2-20-6118/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-20-6118

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. märts 2021, Tallinn

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtuasi

K A ja R A hagi T A vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

K A hagi hind 1168 eurot

R A hagi hind 2628 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

I:

K

A

(isikukood

xxxx)

Hageja II: R A (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Maire Arm

Kostja: T A (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Alo Pormeister

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu R A loobumine tagasiulatuva elatise nõudest 13,70 euro ulatuses ja

lõpetada selles osas tsiviilasja menetlus otsust tegemata.

2. Jätta K A hagi T A vastu seoses hagi tagasivõtmisega läbi vaatamata.

3. Rahuldada R A hagi.

4. Mõista T Alt R A kasuks välja elatis alates hagi esitamisest, s.o 24.04.2020 kuni R A

täisealiseks saamiseni summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt

kehtestatud kuupalga alammäärale.

5. Mõista T Alt R A kasuks välja elatis tagasiulatuvalt perioodi eest 26.01.2020 kuni

23.04.2020 ühekordse maksena 862,30 eurot.

6. Määrata kindlaks otsuse täitmise kord ja määrata, et käesoleva otsuse resolutsiooni

punktides 4 ja 5 nimetatud kohustus tuleb tasuda K A arvelduskontole nr xxxx,

kusjuures resolutsiooni punktis 4 välja mõistetud elatis tuleb tasuda iga järgneva kuu

eest ette sellele eelneva kuu 10. kuupäevaks.

7. Jätta 50% T A menetluskuludest K A kanda ja 50 % T A enda kanda. K A

menetluskulud jäävad tema enda kanda.

8. Jätta R A menetluskulud 98% ulatuses T A kanda ja 2% ulatuses R A enda kanda.

Edasikaebamise ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel

võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega

mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. K A ja R A esitasid 24.04.2020 Harju Maakohtule hagi (täiendatud 11.05.2020) T A vastu,

milles paluvad mõista kummagi hageja kasuks välja elatise tema ülalpidamiseks alates hagi

esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäärast ja elatise võla tagasiulatuvalt perioodi eest 26.01.2020 kuni

24.04.2020 summas 876 eurot. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sündis hagejate ema ja kostja abielust kolm last, kellest kaks on

hagiavalduse esitamise ajal alaealised (hagejad). Vanemad lahutasid abielu 29.01.2019, kuid ei

ela koos alates 30.08.2017, kui hageja II, laste ema ja täisealine tütar kolisid perekonna ühisest

kodust välja. Ema on kandnud alates sellest ajast kõik kahe lapse kulud ja osaliselt ka isa juurde

elama jäänud hageja I kulud. Alates 26.01.2020 elab emaga ka hageja I.

3. Kostja on hagejaid pärast lahku kolimist toetanud vähesel määral. Isa osales hageja I

ülalpidamisel vaid osaliselt perioodil, kui hageja I elas koos isaga. Hagejale II ei ole kostja

ülalpidamist andnud ega osalenud kulude kandmises.

4. Hagejate ema tegi kostjale kirjalikult ettepanekuid elatise tasumiseks, nt 13.03.2020,

03.01.2018, 18.05.2018, kuid kostja ei vastanud ettepanekutele või leidis ettekäändeid elatist

mitte maksta.

5. Kuna kostja ei ole pikema aja vältel laste ülalpidamiskulude kandmises osalenud, on tal

tekkinud mõlema hageja osas 3 kuud võlg, s.o alates 26.01.2020. Kostja on osalenud teise poja

kulude kandmises minimaalselt, telefoni kuumakse tasumisel, mis on alla 10 euro. Vanemale

pojale on isa andnud taskuraha, kuid esmaste eluliste vajaduste abistamises osalenud ei ole.

6. Laste vajadused on tavapärased ja need on kostjale teada. Elatustase oli sama ka vanemate

abielu ajal ja peaks sellisena säilima. Hagejate ema igakuine sissetulek on 1200 eurot, millest

tal ei ole võimalik kõiki laste vajalikke kulutusi üksi kanda. Kostja sissetulek ja vara

võimaldavad elatist nõutud määras tasuda. Kostjale jäi pärast abielu lahutust nii kinnisvara kui

ainuosalus äriühingus Sinu Ruum.

Kostja vastuväited

7. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.

8. Kostja annab hagejatele regulaarselt ülalpidamist, makstes lastega seotud kulutusi. 2020

poolaastal on kostja teinud mh järgimisi kulutusi: hagejale kokku 1793 eurot; lisaks ostis kostja

hagejale I auto. Väärtusega umbes 5000 eurot ja tegi selle pahandamiseks suures ulatuses

kulutusi; hagejale II kokku 640 eurot; lisaks toetas kostja kolmandat last 2575 euroga; kostja

kandis veebruaris 2020 hagejatega Egiptusesse reisimise kulud ja tegi teisi kulutusi, sh toidule.

9. Kostja täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ka ajal, mil hagejad kostja juures viibivad.

10. Kostja sai xxxx OÜ-lt perioodil 01.01.2020–30.06.2020 töötasu kokku 1080 eurot. Hetkel

kostjal töötasu ei ole.

11. Kostja ei pea andma ülalpidamist hagejate emale. Arvestada tuleb lapse õigust saada

ülalpidamist ka teiselt vanemalt. Hagejate emal on piisavalt vara laste ülalpidamiseks, sh kolm

korterit ja muud kinnisvara, samuti sai hagejate ema ühise elukoha müügist 100 009,60 eurot.

Hagejate ema teenib korteritelt üüritulu. Ta varjab enda majanduslikku seisundit. Ema ei vabane

oma ülalpidamiskohustusest ja on ise kohustatud hankima laste vajadusteks vajalikud vahendid

ja peab oma vajadusi piirama. Ema võttis lapse kontolt välja sularaha 300 eurot, mis kostja

sinna kandis.

12. Hagis välja toodud väidetavad kulud on mitu kordasuuremad teaduslikult tõestatud laste

kulutustest. Laste põhjendatud ja vajalikud kulud katab 170 euro suurune panus ühe lapse

kohta, s.o 140 eurot elatist, millele lisandub pool lapsetoetusest. Laste vajaduspõhine

miinimumelatis

on

veebruaris

2020

koostatud

Tartu

Ülikooli

sotsiaalteaduslike

rakendusuuringute keskuse RAKE hinnangul 11–13a lastel kokku 313 eurot kuus ja 17–18

aastastel lastel kokku 342 eurot kuus. Samade teadurite poolt koostatud varasemale teadustööle

on tuginenud ka Riigikohus. Hagejad ei ole hagi esitamisel arvestanud leibkonna suurenemisest

tekkiva mastaabisäästuga.

13. Hagejad ei ole välja toonud, millised on olnud ja on nende põhjendatud vajadused enne hagi

esitamist tagasiulatuvalt ja edasiulatuvalt nõutava elatise osas ega ole esitanud tõendeid.

Tagasiulatuvalt nõutava elatise kohta peavad olemas olema kulutusi tõendavad dokumendid.

Lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased vajadused. Seega tuleb kindlaks teha laste

mõistlikud vajadused, siis hinnata kulutuste põhjendatud suurust ja otsustada millises ulatuses

on kostja kohustatud neid kulutusi kandma, arvestades poolte varalist seisundit ja kas juba antud

ülalpidamine katab need kulud.

14. Ebamõistlikult suured on hagiavalduses esile toodud järgmised kulud: lisakulud õppimisele

25–35 eurot, elamiskulud (ebamõistlikult kõrged kommunaalkulud, lisaks ei pea kostja

hüvitama hagejate ema laenumakseid), kulud riietele ja jalatsitele 45–50 eurot, transpordile

30 eurot, prillidele 30 eurot, vitamiinidele ja ravimitele ning hambaarstile 10–15 eurot, sõprade

sünnipäevadele 50–60 eurot, mööbli või reisimise peale 100 eurot. Kui vanem soovib minna

välisreisile, teeb ta vastava kulu ise.

15. Kuna kostja on täitnud laste ülalpidamiskohustust vabatahtlikult ja piisavas ulatuses, tuleb

hagi jätta rahuldamata. Kui kohus hagi rahuldab, on elatise vähendamine 140 eurole kuus

vanema ja laste huve kaaludes proportsionaalne.

16. Kuna hageja I on täisealine, tuleb elatis hagi rahuldamise korral tasuda tema enda

arvelduskontole.

KOHTU PÕHJENDUSED

17. Kohus võtab vastu hageja I hagi tagasivõtmise avalduse ja hageja II hagist osalise

loobumise avalduse ning lõpetab vastavas osas tsiviilasja menetluse (I). Hageja II hagi elatise

väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuni hageja II täisealiseks saamiseni tuleb

rahuldada (II), samuti tuleb rahuldada hageja II tagasiulatuva elatise nõue (III).

I

18. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse

hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7).

Perekonnaasjas, sh elatise asjas ei ole kohus seotud esitatud asjaolude ja seisukohtadega (TsMS

§ 436 lg 6). Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi

kohtu ülesanne. Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool TsMS § 230

lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on esitatud tõendite alusel

tuvastatud (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

19. Kohus märgib esmalt, et hagi esitamise ajal, s.o 24.04.2020 olid mõlemad hagejad

alaealised. Hageja II on alaealine ka käesoleva otsusetegemise ajal. Hageja I sai aga 25.05.2020

täisealiseks. Hageja I teatas 19.02.2021, et võtab kostja vastu esitatud hagi tagasi ja palub

tsiviilasja menetluse tema suhtes lõpetada. Hageja I kinnitas, et on teadlik hagi tagasivõtmise

tagajärgedest. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni

eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni. Hageja I esitas hagi tagasivõtmise avalduse pärast eelmenetluse lõppu, kuid

kostja teatas, et ei vaidle avaldusele vastu, palub selle rahuldada ja tsiviilasja menetluse

lõpetada.

20. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata mh siis, kui hageja on võtnud

hagi tagasi. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja I hagi seoses hagist loobumisega jätta läbi

vaatamata. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole

kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel

vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

21. Hageja II nõudis esialgses hagis elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt perioodi eest

26.01.2020 kuni 24.04.2020 summas 876 eurot. Kohus palus hagejal tuua esile tagasiulatuva

elatise nõude kujunemise arvutuskäik pidades silmas, et hagi esitamise päeva, s,o 24.04.2020

eest ei saa nõuda elatist kaks korda. Hageja II täpsustas 15.12.2020 oma tagasiulatuva elatise

nõude arvutuskäiku ja palub kostjalt perioodi eest 26.01.2020 kuni 23.04.2020 elatisena välja

mõista 862,30 eurot. Kostja II märkis, et loobub seega esialgses hagis esitatud tagasiulatuva

elatise nõudest 13,70 euro ulatuses.

22. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kui hageja on hagist

loobunud, lõpetab kohus menetluse otsust tegemata. Kohus võtab hagist osalise loobumise

vastu ja lõpetab menetluse tagasiulatuva elatise nõude osas 13,70 euro ulatuses otsust tegemata.

23. Kohtu menetluses on hageja II nõue mõista kostjalt välja elatis alates hagi esitamisest

24.04.2020 kuni hageja II täisealiseks saamiseni ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale ja elatis tagasiulatuva perioodi eest 26.01.2020

kuni 23.04.2020 summas 862,30 eurot.

II

24. Hageja rahalisele sooritusele suunatud ülalpidamise nõue kostja vastu võiks kuuluda

rahuldamisele perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100 lg 2 ja § 101 lg 1 alusel, mille

kohaselt on alaealine laps õigustatud oma ülenejatelt sugulastelt saama ülalpidamist, mida

lapsega koos mitteelav vanem annab eeskätt elatise maksmise teel ja igakuine elatis ühele

lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Selle

eeldused on järgmised: 1) kostja on hageja esimese või teise astme üleneja sugulane ehk lapse

vanem 2) hageja on alla 18 aasta vana 3) tuvastatud on kohustuse rikkumine – vanem ei anna

hagejale elatist või annab seda ebapiisavalt. Hageja sünnitunnistuse kohaselt on kostja hageja

isa (tl 7). Hageja vanemate abielu lahutati Harju Maakohtu 29.01.2019 otsusega tsiviilasjas nr

2-18-6493 (tl 8–9).

25. Hageja II nõuab kostjalt elatise väljamõistmist tuginedes asjaolule, et kostja ei ole andnud

talle ülalpidamist, millele tal on perekonnaseadusest tulenevalt õigus.

26. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 kohaselt kindlaks lapse vajadustest ja tema

tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99 lg 2

järgi õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse

ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise

kulutusi. Mitme lapse elatisenõuet ühiselt lahendades hinnatakse laste vajadusi eraldi.

Alaealisele lapsele elatise nõudmist lihtsustab see, et seaduses on sätestatud miinimumelatis,

mille ulatuses ei ole vaja lapse vajadusi tõendada, st eelduslikult on see lapse igapäevaste

vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus. Tuleb eeldada, et lapse

ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise

miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses

sätestatud määras. Seaduses sätestatud miinimummäär on PKS § 101 lg 1 kohaselt pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o käesoleval ajal 292 eurot. Selles

ulatuses ei ole lapse vajadusi vaja tõendada (vt ka Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17).

27. Seega, seadusest tulenevalt eeldatakse, et lapse igapäevaste vajaduste katmiseks kulub

kahekordne elatise miinimummäär ja õige ei ole kostja etteheide, et hageja II vajadused ja

kulutused on esile toomata ja tõendamata. Kuna hageja II nõuab kostjalt elatise väljamõistmist

miinimummääras, ei pea ta PKS § 101 lg 1 sätestatud eeldusest tulenevalt oma vajadusi ega

kulutusi tõendama. Kostja väited selle kohta, et hageja kulud on põhjendamata, tõendamata ja

ebamõistlikud, ei lükka ümber seadusest tulenevat eeldust ega anna alust väljamõistetava elatise

vähendamiseks. Kostja viited mastaabisäästule jäid hoolimata kohtu selgitustest üldsõnaliseks.

Kostja üldsõnaline väide ei lükka aga ümber seaduses sätestatud eeldust. Samuti ei ole laste

vajaduste suuruse eelduse ümberlükkamiseks piisavad viited Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike

rakendusuuringute keskuse (RAKE) uuringule üldiselt laste kulutuste kohta. Uuring ei kajasta

konkreetselt hageja II ja kostja olukorda ja selle alusel ei ole võimalik teha järeldusi käesolevas

tsiviilasjas. Samuti ei arvesta uuring seaduses ja kohtupraktikast tulenevaid põhimõtteid elatise

suuruse määramise kohta. Kohus pöörab tähelepanu sellele, et ka Riigikohus on selgitanud, et

elatise väljamõistmisel tuleb hoolimata RAKE uuringutest lähtuda seaduses sätestatud

põhimõtetest, s.o PKS § 101 lg 1 ja PKS § 102 lg 2, mitte miinimumelatise uuringust

(vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17 p 34).

28. Kostja palub jätta hagi rahuldamata või vähendada elatist alla seaduses sätestatud määra

140 eurole. Kohus selgitas kostjale 24.11.2020 kirjas, et alla seaduses sätestatud alammäära

saab alaealisele lapsele elatise erandina välja mõista PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi

üksnes mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või

olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks

varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tegemist ei ole kinnise loeteluga ja

mõjuvaks põhjuseks on kohtu praktikas loetud lisaks ka muid asjaolusid, mida arvestatakse

elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused näiteks mastaabisäästu

tõttu või vajaduste katmine muul viisil, näiteks vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel,

kulude jooksva katmisega, lapsetoetustega, samuti vanema halb varaline seisund. Asjaolu, mis

saab anda aluse elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra, peab olema piisavalt

kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Kohus selgitas ka seda, et sellised

asjaolud tuleb esile tuua ja tõendada kostjal. Kostja ei ole PKS § 102 lg 2 kohaldamise aluseks

olevaid asjaolusid hoolimata kohtu selgitustest esile toonud ega tõendanud.

29. Kohus märgib esmalt, et asjakohased ei ole kostja etteheited lapse eluasemekuludele.

Eluasemekulud on osa lapse esmavajadustest ja kuuluvad seetõttu miinimumelatise koosseisu.

Seejuures arvestatakse lapse vajadust kasutada eluruumi ülalpidamise määramisel sõltumata

sellest, kas laps elab ühele vanemale kuuluvas eluruumis, üüritud eluruumis ja kas eluruumi

soetamiseks on võetud krediiti. Laps saab eluruumi kasutamisel igal juhul kasutuseeliseid (vt

nt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-69-13 p 20–21). Kostja väide ei anna seega alust kostja

ülalpidamiskohustust vähendada.

30. Kostja tõi esile, et tema sissetulek töötasuna perioodil 01.01.2020 kuni 30.06.2020 oli

kokku 1080 eurot (tl 75), kuid hagile vastuse esitamise seisuga, 01.07.2020 tal töötasu puudub.

Kohus selgitab, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida

sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole

sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 25.04.2018 otsus nr 2-16-

100215 p 20). Kohus selgitas kostjale, et kui ta soovib tugineda asjaolule, et tema sissetulek ei

ole piisav hagejate ülalpidamiseks seaduses sätestatud ulatuses, tuleb kostjal esile tuua ja

tõendada, mida ta on teinud tasuvama töö leidmiseks. Muuhulgas tuli kostjal esile tuua oma

haridus ja kvalifikatsioon ning tõendada, et ta ei ole objektiivselt võimeline teenima piisavat

sissetulekut enda ja oma alaealise lapse ülalpidamiseks. Kostja ei ole hoolimata kohtu

selgitustest tõendanud enda varanduslikku olukorda, enda vajadusi ega võimetust teenida lapse

ülalpidamiseks piisavalt sissetulekut.

30.1. Kohus leiab, et ainuüksi väide, et kostja 6 kuu töötasu oli 1080 eurot ei anna alust elatise

vähendamiseks. Töötasu laekus kostjale ettevõttest xxxx OÜ kahes osas, 02.03.2020 540 eurot

selgitusega töötasu veebruari kuu eest ja 01.04.2020 540 eurot selgitusega märtsi kuu palk.

Kostja on xxxx OÜ osanik ja juhatuse liige (ja 89–90). Asjaolu, et kostja ei ole endale oma

ettevõttest rohkem töötasu maksnud, ei võimalda teha järeldusi kostja väidetavalt väikese

sissetuleku ja halva majandusliku olukorra kohta.

30.2. Kostjale kuulub Lisaks xxxx OÜ-le 100% osalus äriühingus xxxx OÜ (tl 82–83). 2019

majandusaasta aruande kohaselt oli ühingu jaotamata kasum üle 73 000 euro (tl 84–88). Samuti

kuulub kostjale kaks korteriomandit (tl 91). Kostja omandas eelnimetatud vara vanemate

ühisvara jagamise menetluses. Harju Maakohtu 28.06.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-6493

jäid kostja omandisse korteriomandid xxxx ja xxxx, xxxx väärtusega vastavalt 5000 eurot ja

8000 eurot, Osaühing xxxx osa hariliku väärtusega 7000 eurot ja xxxx OÜ osad hariliku

väärtusega 139 000 eurot, samuti 6000 euro suurune nõudeõigus xxxx OÜ vastu (tl 14–33).

30.3. Eeltoodust nähtub, et kostjal on nii piisavalt vara hagejale II ülalpidamise andmiseks kui

ka võimalusi endale ja lapsele ülalpidamist teenida. Kostja ei ole hoolimata kohtu ettepanekust

vastupidist ei selgitanud ega ka tõendanud.

31. Kostja vaidleb hagile vastu põhjendusel, et ta täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult ja

regulaarselt. Kohus sellega ei nõustu.

31.1. Kostja tõi esile, et on kandnud hagejale II perioodil 16.01.2020 –3 0.06.2020 kokku

640 eurot, s.o keskmiselt 53,33 eurot kuus (tl 73). Ülekanded on tehtud selgitusega taskuraha.

Samuti väitis kostja, et ta käis lastega veebruaris 2020 xxxx reisil ja tasus selle eest.

31.2. Kohus selgitab, et mitte igasugune kulu ei ole käsitletav ülalpidamiskuluna PKS § 99

tähenduses. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema

arenguks piisavate vahendite tagamist. Esmavajaduste alla kuuluvad eelkõige kulutused

eluasemele, toidule, transpordile, sidekuludele, tervishoiule, hügieenitarvetele, koolikohustuse

täitmisele, riietele ja jalanõudele ning muud vältimatud püsikulutused. PKS § 100 lg 1 ja lg 2

esimese lause järgi täidab lapsest lahus elav vanem ülalpidamiskohustust eeskätt perioodilist

rahalist elatist makstes. PKS § 100 lg 1 teise lause kohaselt võib kohustatud isik nõuda, et tal

võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil üksnes siis, kui selleks on mõjuv põhjus. Hoolimata

kohtu selgitustest ei toonud kostja esile ega tõendanud, et ta teeks hagejale II püsivalt kulutusi,

mis on käsitletavad tema esmavajaduste rahuldamisena. Samuti ei tõendanud kostja, et

vanemate vahel oleks kokkulepe ülalpidamise andmises muul viisil, kui raha perioodilise

maksmisega, sh reisikulude kandmise või taskuraha andmisega.

31.3. Kohus leiab, et kostja esile toodud kulutused ei ole käsitletavad ülalpidamiskohustuse

täitmisena. Lapse arvelduskontole raha kandmist ei saa arvestada ülalpidamiskohustuse kohase

täitmisena VÕS § 76 tähenduses. Vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse

ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest

hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku

ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud

ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma

kohustuse kohaselt täitnud (vt Riigikohtu 16.01.2013 otsus asjas 3-2-1-159-12 p 11). Kostja ei

ole esile toonud ega tõendanud, et hageja II ema on nõustunud ülalpidamiskohustuse täitmisega

alaealisele lapsele.

31.4. Kohus pööras kostja tähelepanu ka vastuolule kostja esile toodud väidetavalt madalate

sissetulekute ja lastele väidetavalt tehtud suurte kulutuste vahel. Kostja ei kõrvaldanud seda

vastuolu, hoolimata kohtu ettepanekust.

32. Kostja märkis, et ta täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohutust ka ajal, mil lapsed viibivad

tema juures. Hageja II vaidleb sellele vastu selgitades, et ta saab isaga kokku mõnel korral kuus

päevasel ajal. Kohus selgitas kostjale, et selleks, et kohus saaks arvestada ülalpidamiskohustuse

hindamisel laste vahetult üleval pidamisega ajal, mil laps kostja juures viibib, tuleb vastavad

asjaolud konkreetselt esile tuua ja tõendada. Selleks tuli selgelt välja tuua, kui palju hageja

kostja juures viibib ja milliseid lapse vajadusi kostja sellel ajal vahetult kannab. Kostja ei ole

seda selgitanud. Kostja paljasõnaline väide lapse vahetu ülalpidamise kohta ei anna alust elatise

vähendamiseks.

33. Kostja palub kohtul arvestada ka hageja II seaduslikule esindajale makstava peretoetusega.

Kohus selgitab, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1

sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama

õigustatud lapsel on õigus saada peretoetusi. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati

vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole peretoetuse võrra, siis

oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele

olenemata nende tegelikust vajadusest (vt Riigikohtu 22.03.2017 otsus nr 3-2-1-174-16 p 14).

Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus

koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on

tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus

nr 3-2-1-35-17 p 28.2). Kohus saaks seega asjaoluga, et osa lapse vajadusi on kaetud

peretoetustega, arvestada vaid siis, kui esile oleks toodud mõjuv põhjus elatise vähendamiseks

alla seaduses sätestatud määra. Kostja ei ole selliseid asjaolusid esile toonud ega tõendanud.

Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas esile toodud asjaolusid, mis annaksid aluse kostjalt

väljamõistetava elatise vähendamiseks poole riikliku peretoetuse võrra.

34. Vastuseks kostja väidetele selgitab kohus veel järgmist. PKS § 105 lg 3 kohaselt on

vanemad ülalpidamiskohustuse täitmisel osavõlgnikud. Kusjuures iga osavõlgniku kohustuse

suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema enda sissetuleku ja varalise seisundiga.

Ülalpidamiskohustuse ulatus ei sõltu seega teise vanema sissetulekust või varalisest seisundist

ja vanem ei vabane ülalpidamiskohustuse täitmisest põhjendusel, et teine vanem oma kohustust

ei täida või ei täida seda piisavalt. Samuti ei saa vähendada teise vanema ülalpidamiskohustust

üksnes põhjusel, et üks vanematest oleks suuteline pidama last üleval üksinda (vt ka Riigikohtu

17.01.2018 otsus nr 2-16-135 p 11.6). Seega ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust see,

millised on hageja ema sissetulekud ja väljaminekud ning milline on tema varaline seisund.

Kuna hageja elab emaga koos, kannab ema tema vajadused vahetult. Hageja II nõuab

käesolevas menetluses ülalpidamist kostjalt, mitte oma emalt ja ema majanduslik olukord ei

mõjuta seega käesoleva asja lahendust. Kohus ei hinda seetõttu poolte esitatud tõendeid ja

väiteid hageja ema majandusliku olukorra kohta. Hageja II ema majanduslik olukord ei mõjuta

kostja ülalpidamiskohustuse ulatust.

35. Seega, kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale II nõuetekohaselt, s.o seaduses

sätestatud määras ülalpidamist andnud, kuid elatise vähendamiseks ei ole alust, on tegemist

ülalpidamiskohustuse rikkumisega. Kostja ei ole hoolimata kohtu selgitustest toonud esile

ühtegi asjaolu, mis, arvestades ka hageja II õigustatud huve, oleks piisavalt kaalukas, et annaks

PKS § 102 lg 2 tulenevalt aluse mõista elatise välja alla seaduses sätestatud määra. Hageja hagi

elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni tuleb seega

rahuldada.

36. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel hageja II taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra

selliselt, et hageja II elatis tuleb maksta tema ema arvelduskontole. Kooskõlas PKS § 100 lg 4

tuleb elatis maksta iga kuu eest ette eelneva kuu 10-ks kuupäevaks.

Tagasiulatuva elatise nõue

37. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt perioodi eest 26.01.2020 kuni

23.04.2020 summas 862,30 eurot.

38. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva ülalpidamise nõudele kohaldatakse elatise

väljamõistmise üldsätteid. Seega saab ka ajavahemikul aasta enne hagi esitamist määrata

ülalpidamiskohustuse ulatuse õigustatud isiku toonaste vajaduste järgi PKS § 99 ja § 101 lg 1

mõttes, arvestades mh ka kohustatud isiku varalist seisundit PKS § 102 ja § 105 lg 3 mõttes (vt

Riigikohtu 04.12.2013 otsus nr 3-2-1-136-13 p 13).

39. Eeltoodust tulenevalt ei ole õige kostja seisukoht, nagu oleks hagejatel tulnud oma

tagasiulatuva elatise nõude suurust dokumentaalsete tõenditega tõendada. Hageja nõuab ka

tagasiulatuvalt elatist seaduses sätestatud määras ja tal ei ole seetõttu vaja oma vajadusi ka selle

perioodi osas tõendada.

40. Kohus on ülal juba tuvastanud, et kostja ei toonud esile ega tõendanud asjaolusid, mille

alusel võiks kohus leida, et kostja on oma ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud. Hageja

on pöördunud kostja poole kirjalikult, viidates vajadusele osaleda laste ülalpidamiskulude

kandmisel juba 24.1.2018 (tl 158), 18.05.2018 (tl 10), kuid ka 13.03.2020 (tl 12–13). Kostja ei

ole seda vaidlustanud ega toonud esile, et ta ei suutnud perioodil 26.01.2020 kuni 24.04.2020

hagejale II seaduses sätestatud määras ülalpidamist anda või et tagasiulatuva elatise nõude

rahuldamine võiks olla tema suhtes äärmiselt ebaõiglane.

41. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja II tagasiulatuva elatise nõude ja mõistab

kostjalt hageja II kasuks välja elatise perioodi eest 26.01.2020 kuni 23.04.2020 summas

862,30 eurot.

Menetluskulude jaotus

42. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 168 lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui

menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lg 3–5 ei tulene teisiti.

43. Võttes arvesse, et hageja I võttis kostja vastu esitatud hagi tagasi, tuleb kostja

menetluskulud hageja I esitatud hagi osas jätta hageja I kanda. Kuna hageja II hagi kuulub

rahuldamisele, tuleb hageja II menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude jaotamisel

tuleb aga arvesse võtta, et hagejad esitasid ühise hagiavalduse ja kostja vaidles vastu mõlemale

hagile. Seega jätab kohus hageja I kanda 50% kostja menetluskuludest. Arvestades hageja II

hagist loobumise ulatust (13,70 eurot ainult tagasiulatuva elatise nõudest) ja hagi rahuldamise

ulatust, tuleb hageja II menetluskulud 98% ulatuses jätta kostja kanda, 2% jääb hageja II enda

kanda.

44. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kooskõlas TsMS § 177 lg 2

sätestatuga määrusega mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild

kohtunik