2-20-11649/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 11.märts 2021.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-11649

Kohtuasi

Duo Disain OÜ hagi Riia 92 OÜ vastu 13.07.2018

sõlmitud

üürilepingu

nr

12072018-1

lõppemise

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 10.novembri 2020.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Duo Disain OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): Duo Disain OÜ

(registrikood 12497052, aadress Savi tn 20, Pärnu linn,

80041), lepinguline esindaja vandeadvokaat Heldur Otti

(e-post: xxx)

Kostja (vastustaja): Riia 92 OÜ (registrikood 14274592,

aadress Riia mnt 92, Pärnu linn, 80042), lepinguline

esindaja advokaat Ave-Ly Kõuts (e-post:xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 10.novembri 2020.a määrus ja saata tsiviilasi tagasi

samale maakohtule menetluse jätkamiseks.

2. Duo Disain OÜ määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (TsMS § 76 lg 2 teine lause).

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Duo Disain OÜ (hageja) esitas 12.augustil 2020.a Pärnu Maakohtule hagi Riia 92 OÜ

(kostja) vastu Duo Disain OÜ ja Riia 92 OÜ vahel 13.juulil 2018.a sõlmitud üürilepingu nr

2-20-11649

12072018-1 lõppemise tuvastamiseks Duo Disain OÜ poolt 22.mail 2020.a tehtud

ülesütlemisavaldusega.

2. Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse 28.augusti 2020.a määrusega võttis menetlusse.

3. Kostja esitas Pärnu Maakohtule 14.septembril 2020.a vastuse hagiavaldusele ja vastuhagi

hagejalt eelnimetatud üürilepingust tuleneva võlgnevuse, leppetrahvi ja sissenõutavaks

muutunud viivise väljamõistmiseks ning vastuhagi tagamise taotluse. Pärnu Maakohus tagas

16.septembri 2020.a määrusega vastuhagi.

4. Vastuses hagiavaldusele ja vastuhagis esitas kostja vastuväited hagi menetlusse võtmise

kohta. Kostja leidis, et maakohus oleks TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel pidanud jätma hagi

menetlusse võtmata, kuivõrd asi allub TsMS 104 lõigete 1 ja 4 ning üürilepingu punktis 14.4

sisalduva kohtualluvuse kokkuleppe alusel Harju Maakohtule. Ka vastuhagi puhul allub asi

TsMS 104 lõigete 1 ja 4 ning üürilepingu punktis 14.4 sisalduva kohtualluvuse kokkuleppe

alusel Harju Maakohtule. Kostja palus TsMS § 76 lg 1 alusel teha määruse asja üleandmiseks

Harju Maakohtule.

5. Hageja esitas Pärnu Maakohtule 06.oktoobril 2020.a hagiavalduse täienduse, milles palus

kohtul tuvastada poolte vahel sõlmitud üürilepingu punkti 14.4 tühisuse, leides, et üürilepingu

p 14.4 tingimus, mis sätestab, et kui lepingust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada poolte

läbirääkimistega, lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus, on tüüptingimus VÕS § 35 lg 1

tähenduses ning tühine VÕS § 42 lg 1 tähenduses. Hageja palus jätkata asja menetlemist Pärnu

Maakohtus, andmata seda Harju Maakohtule üle.

6. Kostja esitas Pärnu Maakohtule 22.oktoobril 2020.a seisukoha, leides, et lepingust tuleneva

kohtualluvuse tõttu tuleb hagi ja vastuhagi kohtualluvuse korras menetleda Harju Maakohtus.

Hageja ei ole tõendanud, et tegemist on tüüptingimusega. Kostja on esitanud tõendid, et hagejal

oli võimalik läbirääkimiste käigus kõiki lepingutingimusi muuta ja mõjutada. Hageja ei

avaldanud kordagi soovi kohtualluvuse kokkulepet muuta või lepingust eemaldada. Seega ei

ole üürilepingu punkt 14.4 tüüptingimus. Tingimus ei ole üht poolt ebamõistlikult kahjustav.

Kohtualluvuse kokkulepe ei vii poolte õigusi ja kohustusi tasakaalust välja ega loo ühele

poolele eeliseid teise ees.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Pärnu Maakohus andis tsiviilasja 10.novembri 2020.a määrusega kohtualluvuse järgi

menetlemiseks üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. Kohus määras edastada tsiviilasi

pärast kohtualluvust muutva kohtumääruse jõustumist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale.

8. Määruse põhjendustest nähtuvalt tugines maakohus TsMS § 76 lg-le 1.

9. Hageja hagiavaldus tugineb hageja ja kostja vahel 13.juulil 2018.a sõlmitud üürilepingu

lõppemise tuvastamiseks 22.mail 2020.a vastavalt hageja poolt tehtud ülesütlemisavaldusele.

Üürilepingu p 14.4 sätestab, et kui lepingust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada poolte

läbirääkimistega, lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus. Hageja esitas hagi Pärnu

Maakohtusse TsMS § 79 lg 1 alusel kostjaks oleva juriidilise isiku asukoha järgi. Kostja esitas

vastuses hagile vastuväite hagi menetlusse võtmise kohta Pärnu Maakohtus, leides, et asi allub

TsMS 104 lõigete 1 ja 4 ning üürilepingu punktis 14.4 sisalduva kohtualluvuse kokkuleppe

alusel Harju Maakohtule.

2-20-11649

10. Kohtualluvuse kokkuleppe sätestab TsMS § 104 lg 1, mille kohaselt kohus võib

kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte

kokkuleppega. TsMS 104 lg 4 kohaselt on kokkulepitud kohtualluvus erandlik, kui pooled ei

ole kokku leppinud teisiti. 13.juulil 2018.a sõlmitud üürilepingu p-s 14.4 on pooled kokku

leppinud, et kui lepingust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada poolte läbirääkimistega,

lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.

11. Kohus oli seisukohal, et kahe juriidilise isiku vahel sõlmitud üürilepingu p-s 14.4 sisalduv

kohtualluvuse kokkulepe ei ole tüüptingimus VÕS § 35 lg 1 järgi. VÕS § 35 lg 1 kohaselt

loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes

kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida

tüüptingimust kasutav lepingupool kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast

võimeline mõjutama tingimuse sisu. Kostja on kohtule esitatud kirjavahetusega tõendanud, et

hagejal oli lepingu sõlmimise eel korduvalt võimalik läbirääkimiste käigus kõiki

lepingutingimusi muuta ja mõjutada. Hageja ei ole avaldanud soovi kohtualluvuse kokkulepet

muuta või lepingust eemaldada. Eeltoodu alusel oli kohus seisukohal, et üürilepingus oleva

kohtualluvuse kokkuleppe näol ei ole tegemist tüüptingimusega.

12. Kohus oli seisukohal, et üürilepingu p 14.4 ei ole ka tühine VÕS § 42 lg 1 mõttes, s.o kui

tüüptingimus lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi

asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui

tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole

kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega

kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole

lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärkide saavutamine

muutub küsitavaks. Üürilepingus p-s 14.4 sätestatud tingimus ei ole üht poolt ebamõistlikult

kahjustav. Kohtualluvuse kokkulepe poolte vahel lepingu sõlmimisel ei vii poolte õigusi ja

kohustusi tasakaalust välja ega loo ühele poolele eeliseid teise ees ning hageja ei ole välja

toonud, milles seisneb kohtualluvuse puhul tema õiguste ebamõistlik kahjustamine. Kuivõrd

mõlemad pooled on Pärnus registreeritud aadressidega äriühingud ja üürilepingu punkt 14.4

rakendub mõlemale poolele ühtmoodi, siis ei teki olukorda, kus üks pool oleks

lepingutingimuse tõttu paremas seisus kui teine. Asja menetlemine muus kohtumajas kui Pärnu

kohtumajas ei saa olla takistuseks asja õiglasel menetlemisel. Tegu ei ole ebamõistlikult

kahjustavad tingimusega, sest mõlemad pooled on sellest tingimusest võrdselt mõjutatud.

13. Kohus oli seisukohal, et kuivõrd üürilepingu punkt 14.4 on kehtiv, siis lepingu p-s 14.4

sisalduva kohtualluvuse kokkuleppe alusel on asja pädev menetlema Harju Maakohus ning

tsiviilasi tuleb kohtualluvuse järgi anda menetlemiseks üle Harju Maakohtu Tallinna

kohtumajale. Kuivõrd kostja vastuhagi ei ole kohus veel menetlusse võtnud, siis otsustab

vastuhagi menetlusse võtmise Harju Maakohus.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

14. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus

määrus, millega määrata jätkata tsiviilasja menetlemist Pärnu Maakohtus, alternatiivselt – saata

asi selle kohtualluvuse küsimuses uueks läbivaatamiseks tagasi Pärnu Maakohtule.

15. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole määrus kooskõlas menetlusõigusega. Praeguses

asjas on hageja 06.oktoobril 2020.a esitanud Pärnu Maakohtule täiendava haginõude –

tuvastada Duo Disain OÜ ja Riia 92 OÜ vahel 12.juulil 2018.a sõlmitud üürilepingu nr

2-20-11649

12072018-1 p 14.4 tühisus osas, milles see sätestab tüüptingimusena, et kui lepingust tulenevaid

vaidlusi ei õnnestu lahendada poolte läbirääkimistega, lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.

16. Maakohus, asudes määruses hindama hageja poolt esitatud täiendava haginõude

vaidlustamiseks kostja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, lahendas sellega asja sisuliselt.

Kohtumäärusega on sisuliselt otsustatud, et hageja täiendav haginõue ei kuulu rahuldamisele,

millise järeldusega hageja ei nõustu. Kehtiv menetlusõigus ei luba hinnata tõendeid

protsessuaalselt kohtumäärusega ilma pooltega asja arutamata TsMS §-ga 351 lg 1 ettenähtud

tingimustel. TsMS § 77 mõtte kohaselt lahendab kohus asja sisuliselt, kui asi on võetud

menetlusse õigesti. Hageja leiab, et Pärnu Maakohus on võtnud asja menetlusse õigesti ning

käesolevalt puuduvad menetlusõiguslikud alused ja võimalused asja üleandmiseks Harju

Maakohtu menetlusse.

17. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus

ei ole hageja 06.oktoobril 2020.a esitatud täiendavat nõuet menetlusse võtnud, mistõttu ei saa

olla vaidlust selle osas, et kohus oleks hageja nõude juba lahendanud. Hageja poolt esitatud

täiendava nõude menetlusse võtmise või võtmata jätmise otsustab Harju Maakohus. Asjaolu, et

hageja on esitanud täiendava nõude tuvastada üürilepingu punkti 14.4 tühisus, ei ole aluseks

kohtu poolt kohtualluvuse küsimuse lahendamata jätmiseks.

18. Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas

vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657

lg 1 p-le 3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud, vaidlustatud

Pärnu Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada

ning asi saata menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse. Vastuseks

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

20. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on määruse

tegemisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme.

21. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja pärast hagiavalduse menetlusse võtmist

esitanud maakohtule taotluse anda asi kohtualluvuselt üle kostja hinnangul pädevale kohtule,

so Harju Maakohtule. Maakohus, olles seotud taotluse lahendamisega, küsis sellele õigesti

hageja seisukohta. Hageja vastas kohtule täiendava haginõude esitamisega, mis sisuliselt

kujutab endast hagi muutmist ja on käesolevas asjas TsMS § 376 lg-st 1 tulenevalt võimalik

vaid kostja või kohtu nõusolekul.

22. Asja materjalidest ei nähtu aga, et maakohus oleks täiendava haginõude osas kostja

seisukohta küsinud või oma otsustust selle menetlusse võtmise kohta teinud. Ometi on

maakohus

vaidlustatud

määruses

sisuliselt

analüüsinud

kohtualluvuse

kokkuleppe

materiaalõiguslikku kehtivust. Maakohtu eksimus ei seisne vaid eeltoodus, vaid ka selles, et

kohus jättis kontrollimata, kas kohtualluvuse kokkulepe võib olla seadusest tulenevalt tühine.

23. Iseenesest järeldas maakohus TsMS § 104 lg 4 alusel õigesti, et poolte vahel sõlmitud

üürilepingu punktis 14.4. sisalduv kohtualluvus on erandlik. Sealjuures võis maakohus hinnata

ka poolte esitatud tõendeid, eelkõige hagiavaldusele lisatud üürilepingut. Ka kohtualluvuse

kindlakstegemiseks (TsMS § 371 lg 1 p 2) võib olla vajalik tõendeid hinnata. Ulatuses, mis on

2-20-11649

vajalik kohtualluvuse kindlaksmääramiseks, võib kohus seega nõuda pooltelt oma väidete

tõendamist, lähtudes TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tulenevast kummagi poole kohustusest

tõendada hagimenetluses neid asjaolusid, millele tema väited tuginevad. Eelkõige võivad

niisugusteks tõendatavateks asjaoludeks olla kostja elu- või asukoht, viibimis- või tegevuskoht,

isiku staatus tarbijana või tema vara asukoht Eestis, kohtualluvuse kokkuleppe olemasolu ja

muud sellised asjaolud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. aprilli 2017.a kohtumäärus

tsiviilasjas nr 3-2-1-7-17, p 29.2).

24. Maakohus oleks pidanud aga hindama, kas hageja ja kostja vahel sõlmitud üürilepingu p-s

14.4. sisalduv kohtualluvuse kokkulepe võib olla seadusest tulenevalt (TsMS § 106) tühine.

25. TsMS § 106 lg 1 p 4 kohaselt loetakse kohtualluvuse kokkulepe tühiseks, kui hagi

esitamiseks on seaduses ette nähtud erandlik kohtualluvus. TsMS § 99 lg 1 p 6 kohaselt

esitatakse kinnisasja asukoha järgi hagi, mille esemeks on kinnisasja üüri- või rendilepingust

või muust kinnisasja kasutamise võlaõiguslikust lepingust või selle kehtivusest tulenev nõue.

Ringkonnakohtu hinnangul loetakse sellisteks nõueteks kõik üürilepinguid reguleerivatele

seadustele tuginevad, mh ka üürilepingu ülesütlemisest tulenevad, nõuded.

26. Praegusel juhul nähtub hagiavaldusest ja selle lisast 1, et hagi esemeks on hageja ja kostja

vahel 12.mail 2018.a sõlmitud üürilepingu nr 12072018-1, mille objektiks olid kostjale

kuuluval kinnistul aadressil Riia mnt 92, Pärnu (registriosa nr 1925805) asuva hoone I korrusel

kuuluvad äriruumid üldpindalaga 95,70 m2, lõppemise tuvastamise nõue hageja poolt kostjale

22.mail 2020.a tehtud ülesütlemisavalduse alusel.

27. Seega on hageja ja kostja vahel sõlmitud üürilepingu punktis 14.4. sisalduv kohtualluvuse

erandlik kokkulepe TsMS § 106 lg 1 p 4 alusel tühine ning hagiavaldus, arvestades üürilepingu

esemeks oleva kinnisasja asukohta (Pärnu) TsMS § 99 lg 1 p 6 kohaselt esitatud kohtualluvuselt

õigele maakohtule, so Pärnu Maakohtule.

28. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlustatud määrus tühistada ning asi saata tagasi maakohtule

menetluse jätkamiseks. Tsiviilasja edasisel menetlemisel tuleb maakohtul seaduse nõuetele

vastavalt lahendada nii vastuhagi kui ka hageja täiendava haginõude menetlusse võtmine.

Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus

29. TsMS § 173 lg 3 tulenevalt jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada. Käesolev

määrus ei ole edasikaevatav tulenevalt TsMS § 76 lg 2 teisest lausest.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/