2-20-18525/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.03.2021. a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-18525

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi V Gi vastu võla nõudes

Hagihind

5010,51 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood

11919806)

Hageja lepinguline esindaja: C K (e-post xxx)

Kostja: V G (isikukood xxx, aadress: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista V Gilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks xxx AS ja V Gi vahel

02.05.2019 sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenev põhivõlg 3444,18 eurot, intress

282,92 eurot, viivis 584,96 eurot ja lepingu haldustasu 12,50 eurot.

3. Välja mõista V Gilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks sissenõudekulu 35 eurot.

4. Välja mõista V Gilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis põhinõudelt

(3444,18 eurolt) 0,051781% päevas alates 17.12.2020 kuni põhinõude täitmiseni.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Menetluskulud jätta osaliselt V Gi kanda.

7. Välja mõista V Gilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud 690 eurot.

8. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

9. Hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv 50 eurot jätta hageja enda kanda.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub

tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Kautsjon

tasuda

Rahandusministeeriumi

arvelduskontole

AS-s

SEB

Pank

EE571010220229377229, AS-s Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank AS-s

EE221700017003510302 või LHV Pank AS-s EE567700771003819792. Maksekorralduse

selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise

kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

2. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas hagi V Gi vastu xxx AS ja V. Gi vahel 02.05.2019

sõlmitud laenulepingust nr xxx tuleneva võla nõudes. Harju Maakohtu 29.12.2020

määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 20 päeva vastamiseks ning hoiatas

kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta.

3. Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte 12.02.2021

AETi kaudu. Vastamise tähtaeg saabus 04.03.2021. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust

esitanud.

4. Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille

puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses

nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse

tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt

omaksvõetuks.

Menetluskulud

5. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu

450 eurot, hagi tagamiselt tasutud riigilõivu 50 eurot ja õigusabikulu 420 eurot (koos

käibemaksuga) ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

6. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise

eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli

esitatud hagilt tasuda riigilõivu 450 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõivu väljamõistmine kostjalt.

7. RLS § 59 lg 17 kohaselt tuli hagi tagamise taotluse esitamisel tasuda riigilõiv 50 eurot.

Kuivõrd kohus jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata, siis jääb tagamise taotluselt

tasutud riigilõiv 50 eurot hageja enda kanda. Kohus lähtub põhimõttest, et menetluskulud

kannab pool kelle kahjuks otsus tehti.

8. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses.

9. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (koos käibemaksuga) on Riigikohtu

praktika kohaselt mõistlik (RKTKm 3-2-1-115-14, p 14). Hageja on kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna

maha arvestada (TsMS § 174 lg 10).

10. Kohus leiab, et tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja

lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja

sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse

esitamisega. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja

tavaline tegevus. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik

240 euro ulatuses (koos käibemaksuga).

11. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 690 eurot (450 + 240). Vastavalt

hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik