2-18-18572/40 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIME L

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geete Lahi

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

12.03.2021, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-18572

Tsiviilasi

A. T. hagi A. T. vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A. T. (isikukood xxxx), seaduslik esindaja J. T.,

lepinguline esindaja Krista Paal

Kostja: A. T. (isikukood xxxx).

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 12.02.2021

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista välja kostjalt A. T. hageja A. T. kasuks igakuine elatis alates 09.12.2018 kuni

hageja täisealiseks saamiseni summas 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui

perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud alammäär.

3. Mõista välja kostjalt A. T. hageja A. T. kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 02.04.2018-

08.12.2018 eest kokku summas 2058,34 eurot.

4. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ning kohustada kostjat maksma

punktis 2 nimetatud elatis hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks hageja seadusliku

esindaja J. T. arvelduskontole nr xxxx Xxxx AS-is selgitusega „Elatisraha A. T.“.

5. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Mitte määrata kindlaks menetluskulude

rahalist suurust.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud

alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks.

2-18-18572

2 (9)

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

HAGEJA NÕUDED, POOLTE SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas 09.12.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse paludes välja mõista kostjalt

A. T.lt hageja A. T. kasuks tema ülalpidamiseks alates 02.04.2018 kuni hageja täisealiseks

saamiseni igakuine elatis PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras (avalduse esitamise ajal

250 eurot kuus).

Hageja tõi esile järgmised asjaolud:

-

Hageja vanemate kooselu lõppes 2017.a juunist, millest alates elas hageja ajavahemikul

06.2017-04.2018 kordamööda ema ja isa kodus;

-

Alates 02.04.2018 elab hageja alaliselt oma ema kodus tema täielikul ülalpidmisel;

-

Kostja hageja kasvatusprotsessis ei osale ning ei toeta hagejat materiaalselt;

-

Hageja on esile toonud oma kulud, mis moodustavad kokku igakuiselt 507 eurot – sh

eluasemekulud 70 eurot, kulutused toidule 80 eurot, kulutused tervishoiule 5 eurot,

kulutused hügieenitarvetele 5 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 30 eurot,

lasteaiatasu 217 eurot, teater ja muud üritused 10 eurot, eelkooli kohatasu 45 eurot,

ujumistreening 45 eurot;

-

Hageja tõi välja, et tema seaduslikule esindajale kuulub pangalaenuga ostetud eramu

aadressil Xxxx ning garaažiboks aadressil Xxxx ning kostjale kuulub korteriomand

aadressil Xxxx ning sõiduk xxxx reg.nr-ga xxxx.

Vastusena kostja vastuväitele märkis hageja, et kostja vastus ei puuduta mitte mingil moel ega

viisil lapsele elatise mitte maksmise küsimust. Hageja tõi välja ka, et kostja ei põhjendanud

hagejale elatise mittemaksmist ega tõendanud, et ta oleks seda mingis osas ja määral teinud.

Hageja alustas septembris 2019 kooliteed ja hageja esindaja on seoses sellega teinud

ainuisikuliselt suuremas mahus väljaminekuid.

Hageja esitas 03.11.2019 kohtule täpsustatud hagiavalduse, tuues välja hageja igakuised kulud

kokku summas 570 eurot – sh eluasemekulud 150 eurot, kulutused toidule 90 eurot, kulutused

transpordile 60 eurot, kulutused tervishoiule 5 eurot, kulutused hügieenitarvetele 5 eurot,

kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 30 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 40 eurot,

kunstitunnid 140 eurot, meelelahutus 30 eurot, kunstitarbed 5 eurot, spordiinventaar 20 eurot.

Hageja taotles elatise väljamõistmist seadusjärgses miinimummääras 270 eurot kuus.

Hageja esitas 23.03.2020 hagi tagamise taotluse. Tallinna Ringkonnakohus lahendas hagi

tagamise taotluse 30.03.2020 määrusega, jättes taotluse rahuldamata.

04.05.2020 esitas hageja vastuse kohtunõudele, milles tõi välja järgmist:

− Hageja nõuab kostjalt tagasiulatuvat elatist perioodi 02.04.2018-08.12.2018 eest kokku

summas 2058,34 eurot;

2-18-18572

3 (9)

− Hageja nõuab igakuise elatise väljamõistmist kostjalt lähtuvalt elatise miinimummäärast

st 2018.a detsembrikuu 22 päeva eest 183, 33 eurot (elatise miinimummäär 250 eurot

kuus), 2019.a igakuises miinimummääras 270 eurot kuus (kokku 2019.a elatisenõue

3240 eurot), 2020.a igakuises miinimummääras 292 eurot kuus;

− Hageja ülalpidamiseks tehtavad kulutused on kokku summas 590 eurot kuus:

o Eluasemekulud koos elektri, laenu tagasimakse ja kommunaalkuludega: 150

eurot kuus

o Kulud toidule 120 eurot kuus

o Kulud riietele 80 eurot kuus

o Kulud internetile 10 eurot kuus

o Kulud transpordile 60 eurot kuus

o Kulud kunstitundidele 55 eurot kuus

o Ravimid ja hügieenitarbed 30 eurot kuus

o Kulutuse koolikohustuste täitmiseks 30 eurot kuus

o Kooli ühisraha 5 eurot kuus

o Kulud vaba aja veetmiseks 30 eurot kuus

o Taskuraha 20 eurot kuus

− Hageja kinnitab, et kostja ei ole perioodist 02.04.2018 kuni 04.05.2020 hagejale mitte

mingil viisil ja moel ülalpidamist taganud ega elatist maksnud;

− Hageja seaduslik esindaja on käesoleval ajal emapuhkusel ja tema ülalpidamisel on kaks

alaealist last – hageja ja hageja vend, väiksemalt lapsele tagab ülalpidamise lapse isa;

− Kostja ei ole mingisugust huvi hageja ülalpidamise, tema koolikohutsuse täitmise,

huviringides osalemise, tervise kohta huvi tundud. Kostja ei suhtle lapsega mitte ühelgi

viisil.

Hageja esitas 11.06.2020 seisukoha 28.05.2020 seisukohale tuues välja järgmist:

− Kostja seisukohad on ebaõiged ja enesekesksed ning need ei arvesta mitte kuidagi lapse

(hageja) huve;

− Hageja nõustub, et pärast tsiviilasjas 2-17-19107 tehtud kohtumäärust ei ole kostja

hagejaga suhelnud, tema elust kuidagi osa võtnud. Kostja ei ole hagejale elatist maksnud

ja muul viisil ülalpidamist taganud. Kostja oleks saanud ja saab lapse elus takistusteta

osaleda;

− Hagejale jääb ebaselgeks, miks kostja lapsega suhtlemise katkestas, hageja on soovinud

ja soovib kostjaga suhelda, hageja seaduslik esindaja ei ole sellele mingisuguseid

takistusi teinud, kostja ise väldib teadlikult oma last. Kostja pole hagejat vabatahtlikult

ja teadlikult hagejat ülal pidanud;

− Kostja rikub teadlikult perekonnaseadust ja jätab tahtlikult oma kohustused lapse ees

täitmata;

− Hagejale jääb arusaamatuks kostja 30 000 euro suurune nõue.

2. Kostja esitas 28.12 2018 hagivastuse, milles vaidles nõudele vastu ja palus jätta selle

rahuldamata. Kostja peamised vastuväited olid järgmised:

2-18-18572

4 (9)

-

Tsiviilasja nr 2-17-19017 menetluse raames on tehtud olulisi hooletus- ja faktivigu,

viidud menetlus läbi puudulikult ja pealiskaudselt ning erapoolikult.

-

Sama raha eest, mida lapse ema kulutab igakuiselt eralasteaia kohatasu ja ujumistrenni

peale (217+45 eurot), oleks jätkunud lapse senises munitsipaallasteaias mitmeks kuuks

(100 eurot + tasuta ujumine) ning täiendavalt oleks jätkunud sellest rahast lapse

osalemiseks loovusringis ja spordiringis, mille vastu laps samuti kõrgendatud huvi oli

ülesse näidanud.

-

Kostja ei pea õiglaseks õigusemõistmist menetluse 2-18-18572 raames, kuna alused

antud menetluseks võivad osutuda kompromiteerivaks ja seega õigustühiseks.

Kostja esitas 01.11.2019 kohtule teate, milles toob välja mh järgmist:

− Kostja ei pea vajalikuks täna endistviisi arutada tsiviilmenetluses nr 2-18-18572 olevaid

nn olulisi asjaolusid ( näiteks, kuipalju meist kellelgi on täna ülalpeetavaid, missugused

on kellegi kohustused, sissetulekud vms), kuna antud menetluse algatamise alused on

väärad.

− Kostja on valmis esimesel võimalusel taastama lävimise oma lapsega ja osalema ka tema

igapäevases ülalpidamises nii nagu seadus seda ette näeb, kui kohus on valmis tühistama

tsiviilasjas nr 2-17-19017 põhjendamatult lapse ema kasuks määratud otsustusõigused

(viibimiskoht, haridus, tervis).

− Kui lapse emale on täna majanduslikult koormavaks ja talle valmistab raskusi lapse

kasvatamise ja ülalpidamisega toime tulemine, nagu ilmneb lapse ema volitatud esindaja

kirjast, on kostja valmis esimesel võimalusel võtma üle lapse emalt kogu lapse edasist

kasvatust puudutava temaatika, kuni lõpetades tema eneseteostusega (sh kool,

huviringid).

28.05.2020 esitas kostja vastuse kohtunõudele tuues välja järgmist:

− Kostja ei kujunda seisukohta tagajärgede (elatis) osas enne, kui ei ole selgust põhjuste

(ainuhooldusõigused) osas st kostja ootab Tallinna Ringkonnakohtu seisukohta

tsiviilasjas nr 2-19-19614;

− Kostja seisukohad erinevates küsimustes ei ole võrreldes varasemaga muutunud;

− Kostja ei ole tutvunud hageja nõudega. Kostja kinnitab samas veelkord, et katkestas

teadlikult alates 05.aprillist 2018 igasuguse lävimise oma pojaga, sh tema ülalpidamise;

− Hageja ja kostja nõuded hageja seadusliku esindaja vastu saavad olema suurusjärgus

30000 eurot;

− Kostja on valmis andma täiendavaid selgitusi oma seisukoha kohta suusõnaliselt ja

sedagi ainult taasesitatavas vormis.

31.08.2020 vastusena kohtunõudele tõi kostja välja järgmist:

− Kostjal ei ole vastuväiteid selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis. Kostja kinnitab

veelkord, et katkestas teadlikult igasuguse lävimise oma pojaga alates 05.aprillist 2018.a,

sh tema ülalpidamise seonduvalt samal päeval tsiviilasjas nr 2-17-19107 Harju

Maakohtu esialgse õiguskaitse määrusega;

− Kostja võtab hagi omaks ja tunnistab tema vastu esitatud nõudeid. Kostja on teadlik, et

kohus ei pea hakkama tõenduspõhiselt välja selgitama hageja vajadusi, kuna hageja

taotleb elatist miinimummääras;

2-18-18572

5 (9)

− Kostja toob välja et ei hageja seaduslik ega lepinguline esindaja ei ole tema poole

pöördunud rääkimaks lapse kasvatust, sh ülalpidamist puudutavatel teemadel, kostja sai

elatisenõudest teada läbi e-toimiku 14.12.2018;

− Kostja juhib tähelepanu lapsevanemate ebavõrdsele kohtlemisele lähtuvalt ennekõike

vanema soost.

3. Käesolevas tsiviilasjas toimus 01.11 2019 ärakuulamine, kuhu kostja ei ilmunud. Hageja

tõi välja, et alates aprillist 2018 ei ole hageja isa juures käinud, isa ei suhtle lapsega, v.a

helistamine jõulude ja sünnipäeva ajal. Hagejat aitavad üleval pidada hageja seadusliku esindaja

elukaaslane ja hageja seadusliku esindaja vanemad. Kostja ei ole hagejale elatist maksnud

kordagi. Kohus palus hageja seaduslikul esindajal täpsustada hageja igakuiseid kulusid. Kohus

teatas, et teeb kohtuotsuse avalikult teatavaks 19.novembril 2019.

4.

19.11.2019 tegi kohus avalikult teatavaks kohtuotsuse tsiviilasjas 2-18-18572, milles

rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt välja igakuise elatise 200 eurot kuus ehk 74% elatise

alammäärast hageja kasuks.

Kostja esitas 23.12.2019 Harju Maakohtu 19.11.2019 otsusele apellatsioonkaebuse, tuues välja

järgmist:

− Kohtuniku väide, et kostja ei ole elatise nõudele sisuliselt vastanud, on läbinisti väär;

− Kohtuotsusest nähtub, et kostjal on kaks alaealist last, kellest üks – tütar – elab alaliselt

kostjaga ehk on kostja ülalpidamisel. Hageja seadusliku esindaja kohta on kohtuotsuses

kirjas, et ta täidab lapse ülalpidamiskohustust üksi, ehkki kohtuistungi protokollist

lähtuvalt aitavad lapse ema poja ülalpidamisel ka tema elukaaslane ja lapse

vanavanemad;

− Kohtuotsusest ilmneb, kui palju saab kostja toetust või tema tütar pensioni, kuid

kohtuotsus ei kajasta, kui palju saab hageja ema toetust;

− Kohtuotsuses kajastatakse kostja töötamist. Kostja andis tsiviilasjas nr 2-17-19107

toimunud ärakuulamisel teada, et ta ei käi tööl, ei kavatsenud seda teha ka lähema aasta

jooksul ning finantsiliselt sai kenasti hakkama/ tuli omadega toime. Alates 01.06.2019

käib kostja regulaarselt tööl ja omab ka pidevat sissetulekut, sellele eelnevalt tegi

ebaregulaarseid nn tööampse. Hageja seadusliku esindaja töötamise kohta ei ole

kohtuotsuses midagi kajastatud;

− Kohtuotsuses on hageja igakuiste kulutuste loetelu lõpus välja toodud, et kostja ei ole

kulutuste suuruse ja vajalikkuse osas vastu vaielnud – tegelikkuses ei ole keegi kostjalt

tehtavate kulutuste osas arvamust küsinud;

− Kohtuotsuses ei ole kajastatud kostja kulutusi;

− Hageja seaduslik esindaja on kohtule esitanud valeväiteid – kostja on suhelnud hagejaga

telefonitsi tihedamalt, kui hageja seaduslik esindaja on seda välja toonud;

− Kostja toob välja, et niipea kui on lõpetatud mitteobjektiivsetel ja subjektiivsetel alustel

määratud ainuhooldusõigused lapse ema kasuks, on kostja valmis taastama oma

seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse lapse ees.

5.

09.03.2020 tegi Tallinna Ringkonnakohus avalikult teatavaks kohtuotsuse, milles

rahuldas kostja apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas Harju Maakohtu 19.11.2019 otsuse ning

saatis tsiviilasja Harju maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

6.

12.02.2021 toimus kohtuistung, kuhu kostja ei ilmunud. Kostja edastas istungile

eelnevalt 11.02.2021 kirja, milles teavitas kohut istungile mitteilmumisest ning tõi välja, et

2-18-18572

6 (9)

elatise nõue ei ole antud ajahetkel lapse huvidest lähtuvalt prioriteetseim, vaid tegemist on

pseudoprobleemiga ning laps ei ela täna vaesuses või materiaalses kitsikuses ning et kostja on

täiesti teadlik oma kohtuistungile mitteilmumisest tulenevast vastutusest.

Hageja taotles asja sisulist arutamist viidates TsMS §-le 410. Hageja jäi oma nõude juurde.

Hageja teatas, et ei taotle menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Kohus teatas, et teeb

kohtuotsuse avalikult teatavaks 12.03.2021.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb

rahuldada.

8. TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte valitud

õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7). Pooltevahelise õigussuhte

kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohus ei ole asja

lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise.

Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende faktiliste asjaoludega, millele pool on viidanud

(RKTKo 3-2-1-62-08, p 11). Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool

TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud

tõendite alusel (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

9. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma

vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus

määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist

lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi,

sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud

kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei

või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäära.

10. Hageja rahalisele sooritusele suunatud ülalpidamise nõue kostja vastu võiks kuuluda

rahuldamisele perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1 ja § 101 lg 1 alusel, mille kohaselt on

ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning igakuine elatis ühele lapsele ei või olla

väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selle eeldused on

järgmised: 1) kostja on hageja esimese astme üleneja sugulane ehk lapse vanem (VÕS § 3 p 6;

VÕS § 80 lg 1); 2) hageja on alla 18 aasta vana; 3) tuvastatud on kohustuse rikkumine – kostja

ei anna hagejale elatist või annab seda ebapiisavalt; 4) hageja ei suuda end ise üleval pidada.

11. Nõude esimene eeldus lähtub PKS §-st 96, millest lähtuvalt ülalpidamist on kohustatud

andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Hageja on väitnud, et

kostja on tema isa ja esitanud sünnitunnistuse tõendamaks sama. Kostja ei ole antud asjaolu

vaidlustanud, mistõttu saab kohus lugeda, et asjaolu on omaks võetud ning seda pole ka vaja

tõendada (TsMS § 231 lg 4). Seega on esimene eeldus täidetud.

12. Nõude teine eeldus on samuti täidetud, kuivõrd hageja oli hagi esitamise ajal ja on ka

jätkuvalt alla 18-aasta vana. Kostja ei ole antud asjaolu vaidlustanud, mistõttu saab kohus

2-18-18572

7 (9)

lugeda, et asjaolu on omaks võetud ning seda pole ka vaja tõendada (TsMS § 231 lg 4). Seega

on ka teine eeldus täidetud.

13. Kolmanda eelduse puhul oli vajalik tuvastada, kas kostja on enda kohustust rikkunud

ehk kostja ei anna hagejale elatist või teeb seda ebapiisavas mahus. Nimetatu osas saab lähtuda

eeldusest, et hageja vajadused on seaduses sätestatud alammääras, kuivõrd hageja ei nõua elatist

seda ületavalt (PKS § 101 lg 1).

13.1 Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt perioodil

02.04.2018-08.12.2018. Perekonnaseaduse (PKS) § 108 kohaselt saab tagasiulatuvalt elatist

nõuda ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist. Nimetatud sätte mõtteks on kaitsta

ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille

rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud

isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Teatud juhtudel võib ka

tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada

isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui

õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist

nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust

määrates (RKTKo 3-2-1-136-13, p 12).

Kohtu hinnangul ei nähtu kohtu ette toodud asjaoludest, et hageja oleks tagasiulatuva elatise

nõude perioodil nõudnud kostjalt ülalpidamise andmist. Kostja on menetluses korduvalt

kinnitanud, et ta ei ole teadlikult hageja suhtes täitnud ülalpidamiskohustust alates 05.04.2018.

Samas tõi kostja välja, et tal ei oleks majanduslikult keeruline hageja ülalpidamine juhul, kui

hageja elaks kostjaga.

PKS § 108 võimaldab nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist kuni ühe aasta eest enne elatishagi

kohtule esitamist. Tagasiulatuva elatise nõudmise eelduseks ei ole asjaolu, et sellele eelneva

aasta jooksul oleks elatist kohtuväliselt nõutud. Oluline on, et elatise maksmise kohustust on

rikutud.

Kohtu hinnangul ei ole arvestades kostja menetluses väljatoodud seisukohti tagasiulatuva elatise

väljamõistmine

kostjale

ebamõistlikult

koormav.

Kuivõrd

tagasiulatuvalt

elatise

väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise

väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p

13; 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest

lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult

koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse

olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud

isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal

olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt

Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 14).

Lähtuvalt asjaolust, et hageja nõudis elatist tagasiulatuva nõude perioodil miinimummääras ning

kostja ei ole menetluses välja toonud, et tal ei oleks olnud võimalik hageja suhtes

ülalpidamiskohustust täita majanduslikel põhjustel ning kostja ei toonud menetluses välja ka

oma igakuiseid sissetulekuid ja kulusid, saab kohus lähtuda kostja seisukohast, millest lähtuvalt

oli kostjal majanduslikult võimalik ülalpidamiskohustust hageja suhtes täita. Eelpooltoodust

lähtuvalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et kostja rikkus hageja ülalpidamiskohustust

tagasiulatuva elatise nõude perioodil ning käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid

tagasiulatuva elatise väljamõistmise.

13.2 Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista igakuise elatise alates

hagiavalduse esitamisest 09.12.2018 PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimumelatise määras. Hageja

2-18-18572

8 (9)

on täpsustanud igakuiseid vajadusi 03.11.2019 ja 04.05.2020 menetlusdokumentides, tuues

välja, et hageja igakuised vajadused on suurenenud seoses asjaoluga, et hagiavalduse esitamise

ajal käis hageja lasteaias, nüüd koolis. Lähtuvalt viimasest kulutuste täpsustusest, on hageja

igakuised kulud kokku summas 590 eurot. PKS § 101 lg 1 miinimumelatise määras elatise

nõudmisel ei ole vajalik hagejale tehtavaid kulutusi tõendada.

Kostja on menetluses korduvalt kinnitanud, et ta ei ole alates 05.04.2018 hagejale ülalpidamist

andnud. Kostja tõi hagivastuses välja, et ei nõustu hagejale tehtud kulutustega, mis seonduvad

koolieelse lasteasutuse vahetusega, viidates asjaolule, et varasemas, munitsipaallasteaias olid

hageja kulud väiksemad (100 eurot kuus, milles sisaldus tasuta ujumine), kuid hageja seaduslik

esindaja pani hageja kostja nõusolekuta eralasteaeda, mille kulud on suuremad (igakuine

kuutasu 217 eurot + 45 eurot ujumistreeningu maksumus). Kostja hinnangul ei olnud lasteaia

vahetus hageja huvides, eralasteaia kuutasu eest oleks võimalik olnud tasuda mitme kuu

munitsipaallasteaia tasu ning kostja viitab asjaolule, et munitsipaallasteaias käies oleks rahaliselt

olnud võimalik võimaldada hagejale osalemist ka loovusringis ja spordiringi, mille vastu hageja

kõrgendatud huvi üles näitas.

Eelpooltoodust lähtuvalt on kostja vaidlustanud osaliselt hageja kulutusi hageja igakuise elatise

nõude perioodil, mis seonduvad hageja haridusega (lasteaed, huviringid) ajavahemikus

detsember 2018 kuni august 2019 ehk kuni hageja kooliminekuni ning kostja hinnangul oleks

alternatiivselt olnud (kui hageja oleks jätkanud munitsipaallasteaias) hageja igakuine kulu 100

eurot, millele lisandunuks tasu loovuse- ja spordiringi eest. Nimetatud huviringide igakuise tasu

suurust ei ole kostja oma seisukohas välja toonud.

Kohtu hinnangul olid hageja kulud koolieelsele haridusele ja huviringile (ujumine) põhjendatud

ja vajalikud lähtuvalt asjaolust, et hageja seaduslikul esindajal oli ainuhooldusõigus nii hageja

viibimiskoha, kui ka hariduse osas, hageja igakordne viibimiskoht igakuise nõude perioodil oli

hageja seadusliku esindaja juures, hageja seaduslik esindaja elas munitsipaallasteaiast, kus

hageja varasemalt käis, kaugusel, mis igapäevasel transportimisel lasteaeda ja koju, oleks

tähendanud olulist täiendavat rahalist ja ajalist kulu, mis kokkuvõttes koos kostja poolt välja

toodud alternatiivse kuluga (lasteaed 100 + huviringid), ei oleks tingimata toonud olulist rahalist

säästu, küll aga oleks alternatiivse lahenduse puhul olnud suurem igapäevane ajaline kulu hageja

transportimisele.

Eelpooltoodust lähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et kostja on enda kohustust rikkunud

ehk kostja ei ole andnud hagejale elatist tagasiulatuva elatise ja igakuise elatise nõude perioodil.

Kostja on osaliselt vastu vaielnud hageja igakuistele kuludele haridusele ja huviharidusele

ajavahemikus 08.12.2018-31.08.2019 ehk hageja koolieelsel perioodil – kohtu hinnangul ei ole

kostja ammendavalt välja toonud hageja võimalikke alternatiivseid kulusid ja neist tulenevat

võimalikku rahalist säästu.

14. Neljanda eelduse osas toob kohus välja, et kuni 18. a vanuse lapse puhul lähtutakse

abivajaduse eeldusest ning ei ole võimalik lähtuda eneseülalpidamise põhimõttest. Hageja on

välja toonud, et ta on oma ema ülalpidamisel, keda toetavad hageja ülalpidamisel hageja

seadusliku esindaja elukaaslane ja vanemad ning kostja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud.

Seega on neljas eeldus täidetud.

15. Kostja on menetluses lähtunud läbivalt seisukohast, mille kohaselt seob kostja elatise ja

ülalpidamiskohustuse hooldusõiguse küsimusega. Kohus selgitab kostjale, et hageja

ülalpidamiskohustust ei ole võimalik panna sõltuvusse hooldusõigusest ja/või hooldusõiguse üle

peetava

vaidluse

tulemusest

–

muudatused

hooldusõiguses

ei

mõjuta

vanema

ülalpidamiskohustust lapse suhtes. Samuti ei mõjuta ülalpidamiskohustust asjaolu, kas kostja

asemel annab hagejale ülalpidamist kolmas isik (hageja seadusliku esindaja elukaaslane ja/või

2-18-18572

9 (9)

vanemad). Ülalpidamiskohustuse näol on tegemist seadusest tuleneva kohustusega, mille

kandmise kohustus on lapse vanematel.

16. Eelpooltoodust lähtuvalt on täidetud eeldused hageja nõude rahuldamiseks ning kostjalt

tuleb alaealise hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi 02.04.2018-08.12.2018

eest kokku summas 2058,34 eurot ja igakuine elatis PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimumelatise

määras alates hagi esitamisest.

17. Hageja taotlusel tuleb kindlaks määrata kohtuotsuse täitmise kord resolutsioonis

märgitud tingimustel.

Menetluskulude kindlaksmääramine

18. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad hageja menetluskulud kostja kanda.

19. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

TsMS § 177 lõikele 2. Hageja teatas 12.02.2021 toimunud kohtuistungil, et ei taotle hageja

menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Eelpooltoodust lähtuvalt jätab kohus hageja

menetluskulude suuruse rahaliselt kindlaks määramata.

20. TsMS § 178 lg 1 näeb ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi

Kohtunik