3-20-1183/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.03.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1183

Haldusasi

OÜ Multiforce kaebus Maksu- ja Tolliameti 03.06.2020

korralduse nr 14-1/14392-1 ja nr 14-1/14393-1 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja

–

OÜ

Multiforce,

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Helmut Pikmets

Vastustaja - Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Diana

Talpsepp

Asja läbivaatamise vorm

10.02.2021 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Multiforce kaebus.

2. Tühistada Maksu- ja Tolliameti 03.06.2020 korraldus numbritega 14-1/14392-1 ja 14-

1/14393-1.

3. Mõista Maksu- ja Tolliametilt Multiforce OÜ kasuks välja menetluskulud 5515 eurot.

Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 07.04.2021.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 03.06.2020 andis Maksu- ja Tolliamet (MTA) korralduse nr 14-1/14392-1 ja nr 14-1/14393-1,

millega kohustas OÜ-d Multiforce andma teavet ja esitama dokumendid Venemaa Föderatsiooni

maksuhalduri poolt rahvusvahelise ametiabi korras tehtud pöördumises esitatud teabevahetuse

taotluse rahuldamiseks. Korralduse kohaselt pöördus Venemaa Föderatsiooni maksuhaldur

OECD maksuasjades vastastikuse haldusabi konventsiooni (konventsioon) alusel rahvusvahelise

3-20-1183

2(10)

ametiabi korras MTA poole seoses Venemaa äriühingu ZAO ARKTIKSERVIS ja OÜ Multiforce

majandustegevuse kontrolliga, taotledes täiendavaid tõendeid nimetatud ühingute vahel toimunud

tehingute kohta ajavahemikul 01.01.2016-31.12.2018.

2. OÜ Multiforce esitas 17.06.2020 kaebuse Tallinna Halduskohtusse, milles taotleb MTA

korralduse tühistamist.

3. Kohus võttis kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks MTA, kes esitas 07.08.2020 vastuse

kaebusele koos korralduse koostamise aluseks olnud Venemaa maksuhalduri päringuga.

4. Kohus piiras 13.08.2020 kaebaja juurdepääsu Venemaa maksuhalduri päringule. Kaebaja

esitas määrusele määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 07.12.2020 määrusega

rahuldamata. Kaebaja taotles järgnevalt dokumentidele juurdepääsu kahel korral (14.01.2021 ja

27.01.2021). 25.01.2021 määrusega jättis kohus kaebaja 14.01.2021 taotluse läbi vaatamata ja

03.02.2021 määrusega kaebaja 27.01.2021 taotluse rahuldamata. Kaebaja on mõlema

viimatimainitud määruse osas esitanud määruskaebuse.

5. Asja läbivaatamine toimus 10.02.2021 kohtuistungil.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

6. Kaebaja leiab, et korraldus on sisuliselt õigusvastane, motiveerimata ja tuleb seetõttu tühistada.

Korraldusest ei selgu nõutava teabe seos maksumenetlusega, sellega on nõutud kaebajalt teavet

majandustegevuse kohta, mis ei ole lubatav, ning rahvusvahelise ametiabi osutamise eeldused ei

ole täidetud.

6.1. Kaebaja leiab, et konventsiooni alusel osutatava rahvusvahelise haldusabi esemeks

teabevahetuse raames ei saa olla teave majandustegevuse kohta tervikuna ja teabevahetus peab

piirduma konventsiooniga hõlmatud maksudega.

6.2. Kuigi korralduse kohaselt on Venemaa Föderatsiooni maksuhaldur väidetavalt ammendunud

kõik siseriiklikud võimalused informatsiooni saamiseks, võib kaebajalt korraldusega nõutud

teabe ja dokumentide kirjelduse põhjal järeldada, et Venemaa Föderatsiooni maksuhalduri

kontroll puudutab mitte konventsiooni artikliga 2 hõlmatud konkreetset maksuobjekti, vaid

nimetatud äriühingute majandustegevust tervikuna. Sellele osutavad nii korralduse põhjendused,

kui ka korraldusega nõutavate andmete ja dokumentide ulatus: 1) korralduse punktides 1-4 ja 6

nõutakse kõiki dokumente tehingute kohta äriühinguga ZAO ARKTIKSERVIS kahe aastase

perioodi eest; 2) korralduse punktis 5 nõutakse andmeid kaebaja tehingute kohta kolmandate

isikutega (kaebaja klientidega) kahe aastase perioodi eest ja 3) korralduse punktis 7 nõutakse

andmeid kaebaja pangakonto ajaloo kohta (konto väljavõte tervikuna), sh. andmed kõigi isikute

kohta, kellel on olnud konto kasutusõigus ja kes avas kaebaja pangakonto. Korralduses ei ole

põhjendatud, kuidas nii ulatuslikud andmed kaebaja majandustegevuse kohta üldse saaksid olla

seotud Venemaal ZAO ARKTIKSERVIS suhtes läbiviidava kontrolliga ja milleks on ZAO

ARKTIKSERVIS võimalike maksukohustuste kontrollimiseks Venemaa maksujurisdiktsioonis

vaja teada kaebaja tehinguid kolmandate isikutega ja kaebaja pangakonto ajalugu. Korralduses

sellised selgitused ja põhjendused puuduvad.

6.3. Konventsiooni artikli 5 punkti 1 kohaselt võib saanud riik võib esitada teabevahetuse taotluse

alusel vaid teavet, mis puudutab teatud isikuid ja tehinguid. Seega eeldab teabevahetuse taotluse

täitmine konkreetsete maksuobjektidega seotud isikute ja tehingute kontrollimist abi taotlevas

riigis, mitte aga teabe taotlemist majandustegevuse kohta tervikuna võimaliku maksuobjekti osas

kontrollimise aluse leidmiseks. Korraldusega nõutava teabe ja dokumentide sisu põhjal järeldub,

et tegeldakse just kontrollitava maksuobjekti otsimisega. Korralduse põhjendused ja nõutava

3-20-1183

3(10)

teabe maht osutab sellele, et kaebaja oleks justkui esimene isik, kellelt esimese

menetlustoiminguga teavet nõutakse.

7. Konventsiooni artikli 5 punktist 2 ja artikli 21 punktidest 1 ja 2 tuleneb, et kui taotluse saanud

riigi maksuandmed ei ole piisavad teabenõude täitmiseks, võtab riik meetmeid, et anda abi

taotlevale riigile soovitud teabe kogumiseks. Seejuures peavad need meetmed jääma taotluse

saanud riigi siseriikliku õigusega kindlaks määratud piiridesse. Taotluse saanud riik ei saa

meetmete rakendamisega rikkuda siseriikliku õigusega antud õigusi ega tagatisi, ega saa vahetada

teavet, mis ei ole kättesaadav tema enda seaduste või halduspraktika alusel (vt. ka MKS § 511 lg

4).

7.1. Eesti siseriikliku õiguse kohaselt ei oleks MTA saanud nõuda kolmandalt isikult teabe ja

dokumentide esitamist majandustegevuse kohta tervikuna, nimetamata nõutava teabe või

dokumentide seost konkreetse kontrollitava maksuobjektiga. Menetlusväliselt isikult teabe

nõudmisel peab nõutav teave olema seotud läbiviidava maksumenetlusega. Kui seos ei ole pelgalt

nõutava teabe iseloomust (nt teabe nõudmine kontrollitava maksukohustuslasega tehtud tehingute

kohta) tulenevalt äratuntav, peab maksuhaldur selgitama, milles seos seisneb (RKHK nr 3-16-

2324, p.11).

7.2. MKS § 61 lg 3 kohaselt teabe nõudmiseks kolmandalt isikult annab maksuhaldur MKS §-s

46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka selle maksukohustuslase nimi või

muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, ning

kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Kaebaja leiab, et korralduse põhjendused ei vasta MKS

§ 46 nõuetele.

7.3. Lisaks sellele, seab MKS § 61 lg 2 ja § 62 lg 1 piiranguid maksuhaldurile teabe ja

dokumentide nõudmiseks kolmandalt isikult. Enne kolmandalt isikult teabe ja dokumentide

nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole. Korralduses ei ole üldse

põhjendatud, miks vastavat teavet ei ole võimalik saada maksukohustuslaselt ega selgitatud

milliseid samme on teabe kogumiseks astutud ning kas küsitav teave on asjakohane. Venemaa

Föderatsiooni maksuhalduri taotluse rahuldamise eelduste olemasolu ja nende kontrollimist ei ole

vastustaja korralduses põhjendanud.

8. Kaebaja poolt 27.01.2021 ja 08.02.2021 esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et

korralduses viidatud Venemaa Föderatsiooni maksuhalduri väidetavad kinnitused ei vasta tõele.

8.1. Nimelt tuleneb Venemaa Föderatsiooni maksuhalduri enda poolt ZAO-le ARKTIKSERVIS

24.09.2019 esitatud teabepäringust ja sellele 02.10.2019 esitatud vastustest, et: 1) tõele ei vasta

korralduse põhjendus, et ZAO ARKTIKSERVIS väidetavalt ei esitanud maksukontrolli raames

teavet ja dokumente kaebajaga tehtud tehingute kohta. Korraldusega kaebajalt nõutavad

dokumendid ja teave on tegelikult Venemaa Föderatsiooni maksuhaldurile esitaud ning sellel on

teave ja dokumendid olemas ja selle korduv nõudmine kaebajalt on ebavajalik ja põhjendamatu.

2) Korralduse punktis 5 kaebajalt küsitud teave selle kohta, kellele müüs kaebaja edasi ZAO-lt

ARKTIKSERVIS ostetud kaubad, on samuti asjakohatu ZAO ARKTIKSERVIS maksukohustuse

kindlakstegemiseks. ZAO ARKTIKSERVIS kui kalapüügiga tegelev suurettevõtte ja

suurmaksumaksja esitas juba 2019 maksumenetluses tõendid kauba olemasolu, selle ekspordi ja

transportimise kohta kolmandate riikide sadamatesse kaebajale, mistõttu väide kauba

puudumisest juba esimeses tehinguahelas (ehk kaebaja ja ZAO ARKTIKSERVIS tehingus) on

ebapädev ja ilmselgelt otsitud; 3) kaebajalt korralduse punktis 7 nõutav teave kaebaja

pangakontodel tehtud tehingute ajaloo kohta perioodi 2016-2018 eest on ilmselgelt

ebaproportsionaalne ja Venemaal läbiviidava maksukontrolli jaoks ebavajalik, kuna ZAO

ARKTIKSERVIS esitas maksumenetluses enda pangakonto väljavõtted. Kaebaja pangakontode

väljavõtted näitavad samas kogu kaebaja majandustegevust, sh seda millise hinnaga müüb

kaebaja kaupa edasi enda klientidele. 4) ZAO-lt ARKTIKSERVIS nõuti teavet ja dokumente

perioodi eest kahe aasta osas perioodi 2017-2018 eest, kaebajalt seevastu nõutakse korraldusega

3-20-1183

4(10)

teabe ja dokumentide esitamist kolme aasta eest ehk ka 2016. aasta osas, mille osas Venemaa

Föderatsiooni maksuhaldur ZAO-lt ARKTIKSERVIS teavet ei küsinud ja kontrolli ei teosta.

Samuti küsitakse kaebajalt infot oma pangakonto avamise ja allkirjaõiguslike isikute kohta, ehk

siis minnakse ajas veelgi kaugemale (kaebaja on asutatud 29.03.2011 ja omab sellest ajast ka

pangakontosid).

8.2. Täiendavalt märgib kaebaja, et Venemaa Föderatsiooni maksukoodeksi § 113 järgi on

maksunõude esitamise aegumise tähtaeg 3 aastat maksurikkumise toimepanemisest. See

omakorda seab kahtluse alla kaebajalt korraldusega nõutava teabe asjakohasust kuni juunini 2017

(teavet nõuti 03.06.2020).

8.3. Korralduse põhjendus, et Venemaa Föderatsiooni maksuhalduri võimalused saada teavet

siseriiklikult on väidetavalt ammendatud, ei vasta tõele. Kohtuasja materjalidest selgub, et

vastustaja ei olnud korralduse andmisel selles veendunud, tuginedes oma veendumuses vaid

Venemaa Föderatsiooni maksuhalduri kinnitusele vastava asjaolu kohta. Seega pole selge,

milliseid siseriiklikuid võimalusi täiendava teabe saamiseks on Venemaa Föderatsiooni

maksuhaldur väidetavalt ammendavalt ära kasutanud.

9. Kaebajale teadaolevalt kuulub Venemaa äriühing ZAO ARKTIKSERVIS eristaatusega suurte

maksumaksjate kategooriasse. Tulenevalt suure maksumaksja staatusest laieneb ZAO-le

ARKTIKSERVIS Venemaal maksukuulekuse kõrgendatud standard (sellest sõltuvad ka

majandustegevuse teostamisel kohaldatavad eelised ja maksusoodustused), mis omakorda

tähendab seda, et äriühing ei saanud niisama jätta Venemaa maksuhaldurile andmed esitamata ja

kõiki eeliseid ja maksusoodustusi kasutades edasi tegutseda nagu poleks midagi juhtunud. Nimelt

laieneb suure maksumaksja staatuses tegutsevale isikule kohustus muuhulgas esitada Venemaa

Föderatsiooni maksuhaldurile peale maksudeklaratsioonide ja maksuarvestuse ka teateid

kontrollitavate tehingute kohta, teated osalusest Venemaa ja välisriikide organisatsioonides ja

ühingutes, teated kontrollitavate äriühingute kohta, avaldusi sõlmitud hinnakujunduse

kokkulepete kohta ja taotlusi maksumonitooringu läbiviimiseks, mille raames suur maksumaksja

annab maksuhaldurile juurdepääsu raamatupidamis- ja maksuarvestusele reaalajas. Väide, et

ZAO ARKTIKSERVIS ei esitanud Venemaa maksuhaldurile andmeid kaebajaga tehtud tehingute

kohta ei ole arvestades tema eristaatust ja majandustegevuse jätkumist usutav, ja korralduse

vastupidine üldsõnaline põhjendus on selgelt kaheldav.

10. Konventsiooni artikli 5 punktist 2 ja artikli 21 punktidest 1 ja 2 tulenevalt ei saa MTA osutada

haldusabi teabevahetuseks (sh. rakendada siseriiklike meetmeid teabe kogumiseks), kui taotletud

teave ei oleks kättesaadav siseriikliku õiguse kohaselt või teabe saamiseks rakendatavad meetmed

oleksid vastuolus siseriikliku õiguse või halduspraktikaga.

10.1. Korraldusega nõutakse kaebajalt kui kolmandalt isikult teavet ja dokumente tema ja tema

tehingupartnerite (vt. näiteks korralduse punktid 5 ja 7), kelleks ei ole ZAO ARKTIKSERVIS,

majandustegevuse kohta, sh. kohustatakse nimetatud tehingupartnerite avaldamiseks Venemaa

Föderatsiooni maksuhaldurile. Korraldusest ei selgu, kas ja kuidas laieneb Venemaa

Föderatsiooni maksujurisdiktsioon kolmandate riikide (antud juhul Eesti ja kaebaja

tehingupartnerid teistest riikidest, milleks ei ole Venemaa Föderatsioon) residentide

majandustegevusele ja nendevahelistele tehingutele. Vastavalt Eesti siseriiklikule õigusele ei

oleks MTA saanud nõuda analoogilise teabe ja tõendite esitamist kolmandate riikide residentide

omavaheliste majandussuhete kohta. Korralduse punktide 5 ja 7 osas on tegemist ilmselgelt

Konventsiooni ulatusest väljuva ja ebaproportsionaalse teabenõudega.

11. Korraldus on põhjendamatu ja vastuoluline.

11.1. Esineb vastuolu korralduse täitmise tähtaja küsimuses ja tegemist ei ole kirjaveaga. Nimelt

kohustatakse korralduse esimesel lehel kaebajat teabe ja dokumentide esitamiseks 15 päeva

jooksul korralduse kättesaamisest arvates. Korralduse teisel lehel on korralduse täitmise tähtajaks

3-20-1183

5(10)

märgitud 29.06.2020. Kuna korralduse täitmise tähtajast kinnipidamine on korraldusega pandud

kohustuse nõuetekohase täitmise kriteeriumiks, siis korraldus võib osutuda ka tühiseks

haldusaktiks HMS § 63 lg 2 p 5 alusel, kuna sellega on kaebajale pandud vastukäivad kohustused.

11.2. Korraldus on tehtud kiirustades, millele osutavad nii eelnimetatud segadus korralduse

täitmise tähtaegadega kui ka korralduse rekvisiidid. Nimelt on korraldusel kaks erinevat numbrit

(14-1/14392-1 ja 14-1/14393-1), mis ei ole tüüpiline maksuhalduri praktikas ja pigem viitab

korralduse kiirele vormistamisele teise korralduse blanketi põhjal. See omakorda võimaldab

eeldada, et kiires korras vormistatud korralduse põhjendamisele samuti ei kulutatud aega.

Korralduses napib põhjendusi konventsiooni alusel osutatava abi eelduste täitumise kohta.

Vastustaja seisukohad

12. Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu. Korraldus on kooskõlas nii

konventsiooni kui ka Eesti siseriikliku õigusega.

13. Korraldusega küsitud teave on piiritletud konkreetsete isikute vaheliste tehingutega

konkreetsel perioodil ega hõlma kaebaja kogu majandustegevust.

13.1. Kaebajale saadetud korralduses on küll öeldud, et kontrollitakse ZAO ARKTIKSERVIS ja

Multiforce OÜ majandustegevust, kuid maksude deklareerimise õigsuse kontroll hõlmab endas

osaliselt ka majandustegevuse (mis on seotud kontrollitava maksuga) kontrolli. Üksnes asjaolust,

et maksuhaldur on oma korralduses kasutanud väljendit „majandustegevus“, ei saa välja lugeda,

et korraldusega on püütud saada infot kaebaja majandustegevuse kohta tervikuna. Vastustaja

hinnangul on korralduse sisust ning selles toodud küsimustest üheselt arusaadav, et teavet

küsitakse kaebaja ja ZAO ARTICSERVIS vaheliste tehingute kohta perioodil 01.01.2016-

31.12.2018. Perioodi pikkus ei ole asjaolu, mis viitaks, et küsitakse infot abstraktselt kõikide

kaebaja tehingute kohta.

13.2. Korralduses on ka selgelt välja toodud, et Venemaa Föderatsiooni maksuhaldur taotleb

täiendavaid tõendeid eelnevalt nimetatud äriühingute vaheliste majandustehingute kontrollimise

kohta. Praegusel juhul ei jäta korralduse sisu kahtlust, et teavet soovitakse kaebaja ja ZAO

ARKTIKSERVIS vaheliste tehingute kohta konkreetsel perioodil kontrollimaks nende

tehingutega seonduvaid maksuküsimusi.

13.3. Konventsiooni artikli 2 kohaselt on teabe nõudmine tõepoolest võimalik üksnes

Konventsiooniga hõlmatud maksude osas. Kõrvutades Venemaa Föderatsiooni maksuhalduri

teabetaotlust ning kaebajale edastatud korraldust, on aga aru saadav, millise maksumenetlusega

seoses kaebajalt teavet nõutakse. Seega on seos menetlusväliselt isikult teabe nõudmise ja läbi

viidava maksumenetluse vahel olemas. Ehkki korralduses ei ole täpsustatud, milliste maksude

tasumise õigsust Venemaa Föderatsiooni maksuhaldur kontrollib, on korraldusest nähtav, milliste

tehingute kohta teavet soovitakse. Maksuhaldur on korralduses avaldanud ka andmed

maksukohustuslase kohta, kes on identifitseeritav maksukohustuslase numbri alusel.

14. Korralduse punktides 5 ja 7 nõutud teave ei välju ZAO ARKTIKSERVIS kontrolli piiridest

ning on kooskõlas siseriikliku õiguse ja halduspraktikaga

14.1. Riigikohus on märkinud, et MKS § 61 lg 1 esimeses lauses on maksuhaldurile antud

selgesõnaline volitus nõuda kolmandalt isikult igasugust teavet, mis omab tähendust

maksukohustuslase

suhtes

läbiviidavas

maksumenetluses.

Teabe

seos

läbiviidava

maksumenetlusega on sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks.

14.2. Menetlusväliselt isikult teabe nõudmisel peab nõutav teave olema seotud läbiviidava

maksumenetlusega. Korralduse punktis 5 kaebajalt küsitud teave selle kohta, kellele müüs

kaebaja edasi ZAO ARKTIKSERVISELT ostetud kaubad, on selgelt seotud ZAO

ARKTIKSERVIS kontrolliga, sest tehingute sisuks on sama kaup, mille kaebaja soetas Zao

Arktikserviselt. Kontrollimaks kaebaja ja ZAO ARKTIKSERVIS vaheliste tehingute

3-20-1183

6(10)

maksustamist, on vajalik kontrollida ka seda, kas kaebaja on kauba edasi müünud. Sellise info

küsimine maksukontrollides aitab tavapäraselt ümber lükata kahtluse, et kaup puudus tegelikult

juba esimeses tehinguahelas. See omakorda võib mõjutada ZAO ARKTIKSERVIS maksustamist.

Eelnevast tulenevalt on selge, et punktis 5 küsitud teave on otseselt seotud ZAO

ARKTIKSERVIS kontrolliga.

14.3. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et korraldusega ei ole küsitud kaebaja müügitehingute

detaile (summat, tingimusi, transporti jne) vaid üksnes teavet selle kohta, kas kaup on edasi

müüdud ja juhul kui on, siis kellele.

14.4. Sarnaselt korralduse punktile 5 on ka korralduse punktis 7 küsitud teave seotud läbiviidava

maksumenetlusega. Korralduses küsitud pangakonto väljavõte annab Venemaa Föderatsiooni

maksuhaldurile võimaluse hinnata, kuidas toimusid tasumised ZAO ARKTIKSERVIS ja kaebaja

vahel. Teadmata täpset rahade liikumise kuupäeva, ei ole võimalik välja küsida konkreetseid

ülekandeid ning seetõttu ongi vajalik saada pangakonto väljavõte kogu tehingute toimumise

perioodi kohta.

15. Kaebajalt nõutud teave on seotud Venemaa Föderatsioonis läbiviidava maksumenetlusega.

Kaebajalt korraldusega nõutav info on vajalik ametiabi taotluses märgitud eesmärgi

saavutamiseks. Korraldusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks nõudnud sellise teabe esitamist, mis

ei seondunud uuritavate tehingutega. Teavet nõuti korralduse aluseks olevas Venemaa

Föderatsiooni maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks ning sellist

teavet võib Eesti maksuhaldur rahvusvahelise ametiabi taotluse täitmiseks nõuda. Seega on sellise

teabe küsimine kaebajalt kooskõlas MKS § 61 lg-ga 1.

16. Venemaa Föderatsiooni maksuhaldur on ammendanud kõik võimalused siseriikliku teabe

saamiseks

16.1. MKS § 511 lg-st 4 tulenevalt tuleb teabe nõudmisele kohaldada eelkõige maksukorralduse

seadust. MKS § 61 lg-d 1 ja 3 näevad ette, et maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt,

sealhulgas

krediidiasutustelt,

teavet

maksumenetluses

tähendust

omavate

asjaolude

kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui

neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda.

16.2. Kolmandalt isikult teabe nõudmiseks annab maksuhaldur korralduse, kuhu märgitakse ka

selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle

maksuasjaga seoses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Enne

kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb üldjuhul pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase

poole (MKS § 61 lg 2). MKS § 62 lg-st 1 tulenevalt võib maksuhaldur nõuda ka maksumenetluses

tähtsust omavate asjaolude kindlakstegemiseks vajalike dokumentide esitamist.

16.3. Rahvusvahelise ametiabi taotlusest nähtub mitte üksnes kinnitus siseriiklike võimaluste

ammendumise kohta, vaid ka teave selle kohta, missugused on maksumenetluse käigus juba välja

selgitatud faktilised asjaolud. See näitab vastustaja hinnangul selgelt, et Venemaa maksuhaldur

on üritanud maksumenetluse käigus tehingute asjaolude kohta teavet saada ning on osaliselt teavet

ka saanud. Seetõttu polnud Eesti maksuhalduril alust Venemaa maksuhalduri kinnituses kahelda.

Venemaa maksuhaldur on alustanud kontrolli konventsiooniga hõlmatud maksude suhtes ning

MKS § 61 lg-s 2 sätestatud eeldus teabe nõudmiseks on seega täidetud.

17. MKS § 61 lõikest 2 koostoimes konventsiooni artikkel 18 (1) punktiga f võib järeldada, et

välisriigilt abitaotluse saanud Eesti maksuhaldur peab välisriigi taotluse saamisel olema

veendunud selles, et Venemaa Föderatsiooni maksuhaldur on teabe saamiseks kasutanud ära kõik

siseriiklikud võimalused päritava teabe saamiseks ning on muuhulgas pöördunud samade

tehingutega seoses teabe saamiseks maksukohustuslase poole. Samas ei tulene nendest ega

ühestki teisest sättest, millal võib maksuhaldur lugeda välisriigi maksuhalduri kinnitust piisavalt

3-20-1183

7(10)

veenvaks. Käsoleval juhul ei ole ühtegi põhjust, mis annaks alust arvata, et Venemaa

Föderatsiooni maksuhaldur ei ole maksukohustuslase poole pöördunud.

17.1. Vastustajal ei ole põhjust kahelda asjaolus, et haldusabi taotlev välisriigi maksuhaldur

annaks Eesti maksuhaldurile valeinfot riigisiseste võimaluste ammendumise kohta teabe

saamiseks. Konventsiooni osapooled on sellega liitudes võtnud endale kohustuse järgida

konventsioonis sätestatud põhimõtteid. Ka see andis maksuhaldurile korraldust väljastades

veendumuse, et teabe küsimine kaebajalt kui kolmandalt isikult on põhjendatud.

17.2. Kaebaja väited selle kohta, et arvestades ZAO ARKTIKSERVIS maksustaatust ja suhteid

riigiga ei ole maksuhalduri väide siseriiklikult teabe saamise võimaluste ammendumise kohta

ilma täiendavate põhjendusteta usutav ei toeta ükski dokument ega viide konkreetsele tõendile.

Seega puuduvad tõendid, mis kinnitaksid kaebaja viidatud ZAO ARKTIKSERVIS’e

maksustaatust või suhteid riigiga (vt kaebuse p-d 13 ja p 19). Antud asjas ei ole oluline, millist

väidetavat eristaatust ZAO ARKTIKSERVIS omada võib, vaid asjaolu, et Venemaa

Föderatsiooni maksuhalduri kinnitusel on nemad kõik riigisisesed võimaluse teabe ja

dokumentide saamiseks ammendavalt ära kasutanud.

18. Korraldus vastab MKS §-s 46 sätestatud nõuetele.

18.1. Ebaselgeks jääb, millised konkreetsed MKS §-s 46 nõuded ei ole korralduses täidetud.

Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi konkreetset asjaolu, mis oleks vastuolus MKS §-s 46 nõuetega.

18.2. Korraldus on korrektselt vormistatud ning kõik korralduse väljastamise eeldused on

korralduses põhjendatud. Vene Föderatsioonist on tulnud 2 rahvusvahelist ametiabi päringut, mis

on maksuhalduri infosüsteemides registreeritud kahe erineva registreerimisnumbriga. Sel

põhjusel märgiti ka korraldusse mõlema ametiabi päringu registreerimisnumbrid. Antud juhul on

tegemist maksuhalduri enda ametisisese dokumentide registreerimise põhimõttega, mis ei mõjuta

kuidagi korralduse õiguspärasust ega selle täitmist. Isegi, kui korralduses oleks ekslikult märgitud

2 registreerimise numbrit, siis selle ekslik märkimine ei ole korralduse kehetivuse eelduseks.

18.3. Vastustaja hinnangul ei ole korraldusega pandud kaebajale vastukäivaid kohustusi.

Vastustaja möönab, et korralduses on ekslikult märgitud täitmise tähtajaks küll 2 erinevat

tähtpäeva, kuid sellest ei tulene kaebajale kahte erinevat vastukäivat kohustust. Korraldusega

pandi kaebajale üksnes üks kohustus – anda maksuhaldurile korralduses küsitud teavet ning

esitada dokumendid. Korralduses ekslikult märgitud kaks erinevat tähtpäeva ei kujuta endast

eraldi korraldusi, mida ei ole võimalik samaaegselt täita. Seetõttu ei saa vaidlusalune korraldus

olla HMS § 63 lg 1 p 5 alusel tühine.

KOHTU PÕHJENDUSED

19. Analüüsinud menetlusosaliste seisukohti ning asjas esitatud tõendeid leian, et kaebus on

põhjendatud ja tuleb rahuldada.

20. Vaidlustatud korraldusega kohustas MTA kaebajat andma teavet ja esitama dokumente

kaebaja ja Venemaa äriühingu ZAO ARKTIKSERVIS vahel tehtud tehingute kohta. Muuhulgas

kohustas MTA kaebajat esitama MTA-le andmed soetatud kauba ja selle üleandmise kohta,

soetatud kauba edasimüügi kohta ning äriühingute vahel sõlmitud lepingud, kauba eest tasumist

tõendavad dokumendid, kaubaga seotud muud raamatupidamisdokumendid ja kaebaja

pangakonto väljavõtted perioodi 01.01.2016 – 31.12.2018 kohta ning andmed pangakonto

avamise ja selle kasutamise õigust omavate isikute kohta. Korralduse aluseks oli Venemaa

Föderatsiooni maksuhalduri poolt rahvusvahelise ametiabi korras tehtud pöördumises esitatud

teabevahetuse taotlus.

21. Korralduses on viidatud, et Venemaa Föderatsiooni maksuhaldur pöördus MTA poole OECD

maksuasjades vastastikuse haldusabi konventsiooni alusel seoses Venemaa äriühingu ZAO

3-20-1183

8(10)

ARKTIKSERVIS ja OÜ Multiforce majandustegevuse kontrolliga, taotledes täiendavaid

tõendeid nimetatud ühingute vahel toimunud tehingute kohta ajavahemikul 01.01.2016-

31.12.2018.

22. Siseriiklik asjakohane regulatsioon rahvusvahelise ametiabi osutamise osas on reguleeritud

maksukorralduse seaduse (MKS) peatükis 31. MKS § 511 lg-te 3 ja 4 kohaselt taotletakse ja

osutatakse rahvusvahelist ametiabi välislepingu alusel ning Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktides

sätestatud korras ja ulatuse, ametiabi osutava asutuse pädevus ning menetlusosaliste õigused ja

kohustused kindlaks määratakse riigisiseste õigusaktidega. Korralduse andmise õigusliku alusena

on mh viidatud MKS § 61 lg 1 ja lg 3 ning § 62 lg 1, lg 3 p 2 ja lg 4.

23. Kaebaja leiab, et korraldus on õigusvastane, kuna sellest ei selgu nõutava teabe seos

maksumenetlusega ning kaebajalt on nõutud teavet märksa suuremas mahus, kui seda lubab

asjakohane konventsioon, selge ei ole nõutava teabe seos maksumenetlusega Vene

Föderatsioonis. Samuti on kaheldav nõutava informatsiooni lubatavus seetõttu, et korralduses ei

ole põhjendatud, miks vastavat teavet ei ole võimalik saada maksukohustuslaselt (ZAO

ARKTIKSERVIS) ega selgitatud milliseid samme on teabe kogumiseks astutud. MTA ei ole

Venemaa Föderatsiooni maksuhalduri taotluse rahuldamise eelduste olemasolu ja selle

kontrollimist korralduses põhjendanud.

24. Konventsiooni artiklis 18 on loetletud andmed, mis märgitakse konventsiooni alusel

saadetavas rahvusvahelises ametiabi taotluses. Muughulgas tuleneb artikli 18 lg 1 punktist f), et

konventsiooniosaline peab osutama, et esitatud taotlus on kooskõlas abi taotleva riigi seaduste ja

halduspraktikaga ning seda, kas abi taotlev riik on ise küsimuse lahendamiseks võtnud tarvitusele

kõik asjakohased meetmed. Vastasel juhul on taotluse saanud riigil õigus keelduda abitaotluse

täitmisest konventsiooni artikli 21 lõike 2 punkt g kohaselt. MKS § 61 lg 2 tuleneb, et enne

kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb maksuhalduril üldjuhul teabe saamiseks pöörduda

maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile

kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude välja selgitamist.

25. Seega tuleneb viidatud konventsiooni ja siseriikliku seaduse sätete koostoimest, et Eesti

maksuhaldur peab välisriigi taotluse saamisel olema veendunud selles, et Venemaa maksuhaldur

on teabe saamiseks kasutanud ära kõik siseriiklikud võimalused päritava teabe saamiseks ning et

küsitav teave on Venemaa Föderatsiooni siseriikliku regulatsiooni alusel lubatav. Taotluses

sisalduv informatsioon või sellele lisatud dokumendid peavad võimaldama taotluse saanud riigi

asutusel veenduda ka selles, et taotletava teabe nõudmine on taotluse saanud riigi territooriumil

kehtiva õiguse kohaselt lubatav ja halduspraktikaga kooskõlas.

26. MTA on kohtule esitanud Venemaa maksuhalduri poolt saadetud päringud, mis ei ole

kaebajale küll avaldatud (vt 13.08.2020 määrus), kuid mille sisu kohus saab kontrollida.

Analüüsinud ülalviidatud päringutes toodud informatsiooni, leian, et päringutes toodud

informatsioon ei ole piisav, et MTA-l saanuks tekkida veendumust selles, et küsitud

informatsioon on Vene Föderatsiooni siseriikliku õiguse alusel lubatav ning et informatsiooni

edastamine oleks kooskõlas ka Eesti siseriikliku õigusega.

26.1. Päringutes on mh kirjeldatud andmeid, mida Venemaa maksuhalduril on olnud võimalik

koguda ning milliseid andmeid sellest tulenevalt Venemaa maksuhaldur soovib kontrollida,

samuti on toodud viide kontrollitava maksu osas. Seos kontrollitava maksu ja nõutava teabe osas

on seega äratuntav.

26.2. Päringutes sisalduvad ka Venemaa maksuhalduri üldised kinnitused selles osas, et päring

vastab konventsiooni sätetele sh on Venemaa maksuhaldur kinnitanud, et küsitud informatsioon

on siseriikliku õiguse alusel sellisel kujul lubatav ning, et siseriiklikult on ammendatud

võimalused küsitava teabe kättesaamiseks riigisiseselt. Samas ei ole päringule lisatud mistahes

dokumente ega toodud ka viiteid siseriiklikele õigusaktidele, mis eelkirjeldatut kinnitaks.

3-20-1183

9(10)

26.3. Olukorras, kus puuduvad kinnitused vastavate eelduste täidetuse osas ning kus Eesti

maksuhalduril ei ole ka peale täpsustavate andmete küsimist vastavaid tõendeid, tulnuks minu

hinnangul MTA-l abitaotluse täitmisest keelduda kuni asjakohane informatsioon on abi taotlenud

riigi poolt esitatud, et veenduda korralduse vastavuses siseriikliku õigusega. Praegusel juhul ei

ole siseriiklikus õiguses nõutava MKS § 61 lõikes 2 sätestatud eelduse esinemine kontrollitav.

27. Asja materjalidest nähtuvalt on MTA 07.07.2020 esitanud Venemaa maksuhaldurile

täiendava päringu, milles palub edastada MTA-le täiendavalt ettekirjutuse vms asjakohase

dokumendi, mis Venemaa maksuhaldur on saatnud maksumaksjale dokumentide ja

informatsiooni esitamiseks (MTA poolt kohtule esitatud 10.02.2021). Kohtuistungil selgitas MTA

esindaja, et sellele päringule ei ole Venemaa maksuhaldur siiani vastanud. See viitab minu

hinnangul asjaolule, et MTA-l ei ole olnud täit kindlust, et päringute puhul on täidetud

konventsioonist ja siseriiklust seadusest tulenevad eeldused päringu lubatavuse osas.

28. Kaebaja on esitanud kohtule ZAO ARKTIKSERVIS poolt kaebajale saadetud dokumendid

(08.02.2021 menetlusdokumendi lisad), millest nähtub, et Venemaa maksuhaldur on äriühingult

ZAO ARKTIKSERVIS küsinud dokumente, mis on puutumuses käesolevas asjas Eesti

maksuhaldurile saadetud päringuga. Samas nähtub viidatud dokumentidest, et Venemaa

maksuhalduri poolt läbi viidav maksumenetlus hõlmab perioodi 2017-2018, samas kui käesolevas

asjas saadetud rahvusvahelise ametiabi päringus küsitakse andmeid ka 2016.a. kohta. Kaebaja

viitab ka, et Vene Föderatsiooni maksukoodeksi sätete kohaselt ei ole 2016.a. maksukohustuse

kontrollimine aegumise tõttu enam võimalik.

29. Leian, et ehkki kaebaja poolt kohtule esitatud dokumentide põhjal ei saa üheselt järeldada, et

Venemaa maksuhalduri poolt ei ole 2016.a. osas kontrolli üldse alustatud (näiteks mõne teise

menetluse raames) ning et kaebaja väited aegumise osas ei ole konkreetsetele sätetele viitamata

jätmise tõttu lõpuni kontrollitavad, viitab eeltoodu veelkord Venemaa maksuhalduri päringus

toodud kinnituste osas täiendavate tõendite kogumise vajadusele, et veenduda päringu vastavuses

konventsiooni ja siseriiklike sätetega. MTA ei ole kohtumenetluse käigus esitanud dokumente

ega selgitusi, mis eelpooviidatud kaebaja väited ümber lükkaksid.

30. Eeltoodust tulenevalt leian, et vaidlustatav MTA korraldus on õigusvastane ja tuleb tühistada,

kuivõrd käesoleval juhul ei ole MTA piisava põhalikkusega kontrollinud Venemaa maksuhalduri

poolt esitatud rahvusvahelise ametiabi taotluse vastavust konventsiooni ja siseriikliku õiguse

sätetele. Olen sellest tulenevalt seisukohal, et vaidlustatav korraldus ei ole kooskõlas MKS § 61

lg-ga 2.

31. Seega rahuldan kaebuse ja tühistan MTA 03.06.2020 korralduse numbritega 14-1/14392-1 ja

nr 14-1/14393-1.

32. Kuivõrd korraldus kuulub tühistamisele juba üksnes eelkirjeldatud põhjustel, puudub vajadus

analüüsida kaebuses toodud teisi seisukohti.

Menetluskulud

33. HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd otsus on tehtud vastustaja kahjuks, tuleb kaebaja menetluskulud vastustajalt välja mõista.

34. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid. Kohus mõistab välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud

(HKMS § 109 lg 6). Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada

läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust.

Õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema

õiglane. Väljamõistetavate menetluskulude umbkaudne suurus peab olema menetlusosalistele

ettenähtav.

3-20-1183

10(10)

35. Kaebaja poolt esitatud menetluskulude taotluse kohaselt on kaebaja menetluskulud

käesolevas asjas 24 865,8 eurot, seejuures riigilõiv 15 eurot ja õigusabikulud 24 850,80 eurot

(koos käibemaksuga). Taotlusele lisatud arvetest nähtuvalt on kaebajale õigusteenuseid osutatud

kokku 113,7 töötundi. Arvestades asja materjalide sh kaebuse ja sellele lisatud dokumentide,

samuti vastustaja poolt esitatud seisukohtade mahukust ja asja keerukust, leian, et vastustajalt

täies mahus õigusabiteenuse eest tasutud summade väljamõistmine ei ole põhjendatud. Seejuures

nähtub, et kaebajale on õigusabiteenuseid osutanud kaks advokaati, kuid kohtule esitatud

menetlusdokumentidest ei nähtu teise advokaadi osalus, sh osales kohtuistungil vaid üks

advokaat. Mõistan, et kaebajat esindav advokaadibüroo võib olla oma töö korraldanud selliselt,

et kaebajat esindavad samaaegselt kaks advokaati, tehes büroosiseselt koostööd kuid see ei

tähenda, et vastustajalt peaks menetluskuluna välja mõistma mõlema advokaadi poolt osutatud

teenuste eest tasumisele kuuluvad summad (sh nt esindajate büroosiseste nõupidamistega seotud

kulusid) Ka kajastavad esitatud arved määruskaebus(t)e esitamisega seotud menetluskulusid,

mille vastustajalt väljamõistmine ei ole põhjendatud.

36. Eeltoodust tulenevalt leian, et vastustajalt on põhjendatud välja mõista kaebaja

menetluskulusid kokku 5500 euro ulatuses, millele lisandub riigilõiv 15 eurot. Kokku tuleb

vastustajalt kaebaja menetluskuluna välja mõista seega 5515 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma

OSALISELT

TÜHISTATUD

TALLINNA

RINGKONNAKOHTU

26.11.2021

KOHTUOTSUSEGA