2-20-11373/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. märts 2021.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-11373

Tsiviilasi

Tark Ehitus OÜ (pankrotis) hagi Keila linn,

Haapsalu mnt 1 korteriühistu vastu Tark Ehitus

OÜ

(pankrotis)

pankrotimenetluses

eelnevalt

tunnustatud nõude tunnustamata jätmiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Tark

Ehitus

OÜ

(pankrotis,

registrikood

12863976, asukoht Tornimäe 5, Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Aleksei Smelov (e-post

aleksei.smelov@companion.ee)

Kostja: Keila linn, Haapsalu mnt 1 korteriühistu

(registrikood 80243024, asukoht Haapsalu mnt 1 Keila,

Harjumaa)

Kostja lepinguline esindaja: Ingrid Proos (e-post

ingridproos7@gmail.com)

Menetlustoiming

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Jätta Tark Ehitus OÜ (pankrotis) hagi Keila linn, Haapsalu mnt 1 korteriühistu vastu

Tark Ehitus OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses eelnevalt tunnustatud nõude

tunnustamata jätmiseks rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta Tark Ehitus OÜ (pankrotis) kanda.

2. Rahuldada Keila linn, Haapsalu mnt 1 korteriühistu avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt.

3. Määrata kindlaks Keila linn, Haapsalu mnt 1 korteriühistu menetluskulude

rahaline suurus summas 1350 eurot (sh käibemaks).

4. Välja mõista Tark Ehitus OÜ-lt (pankrotis) Keila linn, Haapsalu mnt 1

korteriühistu kasuks 1350 eurot (sh käibemaks) menetluskulude katteks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja nõue

Tark Ehitus OÜ (pankrotis) esitas 06.08.2021 Harju Maakohtule hagi Keila linn, Haapsalu

mnt 1 korteriühistu vastu Tark Ehitus OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses eelnevalt

tunnustatud nõude tunnustamata jätmiseks.

Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohtus 11.10.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-

17124 välja Tark Ehitus OÜ pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Maire Armi. 26.05.2020

sai hageja teada, et 26.03.2020 viidi läbi nõuete kaitsmise koosolek. Vastavalt koosoleku

protokollile otsustati koosolek pidada ilma võlgniku esindaja kohalolekuta ning kaitsti kostja

nõue summas 137 574,20 eurot teises rahuldamisjärgus PankrS § 153 lg 1 p 2 järgi ja kostja

nõue summas 1167 eurot teises rahuldamisjärgus PankrS § 153 lg 1 p 2 järgi tingimuslikuna.

Hageja on seisukohal, et nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel ja selle pidamisel on

oluliselt rikutud seadust ja seoses sellega 08.06.2020 esitas hageja pankrotihaldurile ja

võlausaldajale nõude uue nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumiseks ja võlausaldaja(te)

nõuete uuesti läbivaatamiseks. Uut nõuete kaitsmise koosolekut ei ole toimunud ning seda ei

ole keegi kokku kutsunud, millest tulenevalt esitas hageja hagi eelnevalt tunnustatud nõude

tunnustamata jätmiseks.

Hageja on seisukohal, et nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel ja selle pidamisel on

oluliselt rikutud seadust. Hageja märgib, et ei osalenud 26.03.2020 koosolekul, sest teada ei

olnud sellest koosolekust teavitatud ega saanudki võlgnik isegi eeldada, et nõuete kaitsmise

üldkoosolek toimub siis, kui Eesti Vabariigis oli kuulutatud eriolukord (eriolukord kehtis

12.03.2020 kuni 18.05.2020), millega olid muu hulgas kõik avalikud koosolekud keelatud.

Hagejale jääb arusaamatuks kes ja kuidas võttis sellel koosolekul otsuseid vastu arvestades

seda, et ühtegi võlausaldajat sellel koosolekul ei osalenud. Pankrotihaldur on üksnes

koosoleku juhataja ja protokollija, otsused võetakse vastu võlausaldajate poolt. PankrS § 81 lg

1 kohaselt on otsuste vastuvõtmiseks vaja, et vähemalt üks võlausaldaja osaleb vahetult

koosolekul. Hageja leiab, et halduri viited PankrS § 79 lg 4, § 81 lg 2 ja § 100 lg 5 ei ole

asjakohased, kuna 26.03.2020 koosolekul ei osalenud ühtegi võlausaldajat. Hageja on

seisukohal, et seaduse mõte seisneb selles, et koosolekul peab osalema vähemalt üks

võlausaldaja, kuna otsused võetakse vastu võlausaldajate poolt. Hageja leiab, et kuna

26.03.2020 koosolekul ei osalenud ühtegi võlausaldajat, ei saanud keegi otsustada, kas nõuete

kaitsmine on ilma võlgniku osalemiseta võimalik või mitte PankrS § 100 lg 6 alusel. Hageja

toob esile, et hageja vastuväited kõikidele kostja nõuetele on esitatud juba pankrotiavalduse

läbivaatamise käigus ning kuna kostja ei ole uusi nõudeid esitanud, ei pidanud hageja

korduvalt oma vastuväiteid esitama. Isegi kui üldkoosolek oleks pädev otsuseid vastu võtma,

peab igal juhul lähtuma võlgniku poolt esitatud vastuväidetest.

Hageja on täiendavalt seisukohal, et pankrotihaldur on rikkunud PankrS § 101 lg-st 1

tulenevat kohustust, kuna haldur on kohustatud kontrollima esitatud nõuete põhjendatust.

Hageja leiab, et pankrotihaldur jättis oma kohustused täitmata ja tegutses võlgniku huvidega

vastuolus. Hageja on seisukohal, et haldur oleks pidanud vastu vaidlema kõikidele kostja

poolt esitatud nõuetele vastu või vähemalt osas, mis ületas 2550,80. Hageja märgib, et

tsiviilasjast nr 2-17-2378 tuleneb, et Orase Invest OÜ-l on võlgnevus korteriomanike ees, aga

mitte kostja ees. Tegemist on võlgnevusega, mis on välja mõistetud kohtuotsusega

konkreetselt isikult. Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et kostja ei saa nõuda hagejalt

104 815 eurot ja sellega seotud viiviseid, mis on juba välja mõistetud jõustunud

kohtuotsusega teiselt isikult.

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kostja on seisukohal, et PankrS § 106 lg-s 2 on toodud ammendavalt alused nõuete kaitsmise

koosolekul tunnustatud nõude vaidlustamiseks. Kostja märgib, et tunnustatud nõude uuesti

läbivaatamise eeldusena pidi hageja kohtu ette tooma asjaolud olulisest seaduse rikkumisest

nõuete kaitsmise koosoleku kokku kutsumisel või selle pidamisel või et nõude tunnustamine

põhineb võltsitud andmetel. Selliseid asjaolusid hageja esile toonud ei ole. Seega puuduvad

alused kostja tunnustatud nõude uuesti läbivaatamiseks ning ainuüksi selle tõttu tuleb hagi

jätta rahuldamata.

Kostja märgib, et hageja pankrotimenetluses 23.03.2020 nõuete kaitsmise koosoleku

kokkukutsumisel pole seadust oluliselt rikutud. Hageja suhtes on pankrot välja kuulutatud

11.10.2019 kohtumäärusega, mis jõustus 19.10.2020 Riigikohtu määrusega. Nõuete kaitsmise

koosolek toimus 26.03.2020, mis oli halduri poolt kokku kutsutud 11.03.2020. PankrS § 93

lg-s 1 sätestatud tähtaeg nõuetest teatamiseks möödus 11.12.2019, mistõttu nõuete kaitsmise

koosolek oli halduri poolt kokku kutsutud seaduses ettenähtud tähtajal. Võlausaldajad olid

kohustatud haldurit teavitama kõikidest nõuetest hiljemalt 11.12.2019 ja haldur oli

kohustatud kokku kutsuma nõuete kaitsmise koosoleku hiljemalt 11.03.2020. Eelnev nähtub

ka nõuete kaitsmise koosoleku protokollist. Pankrotihaldur avaldas teate koosoleku toimumise

ja päevakorra kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eeltoodust tulenevalt oli Tark Ehitus

OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 26.03.2020 nõuete kaitsmise koosolek kokku kutsutud

protseduurireeglitest ja tähtajast kinni pidades, mistõttu koosoleku kokkukutsumisel seadusest

tulenevat korda pole oluliselt rikutud.

26.03.2020 protokolli kohaselt üldkoosolekule võlausaldajaid ja võlgnik ei ilmunud.

Protokollist ei nähtu, et kohus või haldur oleks võlgnikku kohustanud 26.03.2020 nõuete

kaitsmise koosolekust osa võtma, mistõttu koosoleku pidamine võlgniku osavõtuta polnud

takistatud. Samuti ei takistanud koosoleku pidamist võlausaldajate puudumine. Hageja

suhtes on pankrot välja kuulutatud 11.10.2019. Kostja esitas 17.12.2019 haldurile

nõudeavalduse ja hagejal oli võimalik kostja nõuetele esitada kirjalikke vastuväiteid kuni

26.03.2020 kella 15.50-ni. PankrS § 104 lg 1 kohaselt ei takista võlgniku vastuväide

võlausaldaja nõude tunnustamist. Võlgniku poolt vastuväidete esitamata jätmine pole aluseks

nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõude uuesti läbivaatamiseks. Kostja on seisukohal,

et hageja ei ole teinud usutavaks väidet, nagu oleks nõuete kaitsmise koosoleku pidamine

võlgniku osavõtuta rikkunud võlgniku õigusi. Eeltoodust tulenevalt on kõik hageja viidatud

põhjendused 26.03.2020 nõuete kaitsmise koosoleku pidamise korra olulisest rikkumisest, mis

annaksid temale aluse samal koosolekul kostja tunnustatud nõude vaidlustamiseks, alusetud.

Kostja toob esile, et pankrotiseaduses puudub säte, mille kohaselt peaks haldur koosolekust

võlgnikku eraldi teavitama. Halduri poolt oli koosolek kokku kutsutud seaduses ettenähtud

korras ja vastav teave oli võlgnikule edastatud 11.03.2020 väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Vabariigi

Valitsuse

poolt

välja

kuulutatud

eriolukord

ei

mõjutanud

võlgniku

pankrotimenetluse läbiviimist, sh polnud keelatud 26.03.2020 nõuete kaitsmise koosoleku

pidamine. Nõuete kaitsmise koosolek pankrotimenetluses ei ole avalik üritus.

Kostja on hageja pankrotimenetluses 17.12.2019 esitanud haldurile nõudeavalduse

majandamiskulude võlgnevuse ja viiviste summas 137 574,20 eurot ja 11.10.2019

kohtumäärusega väljamõistetud menetluskulude summas 1167 tasumiseks. Nõudeavaldusele

pole hageja vastuväiteid esitanud. Hageja viitab, et on vastuväited esitanud pankrotiavalduse

läbivaatamisel. Asjas ei oma tähtsust kas ja milliseid vastuväiteid on hageja kostja nõuetele

varasemalt esitanud, sh pankrotiavalduse läbivaatamisel, kuid nii maakohtu 11.10.2019 kui

ka Tallinna Ringkonnakohtu 08.06.2020 kohtumäärustest nähtub, et hageja ei ole esitanud

asjaolusid ega tõendeid selle kohta, mis annaks hagejale aluse jätta majanduskulude eest

tasumata. Kostja on seisukohal, et paljasõnalised ja tõendamata on väited halduri kohustuste

rikkumise kohta, mille kohaselt pidanud haldur kostja nõude vaidlustama. Kostja toob esile, et

maakohus ei ole 11.10.2019 määruses väljendanud, et kostja nõuded, mis on seotud eelmise

korteriomanikuga Oras Invest OÜ on õiguslikult põhjendamatud. Kostja on 17.12.2019

esitatud nõudeavalduse esitamisega maksma pannud korteriomandi ostnud isiku KÜS § 7 lg-s

3 tuleneva solidaarvastutuse. TsÜS § 160 lg 2 punkti 1 kohaselt on hagi esitamisega

võrdsustatud nõude esitamine pankrotimenetluses.

Kostja toob esile, et tal on hageja vastu majanduskulude hüvitamise nõue summas 2550,80

eurot perioodi 26.05.2017 kuni 28.08.2018 eest, mil võlgnik oli kolme korteriomandi omanik;

võõrandaja majanduskulude võlgnevuse nõue summas 3917,30 eurot perioodi 01.01.2015

kuni 26.05.2017 eest, mil Orase Invest OÜ (pankrotis) oli kolme korteriomandi omanik;

viivise nõue võlgniku vastu Orase Invest OÜ ( korteriomandite võõrandaja) ja võlgniku

rahaliste kohustuste täitmise viivitamisest viivise nõue summas 6806,99 eurot perioodi

01.01.2015 kuni 31.12.2018 eest, millest võlausaldaja esitab võlgnikule käesolevas

nõudeavalduses viivise nõude põhinõudega samas suuruses st summas 6468,10 eurot; nõue

võlgniku vastu 104 815 eurot, mis on eelmise omaniku Orase Invest OÜ (pankrotis)

04.01.2008.a. lepingust tulenev majanduskulude võlgnevus ja võlgnevuselt arvestatud

viivised perioodi 26.05.2017 kuni 11.10.2019 eest summas 19 823 eurot; menetluskulude

nõue tsiviilasjas nr 2-18-17124 11.10.2019 kohtumääruse jõustumisel võlausaldaja nõue

võlgniku vastu 1167 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei ole mitte ühegi kostja nõude aluseks

04.12.2017 Orase Invest OÜ suhtes tehtud kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-2378.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja asjas esitatud tõenditega ning hinnanud neid

kogumis, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta seetõttu

täies ulatuses rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne

ka poole muudest avaldustest.

Pooltel puudub vaidlus selles, et Harju Maakohus kuulutas 11.10.2019 määrusega tsiviilasjas

nr 2-18-17124 välja Tark Ehitus OÜ pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Maire Armi. Harju

Maakohtu 11.10.2019 määrus jõustus Riigikohtu 19.10.2020 määrusega. Nõuete kaitsmise

koosolek toimus 26.03.2020.

Pooled vaidlevad selle üle, kas nõuete kaitsmise koosolek kutsuti kokku seadust rikkudes.

Lisaks vaidlevad pooled selle üle, kas pankrotihaldur rikkus PankrS § 101 lg-st 1 tulenevat

kohustust.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 193 lg 5 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud

enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele

pankrotiseaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1

redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete

kaitsmisele ja tunnustamisele pankrotiseaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao

redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis

kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Tsiviilasjas nr 2-18-17124 võttis kohus pankrotiavalduse

menetlusse enne 2021. aasta 1. veebruari, millest tulenevalt kohaldab kohus käesoleva nõude

tunnustamise vaidluse lahendamisel pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni

31.01.2021.

PankrS § 106 lg 2 sätestab, et kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb

võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel

on oluliselt rikutud seadust, vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude või pandiõiguse

tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi.

PankrS § 100 lg 1 kohaselt kaitstakse nõudeid võlausaldajate üldkoosolekul. PankrS § 100 lg

2 alusel määrab haldur nõuete kaitsmise koosoleku aja ja koha. Koosolek peab toimuma mitte

varem kui üks kuu ja mitte hiljem kui kolm kuud pärast PankrS § 93 lõikes 1 sätestatud

tähtaja möödumist. PankrS § 93 lõike 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe

kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates

teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest

võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. PankrS §

100 lg 4 alusel on võlausaldajal ja võlgnikul enne nõuete kaitsmise koosolekut õigus tutvuda

nõudeavalduse ja kirjalikult esitatud vastuväidetega. Haldur teatab nõuete kaitsmise

koosolekust väljaandes Ametlikud Teadaanded vähemalt 15 päeva ette, märkides ära, kus ja

millal saab tutvuda nõudeavalduste ja vastuväidetega. Nõudeavaldustega on õigus tutvuda viie

päeva jooksul enne nõuete kaitsmise koosolekut.

PankrS § 93 lg-s 1 sätestatud nõuete esitamise tähtaeg möödus 11.12.2019. Väljaandes

Ametlikud Teadaanded 11.03.2020 ilmunud teate kohaselt teatas haldur, et võlausaldajate

nõuete kaitsmise koosolek toimub 26.03.2020. Eeltoodust tulenevalt teatas haldur nõuete

kaitsmise koosolekust väljaandes Ametlikud Teadaanded vähemalt 15 päeva ette PankrS §

100 lg 4 alusel.

Ametlike Teadaannete põhimääruse § 1 lg 1 sätestab, et Ametlikud Teadaanded on Eesti

Vabariigi ametlik võrguväljaanne, milles avaldatakse teated, kutsed ja kuulutused nende

avalikult teatavakstegemiseks. Kohus on seisukohal, et võlgnikul, kes on teadlik oma

pankrotimenetlusest, on võimalus pankrotimenetluse kulgu väljaande Ametlikud Teadaanded

vahendusel jälgida. Pankrotiseaduses ei ole sätestatud, et halduril oleks kohustus toimetada

nõuete kaitsmise koosoleku teade võlgnikule vahetult kätte. Eeltoodust tulenevalt pole

asjakohane hageja väide, et teda ei teavitatud koosoleku toimimisest.

Lähtudes eelnevast asub kohus seisukohale, et Tark Ehitus OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses

26.03.2020 toimunud nõuete kaitsmise koosolekust oli nõuetekohaselt teavitatud, koosolek oli

kokku kutsutud seadust järgides ning tähtaegadest kinni pidades, mistõttu pole nõuete

kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel oluliselt seadust rikutud.

PankrS § 100 lg 5 kohaselt viiakse nõuete kaitsmise koosolek läbi, olenemata osavõtvate

võlausaldajate arvust, kui koosoleku aeg ja koht oli võlausaldajatele õigeaegselt teatatud.

PankrS § 81 lg 2 kohaselt on võlausaldajate üldkoosolek otsustusvõimeline esindatud häälte

arvust olenemata, kui koosoleku aeg ja koht oli võlausaldajatele õigeaegselt PankrS § 79

lõikes 4 nimetatud viisil teatatud. PankrS § 79 lg 4 sätestab, et haldur avaldab võlausaldajate

üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra kohta teate väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Teadet ei ole vaja avaldada, kui kõigile võlausaldajatele on koosoleku

toimumisest teatatud muul viisil. Teade tuleb avaldada või võlausaldajatele muul viisil edasi

anda vähemalt viis päeva enne koosoleku toimumist, kui seaduses ei ole ette nähtud muud

tähtaega. PankrS § 100 lg 6 kohaselt on haldur ja võlgnik kohustatud osa võtma nõuete

kaitsmise koosolekust. Võlgniku puudumisel otsustab koosolek, kas nõuete kaitsmine on

võimalik. Nõude või vastuväite esitanud võlausaldaja koosolekult puudumine nõude

läbivaatamist ei takista.

Hagiavaldusele lisatud Tark Ehitus OÜ (pankrotis) 26.03.2020 toimunud võlausaldajate

üldkoosoleku protokollist (tlk 6) nähtub, et koosolek otsustati pidada ilma võlgniku esindaja

kohalolekuta. Kuivõrd kohus tuvastas eelnevalt, et nõuete kaitsmise koosolekust oli võlgnikku

ja võlausaldajaid õigeaegselt ja korrektselt teavitatud, on täidetud PankrS § 81 lg-s 2

sätestatud eeldus ning 26.03.2020 toimunud üldkoosolek oli otsustusvõimeline olenemata

asjaolust, et koosolekust ei võtnud osa võlgnik ega võlausaldajad. Kohus märgib, et kuivõrd

üldkoosolek oli otsustusvõimeline PankrS § 81 lg 2 alusel ning koosolek otsustati läbi viia

võlgniku esindaja kohalolekuta, on ebaõige hageja väide, et nimetatud otsust ei olnud vastu

võetud ning koosolekut poleks saanud võlgniku osavõtuta läbi viia.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel ei

rikutud oluliselt seadust ning koosolek oli otsustusvõimeline, millest tulenevalt ei ole

eeldused PankrS § 106 lg 2 alusel nõude tunnustamise uueks läbivaatamiseks täidetud.

PankrS § 101 lg 1 kohaselt on haldur kohustatud kontrollima esitatud nõuete põhjendatust ja

nõuet tagavate pandiõiguste olemasolu. Kohus märgib, et kuivõrd võimalik halduripoolne

kohustuste rikkumine ei ole eelduseks PankrS § 106 lg 2 alusel nõude tunnustamise uueks

läbivaatamiseks, jätab kohus hageja sellekohased väited ja kostja vastuväited tähelepanuta.

Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et eeldused PankrS § 106 lg 2 alusel nõude

tunnustamise uueks läbivaatamiseks ei ole täidetud, jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi

rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 10 peab

menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada. Kostja on vastava kinnituse andnud.

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks õigusabikulud summas

2592 eurot. Kostja lepingulise esindaja töötunnid moodustavad 18 tundi ning tunnitasumäär

120 eurot (käibemaksuta).

Hageja on seisukohal, et kostja menetluskulud on ülepaisutatud. Hageja märgib, et kostja

lõplike seisukohtade tekst on koostatud juba varem koostatud menetlusdokumentide alusel,

järelikult ei saa sellele kulutada 2 tundi. Hageja leiab, et välja mõistmisele saab kuuluda tasu

selliste toimingute eest, mida saab pidada objektiivselt võttes mõistlikuks. Seoses

menetluskulude tagatise taotlusega märgib hageja, et tegemist oli kostja enda sooviga taotluse

esitamiseks ning asja oleks olnud võimalik lahendada ka ilma sellise taotluseta. Hageja on

seisukohal, et tegemist on kuluga, mis on kantud kostja enda algatusel. Täiendavalt ei nõustu

hageja kostja lepingulise esindaja tunnitasuga, pidades seda ülemääraseks. Hageja leiab, et

põhjendatud tunnitasu oleks 120 eurot käibemaksuga.

Kohus on seisukohal, et kostja menetluskulude nimekirjas toodud lepingulise esindaja kulud

on osaliselt põhjendamatult suured. Kohus leiab, et perioodil 25.09.2020-08.10.2020 tehtud

toimingutele

(hagiavalduse

ja

selle

lisadega

tutvumine,

kliendiga

suhtlemine,

pankrotimenetluse materjalidega tutvumine, esialgse vastuse ja taotluse koostamine)

põhjendatud ajakulu on 4 tundi, arvestades kohtule esitatud dokumentide mahtu ja sisu.

Kuivõrd kostja oli perioodil 25.09.2020-08.10.2020 tehtud toimingute raames hagiavalduse ja

selle lisadega tutvunud, esialgse vastuse koostanud ja oma seisukohad kujundanud, ei ole

põhjendatud 04.01.2021 kostja vastuse koostamise ajakulu 5 tundi. Kohus leiab, et arvestades

kostja eeltööd on põhjendatud ajakulu vastuse koostamiseks 2,5 tundi. Kohtu hinnangul ei ole

põhjendatud hageja väide, et menetluskulude tagatise koostamise tasu näol on tegemist

kuluga, mis on kantud kostja enda algatusel ning peaks jääma kostja kanda. Kostjal on õigus

nimetatud taotlust esitada, mida kostja on ka teinud. Kohtu hinnangul on ülejäänud

menetlustoimingud ja nendele kulunud aeg põhjendatud ja vajalikud.

Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka

esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja

vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p

25). Kostja esindaja töötunni hind 120 eurot (käibemaksuta) ületab keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Esindajaks ei ole advokaat. Senises kohtupraktikas on

juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60–100 eurot tunnis, millele

vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud.

Arvestades asja sisu peab kohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 90 eurot.

(vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 07.09.2020 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-20-680 p 32; Tallinna

Ringkonnakohtu 04.09.2020 kohtuotsus tsiviilasjas 2-19-16473 p 10).

Eelnevat arvestades on kostja põhjendatud ajakulu kokku 12,5 tundi ning põhjendatud

tunnihind 90 eurot (käibemaksuta). Seega moodustavad põhjendatud ja vajalikud

menetluskulud kokku 1350 eurot (sh käibemaks), mille kohus mõistab hagejalt kostja kasuks

välja.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik