2-19-17524/49 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Marget

Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.03.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-17524

Kohtuasi

Taizer OÜ hagi AB Kreditex AS (Express Credit AS

üldõigusjärglane) vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.04.2020 otsus

Kaebuse esitajad ja liik

Taizer OÜ ja AB Kreditex AS apellatsioonkaebused

Kaebuse hind

Taizer OÜ apellatsioonkaebus 238 529,41 eurot

AB Kreditex AS apellatsioonkaebus 187 870,43 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant/vastustaja): Taizer OÜ (registrikood

14536767), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer

Kuulme

Kostja (apellant/vastustaja): AB Kreditex AS (registrikood

12041659,

Express

Credit

AS

üldõigusjärglane),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Leonid Tolstov

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 16.02.2021 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 20.04.2020 otsus osas, millega maakohus jättis

rahuldamata hageja nõude 238 528,41 euro ( sh põhinõue 132 996,60 eurot ja

viivised 105 532,81 eurot) saamiseks ja menetluskulude jaotuse osas ning osas,

millega jäeti rahuldamata hageja taotlus tõendite kogumiseks. Saata tühistatud

osas asi maakohtule uuesti lahendamiseks eelmenetluse staadiumis.

2. Jätta maakohtu otsus muutmata osas, millega maakohus mõistis AB Kreditex AS-

lt Taizer OÜ kasuks välja 187 870,43 eurot (sh põhivõlgnevus 104 750,73 eurot ja

viivised 83 119,70 eurot).

3. Taizer OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt

4. AB Kreditex AS apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

2-19-17524

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Taizer OÜ (hageja) esitas 08.11.2019 Harju Maakohtule hagi Express Credit AS-i

(kostja, kelle üldõigusjärglaseks on AB Kreditex AS) vastu, milles palus kostjalt välja

mõista põhivõlgnevuse 237 747,33 eurot ja viivise 188 652,51 eurot.

2. Juhul, kui hageja esimest nõuet (hagi nõude punkt 1) ei rahuldata, siis taotleb hageja

esimese alternatiivina, et kohus mõistaks kostjalt välja käsunduslepingu nr 40103 alusel

tasu järgmiselt: ühe summana hagi punktis 1.9 nimetatud võlgnikelt perioodil

12.11.2016 – 08.11.2019 kostjale toimunud laekumistelt arvestusega 20% laekunud

summadest, millele lisanduvad viivised 0,15% päevas alates laekumise toimumisele

järgneva kuu 11-st kuupäevast kuni võlgnevuse tasumiseni ning edaspidi (s.o alates

09.11.2019) hagi punktis 1.9 nimetatud võlgnikelt kostjale toimunud laekumistelt

arvestusega 20% igakuiselt laekunud summadest, milline tasu tuleb maksta hageja

arvelduskontole igakuiselt hiljemalt 10-ks kuupäevaks võlgnikelt eelmisel kuul

laekunud summadest. Tasumisega viivitamisel mõista kostjalt välja viivis arvestusega

0,15% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Kohustada kostjat esitama hagejale

igakuiselt hiljemalt järgneva kuu 5-ks kuupäevaks täpne aruanne hagi punktis 1.9.

nimetatud võlgnike osas kostjale igakuiselt laekunud kõikide maksete kohta koos kostja

konto väljavõttega laekunud summade kohta.

3. Juhul, kui hageja esimest ja teist nõuet (hagi nõude p-d 1 ja 2) ei rahuldata, siis taotleb

hageja teise alternatiivina, et kohus mõistaks kostjalt välja käsunduslepingu nr 40103

alusel tasu ühe maksena kohtu poolt määratud mõistlikus suuruses (võlaõigusseadus

(VÕS) § 627 lg 2), millele lisandub viivis 0,15% päevas alates 29.05.2018 kuni

võlgnevuse tasumiseni.

4. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti Condor Inkasso OÜ ja kostja vahel 03.01.2014

käsundusleping nr 40103, mille alusel osutas Condor Inkasso OÜ kostjale võlgade

sissenõude teenust (lepingu p 1.1), mille eest kohustus kostja tasuma Condor Inkasso

OÜ-le tasu 20% käsundi täitmise käigus kostja võlgnikelt sisse nõutud summadest

(lepingu p 3.3.1.).

5. 28.05.2016 edastas kostja Condor Inkasso OÜ-le teate, milles teavitas, et kostja ütleb

lepingu selle p-i 6.2 alusel üles alates 28.05.2018 (I kd, tl 31-31). 12.08.2016

allkirjastatud kirjaga edastas kostja Condor Inkasso OÜ-le lepingu erakorralise

ülesütlemise avalduse, milles kostja avaldas, et ütleb lepingu selle p-i 6.3 alusel üles

alates 12.11.2016 (I kd, tl 32-34). Kostja teavitas ülesütlemisavalduses, et Condor

Inkasso OÜ töötajatele antud volikirjad tunnistatakse kehtetuks alates 13.11.2016.

2-19-17524

6. Condor Inkasso OÜ vaidles käsunduslepingu erakorralisele ülesütlemisele vastu (I kd,

tl 35-39), sest leping on 28.05.2016 ülesütlemisavaldusega juba kehtivalt üles öeldud

alates 28.05.2018. Samuti ei esine materiaalset alust lepingu erakorraliseks

ülesütlemiseks, sest Condor Inkasso OÜ ei ole lepingut rikkunud.

7. Hageja hinnangul on leping lõppenud alates 28.05.2018. Hagi p-s 1.9 nimetatud

võlgnike osas on Condor Inkasso OÜ omapoolse käsundi sisuliselt täitnud. Kuna

võlgnike osas on algatatud täitemenetlused või sõlmitud kokkulepped võlgnevuse

tasumiseks maksegraafiku alusel, on selge, et kostjale laekuvad võlgnevused suure

tõenäosusega tervikuna, s.o summas 1 188 736,67 eurot. Condor Inkasso OÜ-l puudub

siiski info selle kohta, millistes summades on alates 12.11.2016 kostjale laekumised

toimunud, sest kostja on Condor Inkasso OÜ volitused alates eelviidatud ajast

tühistanud. Condor Inkasso OÜ-l on õigus vaatamata laekumiste summale saada

võlgnevuse summalt oma tasu tervikuna summas 237 747,33 eurot (s.o 1 188 736,67 x

20%) (VÕS § 629 lg 1, 2, § 195 lg 2 teine lause). Vastav tasunõue on muutunud

sissenõutavaks hiljemalt 28.05.2018. 06.06.2019 loovutas Condor Inkasso OÜ oma

nõuded hagejale.

8. Kostja soovis lepingu ülesütlemisega saavutada olukorra, kus kostja ei peaks maksma

Condor Inkasso OÜ-le tasu. Selline käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega.

Kõikide kostja võlgnike puhul, kus on saavutatud Condor Inkasso OÜ poolse töö

tulemusena täitedokument ja see on antud täiturile sissenõudmiseks või kus kostja on

võlgnikuga sõlminud kas kohtuväliselt või pärast kohtumenetluse toimumist

kokkuleppe võlgnevuse tasumiseks (s.o maksegraafik), on Condor Inkasso OÜ ära

teinud lepingus ettenähtud töö sisuliselt täies mahus (st täitnud käsundi sisuliselt

tervikuna), mistõttu on kostjal kohustus hagi p-s 1.9 nimetatud võlgnike osas Condor

Inkasso OÜ-le (so hagejale) tasu maksta täies ulatuses (st 100% tasust), ehk 20%

võlgnevuste summalt. Võlgade sissenõudemenetluses moodustas kohtueelne menetlus

ja kohtumenetlus hinnanguliselt 95% kogu Condor Inkasso OÜ töö mahust. Pärast

kohtulahendi saamist ja selle kohtutäiturile edastamist on võlgade sissenõudmisel

Condor Inkasso OÜ poolt täidetud sisuliselt 100% käsundist, sest edasine sõltub

eelkõige kohtutäiturist. Kuna kohtutäituril on kasutada efektiivsed meetodid

võlgnevuste sissenõudmiseks, siis saab hageja hinnangul eeldada, et eraisikute puhul

laekub 100% võlgnevusest.

9. Kuna lepingu ülesütlemise tõttu ei saa Condor Inkasso OÜ (s.o hageja) edaspidi teostada

võlgnike osas võimalikke täiendavaid n-ö lihtsamaid toiminguid, siis hoitakse kokku

aja- ja töökulu. Eelviidatud kokkuhoiu tõttu saab hageja hinnangul mõistliku tasu

määramisel vähendada tasu 5% võrra, milline vähendamine vastab eelduslikult

kokkuhoitud ajakulule. Kui kohtu hinnangul ei ole hagi taotluste p-des 1 ja 2 toodud

nõuded põhjendatud, siis tuleb mõistlikuks tasuks pidada 225 859,96 eurot (1 188

736,67 x 20%=237 747,33; 237 747,33 x 5%=11 887,37; 237 747,33-11 887,37= 225

859,96).

10. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et kuni lepingu lõppemiseni (s.o kuni

28.05.2018) tuleb hagejale tasu maksta lepingu p 3.3.1. alusel igalt selleks ajaks

toimunud laekumiselt (s.o seisuga 28.05.2018 laekunud summalt 521 293 eurot

arvestusega 20%) ning edaspidi (s.o alates 29.05.2018) tuleb hagejale makstava tasu

osas lähtuda VÕS §-st 629 l-tes 1, 2.

11. Hagejal on õigus tasu saada vaatamata sellele, et leping on lõppenud. Hageja tasu nõue

on tervikuna põhjendatud. Pooled ei ole lepingus kokku leppinud VÕS § 629 lg 1

kohaldamise välistamises. Lepingu lisas nr 2 on samuti sätestatud, et Condor Inkasso

OÜ tasu (20%) tuleb arvestada kõikidelt laekumistelt, mis toimuvad ka pärast

31.08.2015. VÕS § 629 lg-te 1 ja 2 kohaselt ei oma käsundisaaja tasu määramisel

2-19-17524

tähtsust, milline on käsundisaaja (so Condor Inkasso OÜ) kasumi suurus või töötajate

arv. Kostja väited, nagu toimuks hagi punktis 1.9. nimetatud võlgnike osas laekumised

uue inkassoettevõtte poolse töö tulemusena, on paljasõnalised ja väärad.

12. Paljasõnalised ja ebaõiged on kostja väited, et Condor Inkasso OÜ on rikkunud

käsunduslepingut, kuna ei ole esitanud kostjale palutud andmeid, informatsiooni ja

kinnitusi või nagu oleks teenuste kvaliteet oluliselt langenud. Kostja ei olegi selgitanud,

milliseid andmeid, informatsiooni ja kinnitusi kostja nõudis ning millise lepingu sätte

alusel kostjal selliste andmete, informatsiooni ja kinnituste nõudmise õigus väidetavalt

tekkis. Condor Inkasso OÜ on täitnud VÕS §-des 624 ja 626 sätestatud kohustused.

Enam kui 2 aastat hiljem esitatud põhjendamatud etteheited Condor Inkasso OÜ

poolsete ülevaadete vormi ja sisu kohta ei andnud kostjale VÕS § 196 lg 3 kohaselt

2016. a. augustis enam alust lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.

Kostja vastuväited

13. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

14. Käsundusleping on lõppenud erakorralise ülesütlemisega alates 12.11.2016, mida

Condor Inkasso OÜ on korduvalt tunnistanud nii oma väidetega kui ka käitumisega.

Olukorras, kus vaatamata korduvatele nõuetele ei ole kostja saanud Condor Inkasso

OÜ-lt kogu vajalikku informatsiooni ja dokumente, ei ole Condor Inkasso OÜ andnud

kostjale võimalust veenduda Condor Inkasso OÜ teenuse osutamise korrektsuses (kostja

viitas KAVS § 46), ei võinud kostjalt kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades

mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni etteteatamistähtaja lõppemiseni, s.o kuni

28.05.2018. Pärast lepingu lõpetamist, teeb kostja koostööd teise inkassofirmaga, kes

osutab kostjale samasugust teenust.

15. Pooled valisid sellise koostöö variandi, kus tasu makstakse mitte protsessi eest, vaid

alles siis kui lepingu kehtivuse ajal on saavutatud tulemus - võlgnikelt laekub raha.

Lepingu lõppemise hetke seisuga ei olnud tulemus saavutatud, s.o käsund ei olnud

täidetud. Tulemus on saavutatud uue inkassofirma aktiivse töö tõttu, mitte aga Condor

Inkasso OÜ poolse töö tulemusena. Kuna alates 13.11.2016 ei ole Condor Inkasso OÜ

tegelenud kostja võlgnikega, siis ei tekkinud Condor Inkasso OÜ-l ka kulusid, mis

võiksid olla seotud antud võlgnevuste sissenõudmisega/klientide teenindamisega, kulud

tööjõule, rendile jms.

16. Kostja ei nõustu, et hagi p-s 1.9 nimetatud võlgnike võlgnevuste osas on Condor Inkasso

OÜ omapoolse käsundi sisuliselt tervikuna täitnud. Valdavas osas oli tegemist

maksekäsu kiirmenetluse avalduste või tüüphagide koostamise ja esitamisega, mis olid

valdavas osas rahuldatud tagaseljaotsusega. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et

mahukama osa tööst moodustab just hagi koostamine ja kohtumenetluses osalemine.

Reeglina on just toimingud pärast kohtulahendi saamist kõige olulisemad ja

aeganõudvad. Täitmisavalduste esitamine kohtutäituritele ei eelda üldjuhul võlgnikelt

automaatset raha laekumist ilma ühegi toimingu tegemiseta. Võlgade sissenõudmine ei

lõpe kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega või täiturile

täitmisavalduse esitamisega. Ei ole tõenäoline, et hagi p 1.9 nimetatud võlgnikelt on

võimalik sisse nõuda 100% võlast.

17. Hagejal ei ole õigust nõuda tasu pärast käsunduslepingu lõppemist. Lepingu järgi oli

käsund suunatud tulemusele ning alles tulemuse saavutamisel (s.o võlgnikelt raha

laekumine) oli Condor Inkasso OÜ-l õigus tasule. Lepingu lõppemise hetke seisuga ei

olnud tulemus saavutatud, s.o käsund ei olnud täidetud. Lisaks ei ole pärast

käsunduslepingu lõpetamist (12.11.2016) Condor Inkasso OÜ poolt arveid esitatud.

18. Kostja esitas 18.03.2020 menetlusdokumendi lisana laekumised perioodil 13.11.2016-

28.05.2018. Perioodil 13.11.2016 - 28.05.2018 on kostjale laekunud 521 293 eurot. 20%

2-19-17524

sellest summast on 104 259 eurot. Hageja mõistlikuks tasuks oleks 6912 eurot (104 259

eurot х 6,63%). 6,63% vastab Condor Inkasso OÜ rentaablusele (vt 02.03.20120.a

kostja menetlusdokument).

Maakohtu otsus ja põhjendused

19. Harju Maakohtu 20.04.2020 otsusega rahuldati hagi osaliselt, mõisteti kostjalt hageja

kasuks välja kokku 187 870,43 eurot, sh põhivõlgnevus summas 104 750,73 eurot ja

viivis summas 83 119,7 eurot. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

20. Tsiviilasjas nr 2-17-19494 vaidlesid pooled sisuliselt samadel asjaoludel selle üle, kas

kostja poolne lepingu ülesütlemine alates 12.11.2016 oli kehtiv või mitte. Maakohus ei

näe alust hinnata lepingu erakorralise ülesütlemisega seotud vaidlust teisiti kui hindas

Tallinna Ringkonnakohus 08.04.2020 otsuses tsiviilasjas nr 2-17-19494. Ka käesolevas

asjas kostja poolt esitatud tõendid ei võimalda järeldada, nagu oleks Condor Inkasso

OÜ käsunduslepingut rikkunud. Kohus asub sarnaselt ringkonnakohtuga seisukohale,

et leping ei lõppenud mitte 12.11.2016 (kuivõrd lepingu ülesütlemine ei olnud vastavate

materiaalsete eelduste puudumise tõttu kehtiv), vaid varasema korralise lepingu

ülesütlemisavalduse alusel 24-kuulise etteteatamisega. Kohus loeb tuvastatuks, et

käsundusleping lõppes 28.05.2018.

21. Seega kuni 28.05.2018 oli kostjal kohustus maksta lepingu kohast tasu, millena oli

kokku lepitud 20% võlgnikelt sissenõutud ehk reaalselt tasutud summadest (I kd, tl 25,

tl 28). Kostja väited, nagu sisaldaks kostja pangakontole võlgnikelt laekunud summa

mingeid ekslikke laekumisi, on paljasõnalised. Hagiavalduses nimetatud võlgnikelt

laekus pärast kostjapoolset alusetut käsunduslepingu ülesütlemist 12.11.2016 kuni

käsunduslepingu tegeliku lõppemiseni 28.05.2018 kokku 523 753,67 eurot (II kd, tl 62-

64). Kostja ei ole eeltoodud laekumistelt hagejale kokkulepitud tasu maksnud. Seetõttu

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista vastavalt lepingus kokkulepitule 20% viidatud

laekumistelt summas 523 753,67 eurot, mis on 104 750,73 eurot. Kohus rahuldab seega

põhinõude osaliselt. Samuti kuulub osaliselt rahuldamisele viivisenõue. 104 750,73

eurolt arvestatud viivis 0,15% (lepingu p 3.4) päevas perioodil 29.05.2018 - 08.11.2019

moodustab 83 119,7 eurot.

22. Hageja õigust saada lepingu kohast tasu 20% võlgnikelt sissenõutud summadest kuni

lepingu lõppemiseni 28.05.2018 ei väära kostjapoolne alusetu lepingu ülesütlemine

alates 12.11.2016 ega asjaolu, et Condor Inkasso OÜ töötajatele välja antud volikirjad

tunnistati kehtetuks alates 13.11.2016 (I kd, tl 32-34). Condor Inkasso OÜ-l ei olnud

võimalik kostjapoolse alusetu lepingu erakorralise ülesütlemise tõttu jätkata lepingu

täitmist. Seetõttu ei saa tasunõuet välistada väitega, et võlgade sissenõudmise anti üle

uuele inkassofirmale. Asjaolu, et kostja ei lubanud põhjendamatult lepingu täitmist

jätkata kuni 28.05.2018 ning sellega kaasnesid kostjal võimalikud täiendavad kulud, on

kostja enda risk. Seetõttu ei kuulu tasust mahaarvamisele ka hageja poolt kokkuhoitud

aja- ja töökulu perioodil 12.11.2016 - 28.05.2018, sest hageja poolne lepingu täitmise

võimatus tekkis kostja süül. Samuti ei näe leping ette lepingujärgsest tasunõudest (VÕS

§ 627 lg 1) mahaarvamiste tegemist ning lepingu kehtivuse perioodil tekkinud

tasunõudele ei kohaldu VÕS § 629 lg 2 teine lause.

23. Hageja õigust saada lepingu kohast tasu kuni lepingu lõppemiseni 28.05.2018 ei muuda

ka hageja poolt kostjale arvete esitamata jätmine. Pärast 12.11.2016 ei saanudki Condor

Inkasso OÜ kostjale arveid esitada, sest kostja poolt Condor Inkasso OÜ volituste

kehtetuks tunnistamise tõttu puudus Condor Inkasso OÜ-l informatsioon selle kohta,

millised laekumised on kostja võlgnikelt toimunud. Tähtsust ei oma kostja vastuväited,

mis põhinevad hageja tegevuse kasumlikkusel ja hageja majandusnäitajate analüüsil.

Lepingus ei ole pooled kokku leppinud, et Condor Inkasso OÜ tasu suurus sõltuks

2-19-17524

Condor Inkasso OÜ kasumist või sellest, kui mitu Condor Inkasso OÜ töötajat

võlgnikega tegeleb. Tasu nõude esitamine tugineb lepingule (VÕS § 627 lg 1) ning

lepingujärgselt tasunõudelt ei näinud pooled ette mahaarvamiste tegemist.

24. Hagejal ei ole õigust nõuda VÕS § 629 alusel tasu pärast lepingu lõppemist. VÕS § 629

sätted ei kohaldu juhul, kui pooled on tasu maksmises ja selle suuruses kokku leppinud

lepingu alusel. Võlaõigusseaduse III kommenteeritud väljaandes (lk 23) on samuti VÕS

§ 627 kommentaarina selgitatud, et esimeseks ja soovitatavaks lahenduseks

käsundisaajale tasu maksmisel on alati tasu maksmine vastavalt lepingule. Alles siis,

kui tasu maksmist ja selle suurust lepingus kokku lepitud ei ole, võib kõne alla tulla

mõistliku tasu maksmine. Käesoleval juhul on pooled lepingu kohaselt ise valinud

sellise koostöö variandi, kus tasu makstakse mitte protsessi eest, vaid alles siis, kui

lepingu kehtivuse ajal saavutatakse tulemus - võlgnikelt laekub raha. Lepingu nn

subjektiivne tõlgendamine poolte ühise tahte väljaselgitamise kaudu tuleb kõne alla

eelkõige siis, kui lepingu tingimused on formuleeritud segaselt või ebamääraselt, on

kasutatud mitmetähenduslikke väljendeid vms (vt P. Varul jt. VÕS kommenteeritud

väljaanne I, 2016, lk 156). Käesoleval juhul on lepingu punkt 3.3.1. sõnastatud selgelt

ja selles on kokku lepitud, et teenusetasu makstakse üksnes käsundi täitmise käigus

võlgnikelt sissenõutud summadelt (I kd, tl 25). Käsundit olnuks aga käesoleval juhul

võimalik täita kuni käsunduslepingu lõppemiseni 28.05.2018. Eksitav on hageja viide

VÕS § 195 lg 2 teisele lausele. Lepingulised õigused ja kohustused saavad kehtima

jääda üksnes lepingu tähtaja piires, leping lõppes 28.05.2018. VÕS § 195 lg 2 esimene

lause kinnitab, et lepingulised õigused ja kohustused ei jää kehtima tulevikku suunatuna.

25. Sellist õigust ei tulene hagejale ka käsunduslepingu lisast 2 (I kd, tl 28), mis lepingu

osana ei laienda poolte õigusi ja kohustusi väljapoole lepingu kehtivust, vaid käsitleb

üksnes teenustasu protsendi muutmist. Kohus ei näe mõistlikku põhjust, miks peaks

hageja lepingujärgse tasu õigus laienema väljapoole käsunduslepingu lõppemise aega.

Vastasel korral puuduks lepingu lõppemise ajal sisuline tähendus. Hageja ei ole alates

13.11.2016 lepingut reaalselt täitnud ning ei oleks õiglane ega mõistlik, kui hageja

sellele vaatamata saaks midagi tegemata puhastulu uue inkassofirma kaasabil võlgnikelt

laekuvatelt summadelt. Hagejale n-ö „eluaegse“ tasu maksmine oleks vastuolus hea usu

põhimõttega. Kostja kinnitusel on igakuine rahavoog alates detsembrist 2016 kuni

käesoleva ajani tagatud just nimelt uue inkassofirma poolse töö tulemusena. Siiski ei

pea kohus vajalikuks anda hinnangut poolte vaidlusele ja esitatud tõenditele selles,

milline on olnud käsundi täitmise ulatus, milline on olnud hageja või uue inkassofirma

panus võlgnikelt laekuva raha suhtes; milline töö on võlgade sissenõudmisel kõige

raskem ja mahukam või milline prognoos võlgade tulevase laekumise suhtes on kõige

täpsem. Nimetatud asjaolud ei oma asja õigeks lahendamiseks tähtsust.

26. Hageja alternatiivnõuded rahuldamisele ei kuulu (välja arvatud hageja esimene

alternatiivnõue osas, mis kattub hageja põhinõudega lepingu alusel tasumata

põhivõlgnevuse saamiseks ehk osas, milles hageja nõuab käsunduslepingu järgset tasu

kuni lepingu lõppemiseni 28.05.2018, vt I kd, tl 20 ja pöördel). Hageja esimene

alternatiivnõue põhineb ekslikule eeldusele, justkui oleks hagejal õigust nõuda kostjalt

lepingu järgset tasu ka pärast lepingu lõppemist toimunud võlgnike laekumistelt. Hageja

teine alternatiivnõue mõistliku tasu maksmiseks VÕS § 627 lg 2 alusel on samuti

põhjendamatu. Pooled on tasu suuruse käsunduslepingus kokku leppinud, seega VÕS §

627 lg 2 ei kohaldu. Üksnes siis, kui tasu maksmist ja selle suurust ei olnuks lepingus

kokku lepitud, võinuks kõne alla tulla mõistliku tasu maksmine.

27. Samuti jätab kohus rahuldamata hageja alternatiivnõuetega seotud hageja 14.04.2020

korduva taotluse tõendite kogumiseks (II kd, tl 83 ja tl 83 pöördel). Kuna hageja

alternatiivnõuded on alusetud ega kuulu rahuldamisele (välja arvatud käsunduslepingu

2-19-17524

järgse tasu nõue kuni lepingu lõppemiseni 28.05.2018), siis puudub vajadus koguda

nende nõuetega seotud andmeid. Andmed, mis puudutavad võlgnikelt toimunud

laekumisi kuni lepingu lõppemiseni 28.05.2018, on kohtule juba esitatud. Kohus luges

kostja poolt esitatud pangaväljavõtete alusel tuvastatuks, et hagiavalduses nimetatud

võlgnikelt laekus pärast kostjapoolset alusetut käsunduslepingu ülesütlemist 12.11.2016

kuni käsunduslepingu tegeliku lõppemiseni 28.05.2018 kokku summa 523 753,67 eurot

(II kd, tl 62-64). Seega on hagiavaldust võimalik lahendada esitatud tõendite alusel ning

täiendavate tõendite kogumine ei ole vajalik. Ringkonnakohtu 08.04.2020 otsusest

järeldub, et VÕS § 629 lg-te 1 ja 2 järgset tasu nõuet pärast käsunduslepingu lõppemist

hagejal kostja vastu ei ole (vt II kd, tl 91 pöördel). Seega ei oma asja õigeks

lahendamiseks tähtsust pärast lepingu lõppemist toimunud võlgnike laekumised.

28. Põhistamata ja vastuolulised on hageja kahtlused, justkui ei tõendaks kostja poolt

18.03.2020 esitatud pangakonto väljavõtted, et kostjale ei ole lisaks sellele toimunud

täiendavaid

laekumisi.

Vastuolus

kahtlusega

on

hageja

oma

14.04.2020

menetlusdokumendis kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtted oma nõude aluseks

võtnud (II kd, tl 81 pöördel). Lisaks taotleb hageja mh just kostja kohustamist

laekumiste aruande esitamiseks (II kd, tl 83). Kui hageja seab kostja poolt 18.03.2020

esitatud andmed ja pangaväljavõtted paljasõnaliselt kahtluse alla, siis puudub loogiline

põhjus, miks peaks neid kahtlusi kummutama kostja poolt hilisemalt koostatav aruanne.

Lepingu p-i 4.2.3. järgi oli kostja kohustuseks eraldi arvelduskonto avamine võlgnike

poolt rahaliste vahendite laekumiseks (I kd, tl 25 pöördel), mistõttu on lepinguga

kooskõlas kostja selgitus, et kostjal on avatud eraldi konto, kuhu laekub raha vaid

hagiavalduses nimetatud võlgnikelt. Põhjendamatu ja vastuolus lepinguga on hageja

käsitlus, nagu võinuks võlgnike maksed laekuda ka mõnele muule kontole.

29. Kuna hagi kuulub osaliselt rahuldamisele, siis jäävad menetluskulud poolte endi kanda

(TsMS § 163 lg 1).

Hageja apellatsioonkaebus

30. Hageja esitas 07.05.2020 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse

osas, millega jäeti hagi rahuldamata, hageja menetluskulud hageja enda kanda ja hageja

taotlus tõendite kogumiseks rahuldamata. Hageja palub uue otsusega rahuldada hagi

täies ulatuses ja jätta menetluskulud kostja kanda.

31. Hageja esitas taotluse tõendite kogumiseks ja palus kohustada hageja poolt välja toodud

kohtutäitureid esitama kohtule täpne aruanne hagi p-s 1.9. nimetatud võlgnike osas

perioodil 12.11.2016 – 28.05.2018 ja perioodil 29.05.2018 kuni apellatsioonkaebuse

esitamiseni; hageja palus kohustada kostjat esitama kohtule täpne aruanne hagi p-s 1.9

nimetatud võlgnike poolt perioodil 29.05.2018 – kuni apellatsioonkaebuse esitamiseni

toimunud laekumiste kohta, mis ei ole toimunud kohtutäiturite kaudu. Maakohus on

nimetatud taotlused ebaõigesti rahuldamata jätnud.

32. Hagejal on õigus saada tasu kõikidelt reaalselt toimunud laekumistelt, vaatamata sellele,

kas laekumine on toimunud käsunduslepingu kehtivuse ajal või pärast käsunduslepingu

lõppemist. VÕS § 629 lg 1 kohaselt tuleb hagejale maksta lepingu kohast tasu ka pärast

lepingu lõppemist toimunud laekumistelt, sellise hageja täiendava tasu suuruseks tuleb

määrata 132 996,60 eurot (s.o 237 747,33-104 750,73).

33. Asjakohane ei ole kohtu viide VÕS § 627 (käsundisaajale tasu maksmine)

kommentaaridele. Lepingus ei ole pooled VÕS § 629 lg 1 kohaldamist välistanud.

Lepingust ei tulene, et Condor Inkasso OÜ-l oleks õigus tasu käsundi täitmise eest saada

vaid lepingu kehtivuse ajal. Seega kohaldub VÕS § 629 lg 1 ka nende maksete osas,

mis on laekunud pärast lepingu lõppemist Condor Inkasso OÜ poolse töö tulemusena.

2-19-17524

34. Riigikohus on rõhutanud (RKTKo nr 2-13-6457, p 22), et käsunduslepingu lõppemise

korral tuleb järgida VÕS §-s 629 sätestatut. VÕS § 195 lg 2 teise lause kohaselt on

samuti üheselt ette nähtud, et lepingu ülesütlemise korral jäävad lepingust kuni selle

ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused kehtima, mis käesoleval juhul tähendab,

et hagejal on õigus saada käsunduslepingu kohast tasu (20%) ka juhul kui Condor

Inkasso OÜ poolse senise töö tulemusena toimub kostja võlgnikelt laekumine pärast

käsunduslepingu lõppemist.

Kostja apellatsioonkaebus

35. Kostja esitas 20.05.2020 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse

osas, millega maakohus hagi rahuldas ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täies

ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas taotluse uute

tõendite (Intrum Estonia AS hinnapakkumine, IDR Inkasso hinnapakkumine)

vastuvõtmiseks.

36. Maakohus tegi kostja jaoks üllatusliku otsuse, kuna kuni 08.04.2020 ringkonnakohtu

otsuseni oli kostjal alust arvata, et kohtud nõustuvad kostja käsitlusega selles osas, et

leping lõppes erakorralise ülesütlemise tõttu juba 12.11.2016, mistõttu hageja tasunõue

sellele järgneva perioodi osas on alusetu. Ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks oli

eelmenetlus käesolevas asjas juba lõppenud.

37. Maakohus leidis ebaõigesti, et käesolevas asjas ei ole maakohtul alust hinnata lepingu

erakorralise

ülesütlemisega

seotud

vaidluse

asjaolusid

teisiti,

kui

hindas

ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-17-19494, mistõttu ei ole tõendatud lepingu rikkumine

ja seega on leping lõppenud korraliselt alates 28.05.2018. Maakohus ei ole hinnanud

kostja vastuväiteid ning on jätnud põhjendamata lepingu erakorralise ülesütlemise

õigusliku aluse puudumise.

38. Kostja on 12.08.2016 ülesütlemise avalduses viidanud korduvatele päringutele

(20.05.2016, 28.05.2016, 03.06.2016) informatsiooni ja dokumentide esitamiseks, mille

eesmärgiks oli kontrollida Condor Inkasso OÜ teenuse osutamise nõuetekohasust ja

järjepidevust. Vaatamata korduvatele teabenõuetele ei esitanud Condor Inkasso OÜ

soovitud dokumente. Käsunduslepingul põhinevate teabepäringute täitmata jätmine on

negatiivne asjaolu, mille aktiivset tõendamist kostja poolt ei saa eeldada. Sellisel juhul

peab hageja tõendama, et lepingut (sh teabepäringud) on nõuetekohaselt täidetud

(hageja seda teinud ei ole). Maakohus ei ole sisuliselt analüüsinud lepingu rikkumise

asjaolusid ega andnud hinnangut poolte väidetele.

39. Kostjal on õigus nõuda ka sellised andmeid ja dokumente, mille regulaarne esitamine ei

olnud lepingu alusel otseselt ette nähtud. Kohus pidi VÕS §-dest 624 ja 626 tulenevaid

kohustusi lepingu rikkumise hindamisel arvesse võtma. Teabepäringud esitati

eesmärgiga saada lisainfot, mida varasemad jooksvad aruanded kostjale ei pakkunud.

Condor Inkasso OÜ andmebaasis kättesaadav informatsioon ei täitnud ammendavalt

VÕS §-dest 624 ja 626 tulenevaid kohustusi. Kostjal oli õigus ja ka kohustus nõuda

täiendavat teavet lisaks KAVS § 46 alusel. Maakohus ei ole KAVS asjakohasele

regulatsioonile sisulist hinnangut andnud.

40. Mõistlik aeg ülesütlemise alusest teada saamisest ei ole möödunud. Hageja viide VÕS

§ 196 lg-le 3 ei ole asjakohane, sest kostja ei pea teabepäringu rikkumisega silmas

regulaarselt kostjale esitatud aruandeid. Ülesütlemisavalduse aluseks oli 20.05.2016,

28.05.2016, 03.06.2016 päringutele vastamata jätmine. Seega on 12.08.2016

ülesütlemisavaldus esitatud mõistliku aja jooksul eelviidatud päringutele vastamata

jätmisest.

41. Kui ringkonnakohus peaks asuma siiski seisukohale, et leping lõppes 28.05.2018, on

põhjendatud hageja tasunõude vähendamine säästetud kulude arvelt (VÕS § 628 lg 2).

2-19-17524

Kuna alates 2016. a novembrist Condor Inkasso OÜ käsundit enam ei täitnud, siis

puudusid Condor Inkasso OÜ-l vaidlusalusel perioodil kulud (kulud tööjõule käsundi

täitmisel, kontorikulud jms) seoses käsundi täitmisega. Seega oleks kohus pidanud

tasunõuet säästetud kulude ulatuses vähendama. Kostja hinnangul säästis Condor

Inkasso OÜ kokku 149 857 eurot (19 kuud x igakuine kulu 7887,26 eurot), millises

summas tuleks tasu vähendada. Vastasel juhul rikastuks hageja alusetult kostja arvel.

42. Kohus oleks pidanud tasu hindamisel kuni 28.05.2018 arvesse võtma ka seda, milline

oleks olnud käsundi täitmise ulatus, milline on olnud hageja või uue inkassofirma panus

võlgnikelt laekuva raha suhtes; milline töö on võlgade sissenõudmisel kõige raskem ja

mahukam või milline prognoos võlgade tulevase laekumise suhtes on kõige täpsem.

43. Lisaks esineb alus ka tasu alandamiseks VÕS § 112 alusel, kuna Condor Inkasso OÜ ei

ole lepingut perioodil 2016-2018 nõuetekohaselt täitnud. Condor Inkasso OÜ panus

piirdus üksnes maksekäsu avalduste ja täitmisavalduste esitamisega kuni 2016. a

oktoobrini. Kohus oleks pidanud käsitlema kostja sellekohased vastuväiteid mh hinna

alandamise avaldusena. Alternatiivselt palub kostja käsitleda apellatsioonkaebust

avaldusena hinna alandamiseks VÕS § 112 mõistes. Hinna alandamisel tuleb lähtuda

järgmisest valemist: alandatud hind = lepingu eseme väärtus koos puudustega

(mittekohase täitmise väärtus) x lepingus kokkulepitud hind / lepingu eseme väärtus

ilma puudusteta (kohase täitmise väärtus). Seega peaks alandatud teenuse hind olema

208 223,20 eurot x 325 348,73 eurot / 325 348,73 eurot = 208 223,20 eurot. Kuivõrd

Condor Inkasso OÜ on juba saanud oma teenuse katteks 220 598 eurot, siis selle

arvestuse järgi kostja enam midagi juurde maksma ei peaks.

44. Kostja esitas taotluse otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks. Hagi rahuldamisel

tuleb otsuse täitmise kord selliselt kindlaks määrata, et kostjal tekib hageja tasunõude

tasumise kohustus üksnes pärast seda, kui hageja on väljastanud kostjale väljamõistetud

põhinõude ulatuses käibemaksuseadusele vastava teenusarve, mida kostja saab

deklareerida. Hageja nõudelt viivise arvestamine tuleb kuni nõuetekohase arve

väljastamiseni peatada.

45. 08.02.2021 esitas kostja taotluse uue tõendi (Renovum OÜ 08.02.2021 aruanne ja selle

lisa) vastuvõtmiseks. Hageja väidab apellatsioonkaebuses, et kostja peaks iga võlgniku

osas tõendama toiminguid, mida on võla sissenõudmiseks uue teenuse osutaja poolt

tehtud ja et just nende toimingute tulemusel on toimunud võla laekumine. Kuivõrd

aruanne peegeldab mh ka maakohtu otsusele järgnevat perioodi, tuleb pidada lubatavaks

sellise uue tõendi esitamist ringkonnakohtu menetluses. Lisaks muudab poolte jaoks

menetluslikku olukorda ning õigustab uute tõendite esitamist, mille esitamine varasema

menetluse valguses polnud vajalik tsiviilasjas nr 2-17-19494 tehtud Riigikohtu lahend.

Vastustaja seisukoht

46. Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda. Kostja palub jätta rahuldamata apellatsioonkaebuses

esitatud taotlused.

47. Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda. Hageja palus jätta rahuldamata kostja taotluse uute

tõendite vastuvõtmiseks ning mitte arvestada apellatsioonkaebuses esitatud uusi väiteid

ja avaldusi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

48. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel

hagi rahuldamata jätmise osas ja saata hageja nõue 238 528,41 euro (sh põhinõude 132

996,60 eurot ja viivised 105 532,81 eurot) saamiseks maakohtule uueks

2-19-17524

läbivaatamiseks. Samuti tule maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse ja hageja

tõendite kogumise taotluse rahuldamata jätmise osas.

49. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel maakohtu otsuse muutmata osas,

millega maakohus mõistis AB Kreditex AS-lt Taizer OÜ kasuks välja 187 870,43 eurot

(sh põhivõlgnevus 104 750,73 eurot ja viivised 83 119,70 eurot). Maakohtu otsus on

selles osas seaduslik ja põhjendatud ning kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust

otsuse tühistamiseks. Maakohus on oma seisukohti hagi rahuldamisel piisavalt

põhjendanud. Kolleegium nõustub selles osas esimese astme kohtu põhjendustega ja

TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse

väidetele märgib kolleegium järgmist.

50. Hageja ütles käsunduslepingu erakorraliselt üles alates 12.11.2016, kuna kostja ei ole

vaatamata hageja korduvatele nõudmistele esitanud talle teavet ja dokumente, sh

hagiavaldusi, maksekäsu kiirmenetluse avaldusi jms menetlusdokumente,

jõustunud kohtulahendeid, võlgnike maksegraafikuid ja täitmisavaldusi. Kostja vaidles

hageja väitele vastu, tuginedes mh sellele, et ta on hagejale kogu nõutud teabe ja

dokumendid esitanud.

51. TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Soovides tugineda hageja kohustuste rikkumisele lasus kostjal esmane kohustus

rikkumisi tõendada. Teabe andmise või dokumentide esitamise kohustuse rikkumine

võib seisneda nii selles, et teavet ega dokumente ei ole üldse saadud, kui ka selles, et

edastatud teave või dokumendid ei olnud kostja hinnangul piisavad ega vastanud

kokkulepitule. Kostja ei ole heitnud hagejale ette teabe ja dokumentide esitamise

kohustuse täielikku täitmata jätmist, vaid kostja avalduste kohaselt on ta leidnud, et

hageja on väidetavalt jätnud esitamata osa nõutavast teabest. Hageja põhistas ja selgitas

andmete esitamist mh andmebaasi vahendusel. Kuna kostja väidetest ei järeldunud, et

hageja üldse mingit teavet ei andnud, tuli kostjal täpsustada ja põhistada, milles seisnes

väidetav hageja rikkumine ning missugused lepinguga ettenähtud andmed jättis hageja

esitamata. Sellises olukorras tekkinuks hagejal kindla sisuga kohustus tõendada, et ta on

vaidlusalused andmed siiski esitanud ja kohustust täitnud (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi otsus nr 2-17-19494 p 17) .

52. Kostja ei ole maakohtus selgitanud, milliseid andmeid ja informatsiooni ta Condor

Inkasso OÜ-lt nõudis ning millise käsunduslepingu sätte alusel tal selliste andmete

nõudmise õigus tekkis. Kostjal oli õigus Condor Inkasso OÜ-lt nõuda vaid selliseid

andmeid ja dokumente, milliseid käsundisaaja oli kohustatud esitama käsunduslepingu

alusel. VÕS § 624 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja teatama käsundiandjale kõigist

käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud,

kuidas on tema esitatud teabepäringud seotud käsundi täitmisega ja sellega seotud

oluliste asjaoludega.

53. Kostja ei ole maakohtus esitanud väidet, et Condor Inkasso OÜ andmebaasist ja e-

toimikust ei olnud tal võimalik kätte saada kõiki vajalikke andmeid. Maakohus on

otsuse p-des79-80 põhjendatult leidnud, et poolte vahel ei ole olnud vaidlust, et kostjal

oli kuni 2017.a. veebruarini juurdepääs Condor Inkasso OÜ süsteemile, kust nähtusid

kõik Condor Inkasso poolsed toimingud ja laekumised kostja võlgnike osas ja kust

kostja sai täieliku ülevaate oma võlgnike võlgade sissenõudmise menetluse seisu kohta.

Kõik ülesütlemisavalduses nimetatud dokumendid on hagejale alati olnud

kättesaadavad kostja andmebaasis, millele hagejal on ligipääs. Samuti on

kohtudokumendid kättesaadavad ka e-toimikus.

54. Seega leidis maakohus põhjendatult, et käsunduslepingu erakorraliseks ülesütlemiseks

alust ei olnud ja käsundusleping lõppes korralise ülesütlemisega 28.05.2018.

2-19-17524

55. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kuni käsunduslepingu lõppemiseni oli

leping pooltele täitmiseks kohustuslik. Seega kuni 28.05.2018 oli kostjal kohustus

Condor Inkasso OÜ-le käsunduslepingu kohast tasu ( 20%) maksta igalt toimunud

võlgniku laekumiselt. Maakohus on õigesti lugenud kostja poolt esitatud

pangaväljavõtete alusel tuvastatuks, et hagiavalduses nimetatud võlgnikelt laekus pärast

kostjapoolset alusetut käsunduslepingu ülesütlemist 12.11.2016 kuni käsunduslepingu

tegeliku lõppemiseni 28.05.2018 kokku 523 753,67 eurot.

56. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et asjaolu, et kostja põhjendamatult ei lubanud

hagejal lepingu täitmist jätkata kuni selle lõppemiseni 28.05.2018 ning sellega seotud

kostja võimalikud täiendavad kulud on kostja enda risk. Käsundusleping ei näe ette

lepingujärgsest tasunõudest (VÕS § 627 lg 1) mahaarvamiste tegemist ning lepingu

kehtivuse perioodil tekkinud tasunõudele ei kohaldu VÕS § 629 lg 2 teine lause.

57. Kolleegium ei nõustu kostja väitega, nagu annaks VÕS § 628 lg 2 aluse teha hageja

tasunõudest säästetud kulude arvel mahaarvamisi. VÕS § 628 lg-s 2 ei peeta silmas

kulusid, mida käsundisaaja on teinud oma tööjõule, kontorikuludele jms, vaid tegemist

on kuludega, mida käsundisaaja on teinud käsundiandja huvides konkreetse käsundi

täitmiseks, nt käesoleval juhul riigilõivu kulu kohtumenetluses hagide ja maksekäsu

avalduste esitamisel. Need kulud pidi aga käsunduslepingu p 3.3.3. kohaselt kandma

käsundiandja, so kostja. Seega ei olnud käesoleval juhul käsunduslepingus sätestatud,

et Condor Inkasso OÜ tasuga oleks hõlmatud kulud käsundi täitmisel. See, millised

tööjõu jm nö sisemised kulud Condor Inkasso OÜ-l käsundi täitmisel tekkisid ning

milline oli selliste kulude suurus, ei oma tähtsust Condor Inkasso OÜ tasu suuruse osas,

sest käsunduslepingus ei leppinud pooled kokku, et Condor Inkasso OÜ tasu sõltuks

kulutuste suurusest, mistõttu ei ole alust selliseid kulusid Condor Inkasso OÜ tasu

summast maha arvestada.

58. Eeltoodust tulenevalt on maakohus laekunud summalt hageja kasuks käsunduslepingu

alusel õigesti välja mõistnud põhivõlgnevuse 104 750,73 eurot ja viivised perioodi

29.05.2018-08.11.2019 eest 83 119,70 eurot.

59. Kostja on oma apellatsioonkaebuses esitanud uusi väiteid ja avaldusi ega ole

põhjendanud, miks ta ei esitanud neid maakohtus, mistõttu jätab kolleegium kostja uued

väited ja avaldused TsMS § 652 lg 4 kohaselt jätta tähelepanuta. Kohtul ei ole võimalik

tugineda otsuses asjaolule, mida pool asja läbivaatamisel ei esitanud ning kohus ei pea

ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele

asjaoludele ta tugineb (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-141-13).

60. Kolleegium jätab tähelepanuta kostja poolt apellatsioonimenetluses esmakordselt

esitatud hinna alandamise avalduse. VÕS § 112 lg 2 kohaselt hinna alandamine toimub

avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kostja ei ole maakohtus esitanud hinna

alandamise avaldust ega ole toonud välja selle aluseks olevaid asjaolusid. Samuti ei ole

kostja põhjendanud, miks ta ei saanud sellist avaldust maakohtus esitada.

61. Kostja ei ole maakohtus esitanud avaldust otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks

ega esitanud väiteid seoses käibemaksuga. Käibemaksu summa nõudest maha

arvestamiseks ega viivise arvestamise peatamiseks aluseid ei esine. Selliseid taotlusi ei

ole kostja ka maakohtus esitanud. Käibemaks deklareeritakse ja tasutakse hageja poolt

peale kohtuotsuse jõustumist.

62. Järgnevalt käsitleb kolleegium hageja apellatsioonkaebust, mis on ringkonnakohtu

hinnangul osaliselt põhjendatud.

63. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hagejal ei ole õigust nõuda VÕS

§ 629 alusel tasu pärast lepingu lõppemist, kuna pooled on tasu maksmises ja selle

suuruses kokku leppinud lepingu alusel.

2-19-17524

64. Käsunduslepingu lõppemise korral tuleb järgida mh VÕS §-s 629 sätestatut. VÕS § 629

lg 1 kohaselt, kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist või käsundi

täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või

selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale

tasust. Sel juhul on käsundisaajal õigus saada kogu tasu üksnes juhul, kui leping lõppes

käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane.

Tasu suuruse määramisel eelnimetatud juhul tuleb VÕS § 629 lg 2 järgi arvestada mh

käsundisaaja poolt juba tehtut, käsundiandjale sellest tekkivat kasu ja lepingu lõppemise

põhjust. Tasust arvatakse maha summa, mille käsundisaaja lepingu lõppemise tõttu

säästab, muul viisil omandab või mille ta oleks võinud mõistlikult omandada.

65. Eeltoodud sätted võimaldavad käsunduslepingu lõppemise korral saada hagejal tasu ka

nendelt kostja võlgnike maksetelt, mille saamiseks on täidetud hageja korraldusi, kuid

mis ei ole käsunduslepingu lõppemise ajaks veel kostjale laekunud. Käsunduslepingu

p-s p 3.3.2 kokkulepitu, et kostja maksab hagejale teenustasu välja võlgnikelt kostjale

tegelikult tasutud rahasummadest, ei tähenda, et pooled välistasid sellega VÕS § 629

lg-te 1 ja 2 kohaldamise ( Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 2-17-19494, p 18) .

66. Kuna maakohus leidis, et hagejal puudub üldse õigus saada tasu peale lepingu

lõppemist, ei ole maakohus välja selgitanud ega hinnanud VÕS § 629 lg 2 alusel tasu

määramiseks vajalikke asjaolusid. Sealjuures jättis maakohus täielikult käsitlemata

hageja alternatiivsed nõuded. Seetõttu ei saa ringkonnakohus ise uut otsust teha. Seega

osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude 238 528,41 euro ( sh põhinõude

132 996,60 eurot ja viivised 105 532,81 eurot) saamiseks tuleb asi saata maakohtule

uueks läbivaatamiseks.

67. Asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise korral puudub ringkonnakohtul

vajadus ja mõistlik põhjendus hinnata tõendeid ning tuvastada asjaolusid, sest TsMS

§ 658 lg 2 järgi on asja uuesti läbivaatavale maakohtule kohustuslikud üksnes

ringkonnakohtu otsuse seisukohad materiaalõiguse ja menetlusõiguse normi

tõlgendamisel ja kohaldamisel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-11-11,

p 13).

68. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ei viinud maakohus läbi nõuetekohast

eelmenetlust ja jättis täitmata selgitamiskohustuse. Asja uuel läbivaatamisel peab

maakohus ühtlasi selgitama pooltele, millised asjaolud vajavad tõendamist ja kuidas

jaotub tõendamiskoormis poolte vahel. Juhul kui selgub, et asja õigeks lahendamiseks

vajalikud asjaolud ja tõendid on esitamata, peab maakohus võimaldama pooltel neid

asjaolusid ja tõendeid esitada.

69. Apellatsioonkaebusega

esitas

hageja

taotlused

tõendite

kogumiseks.

Kuna

ringkonnakohus ei lahenda hageja apellatsioonkaebusega puudutatud osas asja sisuliselt

ega tuvasta asjaolusid, siis jätab ta need taotlused maakohtu lahendada.

70. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)