2-20-11869/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-20-11869

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. märts 2021, Tallinn

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtuasi

V F ja R F hagi J F ja I F vastu elatise väljamõistmiseks

asenduskohustusena

Tsiviilasja hind

V F hagi hind 2628 eurot

R F hagi hind 2628 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: V F (isikukood x)

Hageja II: R F (isikukood x), hagejate lepinguline esindaja O

S

Kostja I: J F (isikukood x)

Kostja II: I F (isikukood x), kostjate lepinguline esindaja O V

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada V F ja R F hagid.

2. Mõista J Flt V F kasuks välja igakuine elatis 146 eurot, kuid mitte vähem kui 1/4

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni V F täisealiseks

saamiseni, so 23.06.2023. Elatis tuleb kanda iga kuu J M arvelduskontole nrX

selgitusega „V F elatis“.

3. Mõista I Flt V F kasuks välja igakuine elatis 146 eurot, kuid mitte vähem kui 1/4

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni V F täisealiseks

saamiseni, so 23.06.2023. Elatis tuleb kanda iga kuu J M arvelduskontole nr X

selgitusega „V F elatis“.

4. Mõista J Flt R F kasuks välja igakuine elatis 146 eurot, kuid mitte vähem kui 1/4

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni R F täisealiseks

saamiseni, so 25.08.2025. Elatis tuleb kanda iga kuu J M arvelduskontole nrX

selgitusega „R F elatis“.

5. Mõista I Flt R F kasuks välja igakuine elatis 146 eurot, kuid mitte vähem kui 1/4

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni R F täisealiseks

saamiseni, so 25.08.2025. Elatis tuleb kanda iga kuu J M arvelduskontole nr X

selgitusega „R F elatis“.

6. Jätta tsiviilasja menetluskulud võrdsetes osades J F ja I F kanda.

7. Rahuldada V Ff ja R F menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramise taotlus

ja määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 650 eurot (õigusabikulud).

8. Mõista J Flt solidaarselt V Ff ja R F kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 325

eurot.

9. Mõista I Flt solidaarselt V Ff ja R F kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 325

eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. V F ja R F esitasid 17.08.2020 (täiendatud 04.09.2020) Harju Maakohtule hagi J F ja I F

vastu. Hageja I palub mõista kummaltki kostjalt enda kasuks välja elatise 146 eurot kuus, kuid

mitte vähem kui 1/4 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni hageja I

täisealiseks saamiseni 23.06.2023. Hageja II palub mõista kummaltki kostjalt enda kasuks välja

elatise 146 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1/4 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäärast, kuni hageja I täisealiseks saamiseni 25.08.2025. Menetluskulud paluvad hagejad

jätta võrdsetes osades kostjate kanda.

2. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt mõisteti Harju Maakohtu 15.12.2016 otsusega

tsiviilasjas nr 2-16-14150 S Flt (isikukood x) tagaseljaotsusega kummagi hageja kasuks välja

igakuise elatise Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates 20.09.2016 kuni

kummagi hageja täisealiseks saamiseni. S F, kes on hagejate isa, on kostjate poeg.

3. Alates 17.05.2017 on Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi menetluses täiteasi nr 052/2017/969

eelviidatud kohtuotsusega hageja I kasuks välja mõistetud elatise sissenõudmiseks ja täiteasi

nr 052/2017/968 hageja II kasuks välja mõistetud elatise sissenõudmiseks perioodi eest

01.02.2017–31.05.2017 ja edasi igakuiselt. Kohtutäituri tõendi kohaselt ei ole S.F elatisnõuet

täitemenetlustes tasunud. Elatisnõude võlg 28.07.2020 seisuga on hageja I ees 8067,34 eurot ja

hageja II ees 8333,16 eurot.

4. Kuna laste isa suhtes tehtud kohtuotsuse täitmine ei ole täitemenetluses soovitud tulemust

andnud, sest hagejate isal puudub vara, mille arvelt kohustusi täita, on hagejatel õigus nõuda

kohustuse täitmist järgmise astme sugulastelt, s.o kostjatelt.

Kostjate vastuväited

5. Kostjad vaidlevad hagile vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate

kanda.

6. Laste vanem, S F hakkas oma alaealiste laste suhtes ülalpidamiskohustust täitma. Seega ei

ole hagejatel õigust nõuda ülalpidamist kostjatelt.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega leiab, et hagid tuleb rahuldada.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse

hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Perekonnaasjas, sh elatise asjas ei ole kohus seotud esitatud asjaolude ja seisukohtadega (TsMS

§ 436 lg 6). Kumbki pool peab TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus

saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus,

mis asjaolud on esitatud tõendite alusel tuvastatud (TsMS § 436 lg 2 ja § 438 lg 1).

9. Hagejad esitasid kostjate kui oma vanavanemate vastu elatise asenduskohustusena tasumise

nõude tuginedes sellele, et hagejate isalt, kes on kostjate poeg, ei ole õnnestunud hagejatele

ülalpidamist saada, kuigi temalt on elatis kohtuotsusega välja mõistetud. Hagejate nõue võiks

kuuluda rahuldamisele perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100 lg 1 ja lg 4 ning § 106

lg 2 alusel. Viidatud sätete kohaselt on alaealisel lapsel õigus saada oma täisealiselt teise astme

ülenejalt sugulaselt ülalpidamist, kui esimese astme ülenejalt sugulaselt ei ole võimalik

ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

10. Hagiavalduse ja kostja vastuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et kostjad on hagejate

vanavanemad, s.o nende isapoolsed vanaema ja vanaisa ning hagejad on alla 18 aasta vanad, s.t

alaealised. Hagejate sünnitunnistuste kohaselt on S F hagejate isa (tl 7–8). Hagejate isalt

mõisteti 15.12.2016 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-16-14150 kummagi hageja kasuks välja

elatis seaduses sätestatud määras alates 20.09.2016 kuni kummagi hageja täisealiseks

saamiseni, s.o vastavalt kuni 23.06.2023 ja 25.08.2025 (tl 9–10). Pooled vaidlevad selle üle,

kas esineb alus S F kohustuse kostjatele üleminekuks ja kui jah, siis millises ulatuses.

11. PKS § 106 kohaselt kui isik on PKS § 102 alusel ülalpidamise andmisest vabastatud, annab

ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Ka sel juhul, kui isikult ei ole

võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes

on seda kohustatud tegema järgmisena. Esimeses lauses nimetatud juhul läheb kohustatud isiku

asemel ülalpidamist andnud isikule üle õigustatud isiku nõue kohustatud isiku vastu.

Nõudeõiguse üleminek ei tohi olla vastuolus ülalpidamist saama õigustatud isiku huvidega.

Vanavanemate asenduskohustuse tekkimise üheks aluseks on olukord, kus lapse esimese astme

üleneja vastu esitatud nõue on kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid

kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub

vara, mille arvel kohustust täita (vt Riigikohtu 19.10.2011 otsus 3-2-1-75-11, p 18).

12. Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts on algatanud hageja I avalduse alusel täitemenetluse

nr 052/2017/969 ja hageja II avalduse alusel täitemenetluse nr 052/2017/968 S Flt Harju

Maakohtu 15.12.2016 otsusega nr 2-16-14150 välja mõistetud, kuid perioodil 01.02.2017–

31.05.2017 tasumata jäänud elatise võla, samuti igakuise elatise sissenõudmiseks.

Täitemenetlused algatati 17.05.2017. Kohtutäituri õiendite kohaselt ei ole S F elatisnõuet

viidatud täitemenetlustes kohtutäituri kaudu tasunud. Elatisnõude võlg seisuga 28.07.2020 on

hageja I ees 8067,34 eurot ja hageja II ees 8333,16 eurot (tl 11–14).

13. Arvestades, et S F ei ole täitemenetluses enam kui kolme aasta jooksul täitnud kohustust,

mis on tekkinud perioodil alates 01.02.2017, on hagejatel tekkinud nõudeõigus oma

vanavanemate vastu, s.o S F ülenejate vastu. Kohtutäituri õiendid kinnitavad, et pikaajalises

täitemenetluses ei ole kohtulahendi täitmine soovitud tulemuseni viinud. Sellises olukorras on

nõudeõiguse üleminek PKS § 106 lg 2 alusel põhjendatud, kuna hagejate isalt on ülalpidamise

maksmist ülemäära raske saavutada.

14. Õige ei ole kostjate väide, nagu ei oleks hagejatel kostjate vastu nõuet, kuna laste isa hakkas

ülalpidamiskohustust täitma. Kostjad esitasid oma väite tõendamiseks maksekorralduse koopia,

millest nähtub, et kostja II kandis 27.09.2020 oma lepingulisele esindajale A P 590 eurot,

selgitusega „S F elatisraha“ ja lepinguline esindaja kandis 29.09.2020 584 eurot edasi hagejate

emale selgitusega „V F ja R F elatis. Tasutud S F eest“ (tl 44 koos täpsustusega tl 45–46). Kohus

leiab, et nimetatud tõendist ei ole võimalik järeldada, et S F oleks asunud oma alaealistele

lastele nõuetekohaselt ülalpidamist andma.

15. Kohus selgitas kostjatele, et elatise maksmise eesmärk on, et laste igapäevased vajadused

saaksid järjepidevalt rahuldatud ja nende arenguks oleks tagatud piisavad vahendid. Seetõttu

antakse ülalpidamist raha perioodilise maksmisega (PKS § 100 lg 1). On oluline, et elatise

tasumine toimuks kindlalt ja järjepidevalt. Kostjate esitatud tõendist ei nähtu, et S F oleks lastele

ülalpidamist andnud. Ülalpidamise andis kostja II. Kostjad väidavad küll, et raha, mis lastele

üle kanti, tuli S Flt, kuid ei ole esitanud selle kohta ühtegi tõendit. Isegi, kui lugeda raha kantuks

S F nimel, nagu paluvad kostjad, ei järeldu ülalpidamiskohustuse täitmisest ühel kuul pärast

hagi esitamist ülalpidamiskohustuse nõuetekohane, s.o regulaarne ja piisav andmine.

29.09.2020 ühekordne elatise makse ei anna seega alust jätta hagejate hagi rahuldamata.

16. Kohus selgitab, et ülalpidamiskohustuse rikkumine seisneb ka elatise ebaregulaarses

andmises ja tulevase nõude täitmiseks esitatud hagi rahuldamiseks annab alust ka see, kui on

piisav alus eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik suure tõenäosusega ka edaspidi

elatist regulaarselt ei maksa (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-37-11 p 14). Kohtu ette ei ole toodud

selliseid asjaolusid, mille alusel võiks tõsikindlalt järeldada, et S F on asunud oma kohustust

nõuetekohaselt täitma. Vastupidi, kostjad ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et elatist oleks

tasutud ka pärast ülalviidatud 29.09.2020 ühekordset makset. Hagejate kinnitusel ei ole elatist

pärast 29.09.2020 makstud.

17. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see

on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

Hagejate isa ei ole oma kohustust kohaselt täitnud, s.o ei ole ülalpidamist andnud, ei ole seda

andnud piisavalt ja ei ole seda andnud regulaarselt. Seega on tõendatud, et hagejatel on olnud

pikaajaliselt ülemäära raske saavutada S Flt kohase ülalpidamise saamine. Asjaolu, et Ametlike

Teadaannete andmetel kuulutati hagejate isa suhtes 24.11.2020 välja pankrott, ei muuda kohtu

järeldusi selle kohta, et hagejatel on oma isalt ülalpidamist ülemäära raske saavutada. Vastupidi,

see kinnitab hagejate nõude aluseks olevaid asjaolusid. Hagejatel on seetõttu PKS § 106 lg 2

alusel õigus nõuda elatise tasumist asenduskohustusena S F ülenejatelt sugulastelt, s.o

kostjatelt.

18. Õige ei ole kostjate seisukoht, et nõudeõiguse üleminek kahjustab hagejate õigusi põhjusel,

et vanavanematelt väljamõistetava elatise suurus peab olema väiksem, kui vanemalt välja

mõistetud elatis. Kohus selgitab, et isegi kui kostjatelt kuulub elatis välja mõistmisele alla

seaduses sätestatud määra, jääb osas, milles ülalpidamiskohustus asenduskohustusena

vanavanematele üle ei lähe, kohustuse täitmise eest vastutama siiski laste vanem ise.

Kostjate kohustuse ulatus

19. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 kohaselt kindlaks lapse vajadustest ja tema

tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99 lg 2

järgi õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse

ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise

kulutusi. Mitme lapse elatisenõuet ühiselt lahendades hinnatakse laste vajadusi eraldi.

Alaealisele lapsele elatise nõudmist lihtsustab see, et seaduses on sätestatud miinimumelatis,

mille ulatuses ei ole vaja lapse vajadusi tõendada, st eelduslikult on see lapse igapäevaste

vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus. Tuleb eeldada, et lapse

ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise

miinimummäär. Seaduses sätestatud miinimummäär on PKS § 101 lg 1 kohaselt pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o käesoleval ajal 292 eurot. Selles ulatuses ei ole

vaja tõendada lapse vajadusi (vt ka Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17). Hagejad

nõuavad käesoleval juhul kostjatelt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud määras, s.o samas

määras, nagu on välja mõistetud nende isalt Harju Maakohtu 15.12.2016 otsusega tsiviilasjas

nr 2-16-14150. Hagejad ei pea seega oma vajadusi täiendavalt tõendama.

20. Mitu sama astme sugulast täidavad PKS § 105 lg 3 järgi ülalpidamiskohustust

osavõlgnikena, kusjuures iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt

tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud

isiku vahelisi suhteid. Viidatud sätte järgi vastutavad esmalt lapse vanemad lapse ülalpidamise

kohustuse täitmise eest osavõlgnikena vastavalt oma varalisele seisundile. Kui ühe vanema

asemel täidavad lapse ülalpidamise kohustust järgmise järjekorra kohustatud sugulased,

s.o vanavanemad, siis peavad ka nemad pidama lapselast ülal osavõlgnikena vastavalt oma

varalisele seisundile ning nad vabanevad ülalpidamiskohustusest üksnes niivõrd, kuivõrd nende

varaline seisund ei võimalda neil PKS § 102 lg 1 mõttes lapsele ülalpidamist anda

(vt Riigikohtu 18.10.2011 otsus nr 3-2-1-75-11 p 20).

21. Eeltoodust järeldub, et kostjad vastutavad osavõlgnikena S F kohustuse täitmise eest.

Hagejatel on seega õigus nõuda kummaltki kostjalt ülalpidamise andmist ulatuses, mis vastab

½-le sellest, mida S F on kohtuotsusest nr 2-16-14150 tulenevalt kohustatud maksma. Kuna S

Flt mõisteti elatis välja seaduses sätestatud määras, s.o ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäärast, mis on käesoleval ajal 292 eurot, on kummalgi kostjal kummagi hageja

ees eelduslikult 146 euro suurune kohustus, s.o ¼ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäärast.

22. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei

ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostjad leidsid, et nende majanduslik

seis ei võimalda anda hagejatele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata. Kohus

selgitas kostjatele, et kui nad soovivad, et kohus mõistaks hagejate kasuks välja seaduses

sätestatud määrast väiksema elatise, tuleb neil esile tuua ja tõendada asjaolud, mis annavad

aluse elatise vähendamiseks. Kostjatel tuli esitada vähemalt oma viimase 6 kuu

arvelduskontode väljavõte, kuid ka muud andmed ja dokumendid oma varalise seisundi (vara)

ja igakuiste vajaduste kohta.

23. Kostjad esitasid kohtule üksnes oma arvelduskontode filtreeritud väljavõtte, millest

nähtuvad kostjate töötasu maksed. Kostja I töötasu on olnud perioodil 08.06.2020–06.11.2020,

s.o 5 kuu jooksul keskmiselt 567 eurot (tl 60) ja kostja II töötasu perioodil 07.05.2020–

06.11.2020 keskmiselt 1190 eurot (tl 59). 23.02.2021 esitasid kostjad paljasõnalisi ja varem

esitatud tõenditega vastuolus olevaid väiteid selle kohta, nagu oleks kostja I sissetulek

keskmiselt 350 eurot ja kostja II sissetulek 1000 eurot. Tõendeid kostjad ei esitanud. Kohus

lähtub asja lahendamisel kostjate esitatud tõenditest nähtuvast sissetulekust. Muid tõendeid,

peale arvelduskonto filtreeritud väljavõtte, kostjad hoolimata kohtu selgitustest ei esitanud.

24. Kostjad selgitasid, et neil on ühine majapidamine, s.o korter aadressil x, Tallinn,

turuhinnaga umbes 50 000 eurot. Kostjate igakuised vajadused on nende selgituste kohaselt

järgmised: kommunaalmaksed 200 eurot; söök 300 eurot; riided 100 eurot; ravimid 100 eurot;

laenumaksed 160 eurot; reisi jaoks välismaale raha puhkamiseks ja ravimiseks 300 eurot; ostud

200 eurot; teater ja spordivõistlused 100 eurot; ettenägematud kulud 250 ehk kokku 1610 eurot.

23.02.2021 esitasid kostjad oma igakuiste kulude kohta vastuolulisi andmeid Kostjate väitel on

nende igakuised kulud hoopis 1125 eurot, sh laen 260 eurot, kommunaalkulud 160 eurot,

elektrikulu 25 eurot, telefon 20 eurot, ravimid 60 eurot, toidukulu 400 eurot ja riiete kulu 200

eurot.

25. Kohus leiab, et kostjate esitatud tõendite ja paljasõnaliste selgituste alusel ei saa teha

kostjate soovitud järeldusi kostjate igakuiste sissetulekute ja väljaminekute ega varalise

seisundi kohta. Kohus selgitas kostjatele, et üldsõnalised vastuväited ei ole piisavad, et jätta

hagi rahuldamata või rahuldada see üksnes osaliselt. Kostjatel tuli oma väited sisustada ja

tõendada, sh esitada andmed ja dokumendid oma sissetulekute ja varalise seisundi, samuti

nende enda igakuiste vajaduste kohta. Kostjad ei ole seda teinud. Küll aga on kostjad esitanud

paljasõnalisi ja vastuolulisi vastuväited ning on oma selgitusi viimasel hetkel muutnud. See

annab kohtule alust arvata, et kostjate väited on otsitud, eesmärgiga välistada hagejate nõuete

rahuldamine.

26. Kohus ei nõustu kostjatega, et nende tavalise ülalpidamise põhjendatud suuruseks saab

lugeda kokku 1610 eurot kuus või ka 1125 eurot kuus. Täiskasvanud inimese igakuine kulu

riietele summas 50 eurot või 100 eurot, ei ole eluliselt usutav. Kostjad ei ole sellist vajadust

millegagi põhjendanud. Kohus loeb põhjendatud kuluks mitte enam kui 25 eurot kuus. Samuti

ei ole mõistlik toidukulu 400 eurot kuus. Kostjad on ise varem selgitanud, et nende igakuine

toidukulu on 300 eurot kuus. Kuigi kohtu hinnangul ei pruugi olla põhjendatud ka igakuine

kulu ravimitele 100 eurot, ei ole kohtul andmeid kostjate tervisliku seisundi ja vajalike ravimite

kohta. Samas selgitasid kostjad 23.02.2021, et neil on kõrge vererõhk ja nad kulutavad ravimite

peale 60 eurot kuus. Kohus vähendab seega kostjate selgituste alusel nende vajalikku

ravimikulu 60 eurole kuus. Kostjad on esitanud ka vastuolulisi ja tõendamata väiteid oma

laenukohustuse suuruse kohta. Esialgu märkisid kostjad, et laenukohustus on 160 euro, siis aga

et 260 eurot. Tõendeid ei ole kostjad hoolimata kohtu selgitustest esitanud. Muid esile toodud

kulusid ei ole kostjate vajaduste rahuldamise kulutustena võimalik arvesse võtta, arvestades ka

hagejate õigustatud huve. Üldsõnalisi väiteid kulude kohta ostudele ja kulutustele, samuti

kulusid teatrile, spordivõistlustele ja reisimisele kokku 850 eurot kuus, ei saa käsitleda kostjate

vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutustena. Kostjad ei ole esile toonud selliseid asjaolusid,

millest saaks järeldada, et nimetatud kulutuste tegemata jätmine kahjustaks kostjate enda

ülalpidamist. PKS § 102 lg 1 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt, isegi, kui lugeda kostjate

mõistlikeks kuludeks kulud kommunaalmaksetele 200 eurot (sh elekter ja telefon), söögile

300 eurot, ravimitele 60 eurot ja laenumaksetele 260 eurot ning mõistlikku kulu riietele kokku

50 eurot kuus, on kostjate igakuised kohustused 870 eurot.

27. Kostjad on jätnud esile toomata ka selle, et lisaks x korterile kuulub kostjale II ka korter x

(tl 70). Asjas esitatud menetlusdokumentide kohaselt ei kasuta kostjad seda korterit oma

eluasemena. Kostjale II kuulub seega ka muud vara, mille arvelt, näiteks väljaüürimise teel.

Kuna kostjad on jätnud andmed oma varandusliku seisundi kohta esitamata ja on kostja II

kinnisvara olemasolu varjanud, on kohtul alust arvata, et kostjate väide nende halva

majandusliku olukorra kohta ei vasta tõele. Kuna asjaolud, mis annaksid aluse elatise

vähendamiseks, tuli esile tuua ja tõendada kostjatel, ei pea kohus põhjendatuks kostjate

üldsõnaliste vastuväidete sisustamiseks ja kontrollimiseks alaealiste hagejate kahjuks ja

tõendama kohustatud poole kasuks ka ise tõendeid koguda. See ei oleks ka menetlusökonoomia

põhimõtet ja alaealiste hagejate huvisid arvestades põhjendatud.

28. Kohus pöörab tähelepanu sellele, et kostja I väidetav madal sissetulek on vastuolus ka tema

väidetavalt suurte ja sissetulekut ületavate igakuiste kulutustega. Kuna kostjad ei ole peale

töötasu esitanud andmeid oma varandusliku olukorra kohta, ei saa kohus üksnes asjaolust, et

nende igakuised põhjendatud vajadused on oletatavasti kokku 870 eurot, järeldada, et neil ei

ole tulenevalt oma majanduslikust olukorrast võimalik hagejatele ülalpidamist anda,

kahjustamata enese tavapärast ülalpidamist. Vastupidi, kostjate esile toodud asjaoludel on neil

võimalik lastele ülalpidamist anda. Kostjad on abikaasad ja nende vara, sh sissetulek on PKS

§ 25 eeldust arvestades ühisvara. Seega on kummagi kostja käsutuses iga kuu keskmiselt

vähemalt 878,50 eurot ((567 + 1190) ÷ 2). Sellest on võimalik mõlemal kostjal anda lastele

ülalpidamist seaduses sätestatud määras (146+146 = 292 eurot) ja tasuda ka enda vajalike

kulutuste eest (870 ÷ 2 = 435 eurot). Kummalgi kostjal jääb pärast lastele ülalpidamise andmist

ja enda kulude katmist veel 151,50 eurot (878,50 – 292 – 435), millest teha kulutusi

meelelahutusele, osta rohkem riideid või koguda reisiraha. Kostjatel on võimalik nii enda kui

hagejate ülalpidamiseks teenida täiendavat tulu ka x korteri väljaüürimiselt.

29. Eeltoodust tulenevalt ei esine aluseid kostjatelt väljamõistetava elatise vähendamiseks ja

hagejate hagid tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjatelt kummagi hageja kasuks välja elatise,

mis vastab ¼ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale.

30. Vastuseks kostjate väidetele selgitab kohus, et vastavalt PKS § 105 lg 3 teisele lausele

määratakse iga osavõlgniku kohustuse suurus kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise

seisundiga. Seega määratakse kostjate ülalpidamiskohustus kindlaks lähtudes nende enda, mitte

hagejate ema võimalustest. Elatise alla seaduses sätestatud määra väljamõistmiseks näeb alused

ette PKS § 102, millest ei tulene, nagu annaks kostjatelt välja mõistetava elatise vähendamiseks

alust see, kui hagejate seadusliku esindaja võimalused on suuremad või väiksemad kui kostjatel

(vt ka Riigikohtu 17.01.2018 otsus nr 2-16-135 p 11.6).

31. Elatise vähendamiseks ei anna alust ka kostjate viide asjaolule, et hagejatele makstakse

lapsetoetust 60 eurot kuus. Perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist

saama õigustatud lapsel on õigus saada peretoetusi. Peretoetust makstakse kõigile teatud

vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Kohus võiks võtta peretoetuse kui laste

esmavajaduste katmiseks antava riikliku toe arvesse siis, kui kostjad oleksid tõendanud, et neil

ei ole endal võimalik seadusest tulenevat kohustust täita. Käesoleval juhul see nii ei ole.

Perekonna ülalpidamispõhimõttest tulenevalt ei saa seega jätta kostjate kohustust riigi kanda.

32. Ulatuses, milles kostjad vastutavad asenduskohustusena hagejate ülalpidamiskohustuse

täitmise eest, läheb kostjatele üle hagejate nõue S F vastu. See tähendab, et kostjatel on õigus

hagejatele elatisena makstud summa S Flt tagasi nõuda. Kostjate makstud elatise ulatuses tuleb

lugeda S F ülalpidamiskohustus hagejate ees täidetuks (vt ka Riigikohtu 19.10.2011 otsus nr 3-

2-1-75-11, p 19).

33. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel hagejate taotlusel, et elatis tuleb maksta hagejate

seadusliku esindaja arvelduskontole. Elatis makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100

lg 4).

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

34. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldab hagid, jäävad menetluskulud kostjate kanda.

35. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218

sätestatu kohaselt. Hagejaid esindas TsMS § 218 nõuetele vastav esindaja. Lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb

eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsus

nr 2-17-10348 p 16).

36. Hagejate menetluskulude nimekirja kohaselt osutati hagejatele õigusabi kokku 6,5 tundi

hinnaga 100 eurot tund (käibemaksuta) järgmiselt: 3 tundi dokumentidega tutvumine, kliendiga

nõupidamine, hagiavalduse koostamine, täpsustamine ja kohtule esitamine; 1,5 tundi

05.10.2020 kirjaliku seisukoha koostamine ja esitamine ning 2 tundi 21.12.2020 seisukoha

koostamine ja esitamine. Kostjad hagejate menetluskulude nimekirjale vastuväiteid ei esitanud.

37. Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu mh 120 eurot ilma

käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus 3-2-1-93-13), aga ka nt 156 eurot koos

käibemaksuga (Riigikohtu 26.04.2017 määrus 3-2-1-34-17, p 15). Hagejate esindaja tunnitasu

määr on mõistlik, arvestades tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja esindaja kvalifikatsiooni.

38. Kohus, tutvunud menetluskulude nimekirja ja asja materjaliga, võttes arvesse asja mahtu ja

keerukust leiab, et hagejate kantud õigusabikulud on täies ulatuses põhjendatud. Tehtud

menetlustoimingud olid hagejate õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ning nendele kulunud

aeg põhjendatud.

39. Hagejate põhjendatud ja vajalik õigusabikulu maakohtu menetluses oli seega 650 eurot

(6 tundi ja 30 minutit × 100). TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -

kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades,

kui kohus ei määra teisiti. Arvestades, et kostjad on hagejate ees osavõlgnikud, vastutab kostja I

hagejate ees menetluskulude hüvitamise eest 325 euro ja kostjal II samuti 325 euro ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild