2-20-3596/26 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 8. märts 2021

Tsiviilasja number

2-20-3596

Tsiviilasi

A.A. hagi B.B. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

879 eurot 3 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. septembri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

B.B. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

16. veebruar 2021

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja):

B.B.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Vastustaja

(hageja):

A.A.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B.B. apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Viru Maakohtu 30. septembri 2020. a

otsus osaliselt B.B.lt alates 15. oktoobrist 2020

väljamõistetud elatise osas.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta A.A.

hagi

B.B.lt

elatise

väljamõistmiseks

alates

15. oktoobrist 2020 kuni A.A. täisealiseks saamiseni

rahuldamata.

3. Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

3.1. Rahuldada hagi osaliselt.

3.2. Mõista B.B.lt A.A. kasuks välja elatise võlgnevus

perioodi 5. märts 2020 – 15. oktoober 2020 eest

summas 1838 eurot 71 senti.

3.3. Elatise võlgnevus tasuda C.C. arvelduskontole

selgitusega „A.A. elatis“.

3.4. Jätta A.A. hagi B.B.lt elatise alates 15. oktoobrist

2020 kuni A.A. täisealiseks saamiseni väljamõistmise

osas rahuldamata.

3.5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

4. Võtta

tsiviilasja

materjalide

juurde

apellatsioonkaebusele lisatud A.A. 29. oktoobri 2020.

a kinnitus B.B. juurde elama asumise kohta koos

tõlkega

ning

B.B.

18. detsembri

2020.

a

menetlusdokumendile

lisatud

B.B.

pangakonto

väljavõte ja maksekviitungid.

Jätta apellatsioonkaebusele lisatud A.A. ja Coop

Pank AS-i vahel 29. oktoobril 2020. a sõlmitud

arvelduskonto

ja

-teenuste

leping

ning

apellatsioonkaebuse vastusele lisatud 11. novembri

2020. a pärandist loobumise avaldus nr X ja

Swedbank AS-i kinnitus tõenditena vastu võtmata.

5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi

kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja) esitas 5. märtsil 2020 hagi B.B. (kostja) vastu elatise miinimummääras

väljamõistmiseks alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni 1.

veebruaril 2021.

Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa. Hageja ema C.C. ja kostja abielu lahutati X a

kohtuotsusega. Hageja elas kostjaga ja oli kostja ülalpidamisel kuni 21. veebruarini 2020.

Alates 21. veebruarist 2020 on hageja ema ülalpidamisel. Hageja emal on lisaks hagejale veel

raske puudega alaealine tütar, hageja ema on lapsehoolduspuhkusel. Kostjal on hea sissetulek

ning talle laekub ka hagejale ettenähtud lapsetoetus.

2. Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja on võimeline tasuma elatist 150 eurot kuus. Kostja

töötasu on X eurot kuus ning igakuised väljaminekud on 1267 eurot 47 senti. Kostja peab

tasuma hageja emale ühisvara jagamise hüvitise 5970 eurot.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 30. septembri 2020. a otsusega hagiavalduse osaliselt, mõistis

kostjalt hageja kasuks välja elatise 250 eurot kuus alates 5. märtsist 2020 kuni hageja

täisealiseks saamiseni määrates, et elatis tuleb tasuda hageja ema arvelduskontole iga kuu

5. kuupäevaks selgitusega “A.A. elatis” ning jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Maakohus leidis, et 250 eurot on summa, mille iga terve ja vastutustundlik vanem on suuteline

oma lapse ülalpidamiseks panustama, kahjustamata enda tavapäraseid vajadusi. Samas tagab

250 euro suurune elatis kuus lapse esmaste vajaduste rahuldamise. Elatise väljamõistmise

eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete

vahendite tagamine. Hageja saab juba X. a täisealiseks. Hageja ema maksis elatist ajal, kui

hageja

elas

isaga,

vaid

eurot

kuus.

Kostja

peaks

viivitamatult

esitama

Sotsiaalkindlustusametile avalduse lapsetoetuse ülekandmiseks last tegelikult kasvatavale

vanemale.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse osaliselt, teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja

igakuine elatis 250 eurot alates 5. märtsist 2020 kuni 15. oktoobrini 2020, määrates, et elatise

maksed tuleb teostada hageja pangakontole nr X Coop Pank AS-is. Alternatiivselt taotleb kostja

maakohtu otsuse osalist tühistamist ning tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks

saatmist. Kostja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on asjaolud apellatsioonitähtaja jooksul muutunud. Alates

15. oktoobrist 2020 elab hageja kostja juures ning on kostja ülalpidamisel. Kostja palub muuta

otsuse täitmise korda ning määrata, et elatis tuleb tasuda hageja kontole. Koos

apellatsioonkaebusega esitas kostja hageja 29. oktoobri 2020. a kinnituse kostja juurde elama

asumise kohta (koos tõlkega) ning hageja ja Coop Pank AS-i vahel 29. oktoobril 2020. a

sõlmitud arvelduskonto ja -teenuste lepingu. Kostja palub võtta esitatud tõendid tsiviilasja

materjalide juurde.

22. jaanuari 2021. a menetlusdokumendis kinnitas kostja, et hageja elab oma vanaema D.D.

juures, kuid kostja peab endiselt hagejat ülal, ostab hagejale vajalikke asju, kannab raha hageja

vanaema kontole. Nimetatud väidete tõendamiseks esitas kostja oma pangakonto väljavõtte ja

maksekviitungid.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuse kohaselt tekkis hageja ja tema ema vahel 15. oktoobril 2020 tüli, mille tagajärjel hageja

lahkus ema juurest ja läks elama vanaema D.D. juurde. Hageja ema osales ja osaleb praegu

hageja ülalpidamisel ja hageja eest hoolitsemisel.

Kostjal on halvad suhted nii hageja, kui ka hageja emaga. Hageja ema oli sunnitud pöörduma

kohtu poole nõusoleku saamiseks hageja nimel pärandvarast loobumiseks, sest kostja

hooldusõigusliku vanemana seda teinud ei ole. Pärandaja kohustused ületasid oluliselt

pärandvara väärtust.

Kostja nõue maakohtu otsuse täitmise korra muutmiseks on põhjendamatu. Hageja nimele

29. oktoobril 2020 Coop Pank AS-is avatud pangakonto on kostja kontrolli all. Hageja nimele

on juba 25. oktoobril 2013 avatud pangakonto Swedbank AS-is.

Oma väidete tõendamiseks esitas hageja koos vastusega apellatsioonkaebusele 11. novembri

2020. a pärandist loobumise avalduse ning Swedbank AS-i 11. novembri 2020. a kinnituse, et

hageja on alates 25. oktoobrist 2013 Swedbank AS-i klient.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt elatise alates

15. oktoobrist 2020 väljamõistmise osas ning jätta kaebus täitmiskorra muutmise osas

rahuldamata. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt kostjalt elatise alates

15. oktoobrist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni väljamõistmise osas. Ringkonnakohus

teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi kostjalt elatise alates 15. oktoobrist 2020

kuni hageja täisealiseks saamiseni väljamõistmiseks rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 2).

Ringkonnakohus jätab menetluskulud apellatsiooniastmes poolte endi kanda.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

7. TsMS § 652 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt on ringkonnakohtul õigus hinnata maakohtu otsuses

hindamata tõendeid, kui tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta ning asjaolu või

tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 4 ja § 230 lg 4 alusel asja materjalide juurde

apellatsioonkaebusele lisatud hageja kinnituse isa juurde elama asumise kohta koos tõlkega,

kostja poolt 18. detsembri 2020. a menetlusdokumendile lisatud kostja pangakonto väljavõtte

ja maksekviitungid. Ringkonnakohus on seisukohal, et tõendid on vajalikud asja õigemaks

lahendamiseks.

Ringkonnakohus jätab tsiviilasja materjalide juurde võtmata kostja apellatsioonkaebusele

lisatud hageja ja Coop Pank AS-i vahel 29. oktoobril 2020. a sõlmitud arvelduskonto ja

-teenuste lepingu ning hageja poolt apellatsioonkaebuse vastusele lisatud 11. novembri 2020. a

pärandist loobumise avalduse nr X ja Swedbank AS-i kinnituse. Praeguses asjas ei ole vaidluse

all, kas hageja pärandvara vastuvõtmine oli hageja huvides või mitte. Samuti ei oma

ringkonnakohtu hinnangul tähtsust asjaolu, kas ja millistes krediidiasutustes on hagejal olemas

arvelduskontod. Seega ei ole esitatud tõendid asjakohased TsMS § 238 lg 1 mõttes ega oma

asja lahendamisel sisulist tõenduslikku tähendust. Kuivõrd tõendid on esitatud elektrooniliselt,

puudub vajadus nende tagastamiseks.

8. Hageja on kostja laps ning kostja on PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi kohustatud hagejale

ülalpidamist andma. Kostja ei vaidlusta apellatsioonkaebuses elatise perioodil 5. märtsist 2020

kuni 15. oktoobrini 2020 summas 250 eurot väljamõistmist, kuid vaidlustab kohustuse täitmise

korda. Kostja soovib maksta elatist hageja enda pangakontole. Samuti vaidlustab kostja elatise

väljamõistmist alates 15. oktoobrist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Hageja palus juba 5. märtsi 2020. a hagiavalduses määrata, et väljamõistetud elatis tuleb tasuda

hageja ema pangakontole. Tegemist on taotlusega otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks

TsMS § 445 lg 1 mõistes. Kostja ei ole maakohtu menetluses esitanud ühtegi vastuväidet otsuse

täitmise korra kindlaksmääramisele hagiavalduses märgitud viisil. Kostja vaidles määratud

täitmiskorrale vastu esmakordselt alles apellatsioonkaebuses. TsMS § 652 lg 4 kohaselt

pidanuks kostja selle uue asjaolu esitamise lubatavust oma kaebuses põhjendama. Kostja ei ole

seda teinud. Ringkonnakohus jätab kostja taotluse otsuse täitmise korra muutmiseks TsMS §

652 lg 4 teise lause järgi rahuldamata.

Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist. Kostja kinnitas

16. veebruari 2021. a kohtuistungil ringkonnakohtus, et ta ei ole perioodil 5. märtsist 2020 kuni

15. oktoobrini 2020 elatist tasunud maakohtu poolt määratud viisil. Vaidlus puudub, et

nimetatud perioodil elas hageja koos emaga. Seega olukorras, kus kostja pole hagejale

ülalpidamist andnud, on kõik hageja ülalpidamiskulud eelduslikult tasunud ainuisikuliselt

hageja ema, sh ka kostjale langevas osas. Kuivõrd hageja ema on vaidlusalusel perioodil täitnud

kostja eest kostja ülalpidamiskohustuse, ei ole kostja apellatsioonkaebus vaidlusaluse perioodi

eest väljamõistetud elatise tasumise korra muutmiseks põhjendatud.

9. TsMS § 442 lg 5 teise lause kohaselt peab otsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja

täidetav ka muu otsuse tekstita.

Elatisnõude osas tuleb otsuse selguse ja täidetavuse huvides hagi kasvõi osalisel rahuldamisel

arvutada välja elatis sissenõutavaks muutunud osas ühekordse summana ning mõista see

kostjalt välja (Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p-d 36–37).

Seega on kostjal võlgnevus perioodi 5. märts 2020 – 15. oktoober 2020 eest 1838 eurot 71 senti

(250/31*27+250*6+250/31*15). Kostjal tuleb võlgnetav ülalpidamine tasuda raha maksmisega

kohtuotsuse resolutsioonis märgitud viisil.

10. Puudub vaidlus selles, et alates 15. oktoobrist 2020 ei ela hageja enam emaga koos. Hageja

kinnitusel elab ta vanaema juures. Kostja väitel täidab ta alates 15. oktoobrist 2020 hageja

ülalpidamiskohustust vahetult. Hageja ei esitanud sellele kostja väitele ringkonnakohtu istungil

vastuväiteid. Kostja poolt 18. detsembril 2020 esitatud menetlusdokumendile lisatud kostja

pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja 13. detsembril 2020 kandnud hageja vanaema D.D.

pangakontole 400 eurot selgitusega „lastetoetus alimendid“.

PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus, et alates 15. oktoobrist 2020 osaleb kostja vahetult hageja

ülalpidamisel, siis puudub alus alates 15. oktoobrist 2020 kostjalt hageja kasuks elatise

väljamõistmiseks.

11. Kuigi ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse, puudub ringkonnakohtu

hinnangul vajadus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks (TsMS § 173 lg 3).

Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus kulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke