2-19-133945/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Reena Nieländer

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. märts 2021. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-133945

Kohtuasi

Harju

Kaevetööd

OÜ

hagi

Aktsiaseltsi

Eesti

Golfikeskus vastu 748 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11. septembri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi Eesti Golfikeskus 12. oktoobri 2020. a

apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

748 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) Harju Kaevetööd OÜ (registrikood

11431520), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer

Kuulme

Kostja

(apellant)

Aktsiaselts

Eesti

Golfikeskus

(registrikood 10095562), seaduslik esindaja TL

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Kaevetööd OÜ 13. novembri 2020. a menetlusdokumendile lisatud

tõend ja Aktsiaseltsi Eesti Golfikeskus 19. novembri 2020. a menetlusdokumendile

lisatud tõend vastu võtmata.

2. Jätta Harju Maakohtu 11. septembri 2020. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid

muuta osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.

3. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Aktsiaseltsi Eesti Golfikeskus kanda.

5. Mõista Aktsiaseltsilt Eesti Golfikeskus Harju Kaevetööd OÜ kasuks välja

apellatsioonimenetluse kulude hüvitis 400 eurot.

2-19-133945

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Harju Kaevetööd

OÜ (hageja)

esitas

15. novembril 2019 Pärnu Maakohtu

maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse Aktsiaseltsi Eesti Golfikeskus

(kostja) vastu 748 euro saamiseks. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite ning Pärnu

Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 28. detsembril 2019. a Harju Maakohtule kostja vastu hagiavalduse, milles

palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 748 eurot (sh saamata jäänud tasu 648 eurot ja

kahjuhüvitise 100 eurot), jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks

menetluskulude hüvitis koos seadusjärgses määras viivisega.

2.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2019. a augustis töövõtulepingu

(töövõtuleping), mille alusel kohustus hageja süvendama oma tehnikaga kostja tiiki ning kostja

kohustus tasuma hagejale kaevetöö eest tunnitasu 60 eurot (lisandub käibemaks) ja ekskavaatori

objektile transpordi eest 300 eurot (lisandub käibemaks).

Hageja toimetas kokkulepitud ajal (29. augustil 2019) ekskavaatori koos juhiga kostja objektile

ja alustas töid. Pärast nelja tundi tööd saabus kostja esindaja ja käskis hagejal tööd lõpetada

ning objektilt lahkuda. Sellega ütles kostja töövõtulepingu VÕS § 655 lg 1 tähenduses üles.

Hageja lahkus objektilt ning tal on VÕS § 655 lg 1 aluselõigus saada ekskavaatori transpordi ja

nelja tunni töö eest kostjalt 648 eurot. Hageja esitas kostjale arve, mille maksetähtpäev oli

6. septembril 2019, kuid kostja ei ole arvet tasunud.

Kuna kostja jättis arve tasumata, pöördus hageja võla sissenõudmiseks advokaadibüroo poole,

kes edastas kostjale 30. septembril 2019 pretensiooni. Sellega tekkisid hagejal õigusabikulud

100 eurot, mille kostja peab hüvitama.

2.2. Kostja vastuväidete kohta märkis hageja järgmist. Hageja ei ole töövõtulepingut rikkunud.

Kostja ei ole tõendanud seda, et hageja tehnika ei olnud töö tegemiseks piisav, ega seda, et

hageja ei oleks suutnud tööd kahe nädala jooksul lõpetada. Hageja töötaja, kes kaevatöid tegi,

selgitas, et töö edenes normaalselt ning tema kogemuse põhjal oleks töö saanud kokkulepitud

ajaks valmis. Kostja sekkumise tõttu sai hageja töid teha ainult neli tundi. Juhul kui töö tegemise

käigus oleks ilmnenud, et mingil põhjusel ei ole olemasoleva tehnikaga võimalik tööd

tähtaegselt lõpetada, oleks hageja vajadusel kaasanud objektile kas täiendava või suurema

võimsusega tehnika. Kostja väidab ebaõigesti, et pärast kahte tundi töö tegemist, ei olnud

2-19-133945

sisuliselt midagi tehtud. Kostja väidab vääralt, et hageja töötaja väitis, et tööd ei ole võimalik

teha, sest paekivi on liiga tugev ja ekskavaatori võimsus ei ole piisav. Hageja töötaja ei ole seda

väitnud.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

3.1. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole õiged hageja väited objektil töö lõpetamise põhjuste

kohta ning hageja töötaja ei ole andnud tõeseid selgitusi. Kostja ei katkestanud töö tegemist ega

käskinud hagejal objektilt lahkuda.

Kostja soovis süvendada Niitväljaku golfiväljakul paiknevat paekivi põhjaga tiiki. Hageja lubas

teha süvendustööd ja pidi ise otsustama, milliseid töövahendeid, masinaid ja seadmeid ta selleks

kasutab. Hageja seaduslik esindaja AM tutvus enne töö tegemist objektiga ja lubas teha töö

valmis kahe nädalaga (10 tööpäevaga). Hageja töötaja saabus 29. augusti 2019. a hommikul,

vaatas tiiki ja ütles, et seda süvendustööd ei ole võimalik teha, sest paekivi on liiga tugev ja

hageja tehnika (21 t ekskavaator ja 1,5 t hüdrovasar) ei ole piisavalt võimas (kivikiht on

hüdrovasara jaoks liiga tugev). Kostja võttis viivitamatult ühendust hageja juhatuse liikmega,

kes ei osanud olukorrale lahendust leida ning töö jätkamine ei andnud tulemust. Kuna hageja

töötaja väitis endiselt, et süvendustöid ei ole võimalik selle tehnikaga teha, siis oli ainuke

lahendus töö tegemine lõpetada.

Kuna hageja jättis töö tegemata ja kostja muud tööd seisid süvendamistööde taga, oli kostja

sunnitud tellima tööd Väo Paas OÜ-lt, kes kasutas selleks ligikaudu kaks korda võimsamat

tehnikat (40 t roomikekskavaatorit ja 3,2 t hüdrovasarat) ja kellel kulus tiigi süvendamiseks

kokku 130 tundi. Hageja tehnikaga oli küll võimalik paekivi lõhkuda, kuid seda ei olnud

võimalik teha kahe nädalaga. Seega ei olnud hageja tehnika piisav töö tähtaegseks tegemiseks,

mida kinnitab ka teise töövõtja juhatuse liige VH oma e-kirjas.

3.2. Hagejal oli õigus saada tasu, kui tiik on süvendatud, kuid hageja jättis tiigi süvendamata.

Seega ei ole hageja tulemust saavutanud ning tema tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks.

Hagejal ei ole õigust nõuda tasu ebaõnnestunud töö eest.

3.3. Hageja rikkus lepingut, sest tuli töid tegema tehnikaga, millega ei olnud neid võimalik

tähtaegselt teha. Rikkumise tõttu ei ole tal VÕS § 655 lg 2 järgi õigust nõuda tasu.

3.4. Hageja kahjunõue ei ole põhjendatud, sest hagejal ei ole kostja vastu töövõtulepingust

tulenevat tasunõuet. Hageja nõuab sama kulu hüvitamist menetluskuluna.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 11. septembri 2020. a otsusega hageja 17. juulil 2020 esitatud tõendi

vastu võtmata, rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 748 eurot. Maakohus jättis

menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise

850 eurot ning alates otsuse jõustumisest kuni hüvitise tasumiseni seadusjärgses määras viivise.

4.1. Maakohus jättis hageja 17. juulil 2020 esitatud tõendi vastu võtmata, sest hageja esitas selle

hilinemisega ega põhistanud, et tal oli selleks mõjuv põhjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 331 lg 1 tähenduses.

2-19-133945

Hageja esitas tõendi 17. juulil 2020, kuigi kohus andis 16. aprillil 2020 hagejale tähtaja

täiendavate tõendite esitamiseks kuni 18. maini 2020 ja kostjale kuni 18. juunini 2020 ning

teatas, et loeb seejärel eelmenetluse lõppenuks. Hageja ei ole põhistanud, et tal oli mõjuv põhjus

tõendi hilinenult esitamiseks. Lisaks annavad andmed dokumendi koostaja isiku kohta faili

atribuutides alust kahelda esitatud tõendi usaldusväärsuses juhul, kui tõendi on koostanud

hageja lepinguline esindaja. Olukorras, kus kohus võtaks tõendi vastu, peaks kohus andma

hagejale täiendava tähtaja tõendi usaldusväärsuse põhistamiseks, mis põhjustaks omakorda

menetluse venimist.

4.2. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

˗

hageja ja kostja sõlmisid 2019. a augustis töövõtulepingu, mille alusel pidi hageja

tegema kostjale Niitvälja golfikeskuses tiigi süvendamise töid;

˗

kostja pidi hagejale töö eest tasuma 60 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks,

˗

kostja pidi tasuma ekskavaatori transpordi eest objektile ja tagasi 300 eurot;

˗

hageja pidi töö valmis tegema kahe nädala jooksul, vahetähtaegades pooled kokku ei

leppinud;

˗

hageja alustas 29. augustil 2019 kostja objektil töid, töötas neli tundi ning lõpetas tööd

ja lahkus objektilt kostja soovil pärast seda, kui kostja oli lepingu üles öelnud;

˗

hageja ei teinud tööd valmis ega andnud seda kostjale üle;

˗

hageja esitas kostjale arve 648 euro tasumiseks, kostja ei ole arvet tasunud.

4.3. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hageja põhinõue rahuldada, sest kostja ütles

töövõtulepingu VÕS § 655 lg 1 I lause järgi üles ning hagejal on õigus nõuda kostjalt

VÕS § 655 lg 1 II lause alusel tasu 648 eurot. Hageja on tõendanud, et ta tegi töid 4 tundi ning

pooled ei vaidle selle üle, et töö tegemiseks pidi hageja transportima objektile tehnika ja selle

sealt ära viima. Samuti ei vaidle poole tasu suuruse üle.

4.4. Kostja ei ole tõendanud, et tal oli õigus öelda hagejaga sõlmitud leping üles hageja

rikkumise tõttu, mistõttu ei saa ta tugineda sellele, et hagejal ei ole VÕS § 655 lg 2 järgi õigust

tasu saada.

Tellija ei saa viidata töövõtja väidetavale lepingu rikkumisele, kui ta ei ole piisavalt selgelt

lepingu rikkumisest teatanud ega esmalt nõudnud puuduste kõrvaldamist. VÕS § 644 lg-te 1 ja

2 järgi pidi kostja väidetavast lepingule mittevastavusest hagejale teatama ja seda täpselt

kirjeldama ning VÕS § 646 lg 1 ja § 647 lg 1 järgi nõudma puuduste kõrvaldamist ning üksnes

puuduste kõrvaldamata jätmisel või kõrvaldamisest keeldumise korral oleks tegemist töövõtja

olulise rikkumisega. Seega, kui töö ei vasta tellija arvates kokku lepitud tingimustele või kostja

arvates on alust eeldada, et töövõtja ei tee tööd tähtaegselt valmis, peab tellija esmalt piisavalt

selgelt nõudma puuduste kõrvaldamist ning peab arvestama töövõtja ettepanekutega töö

parandamiseks. Kui tellija ettepanekutega ei arvesta, ei saa ta vähendada maksmisele kuuluvat

tasu.

Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, milles seisnes hageja rikkumine, ega seda, et ta teavitas

hagejat lepingu rikkumisest ning nõudis puuduste kõrvaldamist.

Hageja on tõendanud enda töötaja IM seletuskirjadega, et hageja töötaja ei ole väitnud, et tema

kasutuses oleva tehnikaga ei olnud võimalik tiiki süvendada, ning hageja tegi objektil neli tundi

tööd ja lõpetas tööd, kui kostja oli töövõtulepingu üles öelnud, sest kostja ei vajanud enam tööd.

Kostja ei ole põhistanud ega toonud esile asjaolusid, mis annaksid alust pidada hageja töötaja

kirjalikke selgitusi ebausaldusväärseks.

2-19-133945

Kostja töötaja KV seletuskirjast nähtub, et hageja tegi objektil mitu tundi tööd, kuid töötaja

pidas töid ebapiisavaks. Seletuskirjast ei nähtu, et kostja töötaja teatas hagejale töödes

esinevatest puudustest või nõudis võimsama tehnika kasutamist, samuti seda, et hageja töötaja

avaldas, et töid ei saa teha või keeldus töid tegemast. Kuigi töötaja pidas töid ebapiisavaks, ei

ole kostja tõendanud, et pooled leppisid kokku, kui suur peab olema süvendamise maht tunnis

ning millist tehnikat tuleb kasutada. Samuti ei ole kostja väitnud ega tõendanud, et ta nõudis

hagejalt võimsama tehnika kasutamist, kuid hageja keeldus sellest.

Kuigi kostja esitas kohtule OÜ Väo Paas juhataja e-kirja, millest nähtub, et ettevõtte arvates ei

ole alla 40-tonnine roomikekskavaator ja alla 3,2-tonnine hüdrovasar piisava tootlikkusega, et

teha töid kahe nädalaga, ei nähtu e-kirjast selle koostaja pädevust, mistõttu ei saa kohus hinnata

e-kirja koostaja kui asjatundja arvamust ning see ei kinnita asjaolu, et hageja kasutatud

tehnikaga ei olnud võimalik töid kahe nädala jooksul valmis teha. Üksnes asjaolust, et OÜ Väo

Paas kasutas võimsamat tehnikat, mida nemad pidasid tootlikkuse osas paremaks, ei anna alust

tuvastada, et hageja rikkus poolte vahel sõlmitud lepingut.

Kostja nõukogu liikme ja tegevjuhi AR seletuskirjast nähtub, et hageja töötaja saabus 29.

augustil 2019 tiiki süvendama ja teatas, et tööd ei ole võimalik teha, mispeale võttis seletuskirja

koostaja ühendust hageja juhatuse liikme AM-ga, kes lubas, et proovib töid teha, kuid see ei

õnnestunud ning ei jäänud muud üle kui tööd lõpetada. Hageja juhatuse liikme seletuse kohaselt

leppis ta kostjaga kokku, et teeb tööd kahe nädala jooksul, hageja alustas objektil töid, kuid

kostja esindaja AR helistas talle ja soovis tööd lõpetada, kuna tema hinnangul ei tehtud töid

piisavalt kiiresti. Nii hageja juhatuse liikme AM kui ka kostja nõukogu liikme AR seletuskirju

saab käsitada poolte seletustena, mitte tõenditena. Kostja nõukogu liikme seletus ei ole ka

usaldusväärne, sest tema väited on vastuolus kostja töötaja väidetega, sest sisaldab viimastest

erinevaid asjaolusid. Kostja töötaja ei ole väitnud, et hageja töötaja keeldus töid tegemast.

4.5. Kuna hageja põhinõue on põhjendatud, tuleb rahuldada ka hageja nõue kahjuhüvitise

saamiseks. Hagejat esindas advokaadibüroo, kes esitas kostjale nõudekirja arve tasumata

jätmise tõttu ja nõudekirja koostamise eest hagejale arve 120 eurot (sh käibemaks). Hageja

esitatud menetluskulude nimekirjast seda kulu ei nähtu ning nõudekiri ja hagiavaldus ei kattu.

Nõudekirja sisu ja sõnastus erinevad hagiavaldusest.

4.6. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista menetluskulude hüvitis 850 eurot koos kohustusega tasuda hüvitiselt alates otsuse

jõustumisest seadusjärgses määras viivist.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse,

millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

5.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt kohaldas maakohus vääralt VÕS § 76 lg-t 1 ja § 635

lg-t 1 ning andis poolte töövõtulepingule väära sisu. Maakohus leidis ekslikult, et hageja pidi

tegema tiigi süvendamise töid, kuigi tegelikult pidi hageja kahe nädala jooksul tiigi ära

süvendama. Seda arvestades asus maakohus ka vääralt ja vastuolus VÕS § 637 lg-ga 3

seisukohale, et hagejal on õigus saada tasu nelja tunni töö eest, kuigi hageja ei olnud töid valmis

teinud ega kostjale üle andnud.

5.2. Maakohus asus ekslikult seisukohale, et kostja ei ole tõendanud ega põhistanud, et ta teatas

hagejale töös esinevatest puudustest VÕS § 644 tähenduses, ega seda, et kostja nõudis hagejalt

2-19-133945

puuduste kõrvaldamist VÕS § 646 tähenduses. Hageja valis töö tegemiseks vale tehnika, mis

tuli esimeste töötundide jooksul ilmsiks, ning kostja nõukogu liige helistas kohe hageja juhatuse

liikmele ja andis teada, et tema töötaja ei saa tiiki süvendada, kuna hageja valitud tehnika on

liiga väikse võimsusega. Kostja palus hagejalt lahendusi, et töö saaks kahe nädala jooksul

tehtud, kuid hageja ei pakkunud võimsamat tehnikat, vaid proovis sama tehnikaga edasi

töötada. Töö ei õnnestunud. Seega teatas kostja hagejale puudusest, kuid hagejal ei õnnestunud

puudust kõrvaldada, mistõttu rikkus hageja VÕS § 647 lg 1 tähenduses oluliselt lepingut ning

kostja ütles lepingu olulise rikkumise tõttu üles.

5.3. Maakohus kohaldas vääralt VÕS § 655 lg-t 1 ja jättis vääralt kohaldamata VÕS § 655 lg 2.

5.4. Kostja esitas enda esile toodud asjaolude kinnituseks tõendid, kuid maakohus jättis need

põhjendamatult tähelepanuta või arvestamata ning hindas tõendeid vääralt.

Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata kostja vastuväited hageja töötaja kirjalike

selgituste ebausaldusväärsuse kohta. Töötaja andis kirjalikud ütlused hageja töötajana,

s.o sõltuvussuhtes, sh andis täiendavad selgitused, mis annavad alust arvata, et need olid hageja

poolt initsieeritud ja juhendatud. Seejuures ei andnud ta tunnistajana vande all neid ütlusi.

Lisaks on töötaja ütlused vastuolus hageja juhatuse liikme ütlustega. Töötaja väide, et kostja ei

vajanud enam teenust, on vale. Maakohus ei ole toonud esile elulist põhjust, miks pidi kostja

hageja ilma põhjuseta objektilt ära saatma ja tellima sama töö kallima hinnaga kolmandalt

isikult.

Maakohus ajas segamini kostja töötaja ja kostja nõukogu liikme seletuste sisu ning kostja väited

menetluses. Töötaja selgitusega soovis kostja tõendada, mida kostja töötaja nägi ja koges, sh

seda, et hageja valitud tehnika ei suutnud paekivi lõhkuda ning masinal jäi võimsust puudu.

Nõukogu liikme selgitusega soovis kostja tõendada, et hageja töötaja teatas kostjale, et toodud

tehnikaga ei ole võimalik töid teha, ning et kostja teatas hagejale puudustest.

Maakohtu põhjendused OÜ Väo Paas juhatuse liikme e-kirja osas on vastuolulised ja

asjakohatud. OÜ-l Väo Paas oli pädevus hinnata, kas hageja tehnika oli töö tegemiseks piisav,

ning ettevõtte enam kui 20-aastane töökogemus nähtus e-kirjast. Ka asjaolu, et OÜ-l Väo Paas

kulud kaks korda võimsama tehnikaga tiigi süvendamiseks 130 töötundi, kinnitab, et hageja ei

oleks suutnud kahe nädalaga (vähem kui 130 töötunniga) töid ära teha.

Maakohus leidis ekslikult, et kostja nõukogu liikme AR seletuskiri on poole seletus, mitte

tõend. Nõukogu esimees ei ole äriühingu seaduslik esindaja, mistõttu on tema seletuskiri

dokumentaalne tõend TsMS § 229 lg 2 tähenduses. Maakohus leidis õigesti, et hageja

seadusliku esindaja selgitus ei ole tõend, mistõttu pidi maakohus jätma selle arvestamata.

Maakohus viitas tõendeid uurimata arusaamatult sellele, et kostja töötaja selgitus ja nõukogu

liikme selgitus erinevad. Kuna hageja töötaja ei ole kostja töötajale midagi avaldanud, ei saanud

ka kostja töötaja selle kohta selgitusi anda.

5.5. Hageja kahjuhüvitise nõue tuleb jätta rahuldamata, sest hageja tasu nõue ei kuulu

rahuldamisele. Lisaks on kohtuväline nõudekiri on oma sisult ja ülesehituselt samane

hagiavaldusele, mistõttu nõuab hageja sisuliselt kahju hüvitamist topelt.

Vastustaja seisukoht

6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda. Muu hulgas tõi hageja esile, et maakohus jättis põhjendamatult vastu võtmata

2-19-133945

tema 17. juulil 2020 esitatud tõendi (AS YIT Eesti objektijuht HK 17. juuli 2020. a e-kiri), ning

palus ringkonnakohtul selle vastu võtta ja sellega vaidluse lahendamisel arvestada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu otsuse

resolutsioon muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi.

8. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus ei eksinud menetlusõiguse normide vastu, kui

jättis hageja 17. juulil 2020 esitatud tõendi vastu võtmata, mistõttu ei ole ka ringkonnakohtul

alust võtta hageja esitatud tõendit vastu, ning seetõttu ei ole alust võtta vastu ka kostja esitatud

tõendit.

8.1. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtus tuvastamata

asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid TsMS § 652 lg 3 järgi üksnes juhul, kui

asjaolu millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta või kui asjaolu

või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele

teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Seega võtab

ringkonnakohus uue tõendi mh vastu siis, kui maakohus on põhjendamatult keeldunud seda

vastu võtmast.

Praegusel juhul jättis maakohus hageja esitatud tõendi põhjendatult vastu võtmata, kuna hageja

esitas selle pärast tõendite esitamiseks antud tähtaega, s.o hilinenult, ega põhistanud, et tal oli

selleks mõjuv põhjus. TsMS § 237 lg 1 järgi annab kohus menetlusosalistele eelmenetluses

tähtaja tõendite esitamiseks ning kui tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud, võib hiljem

tõendile tugineda üksnes TsMS §-s 331 sätestatud järgides, st kohus võtab tõendi vastu üksnes

siis, kui selle vastuvõtmine ei põhjusta kohtu hinnangul vaidluse lahendamise viibimist ning

menetlusosaline põhistab, et tal oli hilinemiseks mõjuv põhjus. Hageja esile toodud asjaolud ei

anna alust järeldada, et hagejal oli hilinemiseks mõjuv põhjus. Ainuüksi asjaolu, et kostja esitas

talle tõendite esitamiseks antud tähtaja jooksul VH e-kirja, millega soovis tõendada, et hageja

tehnikaga ei oleks saanud töö kahe nädala jooksul tehtud, ei tähenda seda, et hageja oleks

pidanud saama täiendava tähtaja omapoolsete väidete ja tõendite esitamiseks. Kuna kostja esitas

selle väite juba vastuses hagile ja põhistas oma väidet, oli hagejal võimalik oma väited ja

tõendid kostja väidete kummutamiseks esitada maakohtu määratud tähtajal. Seega ei olnud

hagejal mõjuvat põhjust uue asjaolu ja tõendi hilinenult esitamiseks.

Lisaks ei ole hageja esitatud tõendil ringkonnakohtu hinnangul asjas tähtust ning see tuleks ka

seetõttu jätta TsMS § 238 lg 1 alusel vastu võtmata. Asjaolu, et hageja kaevas sama võimsa

tehnikaga 2016–2017 Tallinna Lennujaama lennuliiklusala arendamisel paekivisse kraave ja

lammutas betoonplatse, ei kinnita seda, et hagejal oli võimalik selle tehnikaga teha kostja

objektil töö valmis kahe nädalaga.

8.2. Kuna ringkonnakohus jätab hageja esitatud uue tõendi vastu võtmata, ei ole tähtsust ka

kostja esitatud tõendil, millega kostja soovis tõendada, et hageja esitatud tõend ei ole

usaldusväärne, ning ringkonnakohus jätab ka selle TsMS § 238 lg 1 alusel vastu võtmata.

9. Edasi märgib kolleegium, et maakohus jättis osad kostja esitatud tõendid põhjendamatult

vaidlust lahendades arvestamata, kuid see ei anna alust muuta maakohtu otsuse lõppjäreldust.

2-19-133945

9.1. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et lihtmenetluses võib kohus TsMS § 405 lg 1

p 5 järgi kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust

ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise

seletust, mis ei ole antud vande all. Seda arvestades sai maakohus vaidlust lahendades arvestada

hageja seadusliku esindaja seletusi ning oleks saanud arvestada ka kostja seadusliku esindaja

seletusi, mis ei olnud antud vande all. Samas leidis maakohus vääralt, et kostja nõukogu liikme

ja tegevjuhi kirjalik selgitus on poole seletus, mitte tõend. TsMS § 267 lg 1 II lause järgi võib

juriidilisest isikust menetlusosalise puhul vande all üle kuulata selle seadusliku esindaja.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg 1 järgi loetakse juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks

juhatus või seda asendav organ. Ka aktsiaseltsi esindab äriseadustiku § 306 lg 1 järgi tema

juhatus, mitte nõukogu. Seega ei saa aktsiaseltsi nõukogu liiget pidada menetlusosalise

seaduslikuks esindajaks ning tema kirjalikku selgitust saab pidada dokumentaalseks tõendiks

TsMS § 272 lg 1 tähenduses.

Samuti jättis maakohus vääralt arvestamata OÜ Väo Paas juhatuse liikme e-kirja. Ka seda e-

kirja saab pidada TsMS § 272 tähenduses dokumentaalseks tõendiks, sh eriteadmistega isiku

arvamuseks TsMS § 272 lg 2 tähenduses, kuna selle on koostanud vastaval erialal pikaajaliselt

tegutsenud äriühingu juhatuse liige.

Õige on ka kostja etteheide maakohtule, et maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta tema

vastuväited hageja töötaja kirjalike selgituse usaldusvääruses kohta. Kohus võib TsMS § 238

lg 5 II lause järgi jätta tõendi selle hindamise järel arvestamata, kui see on ilmselt

ebausaldusväärne. Praegusel juhul leidis maakohus ekslikult, et kostja ei ole põhistanud, miks

ta peab hageja töötaja ütlusi ebausaldusväärseks. Kostja põhistas oma seisukohta, kuid

maakohus jättis kostja vastuväited arvestamata. Lisaks leidis maakohus ekslikult, et kostja

nõukogu liikme kirjalik selgitus ei ole usaldusväärne, põhjendades seda kostja nõukogu liikme

ja töötaja kirjalike selgituste vastuoluga, mida nimetatud tõenditest ringkonnakohtu hinnangul

järeldada ei saa.

9.2. Kuigi maakohus eksis tõendite hindamisel, ei anna need minetused siiski ringkonnakohtule

alust asuda lõppjäreldusena maakohtust erinevale seisukohale, sest ka juhul, kui kostja on

tõendanud, et kostja objektile toodud tehnikaga ei olnud võimalik tööd kahe nädala jooksul

teha, ei annaks see alust asuda lõppjäreldusena maakohtust erinevale seisukohale. Kolleegium

põhjendab seda alljärgnevalt.

10. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on töövõtjana õigus nõuda kostjalt kui tellijalt kostja

objektil 29. augustil 2019 neli tundi tehtud tiigi süvendustöö eest tasu, millele lisandub tehnika

kohale- ja äraveo tasu.

Pooled on üksmeelel selles, et nad sõlmisid töövõtulepingu, mille alusel kohustus hageja

süvendama kahe nädala jooksul kostja tiigi ning kostja pidi maksma hagejale tehtud töö eest

tasu 60 eurot tunnis (lisandub käibemaks), lisaks kandma töö tegemiseks vajaliku tehnika

veokulud 300 euro ulatuses. Üksmeel on ka selles, et hageja töötaja alustas 29. augustil 2019

kostja tiigi süvendustööd, töötas kostja objektil neli tundi ning lahkus seejärel, st töö jäi lõpuni

tegemata. Pooled vaidlevad selle üle, miks hageja töötaja lahkus. Hageja väitel käskis kostja

esindaja hageja töötajal lahkuda, kostja on seevastu seisukohal, et tööd tuli lõpetada, kuna

hageja töötaja kinnitusel ei olnud objektile toodud tehnika piisavalt võimas, et kostja tiiki

süvendada, ning hageja ei leidnud probleemile lahendust. Kolleegiumi hinnangul saab mõlema

poole väidetest järeldada, et hageja töötaja lahkus kostja objektilt kostja initsiatiivil, st kostja

tegi hagejale tahteavalduse töövõtulepingu lõpetamiseks ning formaalne eeldus töövõtulepingu

ühepoolseks lõpetamiseks on täidetud. Pooled on aga eri meelt selles, kas kostja lõpetas

2-19-133945

ühepoolselt töövõtulepingu hagejaga seetõttu, et hageja rikkus oluliselt lepingut, või tegi ta seda

hagejast oleneva põhjuseta.

11. Asjas esitatud asjaolusid arvestades on maakohus kolleegiumi hinnangul eksinud hageja

nõuet õiguslikult kvalifitseerides, kui käsitas hageja nõuet üksnes VÕS § 655 lg 1 alusel esitatud

tasunõudena töövõtulepingu ülesütlemise korral ning jättis kostja vastuväiteid arvestades

tähelepanuta, et kostja võib olla töövõtulepingust hoopis taganenud, mis välistab hageja nõude

VÕS § 655 lg 1 alusel.

11.1. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et töövõtulepingust on võimalik taganeda või see üles

öelda. Juhul, kui töövõtja on töövõtulepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud, saab

tellija töövõtulepingust VÕS § 116 lg 1 alusel taganeda. Samas on tellijal taganemise kõrval

VÕS § 655 lg 1 järgi õigus öelda töövõtuleping igal ajal üles sõltumata lepingu rikkumisest.

Seejuures on töövõtulepingust taganemisel ja töövõtulepingu VÕS § 655 lg 1 alusel

ülesütlemisel erinevad õiguslikud tagajärjed. Töövõtulepingust taganemise korral on võimalik

nõuda üleantu tagastamist või üleantu väärtuse hüvitamist (VÕS § 189 lg-d 1 ja 2), ülesütlemise

korral seevastu kokkulepitud tasu, millest on vajadusel tehtud mahaarvamised (vt nt Riigikohtu

kolleegiumi 20. septembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-40856, p 11).

Seda arvestades pidi maakohus vaidluse lahendamiseks esmalt tuvastama, kas kostja esile

toodud asjaolusid arvestades on kostja töövõtulepingust kehtivalt taganenud, ning kui kostjal ei

olnud lepingust taganemiseks alust, sai maakohus pidada hageja tahteavaldust VÕS § 655 lg 1

alusel esitatud töövõtulepingu ülesütlemise avalduseks.

11.2. Ringkonnakohus selgitab, et lepingupool võib lepingust VÕS § 116 lg 1 järgi taganeda,

kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud, seejuures saab

VÕS § 116 lg 2 p 5 järgi pidada oluliseks lepingurikkumiseks mistahes kohustuse rikkumist,

kui lepingupool ei täida seda täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle

tähtaja jooksul kohustust ei täida.

Praegusel juhul heidab kostja hagejale ette seda, et hageja asus tööd tegema tehnikaga, mille

võimsust arvestades ei olnud võimalik tööd tähtaegselt valmis saada, kuid hagejale oli tähtaegne

tööde tegemine oluline, sest tiigi süvendustöö taga seisid teised tööd. Kuigi pooled ei olnud

leppinud kokku selles, millise võimsusega tehnikat peab hageja töö tegemisel kasutama, oli

hageja kostja objekti üle vaadanud ja kinnitanud, et töö saab tehtud kahe nädalaga. Seega oli

hageja töövõtulepingu järgi kohustatud tegema töö kahe nädala jooksul ning selle eesmärgi

saavutamiseks pidi hageja kasutama töö tegemiseks piisava võimsusega tehnikat.

Siiski ei ole kolleegiumi hinnangul kohase tehnika valimise ja kasutamise kohustus selline

töövõtulepingust tulenev kõrvalkohustus, mille rikkumist saaks pidada igal juhul sedavõrd

oluliseks, et see annaks alust taganeda lepingust ilma kohustuse täitmiseks täiendavat

mõistlikku tähtaega andmata. Kostja ei ole toonud esile ka muid asjaolusid, mis annaksid alust

arvata, et kostjal oli õigus taganeda töövõtulepingust VÕS § 116 lg 2 p-des 1–4 sätestatud

alustel. Seega oleks kostja saanud selle kohustuse rikkumise tõttu töövõtulepingust VÕS § 116

lg 2 p 5 alusel taganeda, kui ta oleks andnud hagejale VÕS § 114 lg 1 kohaselt kohustuse

täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Olukorras, kus kostja hinnangul ei oleks hageja saanud

tööd kasutatava tehnikaga tähtaegselt tehtud, pidi kostja andma hagejale võimaluse täita

töövõtulepingu eesmärgi saavutamiseks oma kohustus, st võtta töö tegemisel kasutusse piisava

võimsusega tehnika. Kostja oleks saanud lepingust VÕS § 114 lg 4 järgi kehtivalt taganeda

alles siis, kui hageja oleks talle teatanud, et ta ei täida oma kohustust, või kui hageja ei oleks

kohustust täitnud täiendava mõistliku tähtaja jooksul.

2-19-133945

Kostja väitel helistas kostja nõukogu liige töö alustamise päeval hagejale ja teatas, et hageja

töötaja kinnitusel ei ole võimalik tööd kostja objektile toodud tehnikaga teha, mispeale hageja

lubas proovida tööd teha, kuid kostja väitel ei õnnestunud töö tegemine. Milles töö

ebaõnnestumine täpsemalt seisnes, ei ole kostja selgitanud. Hageja seadusliku esindaja

selgituse kohaselt helistas kostja nõukogu liige hageja seaduslikule esindajale ja soovis töö

lõpetamist, kuna tema hinnangul ei tehtud tööd piisavalt kiiresti. Seega võttis kostja küll

hagejaga probleemi ilmnedes ühendust, kuid kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta andis

hagejale telefonivestluses mõistliku tähtaja piisava võimsusega tehnika kasutusele võtmiseks,

et tagada lepingu tähtaegne täitmine. Ainuüksi asjaolu, et kostja palus hagejal leida lahenduse

ja hageja arvas, et ta proovib kostja objektile toodud tehnikaga esmalt jätkata, ei anna alust

järeldada, et kostja on andnud hagejale täiendava tähtaja vajaliku võimsusega tehnika

kasutuselevõtuks või muul viisil töötempo tõstmiseks. Isegi kui kostja oleks telefonivestluses

seda teinud, ei saaks kohus asjaolusid arvestades järeldada, et kostja andis hagejale mõistliku

tähtaja lepingu eesmärgi saavutamiseks vajalike abinõude rakendamiseks. Arvestades seda, et

kostja helistas hageja seaduslikule esindajale pärast tööde alustamist ning kostja algatusel

lõpetas hageja töötaja töö tegemise pärast nelja tunni möödumist, ei oleks kostja antud tähtaeg

võimsama tehnika kasutusele võtmiseks olnud ka mõistlik. Samuti ei ole kostja esitanud

asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja keeldus võtmast samme selleks, et töö saaks

tähtaegselt tehtud.

11.3. Lisaks ülalnimetatud lepingurikkumisele võis esitatud asjaolusid arvestades olla kostjal

õigus lepingust taganeda ka VÕS § 117 järgi, sest kostja arvates ei oleks hageja suutnud kostja

objektile toodud tehnika võimsust arvestades tööd täheaegselt teha.

Kolleegium selgitab, et kui enne ühe lepingupoole kohustuse sissenõutavaks muutumist on

ilmne, et see lepingupool paneb toime olulise lepingurikkumise, eelkõige, kui ta teatab, et ei

kavatse lepingut täita, võib teine lepingupool lepingust VÕS § 117 lg 1 järgi taganeda juba enne

kohustuse sissenõutavaks muutumist. Praegusel juhul ei ole kostja esile toonud ega tõendanud,

et hageja teatas talle, et ta ei kavatse lepingut tähtaegselt täita. Kostja väidab, et hageja ei oleks

tööd tähtaegselt valmis saanud, st hoolimata sellest, et töö valmimise tähtaeg ei olnud veel

saabunud, oli kostjale ilmne, et hageja paneb toime lepingurikkumise.

Lepingust enne kohustuse sissenõutavaks muutumist taganeda kavatsev pool peab VÕS § 117

lg 2 järgi teisele lepingupoolele oma taganemise kavatsusest teatama, et võimaldada tal

kohustuse täitmist tagada või kinnitada, ning alles siis, kui kohustuse täitmist ei tagata ega

kinnitata mõistliku aja jooksul pärast taganemise kavatsusest teatamist, võib kavatsusest

teatanud lepingupool lepingust taganeda. Praegusel juhul ei ole kostja väitnud ega tõendanud,

et ta teatas hagejale oma kavatsusest taganeda töövõtulepingust enne töö valmimist ning andis

hagejale mõistliku tähtaja, et tagada lepingu tähtaegne täitmine või täitmist kinnitada. Kostja

esitatud asjaolud kinnitavad seda, et kostja palus hagejal leida olukorrale lahenduse, kuid kostja

ei ole väitnud ega tõendanud, et ta teatas hagejale enne tööde lõpetamist, et ta kavatseb lepingust

taganeda, kui hageja ei võta samme selleks, et töö edeneks kiiremini ja saaks kokkulepitud ajaks

valmis, ning et ta andis hagejale võimaluse kinnitada kohustuse täitmist või seda tagada. Seega

ei olnud kostjal õigust ka VÕS § 117 alusel töövõtulepingust taganeda.

11.4. Kuna kostjal ei olnud alust töövõtulepingust taganeda, asus maakohus lõppjäreldusena

õigesti seisukohale, et kostja lõpetas töövõtulepingu VÕS § 655 lg 1 alusel selle

ülesütlemisega. Järelikult saab hageja nõuda kostjalt VÕS § 655 lg 1 alusel kokkulepitud tasu,

millest on tehtud vajalikud mahaarvamised. Hageja nõuab tasu üksnes töötatud tundide eest ja

tööks vajaliku tehnika veo eest. Kostja ei ole tasu suurusele vastuväiteid esitanud.

2-19-133945

11.5. Lisaks märgib kolleegium, et ka juhul, kui kostjal oleks olnud õigus lepingust taganeda,

oleks hagejal VÕS § 189 lg-te 1 ja 2 alusel õigus nõuda kostjalt üleantu väärtuse hüvitamist

ning juhul, kui üleantu hind oli lepingus määratud, tuleb see VÕS § 189 lg 3 järgi lugeda üleantu

väärtuseks. Seega oleks hagejal ka lepingu rikkumise või muu lepingust taganemise aluse

esinemise korral õigus esitada kostja vastu rahalisi nõudeid.

12. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele materiaalõiguse normide väära kohaldamise kohta

märgib kolleegium, et olukorras, kus hageja ei olnud tööd valmis teinud ja hagejale üle andnud

ning kostja lõpetas lepingu ühepoolselt enne täitmise tähtaja saabumist, ei olnud vaidlust

lahendades asjakohane viidata VÕS §-dele 637, 644, 646, 647 ja 648 ning ringkonnakohus jätab

need põhjendused maakohtu otsusest välja. Kolleegium selgitab, et viidatud sätetest

juhindumine on põhjendatud juhul, kui töövõtja on teinud tööd, selle tellijale (osaliselt) üle

andnud või on tal tekkinud kohustus töö tellijale üle anda, ning töös esinevad puudused. Neid

asjaolusid aga praegusel juhul ei esine.

13. Apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et maakohus rahuldas põhjendamatult kostja

kahjuhüvitamise nõude, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu

põhjendustega, neid TsMS § 654 lg 6 järgi kordamata.

14. Ülaltoodud põhjendusi arvestades jätab kolleegium maakohtu otsuse resolutsiooni

muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kuid muudab osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

16. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal

apellatsioonimenetluses kokku 4 tundi, sh apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja vastuse

koostamiseks 3 tundi 30 minutit, kostja 19. novembri 2020. a seisukohaga tutvumiseks

15 minutit

ja

menetluskulude

nimekirja

koostamiseks

minutit.

Arvestades

apellatsioonimenetluses esitatud dokumentide sisu ja mahtu, on kolleegiumi hinnangul hageja

esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud nende toimingute osas

põhjendatud ja tehtud toimingud vajalikud. Seega on põhjendatud ajakulu kokku 4 tundi.

Menetluskulude nimekirja järgi on hageja esindaja tunnitasu 100 eurot (ilma käibemaksuta),

mis ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära. Seega on hageja apellatsiooniastme vajalikud

ja põhjendatud õigusabikulud kokku 400 eurot (4×100= 400), mis tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Reena Nieländer