigikohtu 13.11.2013 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-115-13, p 25).

Esindajakulude kindlaksmääramisel ei ole määrav, kas menetluskulude suurusele

on esitatud vastuväide. Menetluskulud määratakse kindlaks hagita menetluse

sätete järgi (TsMS § 174 lg 8). Hagita menetluses kehtib aga uurimisprintsiip

(TsMS § 477 lg d 5 ja 7) (vt Riigikohtu 08.05.2017 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-29-

17, p 13.3).

Kostjat esindas TsMS § 218 lg 1 p-le 2 vastav lepinguline esindaja J.S. .

Tunnitasu 130 eurot käibemaksuta vastab keskmisele sarnase õigusteenuse eest

makstavale tasule ning on põhjendatud. Ajakulu peab kohus põhjendatuks

osaliselt.

Arvestades asja keskmist keerukust ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu,

peab kohus 18.05., 25.08., 13.10. ja 26.10.2020 menetlusdokumentide

koostamise ajakulu vastavalt 6 t, 2,75 t, 4 t, 1 t põhjendatuks; ajakulu hõlmab ka

vastaspoole menetlusdokumentidega tutvumist ja analüüsi, tõendite kogumist

ning suhtlust kliendi ja asjatundjaga. Istungiteks valmistumise ajakulu peab kohus

vajalikuks 3,5 t ja 4 t asemel vastavalt 2 t ja 2,5 t ulatuses. Menetlusdokumentide

koostamisega seonduv ajakulu annab alust arvata, et esindaja oli juba põhjalikult

tutvunud asja materjalidega, mistõttu ei saa istungiteks valmistumise (sh kirjaliku

kohtukõne koostamise) ajakulu pidada taotletud ulatuses mõistlikuks. Kostja

esindaja ajakulu seoses 22.09.2020 ja 20.01.2021 istungitel osalemisega (sh sõit)

oli vastavalt 5 t ja 5 t. Protokollidest nähtuvalt kestis esimene istung 1 t (kell

11.01–11.59) ning teine 0,75 t (kell 11.01–11.43). Riigikohus on selgitanud, et

hüvitatavaks sõidukuluks on otsene transpordikulu, st nt bussipileti või autokütuse

maksumus, kohtuistungile sõitmise ajakulu aga hüvitamisele ei kuulu (vt nt

Riigikohtu 12.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). Seda arvestades

on istungitega seotud ajakulu 10 t asemel põhjendatud kokku 1,75 t ulatuses.

Olukorras, kus menetlusosalised on taotlenud esindaja sõidukulude hüvitamist

esindajaga kokkulepitud õigusabitasu tunnihinna alusel, on Riigikohus pidanud

võimalikuks lähtuda analoogia korras riigi õigusabi osutanud advokaadi

sõidukulude kohta väljendatust (vt Riigikohtu 05.02.2020 määrus kohtuasjas nr 2-

14-14536, p 16). Nimetatud kohtuasjas viitas Riigikohus üldkogu 26.04.2016

otsusele kohtuasjas nr 3-2-1-40-15 ning pidas põhjendatuks võtta sõidukulu

hüvitamisel aluseks Vabariigi Valitsuse 14.07.2006 määruse nr 164 §-s 5

sätestatud hüvitise piirmäära kuni 0,3 eurot ühe sõidukilomeetri kohta. Kohtuasjas

nr 3-2-1-40-15 tunnistas Riigikohus põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks riigi

õigusabi seaduse § 21 lg 3 laused 1-3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse otsustega

kinnitatud ja muudetud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise

aluseid, maksmise korda ja määrasid ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate

kulude hüvitamise ulatust ja korda puudutavad aktid. Kuna põhiseaduse

11/11

vastaseks ja kehtetuks tunnistatud tasude ja kulude korda ei olnud võimalik

kohaldada, lahendas üldkogu sõidukulude hüvitamise analoogia alusel Vabariigi

Valitsuse 14.07.2006 määrusega nr 164. Alates 01.08.2016 reguleerib

advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korda aga

Vabariigi Valitsuse 26.07.2016 määrus nr 16. Nimetatud määruse § 17 lg 2 alates

18.09.2020 kehtiv redaktsioon näeb ette, et riigi õigusabi osutamisega seoses

kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto või muu sõiduki kasutamise

kulud hüvitatakse advokaadi taotluse alusel summas 0,15 eurot läbitud kilomeetri

kohta; kui taotletakse sõidukulude hüvitamist esimeses lauses sätestatud

hüvitisemäärast suuremas ulatuses, tuleb kulusid põhjendada ja esitada kulude

kandmist tõendavad dokumendid. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et

sõidukulu hüvitamisel on praegusel juhul põhjendatud võtta analoogia korras

aluseks 0,15 eurot kilomeetri kohta. Kostja esindaja aadress on XXX,

kohtuistungid toimusid Tartus, seega tuli esindajal seoses istungitega läbida

edasi-tagasi kokku 712 km (2*2*178 km) ning hüvitada tuleb sõidukulu 106,80

eurot (0,15 eurot/km * 712 km).

Kostjale hüvitatavaks menetluskuluks tuleb määrata lepingulise esindaja kulu

kokku 2706,80 eurot (ajakulu 20 t * 130 eurot/t + sõidukulu 106,80 eurot).

Nimetatud summa tuleb mõista hagejalt kostja kasuks välja.

12. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 900 eurot ning lepingulise esindaja kulu 4180

eurot (34,83 t * 120 eurot/t, käibemaksuta).

Hagejat esindas TsMS § 218 lg 1 p-le 2 vastav lepinguline esindaja M.P. Esindaja

tunnitasu 120 eurot käibemaksuta on põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Menetluskulude jaotuse kohaselt tuleb hagejale hüvitada vaid menetluskulude

tagatise

taotlusega

seonduvad

menetluskulud.

Hageja

esindajal

kulus

menetluskulude tagatise taotluse kohta vastuste koostamisele kokku 3 t.

Arvestades taotlusega seonduvate menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning

asjaolu, et tegemist ei olnud keerulise õigusliku küsimusega, peab kohus ajakulu

põhjendatuks 2 t ulatuses.

Hagejale hüvitatavaks menetluskuluks tuleb määrata lepingulise esindaja kulu

240 eurot. Nimetatud summa tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja.

13. Kostjal tuleb hüvitada hagejale menetluskulu 240 eurot ja hagejal kostjale 2706,80

eurot. TsMS § 445 lg 1 II lause, § 477 lg 1 alusel tuleb nõuded tasaarvestada (vt

ka Riigikohtu 26.10.2016 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-91-16, p 18) ning mõista

hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 2466,80 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik