2-18-18793/63 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 15.märtsil 2021

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-18-18793

Kohtuasi

Kimbutaja

Inkassoteenused

OÜ

hagi

OSAÜHING

M.V.Food vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

täiteasjas 014/2018/1524

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Kimbutaja Inkassoteenused OÜ (registrikood

11536979, asukoht Pirni 12 10617 Tallinn); lepinguline

esindaja vandeadvokaat Hannes Toodu

Kostja: OSAÜHING M.V.Food (registrikood 10666131,

asukoht A.Alle tn 3-4, 10150 Tallinn) vandeadvokaat

Margus Sorga

Kohtuistungi aeg

3. veebruar 2021

Resolutsioon

Kimbutaja

Inkassoteenused

OÜ

hagi

OSAÜHING

M.V.Food vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

täiteasjas

014/2018/1524

rahuldada

ja

tunnistada

sundtäitmine täiteasjas nr 014/2018/1524 lubamatuks

Menetluskulude jaotus

Hagimenetluse kulud jätta OSAÜHING M.V.Food kanda ja

määrata kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest

Hageja nõue

1. Kimbutaja Inkassoteenused OÜ (edaspidi hageja) palus kohtule OSAÜHING M.V.Food

(edaspidi kostja) vastu esitatud hagis tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 014/2018/1524

lubamatuks.

Hagiavalduse asjaolud

2. Pooled sõlmisid 16.06.2015 Tallinna notar M-L P poolt tõestatud hüpoteegi loovutamise

lepingu ja asjaõiguslepingu, mis on registreeritud notariaalregistris nr xxxx all (edaspidi

leping). Lepingu alusel seati Tartu Maakohtu kinnistusosakonda, registri osa nr xxxx,

hagejale kuuluvale kinnistule, asukohaga xxxx hüpoteegid kogusummas 327 907 eurot.

Hageja võttis kohustuse alluda kostja nõudel sundtäitmisele hüpoteegisumma ulatuses.

3. Kostja esitas 31.08.2018 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks ja selle alusel

algatati täiteasi nr 014/2018/1524 lepingu alusel seatud hüpoteekide realiseerimiseks hageja

suhtest. 07.11.2018 teatas kohtutäitur Marek Laanemets täiteasjas nr 014/2018/1524

täitetoimingust

„kinnisasja

üleskirjutamine.

Arestitav

vara:

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonda registri osa numbri xxxx alla kantud kinnistu, asukohaga xxxx“.

4. Hageja vastuväidete kohaselt puudub kostjal hageja vastu täiteasja algatamise aluseks olev

nõue. Ainuüksi seatud hüpoteek ei anna kohese sundtäitmise kokkuleppe olemasolul

hüpoteegipidajale õigust täitemenetluses kinnisasi müüa, vaid seda saab AÕS § 325 lg-st 1 ja

§ 352 lg-st 1 tulenevalt teha üksnes hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi esitamine lepinguks oleva täitedokumendi alusel tähendab

materiaalõigusliku vaidluse avamist täitedokumendi üle.

5. Täitemenetluses võlgnikuna (sh kinnisasja omanikuna) osalev isik saab selle hagiga panna

maksma kõik oma vastuväited täitedokumendi järgsele võlale. Selle hagi alusel tuleb

kindlaks teha mh see, kui suur on tagatud võlg, millised on kõrvalnõudeid ning kas ja millal

muutus võlg sissenõutavaks. Muu hulgas hinnatakse selles menetluses nõude lõppemist.

Vastavalt kehtivale kohtupraktikale peab seega hageja lepingu alusel toimuva sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi esitades üksnes põhistama (tegema usutavaks), et sissenõudjal

(kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu

sissenõutav nõue (sh kõrvalnõuete osas) ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust korraldada,

ning kui kostja ei suuda tõendamiskoormust täita, tuleb hagi rahuldada ja sundtäitmine

tunnistada lubamatuks.

6. Seega on kostja ülesanne tõendada kohtumenetluses, et tal on nõue, mille ulatuses ta võib

täitemenetlust korraldada. Kostja peab esitama ka võlaarvestuse, mh kõrvalnõuete osas ja

näitama detailselt, millisel alusel ja ulatuses ta kõrvalnõudeid arvestab. Olukorras, kus kostja

nõue on tõendamata, ei saa ta oma nõuet rahuldada kinnistusraamatu neljandasse jakku

kantud hüpoteekide arvelt.

Kostja vastuväited

7. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Kostjal on hageja ja Kaimo

Räppo vastu nõue krediidi tagastamise ja intressi tasumise nõudes, mille suurus

täitemenetluse alustamiseks esitamise päeval 24.08.2018 oli 398 863,47 eurot, millest

intressinõue oli 100 928,49 eurot ja krediidi tagastamise nõue 297 934,98 eurot. 08.02.2019

seisuga võlgnevad hageja ja K.R kostjale 410 913,28 eurot tagastamata krediidi ja intressina.

8. Kostja nõue põhineb K.R ja kostja vahel alates 20.03.2013 sõlmitud lepingutel, mille alusel

kostja on andnud K.R ja tema näidatud isikutele alates 22.03.2013 krediiti kokku 297 934,98

eurot ning mida tagavad hageja omandisse kuuluvale xxxx kinnistule seatud kolm hüpoteeki.

9. Esimese krediidilepingu sõlmis kostja K.R 20.03.2013. Lepingu p 1.1 kohaselt avas kostja

K.R krediidilimiidi 50 000 eurot tagastamise tähtajaga 20.03.2014. Krediidilepingu

tagamiseks seadis hageja kostja kasuks 2. järjekoha hüpoteegi 55 000 eurot xxxx kinnistule

nr xxxx. K.R soovil kandis kostja krediidisumma K.R asemel OÜ-le xxxx kolme

pangaülekandega. Mais 2013 sõlmisid kostja ja K.R suulise kokkuleppe, millega suurendasid

krediidilimiiti 65 000 euro võrra 115 000 euroni. Krediit kanti K.R soovil üle xxxx OÜ-le

kahes osas.

10. Kostja sõlmis xxxx OÜ-ga 14.10.2013 „krediidijuhtimise lepingu“, milles lepiti kokku

185 000 suuruse krediidi andmine xxxx OÜ-le. Lepiti kokku, et kostja kannab xxxx OÜ-le

krediidina üle veel 70 000 eurot. Kostja tegi pangaülekande 15.10.2013, sellega oli kostja

väljastanud alates 22.03.2013 kuni 15.10.2013 K.R ja xxxx OÜ-le krediidina kokku 185 000

eurot. Krediidilepingus avaldasid pooled, et kostja on andnud xxxx OÜ-le krediiti 115 000

eurot, lisaks lepiti kokku, et pooled asendavad varasemad krediidijuhtimise kokkulepped ja et

krediidisumma on kokku 185 000 eurot. Krediidi tagastamise ja intressi 8% aastas tasumise

tähtajana lepiti kokku 12 kuud lepingu sõlmimisest arvates ehk 14.10.2014.

11. Krediiti K.R ega xxxx OÜ kostjale ei tagastanud, samuti ei tasutud intresse. xxxx OÜ ja

hageja on vaadeldavad kui K.R seotud ja tema kontrolli all olevad osaühingud ja neid saab

kohelda kui üht ja sama isikut. Kõik kostja poolt edaspidi tehtud krediidi väljamaksed tehti

K.R soovil xxxx OÜ-le ning üks makse 07.07.2014 ka isiklikult K.R. Samuti on K.R

esindanud 23.07.2014 ja 16.06.2015 hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimisel hagejat.

Krediidisaaja kohustused omandas hageja 15.07.2015 sõlmitud lepingu alusel ning tema on

ka kohustuste tagaja.

Kohtuotsuse põhjendused

12. Pooltel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude üle:

• pooled sõlmisid 16.06.2015 Tallinna notar M-L P poolt tõestatud hüpoteegi loovutamise

lepingu ja asjaõiguslepingu, notariaalregistri kanne nr 2629;

• lepingu alusel seati Tartu Maakohtu kinnistusosakonda, registri osa nr xxxx, hagejale

kuuluvale kinnistule, asukohaga xxxx hüpoteegid kogusummas 327 907 eurot ja hageja

võttis kohustuse alluda kostja nõudel sundtäitmisele hüpoteegisumma ulatuses;

• kostja esitas 31.08.2018 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks, mille alusel

algatati täiteasi nr 014/2018/1524 lepingu alusel seatud hüpoteekide realiseerimiseks

hageja suhtest;

• 07.11.2018 teatas kohtutäitur Marek

Laanemets

täiteasjas nr 014/2018/1524

täitetoimingust

„kinnisasja

üleskirjutamine.

Arestitav

vara:

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonda registri osa numbri xxxx alla kantud kinnistu, asukohaga xxxx“.

13. Pooltel on vaidlust selle üle, kas eeldused hageja vastu esitatud nõude sundtäitmiseks on

täidetud.

14. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud

või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu,

lõike 11 kohaselt muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku

§ 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude

olemasolule ja kehtivusele.

15. Kohus on seisukohal, et kostjal puudub täiteasja algatamise aluseks olev nõue alljärgnevatel

põhjendustel.

16. AÕS § 325 lg 1 kohaselt võib kinnisasja hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle

kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude

rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. AÕS § 352 lg-st 1 tulenevalt on hüpoteegipidajal

õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui hüpoteegiga

tagatud nõuet ei täideta. Seega ei anna hüpoteek ka kohese sundtäitmise kokkuleppe

olemasolul hüpoteegipidajale õigust täitemenetluses kinnisasi müüa, vaid seda saab teha

üksnes hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.

17. Kostja

31.08.2018

kohtutäiturile

esitatud

avaldusest

täitemenetluse

algatamiseks,

täitmisteatest ja kinnisasja arestimisaktist nähtub, et kostja nõudeks on laen summas 229 000

eurot, millele lisanduvad täitekulud ning, et võlgnikuks on hageja ja võlgniku esindajaks

K.R.

18. Kostja on väitnud, et nõue põhineb K.R ja kostja vahel alates 20.03.2013 sõlmitud lepingutel,

mille alusel kostja on andnud K.R ja tema näidatud isikutele alates 22.03.2013 krediiti kokku

297 934,98 eurot ning mida tagavad hageja omandisse kuuluvale xxxx kinnistule seatud

kolm hüpoteeki.

19. 20.03.2013 sõlmitud krediidilepinguga, pealkirjaga „Krediidileping/finantsjuhtimise leping

20/03/2013“, allkirjastatud 02.04.2013, on tõendatud, et kostja sõlmis lepingu K.R avades

K.R krediidilimiidi 50 000 eurot tagastamise tähtajaga 20.03.2014 ning krediidilepingu

tagamiseks seati kostja kasuks 2. järjekoha hüpoteek 55 000 eurot hageja xxxx kinnistule nr

xxxx.

20. 14.10.2013 „Krediidijuhtimise lepinguga“ on tõendatud, et kostja sõlmis xxxx OÜ-ga

14.10.2013 lepingu, mis allkirjastati 15.10.2013 ja milles lepiti kokku, et kostja kannab xxxx

OÜ-le krediidina üle veel 70 000 eurot, seega lepingu punktide 1 ja 2 järgi kokku 185 000

suuruse krediidi andmine xxxx OÜ-le. Krediidi tagastamise ja intressi 8 % aastas tasumise

tähtajana lepiti kokku 12 kuud lepingu sõlmimisest arvates ehk 14.10.2014.

21. 14.07.2015 allkirjastatud laenulepingu üleandmise kokkuleppega on tõendatud, et hageja,

kostja ja K.R sõlmisid kolmepoolse lepingu, mille kohaselt on uueks laenuvõtjaks hageja ja

laenusummaks 236 782,69 eurot, et kohustusi tagab hüpoteek xxxx kinnistule, et kui

laenuandja nõudeid ei suudeta täita, samuti kui kinnistu realiseerimisest saadav tulu ei kata

laenu, intresside ja kõrvalnõuete kulusid, siis võtavad K.R ja tema kontrolli all olev xxxx OÜ

täitmata jäänud kohustuse täitmise solidaarselt enda kanda. Lepingust nähtuvalt tuleb ka kõik

lepingu muudatused sõlmida kirjalikult ja lepingule eelnevad kokkulepped kaotavad lepingu

sõlmimisega kehtivuse.

22. 16.06.2015 Tallinna notar M-L P poolt tõestatud hüpoteegi loovutamise lepingu ja

asjaõiguslepingu punktist 4.2.1. nähtuvalt on hüpoteegiga tagatud kõik hüpoteegipidaja

nõuded K R vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja K.R vahel 01.06.2015 sõlmitud

finantsjuhtimise lepingust ja selle lisadest ja muudatustest.

23. Kuna täiteasjas nr 014/2018/1524 oleva võlanõude aluseks on 14.07.2015 sõlmitud

laenulepingust tulenev võlg, mille järgi on laenuvõtjaks hageja, mitte K.R ja xxxx kinnistule

seatud hüpoteek ei taga hageja kohustusi, siis ei ole eeldused hageja vastu esitatud nõude

sundtäitmiseks täidetud. 14.07.2015 laenulepingu järgi vastutab K.R hageja kohustuste eest

täiendavalt üksnes juhul, kui hageja ei suuda kostja nõudeid täita või kui kinnistu

realiseerimisest saadav tulu ei kata laenu, intresside ja kõrvalnõuete kulusid. Kuivõrd kostja

ei ole esile toonud ega tõendanud, et hageja ei ole kostja ees laenukohustust suutnud täita,

muuhulgas kinnistu realiseerimisest saadava tulu arvel, siis ei saa asuda seisukohale, et K.R

oleks hageja ees antud lepingust tulenevaid sissenõutavaks muutunud kohustusi.

24. Äriregistri teabesüsteemi andmetel on xxxx OÜ registrisse kantud äriühing, kelle üheks

osanikuks ja juhatuse liikmeks on K.R. Hageja osanikuks ega juhatuse liikmeks K.R ei ole.

16.06.2015 hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimisel on K.R esindanud hagejat juhatuse liikme

E C antud volikirja alusel.

25. ÄS §-st 135 tulenevalt on osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital, osanik

ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest ning osaühing vastutab oma kohustuste

täitmise eest kogu oma varaga. ÄS § 180 kohaselt on juhatus osaühingu juhtorgan, mis

esindab ja juhib osaühingut. TsÜS § 115 lg 1 kohaselt kehtib esindaja tehtud tehing

esindatava suhtes.

26. Järelikult ei põhine kostja seisukoht, et xxxx OÜ ja hageja on vaadeldavad kui K.R seotud ja

tema kontrolli all olevad osaühingud ja neid saab kohelda kui üht ja sama isikut ehk K.R

nendevaheliste kokkulepete alusel, seadustele. Asjaolu, et pärast 20.03.2013 antud krediidi,

tagatiste ja muude kokkulepete sõlmimisel on läbirääkimisi peetud ainult K.R, ei too K.R kui

esindajale ja füüsilisele isikule kaasa äriühingutega sõlmitud lepingutest tulenevaid

kohustusi, kuna tõendatud on, et K.R esindas äriühinguid tehingutes kas seadusliku või

lepingulise esindajana. Seega ei saa antud lepinguid tõlgendada VÕS § 29 lg 1 ega 2 alusel

selliselt, et krediidi saajana tuleb käsitada K.R. Tähtsust ei oma antud vaidluses, kellele tehti

krediidilepingute alusel väljamakseid, sest see puudutab lepingute täitmist, mistõttu jätab

kohus antud väited ja tõendid tähelepanuta.

27. Eeltoodust tulenevalt ei ole sundtäitmine hageja suhtes sissenõutava võlanõude puudumise

tõttu lubatav, hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks tuleb rahuldada ja tunnistada

sundtäitmine täiteasjas nr 014/2018/1524 lubamatuks.

Menetluskulude jaotus

28. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja

lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

29. Kuna kohus lahendas asja hageja kahjuks, siis tuleb hagimenetluse kulud jätta hageja kanda

ja menetluskulud määrata kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik