2-20-715/21 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

11. märts 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-715

Tsiviilasi

Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Tolliteenistuse Loode

Tollivalitsuse Kingissepa Tolliameti avaldus kohtulahendi

tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 27. novembri 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Mürin määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(puudutatud

isik):

OÜ

Mürin

(registrikood 10054422), lepinguline esindaja Igor Sumarok

Vastustaja (avaldaja): Venemaa Föderatsiooni Föderaalse

Tolliteenistuse Loode Tollivalitsuse Kingissepa Tolliamet,

juhataja I. P. Kožanov

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata OÜ Mürin määruskaebuses esitatud taotlus korraldada kaebuse

läbivaatamiseks kohtuistung. Lahendada määruskaebus kirjalikus menetluses.

2. Jätta OÜ Mürin määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 27. novembri 2020

määrus muutmata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud OÜ Mürin kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 1 kuu jooksul, välisriiki kättetoimetamise

puhul aga 2 kuu jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD

1. Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Tolliteenistuse Loode Tollivalitsuse Kingissepa Tolliamet

(avaldaja) esitas 15. jaanuaril 2020 Viru Maakohtule avalduse välisriigi kohtulahendi

tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks. Avaldaja palus tunnustada ja tunnistada Eesti

Vabariigi territooriumil täidetavaks Venemaa Föderatsiooni Sankt-Peterburi linna ja Leningradi

oblasti Arbitraažikohtu 28. oktoobri 2014 otsus asjas nr A56-41652/2014, millega nõuti

OÜ-lt Mürin (puudutatud isik) materiaalse kahju hüvitamist Venemaa Föderatsiooni Föderaalse

Tolliteenistuse Loode Tollivalitsuse Kingissepa Tolliameti kasuks kogusummas 598 515 rubla

66 kopikat.

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist ning

menetluskulude avaldaja kanda jätmist.

Puudutatud isik oli seisukohal, et Venemaa arbitraažikohtu otsust ei saa Eestis tunnustada ega

täidetavaks tunnistada, sest otsus on aegunud ning pole Venemaal täidetav selle sundtäitmisele

pööramise tähtaja möödumise tõttu. Nagu tuleneb kohtule esitatud dokumentidest, jõustus

Venemaa arbitraažikohtu otsus 27. veebruaril 2015. Vastavalt Venemaa Föderatsiooni

2. oktoobri 2007 föderaalseaduse nr 229-ФЗ „Täitemenetluse kohta“ § 21 lg 1 ls 1 kohaselt võib

kohtulahendite alusel väljaantud täiteleht olla esitatud täitmiseks kolme aasta jooksul kohtulahendi

jõustumise päevast arvates. Puudutatud isiku arvates on tegemist õigust lõpetava tähtajaga.

Avaldaja poolt esitatud dokumentidest selgub, et nimetatud kohtuotsust Venemaal täitmisele ei

pööratud. Kuna avaldaja ei ole täitelehte saanud ega täitemenetlust Venemaal alustanud, siis

28. oktoobri 2014 kohtuotsuse täitmine ei ole enam Venemaal võimalik. Puudutatud isik viitas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 620 lg 1 p-le 1 ja Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse

artiklile 39.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 27. novembri 2020 otsusega avalduse ja tunnustas ning tunnistas

täidetavaks Eesti Vabariigi territooriumil Venemaa Föderatsiooni Sankt-Peterburi linna ja

Leningradi

oblasti

Arbitraažikohtu

(Riigikohtu)

28. oktoobri

2014

otsuse

asjas

nr A56-41652/2014, millega nõuti OÜ-lt Mürin (registrikood 10054422), materiaalse kahju

hüvitamist Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Tolliteenistuse Loode Tollivalitsuse Kingissepa

Tolliameti kasuks kogusummas summas 598 515 rubla ja 66 kopikat.

Maakohus selgitas, et puudutatud isikul on võimalik tasuda avaldaja kasuks väljamõistetud kahju

kohtulahendis väljatoodud arveldusarvele. Avaldajal on õigus esitada täidetavaks tunnistatud

kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks (TsMS § 623 lg 6).

Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Maakohus leidis, et täidetud on kõik tingimused kohtule esitatud otsuse tunnustamiseks ja

täidetavaks tunnistamiseks Eesti Vabariigis.

Sankt-Peterburi linna ja Leningradi oblasti Arbitraažikohtu (Riigikohtu) puhul on tegemist

kohtuga, mille kohtuotsust loetakse välisriigi kohtuotsuseks TsMS § 620 tähenduses.

Maakohtule esitatud Venemaa Föderatsiooni Sankt-Peterburi linna ja Leningradi oblasti

Arbitraažikohtu 28. oktoobri 2014 otsusest asjas nr A56-41652/2014 nähtub, et puudutatud isik

nõudega ei nõustunud, samas on puudutatud isik 8. veebruaril 2013 hüvitanud kahju osaliselt,

summas 190 511,48 rubla ning 19. augustil 2013 on puudutatud isik garanteerinud kahju summas

571 534,47 rubla hüvitamise hiljemalt 1. detsembril 2013. Seega võib teha järelduse, et puudutatud

isik on täielikult nõustunud varalise kahju hüvitamise nõudega. Seega on puudutatud isik saanud

temalt kahju hüvitamise väljamõistmise menetluses piisavalt kaitsta oma õigusi. Kohtuotsus on

jõustunud 27. veebruaril 2015.

Puudutatud isik esitas vastuväite seoses aegumisega. Seoses viitega Brüssel I määrusele pidas

kohus vajalikuks selgitada, et kuna Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel on sõlmitud

õigusabileping ning Venemaa Föderatsioon ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, siis ei kuulu

kohaldamisele Brüssel I määruse sätted, vaid primaarseks on pooltevaheline leping. Praegusel

juhul tuleb asja lahendamisel lähtuda Eesti-Vene õigusabilepingust ja selle juurde kuuluvast

3. oktoobri 2001 protokollist (vt ka RKTKm nr 3-2-1-62-17, p 10.2).

Õigusabilepingu art 50 järgi koosmõjus 3. oktoobri 2001 protokolliga tunnustavad ja täidavad

lepingupooled vastastikku mh justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviilasjades. Seejuures vaatab

täitmise loa taotluse õigusabilepingu art 51 lg 1 järgi läbi selle lepingupoole kohus, kelle

territooriumil tuleb kohtulahendit täita, kuid taotlus ise esitatakse art 51 lg 2 järgi selle

lepingupoole kohtule, kes tegi asjas otsuse. Õigusabilepingu art 52 ja 3. oktoobri 2001 protokolli

järgi tuleb taotlusele lisada: 1) otsuse kohtu poolt tõestatud ärakiri ja ametlik dokument otsuse

jõustumise kohta, kui see ei tulene otsuse enda tekstist, samuti õiend otsuse täitmise kohta, kui

seda varem täideti lepingupoole territooriumil; 2) dokument, millest ilmneb, et kostjale, kes ei

osalenud protsessis, kuid protsessinormide kohaselt pidid selles osalema, oli õigel ajal ja

nõuetekohases vormis kätte antud kohtukutse. 3. oktoobri 2001 protokolli järgne artikli 52 uus

sõnastus ei sisalda enam punkti 3, mis nägi ette punktides 1 ja 2 nimetatud dokumentide tõestatud

tõlgete esitamise nõude. Samas tuleb arvestada, et artikli 51 lg 3 kohaselt määratakse taotluse

rekvisiidid selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil tuleb otsus täita. Seega tuleb

lähtuda TsMS §-s 622 sätestatust, mille lõike 1 p 6 näeb ette vandetõlgi tehtud tõlgete esitamise.

Samas TsMS § 622 lg 2 teise lause kohaselt kui asjaolud seda võimaldavad, võib kohus lahendada

asja dokumente nõudmata.

Avaldaja poolt on esitatud nii tõlkebüroo kui ka diplomeeritud tõlkija poolt teostatud tõlked vene

keelest eesti keelde, kohtule esitatud tõlked on korrektsed ja arusaadavad. Kohus, võttes arvesse

kohtule esitatud tõlgete arusaadavust, samuti seda, et võlgniku seadusliku esindaja emakeel on

vene keel, leidis, et esinevad asjaolud, mis võimaldavad kohaldada TsMS § 622 lg 2, s.o lahendada

asja vandetõlgi teostatud tõlkeid nõudmata. Praeguses asjas nähtub toimikumaterjalidest, et

avaldaja on esitanud kõik vajalikud dokumendid koos tõlgetega. Ka puudutatud isik ei ole välja

toonud, et eeltoodud eeldused ei oleks täidetud. Seega on kohtuotsuse tunnustamise ja täidetavaks

tunnistamise formaalsed eeldused täidetud.

Kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise alused tulenevad Eesti-Vene õigusabilepingu

art-st 56, mille järgi võib kohus kohtuotsuse tunnustamisest või täitmise loa andmisest keelduda,

kui 1) taotluse algatanud isik või kostja asjas ei võtnud protsessist osa selle tõttu, et talle või tema

volitatud isikule ei toimetatud õigel ajal ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset; 2) sama õigusvaidluse

osas samade poolte vahel selle lepingupoole territooriumil, kus otsust tuleb tunnustada ja täita, oli

juba varem tehtud jõustunud otsus või kui selle lepingupoole asutus oli varem alustanud menetlust

selles asjas; 3) vastavalt käesoleva lepingu sätetele, käesolevas lepingus mitte ettenähtud juhtudel

aga selle lepingupoole seadusandluse kohaselt, kelle territooriumil otsust tuleb tunnustada ja täita,

kuulub asi tema asutuste ainupädevusse.

Kuna Eesti-Vene õigusabilepingu art 56 ei näe ette kontrollida aegumise vastuväidet, siis ei

andnud maakohus sisulist hinnangut puudutatud isiku poolt esitatud aegumise vastuväitele.

Puudutatud isik väidab, et arbitraažikohtu otsus on vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega

(avaliku korraga), eelkõige isikute põhiõiguste ja –vabadustega. Maakohus selgitas, et Eesti–Vene

õigusabilepingus ei ole seda kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise alusena

nimetatud. Seetõttu ei anna see alust jätta kohtuotsus tunnustamata ja täidetavaks tunnistamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue

määruse tegemist, millega jätta avaldus rahuldamata. Puudutatud isik palub menetluskulud jätta

avaldaja kanda. Puudutatud isik esitas taotluse korraldada kaebuse läbivaatamiseks kohtuistung.

Maakohus on jätnud alusetult tähelepanuta Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse. Antud määrus

on Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute jaoks täitmiseks kohustuslik (art 1) olenemata sellest, kas

tegemist on liikmesriigi või kolmanda riigi kohtu lahendiga. Euroopa Liidu toimimise lepingu

(ELTL) art-st 351 lähtuvalt kõik kahe- või mitmepoolsed lepingud EL väliste riikidega, sh Eesti

õigusabilepingud kolmandate riikidega, tuleb viia kooskõlla liidu aluslepingutega ja neist lähtuva

õigusega.

Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse artikli 39 järgi liikmesriigis tehtud kohtuotsus, mis on selles

liikmesriigis täidetav, on täidetav ka teistes liikmesriikides, ilma et oleks nõutav otsuse täidetavaks

tunnistamine. Määruskaebuse esitaja leiab, et nimetatud artiklist tuleneb EL-i õiguse oluline

põhimõte, millest lähtudes täidetakse vaid sellist välisriigi kohtu otsust, mis saab täita lahendi

teinud kohtu asukohariigis. Kõnealuse Venemaa arbitraažikohtu otsus ei ole enam Venemaal

täidetav.

Määruskaebuse esitaja osutab sellele, et sarnane põhimõte, mis annab aluse nt Eesti kohtu otsuse

tunnustamisest ja täidetavaks tunnistamisest keeldumiseks, on sätestatud ka Venemaa

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 412 lg 1 p-s 1, mille kohaselt on välisriigi kohtu otsuse

täidetavaks tunnistamisest keeldumine lubatud juhul, kui selle riigi õiguse järgi, mille

territooriumil otsus tehti, ei ole see jõustunud või ei kuulu täitmisele. Venemaa

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 414 järgi välisriigi kohtu otsuse, mis ei kuulu sundtäitmisele,

tunnustamisest keeldumine on lubatud, kui esinevad käesoleva seadustiku § 412 lg 1

p-des 1–5 sätestatud põhjused.

TsMS § 620 lg 1 p-st 1 lähtudes ei kuulu tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahend Eesti Vabariigis

tunnustamisele, kui lahendi tunnustamine oleks ilmselt vastuolus Eesti õiguse oluliste

põhimõtetega (avaliku korraga), eelkõige isikute põhiõiguste ja -vabadustega.

Tegemist on aegunud kohtuotsusega. Sisuliselt on tegemist mittetäidetava otsusega.

Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus tegi asjas üllatuslikult menetlust lõpetava lahendi,

määramata asja läbivaatamiseks kohtuistungit, kuigi puudutatud isik on vastava taotluse esitanud,

samuti jättis maakohus enne lahendi tegemist määramata pooltele lõplike seisukohtade esitamise

tähtaja ja lahendi avalikult teatavakstegemise aja, mis on menetlusõiguse normi rikkumised.

5. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu

27. novembri 2020 määrus muutmata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu

määruse tühistamiseks ega muutmiseks.

Nõustudes maakohtu määruse põhjendustega ei korda ringkonnakohus neid kõiki oma määruses

(TsMS § 654 lg 6 ja TsMS § 659).

7. Puudutatud isik on esitanud määruskaebuses taotluse korraldada määruskaebuse

läbivaatamiseks kohtuistung.

TsMS § 667 lg 3 esimene lause sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui

kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada.

Ringkonnakohus ei pea istungi korraldamist vajalikuks. Menetlusosalised on saanud kirjalikult

avaldada oma seisukohad ning ringkonnakohus saab kaebuse lahendada toimiku materjalide

põhjal. Ringkonnakohus jätab kohtuistungi korraldamise taotluse rahuldamata.

8. Ringkonnakohus selgitab esmalt, et asjas ei kohaldu tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätted.

TsMS § 620 reguleerib vaid selliste kohtulahendite tunnustamist, mis ei lange ühegi Eesti

Vabariigi suhtes siduva välislepingu või Euroopa Liidu määruse kohaldamisalasse, milles

sisalduvad reeglid välisriigi kohtulahendite tunnustamise kohta.

Praeguses asjas tuleb kohtuotsuse tunnustamisel ja täidetavaks tunnistamisel arvestada asjaolu, et

Eesti Vabariik ja Venemaa Föderatsioon on sõlminud välislepingu ning selle juurde kuuluva

protokolli, milles on mh kokku lepitud vastastikuse kohtulahendite tunnustamise ja täidetavaks

tunnistamise kord.

Riigikohus on sedastanud, et õigusabi lepingu kui Riigikogus ratifitseeritud välislepingu prioriteet

Eesti seaduste või muude aktide suhtes tuleneb põhiseaduse § 123 lg-st 2, seega kohaldub asjas

õigusabi leping (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. jaanuari 2011 kohtumäärus tsiviilasjas

nr 3-2-1-141-10, p 10). Eeltoodust tulenevalt ei kuulu praegusel juhul kohaldamisele

tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätted tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendite tunnustamise

ja täitmise kohta. Samas märgib ringkonnakohus, et maakohtu viited tsiviilkohtumenetluse

seadustiku sätetele ei muuda maakohtu määrust ebaõigeks.

Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlusaluse asja lahendamiseks hinnata, kas kohtulahendite

tunnustamine ja täitmiseks loa andmine on õigusabilepingu järgi lubatav.

9. Asjakohatu on puudutatud isiku väide, et maakohus on jätnud tähelepanuta Brüsseli I (uuesti

sõnastatud) määruse artikli 39. Ringkonnakohus selgitab, et Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse

artikli 73 lg 3 alusel ei kuulu kohaldamisele Brüssel I (uuesti sõnastatud) määrus, sest Eesti

Vabariigil on sõlmitud Vene Föderatsiooniga õigusabileping.

10. Õigusabi lepingu ja selle juurde lisatud protokolli artikli 52 kohaselt tuli maakohtul

imperatiivselt kontrollida, kas täitmise loa taotluse juurde on lisatud artiklis 52 nimetatud

dokumendid.

Lisaks eelnevale tuli maakohtul kontrollida ka seda, kas esineb aluseid kohtuotsuse tunnustamisest

või täitmise loa andmisest keeldumiseks õigusabi lepingu artikli 56 kohaselt.

Eeltoodust tulenevalt oli maakohus seotud kohustusega kontrollida kohtuotsuse täitmiseks loa

andmiseks selleks vajalike formaalsete eelduste olemasolu ning selle täitmisest ja tunnustamisest

keeldumise aluste mitteesinemist.

Maakohus leidis, et avaldaja on esitanud kõik õigusabi lepingu ja selle juurde lisatud protokolli

artiklis 52 nimetatud dokumendid koos tõlgetega. Sealhulgas on maakohus analüüsinud õigusabi

lepingu artiklis 56 sätestatut ja leidnud, et kohtuotsuse tunnustamisest või täitmise loa andmisest

keeldumise aluseid ei esine. Ringkonnakohtu hinnangul on õigusabi lepingu artiklis 52 nimetatud

dokumendid olemas ning maakohtu järeldus selle kohta, et kohtulahendi täidetavaks

mittetunnistamise aluseid õigusabi lepingu artikli 56 mõttes ei esine, on õige.

11. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikuga, et otsus ei ole Eesti Vabariigis täidetav, sest

otsust ei saa täita Vene Föderatsioonis selle aegumise tõttu. Nagu ringkonnakohus eelnevalt

märkis, on otsuse täidetavaks tunnistamiseks esitatud kõik vajalikud dokumendid. Otsuse koopial

on kohtu pitsat otsuse jõustumise kohta (tl 3). Otsusele on lisatud kohtu tõend (tl 6), millel on

kohtu pitsat ning kohtunik on oma allkirjaga kinnitanud, et otsus on jõustunud ning kuulub

täitmisele. Eeltoodu on ringkonnakohtu hinnangul õigusabilepingu artikkel 52 tähenduses piisav

otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks.

Puudutatud isik ei ole välja toonud, et esineks õigusabilepingu artiklis 56 nimetatud aluseid

kohtuotsuse täitmisest keeldumiseks. Samuti on maakohus õigesti selgitanud, et õigusabileping ei

nimeta täidetavaks tunnistamisest keeldumise alusena aegumise vastuväidet või otsuse vastuolu

avaliku korraga.

12. Puudutatud isik on maakohtule ette heitnud mitmeid menetlusõiguslikke rikkumisi.

Puudutatud isik leiab, et maakohus jättis ebaõigesti kohtuistungi määramata, samuti on maakohus

jätnud enne lahendi tegemist määramata pooltele lõplike seisukohtade esitamise tähtaja ja lahendi

avalikult teatavaks tegemise aja.

12.1. TsMS § 475 lg 1 p 14 kohaselt on välisriigi kohtulahendi tunnustamine ja täitmine hagita asi,

mis TsMS § 478 lg 1 järgi tuleb lahendada määrusega.

TsMS § 477 lg 2 alusel võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata,

välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus.

TsMS 62. peatükis, mis käsitleb tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendite ja muude

täitedokumentide tunnustamist ja täitmist, ei ole sätestatud kohtu kohustust korraldada kohtuistung

tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendi tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks. TsMS

§ 623 lg 3 kohaselt võib kohus vajaduse korral võlgniku ja sissenõudja ära kuulata ning küsida

selgitust ka kohtult, kelle lahendi tunnustamist või täitmist taotletakse. Kohus lahendab asja

kirjalikus menetluses.

Puudutatud isik on saanud kirjalikult oma seisukohad esitada ning asja sai lahendada toimiku

materjalide põhjal ilma kohtuistungit korraldamata.

12.2. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme sellega, et jättis pooltele lahendi avalikult

teatavaks tegemise aja teatamata. Hagita asjades ei pea kohus menetlusosalisi määruse tegemise

ajast teavitama. Hagita asjades on määruste avalikult teatavakstegemine ette nähtud üksnes

erandjuhtudel (TsMS § 479 lg 1). Eeltoodust tulenevalt ei näe tsiviilkohtumenetluse seadustik ette,

et hagita asjas tuleb menetlusosalistele lahendi avalikult teatavaks tegemise aeg teatavaks teha

ning anda täiendav tähtaeg lõplike seisukohtade esitamiseks.

Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

13. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta menetluskulud

puudutatud isiku kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

14. TsMS § 625 lg 2 kohaselt võivad määruse peale, millega välisriigi kohtulahend tunnistati

täidetavaks või täidetavaks tunnistamist muudeti, esitada määruskaebuse sissenõudja ja võlgnik.

Määruskaebuse esitamise tähtaeg on üks kuu alates määruse kättetoimetamisest, välisriiki

kättetoimetamise puhul aga kaks kuud kättetoimetamisest.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Kersti Kerstna-Vaks Üllar Roostoja Viivi Tomson