2-18-5036/102 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Kairi Piirisild

Otsuse kuupäev

12. märts 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-5036

Tsiviilasi

XX hagi CC vastu ühisvara jagamiseks ja

52 703,11 euro saamiseks ning CC vastuhagi ühisvara

jagamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 27. novembri 2019 otsus

Kaebuste esitajad ja liik

XX ja CC apellatsioonkaebused

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

XX apellatsioonkaebuselt 10 690,06 eurot

CC apellatsioonkaebuselt 22 661,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Kuldar Kirt

Kostja: CC (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kalev Pihlak

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil (menetluskonverents) 23. novembril 2020,

millel osalesid pooled ja nende lepingulised esindajad,

seejärel kirjalikus menetluses

I. RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON

I.1. Jätta rahuldamata kostja 27. detsembri 2019 taotlused kaebusele lisatud

dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks.

I.2. Harju Maakohtu 27. novembri 2019 otsus tühistada osas, milles maakohus

I.2.1 mõistis välja kostjalt hageja kasuks pool laenulepingu nr EEL-

220206LR 5. septembri 2007 muudatusest nr 2 tuleneva poolte ühise

laenukohustuse täitmiseks 5. septembril 2007 makstud summast, st

19 161,50 eurot (resolutsiooni punkt 7);

I.2.2 mõistis hagejalt kostja kasuks välja kasutuseelise kinnistute

(registriosad nr XXXXXXX ja YYYYYYYY) kasutamise eest alates

1. märtsist 2017 kuni 20. novembrini 2018 summas 175 eurot kuus

(osaliselt punkt 9);

I.2.3 tasaarvestas hagejalt välja mõistetud summad kostjalt väljamõistetud

summadega ning selle tulemusel mõistis hagejalt kostja kasuks välja

6410,61 eurot ja kasutuseelise (punkt 10).

2 (14)

I.3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta punktides I.2.1 ja I.2.2 nimetatud

nõuded rahuldamata ning teha uus tasaarvestus resolutsiooni tervikliku

sõnastuse punktis II.13.

I.4. Võtta vastu kostja osaline loobumine kasutuseelise hüvitamise nõudest

igakuises summas 25 eurot. Lõpetada selles osas kasutuseelise nõude menetlus.

I.5. Täiendada punktis I.2 viidatud otsust otsustusega, et kinnistute (registriosad

nr XXXXXXX ja YYYYYYYY) ning AS-ga SEB Pank 12. aprillil 2013

sõlmitud laenulepingust nr 2013009216 tulenevate kohustuste jagamise

tulemusel mõista hagejalt kostja kasuks välja 31 600,08 eurot.

I.6. Ülejäänud osas jätta punktis I.2 viidatud otsuse resolutsioon muutmata,

arvestades lisaks käesoleva otsuse põhjendustega. Maakohtu otsus on edasi

kaebamata jõustunud osas, milles maakohtus otsustas:

I.6.1 jätta XX omandisse kinnistu asukohaga VVV Tallinnas (eluruum,

kinnistusregistriosa

nr XXXXXXX)

väärtusega

164 500 eurot.

Kohustada CC andma nõusolek ühisomandis oleva korteriomandi

jagamiseks selliselt, et aadressil VVV Tallinnas (kinnistusregistriosa

nr XXXXXXX) asuv korteriomand jääb XX ainuomandisse. Samuti

kohustada CC andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 34¹ lg 1

tähenduses) kinnistu, mille registriosa nr on XXXXXXX teise jao

omanikukande, mille kohaselt on XX ja CC viidatud kinnistu

ühisomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega

kantakse kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse XX. Käesolev

kohtuotsus asendab CC tahteavaldust asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja

kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks (resolutsiooni punkt 3);

I.6.2 jätta XX omandisse kinnistu asukohaga VVV, mitteeluruum nr Z,

Tallinnas

(kinnistusregistriosa

nr YYYYYYYY)

väärtusega

10 000 eurot. Kohustada CC andma nõusolek ühisomandis oleva

korteriomandi jagamiseks selliselt, et aadressil VVV, mitteeluruum nr

Z, Tallinnas (kinnistusregistriosa nr YYYYYYYY) asuv korteriomand

jääb XX ainuomandisse. Samuti kohustada CC andma nõusolek

(kinnistusraamatuseaduse § 34¹ lg 1 tähenduses) kinnistu, mille

registriosa nr on YYYYYYYY teise jao omanikukande, mille kohaselt

on XX ja CC viidatud kinnistu ühisomanikud, kustutamiseks ja uue

kande

tegemiseks,

millega

kantakse

kinnistu

omanikuna

kinnistusraamatusse

XX. Käesolev

kohtuotsus

asendab

CC

tahteavaldust asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus

omanikukande muutmiseks (punkt 4);

I.6.3 jätta XX omandisse AS-ga SEB Pank 12. aprillil 2013 sõlmitud

laenulepingust nr 2013009216 tulenev rahaline kohustus, mille jääk on

13. augusti 2019 seisuga summas 111 299,85 eurot (punkt 5);

I.6.4 välja mõista CC-lt XX kasuks 50% XX poolt laenulepingu

nr 2013009216 alusel AS-le SEB Pank tasutud maksetest, so

3927,96 eurot (punkt 6);

I.6.5 arvata ühisvara hulka sõiduauto Audi Q7 (reg.märk JJJJJJ) väärtus

4200 eurot ja välja mõista CC-lt XX kasuks pool sõiduauto Audi Q7

väärtusest, so 2100 eurot (punkt 8);

I.6.6 jätta rahuldamata XX nõue 33 541,61 euro saamiseks;

3 (14)

I.6.7 jätta rahuldamata CC nõue kasutuseelise saamiseks 2017. aasta

veebruari eest.

I.7. Apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt.

I.8. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

I.9. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

II. KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Rahuldada XX hagi CC vastu osaliselt.

II.2. Rahuldada CC hagi XX vastu osaliselt.

II.3. Jätta XX omandisse kinnistu asukohaga VVV Tallinnas (eluruum,

kinnistusregistriosa nr XXXXXXX) väärtusega 164 500 eurot. Kohustada CC

andma nõusolek ühisomandis oleva korteriomandi jagamiseks selliselt, et

aadressil

VVV

Tallinnas

(kinnistusregistriosa

nr XXXXXXX)

asuv

korteriomand jääb XX ainuomandisse. Samuti kohustada CC andma nõusolek

(kinnistusraamatuseaduse § 34¹ lg 1 tähenduses) kinnistu, mille registriosa nr

on XXXXXXX teise jao omanikukande, mille kohaselt on XX ja CC viidatud

kinnistu ühisomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega

kantakse kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse XX. Käesolev kohtuotsus

asendab CC tahteavaldust asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus

omanikukande muutmiseks.

II.4. Jätta XX omandisse kinnistu asukohaga VVV, mitteeluruum nr Z, Tallinnas

(kinnistusregistriosa nr YYYYYYYY) väärtusega 10 000 eurot. Kohustada

CC andma nõusolek ühisomandis oleva korteriomandi jagamiseks selliselt, et

aadressil

VVV,

mitteeluruum

nr

Z,

Tallinnas

(kinnistusregistriosa

nr YYYYYYYY) asuv korteriomand jääb XX ainuomandisse. Samuti

kohustada CC andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 34¹ lg 1

tähenduses) kinnistu, mille registriosa nr on YYYYYYYY teise jao

omanikukande, mille kohaselt on XX ja CC viidatud kinnistu ühisomanikud,

kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu omanikuna

kinnistusraamatusse XX. Käesolev kohtuotsus asendab CC tahteavaldust

asjaõiguslepingu

sõlmimiseks

ja

kinnistusraamatus

omanikukande

muutmiseks.

II.5. Jätta XX omandisse AS-ga SEB Pank 12. aprillil 2013 sõlmitud laenulepingust

nr 2013009216 tulenev rahaline kohustus, mille jääk on 13. augusti 2019

seisuga summas 111 299,85 eurot.

II.6. Korteriomandite (registriosad nr XXXXXXX ja YYYYYYYY) ning AS-ga

SEB Pank 12. aprillil 2013 sõlmitud laenulepingust nr 2013009216 tulenevate

kohustuste jagamise tulemusel mõista hagejalt XX-lt kostja CC kasuks välja

31 600,08 eurot.

II.7. Välja mõista CC-lt XX kasuks 50% XX poolt laenulepingu nr 2013009216

alusel AS-le SEB Pank tasutud maksetest, so 3927,96 eurot.

II.8. Arvata ühisvara hulka sõiduauto Audi Q7 (reg.märk JJJJJJ) väärtus

4200 eurot ja välja mõista CC-lt XX kasuks pool sõiduauto Audi Q7

väärtusest, so 2100 eurot.

II.9. Jagada kasutuseelis punktides II.3 ja II.4 nimetatud kinnistute kasutamise

eest ja mõista XX-lt CC kasuks välja 2173,14 eurot.

4 (14)

II.10. Jätta rahuldamata CC nõue kasutuseelise saamiseks alates 1. veebruarist 2017

kuni 20. novembrini 2018 summas 175 eurot kuus.

II.11. Võtta vastu CC osaline loobumine vastuhagist kasutuseelise saamiseks

25 eurot kuus. Lõpetada selles osas kasutuseelise nõude menetlus.

II.12. Jätta rahuldamata XX nõue 52 703,11 euro saamiseks.

II.13. Tasaarvestada punktides II.5–II.9 märgitud kohustused, mille tulemusel

mõista XX-lt CC kasuks välja 27 745,26 eurot.

II.14. Jätta rahuldamata XX taotlus määrata kohtuotsuse täitmise viis ja kord.

II.15. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

II.16. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. XX (hageja) esitas 2. aprillil 2018 Harju Maakohtule hagi CC (kostja) vastu ühisvara

osaliselt jagamise nõudes. Kostja esitas 20. novembril 2018 vastuhagi, milles soovis täiendava

vara jagamist. Hageja täiendas oma hagi 14. veebruaril 2019 uute nõuetega.

2. Hageja esitas kokkuvõttes järgmised nõuded:

(1) mõista kostjalt välja seltsingulepingu lõppemise hüvitis 52 703,11 eurot (alternatiivselt

sellest pool ehk 26 351,56 eurot), mis koosneb hageja lahusvara arvel tehtud panustest:

a. 22. veebruari 2006 laenulepingu nr EEL-220206LR järgse laenu (edaspidi:

laen I) tagasimakse 38 322,99 eurot ja

b. Tallinnas aadressil FFF asuva korteri (edaspidi: korter I) remondikulu

14 380,12 eurot;

(2) jagada 12. aprilli 2013 laenulepingu nr 2013009216 alusel saadud laenust (edaspidi:

laen II) hageja tehtud tagasimaksed nii, et kostjalt mõista välja 3927,96 eurot;

(3) jagada sõiduauto Audi Q7 (registrimärk JJJJJJ, edaspidi: auto) müügist saadud tulem

nii, et kostjalt mõistetakse välja 2100 eurot.

Lisaks palus hageja määrata otsuse täitmise tähtaeg nii, et ta ei peaks kostjale maksma rohkem

kui 300 eurot kuus.

3. Kostja esitas vastuhagis nõuded:

(4) Tallinnas aadressil VVV asuvad korteriomand ja parkimiskoht (edaspidi: korter II ja

parkimiskoht) jätta hagejale;

5 (14)

(5) laenu II tagastamise täitmata kohustus jäta hagejale;

(6) nõuetes (4) ja (5) märgitud varaesemete eest mõista hagejalt välja 35 000 eurot, mille

osas kostja menetluse kestel täpsustas turuväärtuse kohta esitatud eksperdi arvamusest

ja vahepealsetest laenumaksetest lähtuvalt, et soovib hüvitist 30 000 eurot;

(7) mõista hagejalt korteri II ja parkimiskoha kasutamise eest alates 2017. aasta veebruarist

välja kasutuseelis 200 eurot kuus, mille osas hiljem täpsustas, et soovib kasutuseelist

175 eurot kuus.

4. Abielu- ja varasuhete kujunemise kohta tõid pooled vaidlustamata asjaoludena esile:

-

poolte kooselu algas 1. aprillil 2005;

-

pooled võtsid 22. veebruaril 2006 Sampo pangast ühiselt laenu I summas

1 900 000 krooni (121 432,13 eurot) ja ostsid võrdsetes osades kaasomandisse

korteri I, milles tegid remonti ja muid parendusi;

-

pooled abiellusid 26. oktoobril 2006 ja ühine laps sündis XX.XX.XXXX;

-

abielu ajal muutusid poolte varalised õigused ja kohustused mh järgmiselt:

o 5. septembril 2007 sõlmiti kokkulepe laenu I osaliseks ennetähtaegseks tagas-

tamiseks summas 600 000 krooni (38 322,99 eurot);

o samal päeval kandis hageja kostjale üle 225 000 krooni (14 380,12 eurot);

o mõlemad 5. septembri 2007 ülekanded tegi hageja talle enne abiellumist

lahusvarana kuulunud SSS tn korteri müügist saadud 850 000 krooni arvelt;

o kostja müüs 2008. aasta aprillis talle enne abiellumist lahusvarana kuulunud

DDD tn korteri, millest laekus pärast laenu kustutamist poolte ühisvarasse

401 417,21 krooni (25 655,24 eurot);

o 2013. aasta aprillis müüsid pooled korteri I ning ostsid samal ajal korteri II ja

parkimiskoha, kusjuures

▪ korter I müüdi 80 000 euro eest, millest 74 887,27 eurot tagastati

pangale laenu I katteks ja 5112,72 eurot jäi pooltele ühisvarana,

▪ korteri II ja parkimiskoha hind kokku oli 149 000 eurot, millest pooled

tasusid 18 000 eurot ja võtsid ostu rahastamiseks SEB pangast laenu II,

▪ korteris II tehti samuti remonti;

o pooled liisisid auto, mille müüki korraldas kostja ja sellest tekkis kasum

4200 eurot;

-

alates 2017. aasta veebruari lõpust kasutab korterit II ja parkimiskohta hageja koos

poolte ühise lapsega;

-

abielu lahutati 18. septembri 2017 kohtuotsusega;

-

alates 2018. aasta maist maksis laenu II tagasi ainult hageja tehes selleks kuni

12. augustini 2019 kokku makseid 7855,92 eurot ja pärast seda jäi tagastamata

laenujäägiks 111 299,85 eurot.

5. Hageja märkis, et poolte osad ühisvaras on võrdsed ja palus ühisvara sellest lähtuvalt ka

jagada. Abielueelset kooselu käsitles hageja seltsinguna. Mõlemad 5. septembri 2017

ülekanded ületasid hageja ette nähtud panust ja kostja peab need kas tervikuna või vähemalt

pooles ulatuses hüvitama. Kostja nõuetele korteri II, parkimiskoha ja laenu II tagastamise

kohustuse jagamiseks vaidles hageja vastu väidetega seoses korteri ja parkimiskoha väärtuse

kohta. Kasutuseelise nõue pole põhjendatud, sest kostja lahkus ise korterist ja kasutuseelise

hüvitamine oleks vastuolus hea usu põhimõttega.

6. Kostja ei nõustunud väidetega seltsingu kohta. Pooled panustasid nii korteri I kui ka

korteri II soetamisse ja remonti ühiselt nägemusega, et ei toimu mingit muud hüvitamist peale

6 (14)

lõpuks kujuneva ühisvara jagamise. Kostja tõi esile, et lisaks panustas tema mõlema korteri

soetamisse ja remonti tal enne abiellumist olnud raha arvel. Kostja ei vaielnud vastu hageja

väitele, et poolte osad ühisvaras on võrdsed ja palus samuti jagada vara sellest lähtudes.

Korter II ja parkimiskoht on hageja ja lapse kasutuses, mistõttu on kohane jätta need

varaesemed ja nendega seotud laenu II tagastamise kohustus hagejale. Taotletava hüvitise

arvutas ta poolena nimetatud esemete väärtuste vahest. Hageja ainukasutuse tõttu soovis kostja

saada kasutuseelist, mille summana pidas kohaseks 25% korteri II üüriväärtusest. Algselt

tugines ta üürile 800 eurot kuus, aga pooled avaldasid 12. märtsi 2019 istungil maakohtule, et

nad on nõus lähtuma korteri II ja parkimiskoha üürihinnast 700 eurot kuus. Kostja vaidles vastu

hageja taotlusele võimaldada hüvitise tasumine 300 euro suuruste osamaksetega.

7. Maakohus määras 18. märtsil 2019 ekspertiisi korteri II ja parkimiskoha väärtuse hinda-

miseks. Ekspert leidis, et korteri II turuhind on 164 500 eurot ja parkimiskohal 10 000 eurot.

MAAKOHTU OTSUS

8. Maakohus rahuldas 27. novembri 2019 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi ja vastuhagi

osaliselt ning jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel

poolte endi kanda. Rahuldamata jäi hageja taotlus määrata talle otsuse täitmiseks pikem tähtaeg.

8.1. Maakohus lahendas poolte nõuded kokkuvõtvalt nii:

(1) mõistis kostjalt hageja kasuks välja 19 161,50 eurot, mis on pool laenu I tagastamiseks

5. septembril 2007 tehtud maksest 600 000 krooni, st hageja nõue (1) jäi rahuldamata

33 541,61 euro (= 52 703,11 – 19 161,50) saamiseks;

(2) mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3927,96 eurot, st rahuldas hageja nõude (2);

(3) mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2100 eurot, st rahuldas hageja nõude (3);

(4) jättis korter II ja parkimiskoha hagejale ning kohustas kostjat andma selleks vajalikke

tahteavaldusi, st sisuliselt rahuldas kostja nõude (4);

(5) jättis laenu II tagastamise täitmata kohustuse hagejale, st ka kostja nõue (5) rahuldati;

(6) tegi tasaarvestuse, milles võttis lisaks nõuetes (4) ja (5) märgitud varaesemetele arvesse

ka nõuete (1)–(3) lahendamise tulemust ja mõistis nende tulemusel hagejalt kostja

kasuks välja 6410,61 eurot, aga kostja nõuet (6) resolutsioonis eraldi ei lahendanud;

(7) mõistis hagejalt kostja kasuks välja kasutuseelise alates 2017. aasta märtsist kuni otsuse

jõustumiseni 175 eurot kuus, mida käsitles nõude (7) osalise rahuldamisena.

8.2. Nõude (1) osas leidis maakohus, et pooled ei sõlminud seltsingulepingut, aga nõude saab

osaliselt rahuldada muul alusel.

8.2.1. Vaidlustamata asjaoludel elasid pooled alates 1. aprillist 2005 kuni 26. oktoobril 2006

abielu sõlmimiseni koos ühise perena. Sel ajavahemikul, täpsemalt 22. veebruaril 2006 võeti

ühiselt laen I summas 1 900 000 krooni (121 432,13 eurot) ja osteti võrdsetes osades kaas-

omandisse korter I. Enne abiellumist omandatud vara on sel ajal kehtinud perekonnaseaduse

§ 15 lg 1 järgi kummagi poole lahusvara.

8.2.2. Hageja võõrandas 2007. aasta septembris, st abielu ajal, talle juba varem lahusvarana

kuulunud korteriomandi, millest laekus 850 000 krooni (54 324,90 eurot). Samal ajal sõlmisid

pooled pangaga laenu I osalise tagastamise kokkuleppe ja hageja maksis 5. septembril 2007

laenust tagasi 600 000 krooni (38 322,99 eurot). Maakohus viitas otsuses võlaõigusseaduse

(VÕS) § 69 lg-tele 1 ja 2 ning põhjendas laenu I tagasimakse käsitlemisel, et hageja täitis poolte

ühise kohustuse. Nii täitis ta sellest summast ½ ehk 300 000 krooni (19 161,50 euro) ulatuses

kostja kohustuse. Neil kaalutlustel mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja 19 161,50 eurot.

8.2.3. Korteri I remondiks kulunud osasumma 225 000 krooni osas otsustas maakohus, et see

kajastub sama korteri hilisemas hinnas ega ole eraldi jagatav. Korteri I müügist saadi umbes

7 (14)

5100 eurot, mis kulus korteri II sissemakseks. Nii ei ole korterile I tehtud kulutused

hüvitatavad.

8.2.4. Seltsingu sätetest loetles maakohus VÕS § 580, 581 ja 600–604 sätteid, aga ei

tuvastanud nende kohaldamise eelduseid. Kohus märkis, et tema hinnangul ei ole poolte

abielueelse kooselu ja varaliste suhete puhul tegemist seltsinguga, samuti ei ole enam olemas

enne abielu omandatud vara.

8.3. Ülejäänud nõuded lahendas maakohus ühisvara jagamise nõuetena ja viitas sellega seoses

perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg-le 2, PKS § 37 lg-tele 1–3 ja §-dele 28–35. Maakohus

tuvastas, et pooled abiellusid 26. oktoobril 2006, neil oli varaühisuse varasuhe, mis lõppes

abielu lahutamisega 18. septembril 2017. Seega kohalduvad ühisvara jagamisel PKS sätted.

Maakohus lähtus sellest, et poolte osad ühisvaras on võrdsed.

8.4. Nõude (2) rahuldamisel tuvastas maakohus vaidlustamata asjaoludena laenu II võtmiseks

12. aprillil 2013 laenulepingu sõlmimise ja selle, et alates 10. maist 2018 on laenu pangale

tagastanud hageja. Kuni 13. augustini 2019 moodustasid tagasimaksed 7855,92 eurot, millest

kostja peab hagejale hüvitama poole ehk 3927,96 eurot.

8.5. Nõude (3) rahuldamisel tuvastas maakohus, et auto oli abielu ajal sõlmitud liisingu-

lepingu ese. Liisinguleping lõpetati 4. juuli 2017 aktiga, mille järgi sai auto omandiõiguse

kostja. Pärast auto võõrandamist ja liisingulepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmist maksti

kostjale välja 4200 eurot, millest pool ehk 2100 eurot tuleb kostjal omakorda maksta hagejale.

8.6. Nõude (4) lahendamisel tuvastas maakohus vaidlustamata asjaoludena korteri II ja

parkimiskoha kuulumise poolte ühisvarasse ning nende väärtused eksperdi arvamuse põhjal

vastavalt 164 500 eurot ja 10 000 eurot. Hageja ei vaielnud vastu nimetatud varaesemete talle

jätmisele, mistõttu tuleb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel

kohtulahendiga asendada selleks vajalikud kostja tahteavaldused.

8.7. Nõude (5) lahendamisel tuvastas maakohus lisaks nõude (2) juures juba märgitule

vaidlustamata asjaoluna, et laenu II jääk 13. augusti 2019 seisuga on 111 299,85 eurot. Hageja

vastuväidete puudumise tõttu jättis maakohus selle kohustuse ühisvara jagamisel hagejale.

8.8. Nõude (6) lahendust maakohtu otsuse resolutsioon otseselt ei sisalda, aga sisuliselt järgis

maakohus tasaarvestust tehes kostja mõttekäiku, et hüvitis tuleb arvutada nõuetes (4) ja (5)

märgitud varaesemete väärtuste vahena.

8.9. Nõude (7) lahendamisel lähtus maakohus sellest, et kostja nõuab kasutuseelist korteri II

ja parkimiskoha eest alates 2017. aasta veebruarist 175 eurot kuus. Pooled on üksmeelsed, et

kostja lahkus korterist II veebruari lõpus, st sama kuu eest pole alust kasutuseelist välja mõista.

Kostja lahkumise põhjus pole oluline. Pooled jõudsid üksmeelele, et korteri II üürihind on

700 eurot kuus ja kohane kasutuseelise hüvitis 175 eurot. Järelikult tuleb hagejalt kostja kasuks

välja mõista selles summas igakuine kasutuseelis alates 1. märtsist 2017. Kasutuseelist on

põhjendatud arvutada kuni otsuse jõustumiseni, sest siis saab hageja teha omandikande

muutmiseks vajalikud toimingud. Kuni 30. novembrini 2019 on kasutuseelis 5775 eurot (= 33

× 175) ja edasi tuleb seda maksta 175 eurot kuus.

8.10. Tasaarvestuse tegi maakohus TsMS § 445 lg 1 alusel järgmiselt. Jagatava ühisvara

koosseisus on positiivse väärtusega varaesemetest korter II ja parkimiskoht, st vara

174 500 euro eest, millest kummalegi poolele peab jääma 87 250 euro väärtuses vara.

Kohustusena on ühisvaras laen II, mille jäägist 111 299,85 eurot on kummagi kanda samuti

pool ehk 55 649,93 eurot. Nõuete (1)–(3) lahendamise tulemusel peab kostja maksma hagejale

25 189,46 eurot (=19 161,50 + 3927,96 + 2100). Kokku on kostjal saada ühisvara arvelt

87 250 eurot ja vaja tasuda 80 839,39 eurot (=55 649,93 + 25 189,46). Nende summade vahe

6410,61 eurot tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Lisaks peab hageja kostjale maksma

nõude (7) alusel välja mõistetud 5775 eurot ja 175 eurot kuus kuni otsuse jõustumiseni.

8 (14)

8.11. Hageja taotlus kohtuotsuse täitmise tähtaja määramiseks jäi rahuldamata, sest 300 euro

kaupa tasumine oleks kostjale liiga koormav ja hageja pole taotlust piisavalt põhjendanud.

POOLTE SEISUKOHAD

9. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles

nõue (1) jäi rahuldamata 7190,06 euro (pool kostjale 5. septembril 2007 üle kantud summast

225 000 krooni) saamiseks, temalt mõisteti nõude (7) alusel välja kasutuseelis ja jäi

rahuldamata otsuse osamaksetega täitmise võimaldamise taotlus. Menetluskulud palub hageja

panna kostja kanda.

9.1. Maakohtu otsus ei ole piisavalt põhjendatud. Sellest pole aru saada, miks

5. septembril 2007 tehtud maksetest üks on hüvitatav, teine aga mitte. Kostja ei tõendanud, et

ka tema oleks teinud kulutusi korteri I remondiks.

9.2. Kasutuseelise osas lähtus maakohus ekslikult sellest nagu oleks pooled leppinud kokku

hüvitatava kasutuseelise suuruse. Pooled olid üksmeelsed 700 euro suuruses üürihinnas.

Kasutuseelise väljamõistmine pole kooskõlas hea usu põhimõttega ja otsus on ka üllatuslik, sest

vastavat nõuet pole pooltega arutatud.

9.3. Samuti puuduvad vaidlustatud otsuses põhjendused, miks ei rahuldanud maakohus hageja

taotlust võimaldada hüvitise maksmine osamaksetega.

10. Kostja esitas samuti apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas,

milles nõude (1) alusel mõisteti temalt välja 19 161,50 eurot (pool 5. septembril 2007 pangale

tagastatud 600 000 kroonist), samuti palub ta täiendada maakohtu otsust nõude (6)

lahendamiseks tehtava otsustusega. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.

10.1. VÕS § 69 lg-te 1 ja 2 kohaldamine nõude (1) lahendamisel on üllatuslik ja ebaõige.

Maakohus jättis hindamata kostja väited ja tõendid kostjale lahusvarana kuulunud korteri

võõrandamise kohta. Poolte ühine tahe korteri I soetamisel ja edasistel toimingutel oli ühise

vara loomine viisil, et neile ei teki sellest üksteise vastu muid nõudeid. Maakohtu tõlgenduse

järgi oleks tulnud sarnaselt hinnata kostja panust korteri II soetamisel.

10.2. Maakohus jättis ekslikult tegemata resolutsioonis otsustuse kostja nõude (6) kohta, kuigi

arvestas sellega tasaarvestuses. Samas on tasaarvestuse tuleb ebaõige, sest nõude (1)

rahuldamata jätmise korral tuleks hagejal maksta kostjale suurem summa.

10.3. Koos kaebusega esitas kostja täiendavate dokumentaalsete tõenditena notari

hoiustamiskviitungi ja kontoväljavõtte, millega soovis tõendada oma panust ning kulutusi

korteri II ja parkimiskoha ostmisel ja korteris parenduste tegemisel.

11. Pooled vaidlevad teineteise kaebustele vastu, sh vaidles hageja vastu kostja dokumentaal-

sete tõendite taotlusele. Kuigi pooled märkisid kaebustes, et soovivad menetluskulude jätmist

vastaspoole kanda, siis ei sisalda kumbki kaebus argumente, et maakohus oleks eksinud kulude

jaotamisel TsMS § 164 lg 1 kohaldamisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p-de 2 ja 2¹ alusel osaliselt.

Ringkonnakohus lahendab hageja nõude (1) apellatsioonimenetluses vaidlusaluses osas maa-

kohtust erineval õiguslikul alusel ja jätab selle rahuldamata. Kostja nõude (7) rahuldab

ringkonnakohus maakohtust väiksemas ulatuses ja ühtlasi võtab vastu sellest nõudest osaliselt

loobumise. Resolutsiooni tuleb lisada maakohtu otsusest välja jäänud otsustus nõude (6) kohta.

Nimetatud muudatuste tulemusel teeb ringkonnakohus uuesti ka tasaarvestuse ja muudab

vastavalt hagejalt kostja kasuks välja mõistetud summat. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus

muutmata. Apellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt ja pooled kannavad ise menetluskulud

ringkonnakohtus.

9 (14)

13. Kaebuste lahendamiseks selgitab ringkonnakohus esmalt vaidluse ulatuse apellatsiooni-

menetluses nõuete ja asjaolude osas (järgnevas p-d 14 ja 15). Seejärel käsitleb kohus hageja

rahalist nõuet (1) mõlema poole kaebuste alusel (p 16) ja kostja kasutuseelise nõuet (7) hageja

kaebuse alusel (p 17). Nende nõuete kohta tehtud otsustuste põhjal saab teha uue tasaarvestuse

(p 18). Lõpuks kontrollib ringkonnakohus, kas hageja taotlus hüvitise tasumise tähtaja

pikendamiseks jäi õigesti rahuldamata (p 19) ja teeb muud menetluslikud otsustused.

14. Maakohus rahuldas poolte nõuded osaliselt ja ka kaebused esitasid pooled üksnes osade

nõuete kohta tehtud otsustuste vaidlustamiseks. Selle tulemusel on vaidluse ulatus

apellatsioonimenetluses nõuete kaupa järgmine:

(1) 52 703,11 euro saamisele suunatud nõudest vaidlustas hageja selle 7190,06 euro osas

rahuldamata jätmise ja kostja 19 161,50 euro osas rahuldamise – vaidlustamata on

33 541,61 euro (=52 703,11 – 19 161,50) osas nõude (1) rahuldamata jätmine;

(2) – (6) pole sisuliselt vaidlustatud, aga nõude (6) osas heidab kostja ette selle lahendamise

kohta tehtud otsustuse puudumist maakohtu otsuse resolutsioonist;

(7) kasutuseelise nõudest vaidlustas hageja rahuldatud osa, st temalt alates 1. märtsist 2017

kuni maakohtu otsuse jõustumiseni igakuise kasutuseelise 175 eurot väljamõistmise;

vaidlustamata on sama nõude rahuldamata jätmine 2017. aasta veebruari eest.

Vaidlustamata osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud. Endiselt

on aktuaalne hageja taotlus otsuse täitmise tähtaja määramiseks.

15. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuste lahendamisel

lähtuda maakohtu tuvastatud vaidlustamata asjaoludest korterite I ja II omandamise, korteri I

võõrandamise ja sellest saadud tulemi jaotamise, laenude I ja II võtmise ning tagastamise,

abielu sõlmimise ja lahutamise ning pooltele enne abiellumist kuulunud korteritega tehtud

tehingute kohta. Samuti pole vaidlusalune, et korterit II ja parkimiskohta kasutab hageja koos

poolte ühise lapsega. Hageja 5. septembri 2007 ülekanded vastavalt summades 600 000 krooni

ja 225 000 krooni pole vaidlusalused, aga hinnata tuleb nende õiguslikku tähendust ning seda,

kas hagejal on õigus nõuda kostjalt kummastki summast poole tagastamist. Korteri II ja

parkimiskoha üürihinna osas on pooled üksmeelsed, aga vaidlus on küsimustes, kas, millises

ulatuses ja millise ajavahemiku eest on kostjal õigus nõuda kasutuseelise hüvitamist.

16. Hageja nõue (1) on suunatud 52 703,11 euro saamisele. Sellest on apellatsioonimenetluses

vaidluse alla osasummad 7190,06 eurot (st pool 225 000 kroonist, mis hageja kandis

5. septembril 2007 kostja kontole) ja 19 161,50 eurot (st pool 600 000 kroonist, mis hageja

maksis samal päeval laenu I osalise ennetähtaegse tagastusena).

16.1. Hageja tugines nõude esitamisel seltsingulepingule. Maakohus ei tuvastanud poolte vahel

seltsingulist õigussuhet ega pidanud võimalikuks ka seltsingu lõppemist käsitletavate sätete

analoogia korras kohaldamist, st nõustus selles osas kostjaga. Ringkonnakohus jagab maakohtu

arusaama, et pooltel ei olnud seltsingut, aga ei nõustu maakohtu põhjenduse ega seltsingu

likvideerimise sätete analoogia korras kohaldamata jätmisega.

16.2. Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise

eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste

tegemisega (VÕS § 580 lg 1). Seltsinglase panuseks võib olla igasugune ühise eesmärgi

edendamine, sh vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või

seltsingule teenuse osutamine (VÕS § 581 lg 1). Seltsinglaste panused on eeldatavasti võrdsed

(VÕS § 581 lg 2) ja seltsinglane pole kohustatud suurendama kokkulepitud panust ega tegema

täiendavaid panuseid (VÕS § 581 lg 4).

16.3. Seltsingulepingu lõppemisel toimub VÕS § 600 lg 1 esimese lause järgi seltsingu

likvideerimismenetlus ja vara jaotatakse seltsinglaste vahel. VÕS § 600 lg 1 teine lause näeb

10 (14)

ette kaasomandi jaotamise sätete kohaldamise, kui VÕS 33. ptk-st ei tulene teisiti. Seltsingu-

varast tuleb esmajärjekorras täita seltsingu kohustused, mille eest vastutavad seltsinglased

ühiselt, sh kohustused, mis on võlausaldajate suhtes seltsinglaste vahel jagatud või mille eest

vastutavad seltsinglase ees võlgnikena teised seltsinglased (VÕS § 602 lg 1 esimene lause).

Pärast kohustuste täitmist ülejäänud seltsinguvarast tuleb tagastada seltsinglaste panused (VÕS

§ 603 lg 1).

16.4. Senises kohtupraktikas on seltsingu likvideerimise sätteid kohaldatud ühise maja-

pidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete

(nt kinnisasi) jaotamisele (TsÜS §-s 4 ette nähtud analoogia alusel) ning seda sõltumata eseme

asjaõiguslikust kuuluvusest, kui täidetud on järgmised tingimused (vt Riigikohtu

24. septembri 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-12328, p 12 ja seal viidatud varasem praktika):

-

mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja

võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused (VÕS § 581 mõttes);

-

pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise

varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks.

16.5. Need tingimused on korteri I soetamise osas täidetud.

16.5.1. Pooled ostsid korteri I kaasomandisse, võtsid selleks ühise laenu, remontisid korterit ja

panustasid sellesse nii ühise kui ka neile enne abiellumist kuulunud vara arvel. Hageja müüs

talle lahusvarana kuulunud Sõle tn korteri varem (2007. aasta sügisel) ja kostja oma Vindi

tn korteri hiljem (2008. aasta kevadel), aga mõlemad tehinguid toimusid juba abielu ajal ja enne

korteri I võõrandamist. Sellises olukorras pole oluline, et just hageja korteri võõrandamisest

saadud raha kasutati osaliselt laenu I ennetähtaegseks tagastamiseks. Poolte majanduslikud

panused on piisavalt olulised. Laen I võeti solidaarkohustusena summas 1 900 000 krooni,

hageja korteri müügist saadi 850 000 krooni ja kostja omast 401 417,21 krooni. Need panused

on ka piisavalt võrreldavad. Järelikult tegid mõlemad pooled korteri I omandamiseks ja

parendamiseks olulised ja võrreldavad majanduslikud panused.

16.5.2. Korteri I müügileping sõlmiti veebruaris 2006 ja pooled abiellusid sama aasta

oktoobris. Poolte peatne abiellumine pärast korteri I soetamist kinnitab nende tahet ühise

varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks. Sama nähtub poolte edasisest käitumisest, kui

korteri I müügist saadud tulemit kasutati sissemakseks korteri II eest.

16.6. Siiski ei järeldu mõlema tingimuse täidetusest, et poolte vahel oli sõlmitud seltsingu-

leping. Mehe ja naise püsivat ühise majapidamisega abieluvälist kooselu (vabaabielu) ei saa

iseenesest lugeda seltsinguks VÕS § 580 lg 1 mõttes ja seega kohaldada sellele VÕS § 580 jj

(Riigikohtu 21. detsembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16, p 21 teine lõik). Hageja ei

toonud esile ega tõendanud poolte tahteavaldusi, mille põhjal saaks tuvastada seltsingulepingu

sõlmimise (VÕS § 9 lg 1). Järelikult tuvastas maakohus õigesti, et poolte vahel puudus seltsing,

aga samas jättis ekslikult analoogia alusel kohaldamata seltsingu likvideerimise sätted poolte

abielueelse kooselu ajal soetatud vara jaotamisel, st nõude (1) lahendamisel.

16.7. Järgmiseks hindab ringkonnakohus hageja nõuet (1) kohaldades TsÜS §-s 4 ette nähtud

analoogia alusel seltsingu likvideerimise sätteid.

16.7.1. Esitatud asjaoludel saab seltsingu likvideerimise sätete kohaldamisel kõne alla tulla

esmajoones korterile I võõrandamisest saadud raha jaotamine VÕS §-de 602–604 kohaselt. See

tähendab esmalt korteri I omandamisega seotud võimalike kohustuste (tasumata laenumaksete)

mahaarvamist tulemist (VÕS § 602), seejärel panuste tagastamist tulemi arvel (VÕS § 603) ja

seejärel kas ülejäägi jaotamist või kahjumi katmist vastavalt panustele (VÕS § 592 lg 1 ja § 604

või § 603 lg 4 ja § 602 lg 2; vrd Riigikohtu 21. detsembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-

16, p 25 ja seal viidatud varasem praktika).

11 (14)

16.7.2. Vaidlustamata asjaoludel kasutasid pooled korteri I võõrandamisest saadud tulemi

ühisvara soetamiseks. Korter I müüdi 80 000 euro eest, millest 74 887,27 eurot tagastati

pangale laenu I katteks ja 5112,72 eurot jäi pooltele. Seega jäi pärast VÕS § 602 järgset

mahaarvamist panuste tagastamiseks 5112,72 eurot, mille pooled kasutasid ühiselt korteri II

ostmiseks. See on algsetest panustest väiksem summa. Kui seltsinguvarast ei piisa panuste

tagastamiseks, vastutavad seltsinglased puudu oleva summa eest vastavalt nende osadele

kahjumi katmisel (VÕS § 603 lg 4 ja § 602 lg 2). Kirjeldatud olukorras ei saa üks seltsinglane

teiselt nõuda oma panuse suuremas osas hüvitamist, kui see on võimalik tulemi arvel.

16.7.3. Ringkonnakohus leiab, et sama põhimõte kohaldub ka abieluvälise kooselu ajal

soetatud olulise varaeseme ja sellega seotud kohustuste jagamisel. Seetõttu ei saa hageja nõuda

5. septembri 2007 soorituste tervikuna ega osaliselt tagastamist mingil muul õiguslikul alusel,

sh solidaarvõlgniku tagasinõudena (VÕS § 69), käsundita asjaajamisena (VÕS § 1018 jj) või

kaasomandi esemele tehtud kulutusena (asjaõigusseaduse § 72 lg 4, § 75 lg 1).

16.7.4. Järelikult saaks hageja nõuda korteri I soetamise ja parendamise panust tagasi üksnes

teatava osana 5112,72 eurost, aga ka see ei ole võimalik, sest pooled kasutasid nimetatud

rahasumma ühiselt korteri II ostul.

16.8. Lisaks tuleb kontrollida, kas neil asjaoludel saaks hageja nõude (1) rahuldada ühisvara

jagamisel või selle arvelt hüvitise saamise nõudena või vähemalt tasaarvestusena kostja

hüvitisnõude suhtes.

16.8.1. Kumbki pool ei tugine väitele, et nad oleks kokku leppinud osad ühisvaras. PKS § 37

lg 3 sätestab, et ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt

võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Nii võisid küll 5112,72 euro piires abikaasade

osad, st neile lahusvarana osaliselt tagastatud panused olla erinevad, aga nad ei leppinud kokku

sellest tingituna ühisvara osade suurust.

16.8.2. Kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta PKS § 34 lg 2 alusel

nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel. Kuigi hageja nõuab praegu hüvitist kostjalt

ja sellist nõuet PKS § 34 lg 2 otseselt ette ei näe, siis saab hageja nõuet mõista ka tasa-

arvestusena kostjale makstava hüvitise vähendamiseks (Riigikohtu 25. oktoobri 2017 otsus

tsiviilasjas nr 2-14-18828, p 21.1 teine lõik).

16.8.3. PKS § 34 lg 2 ei anna aga alust selleks, et lahusvara ühisvara huvides kasutanud

abikaasa saaks nõuda ühisvara huvides kasutatud lahusvara hüvitamist ühisvara arvel.

Lahusvara arvel konkreetsesse eristatavasse ühisvara eseme soetamisse panustades kuulub

ühisvara huvides panustatud lahusvara väärtus hüvitamisele selles suhtes, milles ühisvara ese

vastavalt lahus- ja ühisvara arvel soetati (Riigikohtu 25. oktoobri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-

14-18828, p 22 ja p 22.2 esimene lõik).

16.8.4. Korteri I müügist saadud tulem 5112,72 eurot moodustas korteri II ja parkimiskoha

ostuhinnast (149 000 eurot) vähem kui 3,5%. Isegi kui korteri I soetamiseks tehtud panused

olid mõneti erinevad, ei annaks see alust kohaldada PKS § 34 lg 2 hiljem ühisvara jagamisel.

Poolte panuste olulist erinevust ringkonnakohus ei tuvasta.

16.9. Neil kaalutlustel jääb hageja nõue (1) rahuldamata nii 7190,06 euro kui ka 19 161,50 euro

saamiseks, st hageja kaebus on kõnealuses osas edutu ja kostja kaebus rahuldatakse.

16.10. Eelnevate alapunktide tulemusel pole vaja uurida ega hinnata tõendeid, mis käsitlevad

täpsemalt korteri II ostu rahastamist ja kulutusi ehitustarvetele. Kostja 27. detsembri 2019

taotlused jäävad TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Samuti pole vaja käsitleda kostja

muid vastuväiteid samale nõudele.

17. Kostja nõue (7) kasutuseelise saamiseks on apellatsioonimenetluses vaidluse all osas,

milles maakohus nõude rahuldas, sest selle peale esitas hageja apellatsioonkaebuse.

12 (14)

17.1. Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja on kasutuseelise nõudest osaliselt loobunud.

Algselt nõudis ta alates 2017. aasta veebruarist igakuiselt 200 euro maksmist, aga vähendas

summat 18. aprilli 2019 menetlusdokumendis 175 euroni. Sisuliselt kostja loobus ülejäänud

nõudest igakuiselt 25 euro saamiseks. Hagist loobumine on TsMS § 4 lg 3 ja § 429 lg 1 järgi

hageja õigus, kostjal vastuhagejana on TsMS § 373 lg 3 kohaselt samasugune õigus. TsMS

§ 429 lg 1 alusel tuleb loobumine vastu võtta ja nõude (7) menetlus vastavas osas lõpetada.

17.2. Kuigi kasutuseelise kui varalise õiguse jagamise viisi PKS otsesõnu ei sätesta, saab

jagada abikaasade vahel ka ühisvara hulka PKS § 25 mõttes kuuluvaid muid varalisi õigusi, sh

kasutuseelist (Riigikohtu 26. septembri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12, p 22 kuues lõik).

Seega lahendas maakohus nõude (7) õigesti ühe osana ühisvara jagamise nõuetest.

17.3. Kasutuseelise jagamisel tuleb selgitada selle väärtus, st eseme kasutamisest saadavate

eeliste väärtus. Eseme väärtuseks loetakse TsÜS § 65 järgi selle harilik väärtus, kui seaduse või

tehinguga ei ole ette nähtud teisiti, ning eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine

müügihind (turuhind). Korteri kasutuseeliste väärtuse saab määrata selle kasutamisest saadava

eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, st üüritasu järgi (Riigikohtu 26. septembri 2012 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12, p 20). Maakohus sedastas õigesti, et poolte üksmeelsete avalduste

järgi 12. märtsi 2019 istungil on korteri II ja parkimiskoha üürihind 700 eurot kuus.

17.4. Ühisomandi puhul ei saa siiski kasutuseeliste ulatust kindlaks teha ja kasutuseeliste

hüvitamist nõuda sarnaselt kaasomandile, st kaasomaniku mõtteliste osade järgi. Kuna

ühisomandi puhul ei ole abikaasade osad ühises asjas määratud, peab kohus abikaasa kui

ühisomaniku kasutuseelise väärtuse määramisel mh arvestama asjaolu, et abikaasadel on

ühisomandi tõttu ühine jagamatu õigus kogu asja kasutada ning saada esemest ühiselt kasu, sh

kasutuseelist TsÜS § 62 lg 1 mõttes. Ühisomanike ühiselt saadava kasutuseelise väärtus on

võrreldes ainuomandis oleva kasutuseelise väärtusega madalam juba kas või ainult selle tõttu,

et tegemist on ühis- mitte ainukasutusega. Kasutuseelise väärtust mõjutab see, kui korterit

kasutavad lisaks muud perekonnaliikmed (Riigikohtu 26. septembri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-93-12, p 20 neljas lõik). Käesoleval juhul on kostja põhjendatult lähtunud sellest, et

kasutuseelisena on talle hüvitatav 25% korteri üürihinnast. Sel viisil on piisavalt arvesse võetud

nii ühisomandi eripära kui ka lapse elamist samas korteris. Kokkuvõtvalt on kohane

kasutuseelise igakuine hüvitis 175 eurot (= 25% × 700).

17.5. Kasutuseelist saab ühisvarana jagada üldjuhul alates vastava nõude esitamisest teise

abikaasa vastu. Nõude esitamisele eelneva ajavahemiku eest saadud kasutuseelise nõudmine

oleks vastuolus hea usu põhimõttega, kui asja kasutanud abikaasa võis mõistlikult võttes teise

abikaasa käitumisest aru saada, et abikaasadel on vaikiv kokkulepe, et ainukasutuse eest hüvitist

ei nõuta (Riigikohtu 26. septembri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12, p 17 kolmas lõik).

Korter II ja parkimiskoht jäid pärast poolte kooselu lõppemist hageja ainukasutusse ja kostja ei

nõudnud selle eest tasu, mistõttu saab eeldada poolte vaikivat kokkulepe nende asjade tasuta

ainukasutuseks seni kuni 20. novembril 2018 vastuhagi esitamiseni. Nimetatud eeldusest

erinevat kokkulepet kostja esile ei toonud ega tõendanud. Neil kaalutlustel tuleb tühistada

maakohtu otsus kasutuseelise saamiseks alates 1. märtsist 2017 kuni 20. novembrini 2018 ja

jätta selles osas nõue (7) rahuldamata. Kõnealuses osas on hageja kaebus edukas.

17.6. Alates vastuhagi esitamisest saab kostja aga kasutuseelist nõuda ja selles osas puudub

vastuolu hea usu põhimõttega. Põhjendatud ei ole hageja arusaam, et kostja kaotas vastava

nõude pelgalt põhjusel, et ta ise lahkus poolte ühisest elukohast. Pooled olid juba abielu

lahutades üksmeelsed, et nende kooselu on lõppenud ja suhete taastamine pole võimalik.

Sellises olukorras ei saa abikaasadelt mõistlikult eeldada koos elamist samas eluruumis.

Ringkonnakohus nõustus eespool p-s 17.4 kostja ja maakohtuga, et 175 eurot on põhjendatud

kasutuseelise summa ühes kuus. Selle summa kujunemisel võeti asjakohaselt arvesse lapse

jätkuvat elamist koos hagejaga. Maakohtu otsus ei olnud üllatuslik, sest sama nõuet käsitleti nii

13 (14)

12.3.2019 istungil kui ka poolte menetlusdokumentides. Järelikult puudub alus maakohtu otsust

sama nõude osas ülejäänud osas muuta.

17.7. Maakohus mõistis kasutuseelise välja otsuse jõustumiseni. Nii maakohtu põhjenduste kui

ka ühisvara jagamise mõttega on kooskõlas arusaam, et silmas on peetud otsuse jõustumist

nende varaesemete jaotuse osas, mille kasutamise eest kostja nõudis kasutuseelise hüvitamist.

Maakohtu otsust korteri II ja parkimiskoha jagamise osas ei vaidlustatud. Mõlemad pooled said

otsuse kätte selle tegemise päeval, st 27. novembril 2019. TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 632

lg 1 alusel jõustus otsus korteri II ja parkimiskoha jagamise kohta 27. detsembril 2018.

Järelikult saab kostja selle ajani nõuda kasutuseelise hüvitamist.

17.8. Eelneva põhjal tuleb nõude (7) alusel hagejalt kostja kasuks välja mõista kasutuseelise

hüvitis 2018. aasta novembri 10 päeva eest 58,33 eurot (= 10 / 30 × 175), järgneva 12 kuu eest

2100 eurot (= 12 × 175) ja 2019. aasta detsembri 27 päeva eest 14,81 eurot (= 27 / 31 × 175).

Kokku on nõue (7) põhjendatud summas 2173,14 eurot (= 58,33 + 2100 + 14,81).

18. Tasaarvestus poolte rahaliste nõuete vahel kujuneb järgmiseks.

18.1. Põhjendatud on kostja kaebuse väide, et maakohus jättis otsuse resolutsioonis tegemata

otsustuse nõuetes (4) ja (5) märgitud varaesemete eest hagejalt kostja kasuks hüvitise

väljamõistmise ehk nõude (6) kohta. Vaidlustatud otsuse põhjendustest nähtub, et tasaarvestuse

tegemisel võttis maakohus nimetatud esemete väärtust arvesse, aga TsMS § 442 lg 5 esimese

lause ja § 445 lg 1 teise lause järgi pidanuks tasaarvestusele eelnema otsustus hagejalt kostja

kasuks raha väljamõistmiseks. Selle puuduse saab ringkonnakohus kõrvaldada.

18.2. Maakohtu otsust ei vaidlustatud nõuete (4) ja (5) lahendamise tulemuse, sh neis märgitud

varaesemete väärtuse tuvastamise osas. Hagejale jäid korter II ja parkimiskoht väärtustega

164 500 eurot ja 10 000 eurot ning laenu II tagastamise kohustus 111 299,85 eurot. Nende

väärtuste saldo on 63 200,15 eurot (=164 500 + 10 000 – 111 299,85), millest hageja peab

kostjale hüvitama poole ehk 31 600,08 eurot. Kostja nõue (6) tuleb selles summas rahuldada,

aga jääb rahuldamata 3 399,92 euro (= 35 000 – 31 600,08) saamiseks.

18.3. Hageja peab nõuete (6) ja (7) lahendamise tulemusel maksma kostjale 33 773,22 eurot

(=31 600,08 + 2173,14).

18.4. Kostja peab nõuete (2) ja (3) lahendamise tulemusel maksma kostjale 6027,96 eurot

(=3927,96 + 2100).

18.5. Kahe eelmise alapunkti tulemusel ja TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel tasaarvestab

ringkonnakohus poolte vastastikused kohustused ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja

27 745,26 eurot (=33 773,22 – 6027,96).

19. Otsuse täitmise tähtaja jättis maakohus sisuliselt õigesti pikendamata.

19.1. Kuigi maakohus ei viidanud vastava taotluse õiguslikule alusele, siis on otsusest

tervikuna aru saada, et maakohus lähtus TsMS § 445 lg 1 esimesest lausest. Selle alusel võib

kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata ms otsuse täitmise tähtaja.

19.2. Ringkonnakohtu otsusega mõistetakse hagejalt välja suurem summa, mistõttu tuleb

hageja taotlust uuesti hinnata. Sealjuures peab kohus kaaluma mõlema poole huve.

19.3. Ühisomandi lõpetamisel peab kohus lahendi tegemisel järgima omandit kaotavale

ühisomanikule õiglase hüvitise maksmise põhimõtet. Üldjuhul tähendab õiglane mh seda, et

hüvitis makstakse mõistliku aja jooksul. Kui jagatav varaese on eluruum, siis on üks kriteerium

mõistliku aja hindamisel, et omandi kaotanud ühisomanik saab endale soetada uue eluruumi.

Senisest suurema omandiõiguse saanud omanikul seevastu on vähemalt üldjuhul võimalus võtta

omandi tagatisel laenu hüvitise maksmiseks. Neil kaalutlustel ei saa välistada, et suurema

hüvitise maksmise kohustus lükatakse mõnevõrra edasi, aga see ei tohiks tuua kaasa omandi

kaotanud ühisomanikule praktilise hüvitise maksmata jätmist.

14 (14)

19.4. Käesoleval juhul on vastuhagi esitamisest möödunud üle kahe aasta ja poolte peamiste

varaesemete jagamise kohta tehtud maakohtu otsuse selles osas jõustumisest üle aasta. Hagejale

pidi olema mõistlikult ettenähtav, et kui korter II ja parkimiskoht jäävad talle, siis tuleb nende

eest maksta kostjale teatav hüvitis. Nii on hagejal olnud piisavalt aega võtta hüvitise tasumist

võimaldavaid meetmeid.

19.5. Neil kaalutlustel jääb maakohtu otsus muutmata osas, milles maakohus ei rahuldanud

hageja taotlust kostjale tasutava hüvitise maksmise tähtaja pikendamiseks ja osamaksete

võimaldamiseks.

20. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud maakohtu otsustuse kriitikat poolte kaebused ei

sisalda. Ringkonnakohus nõustub, et nõuete sisu arvestades oli õiglane ja põhjendatud jätta

kulud poolte endi kanda.

21. Kokkuvõttes rahuldatakse mõlemad hagid ja kaebused osaliselt. Hageja kaebuse alusel

vähenes temalt nõude (7) alusel välja mõistetud summa ja kostja saavutas nõude (1) tervikuna

rahuldamata jätmise. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1, § 163 lg 1 ja

§ 164 lg 1 alusel samuti poolte endi kanda. Tulenevalt menetluskulude jaotusest pole vaja neid

rahaliselt kindlaks määrata.

22. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja § 173 lg 1 teisest lausest esitab ringkonnakohus otsuse

resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, milles märgib kõigi

seniste menetluskulude jaotuse. Maakohus nimetas vaidlustatud otsuse resolutsioonis korterit II

ja parkimiskohta kinnistuteks, mis ei takista otsusest aru saamist ega selle täitmist.

Ringkonnakohus järgib sama sõnakasutust.

(allkirjastatud digitaalselt)