3-21-172/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.03.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-172

Haldusasi

Sako Ltd kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni 14.01.2021

otsuse

nr

278-20/226906

tühistamiseks

ja

Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse 09.12.2020 käskkirja nr 370H

osaliseks tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Sako Ltd, lepinguline esinda advokaat Triin Väljaots

Vastustaja – Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, volitatud

esindaja Ringo Heidmets

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Sako Ltd kaebus.

2. Tühistada Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 09.12.2020 käskkiri nr 370H p 1.7, milles

hankija kõrvaldas Sako Ltd hankemenetlusest (viitenumber 226906)).

3. Tühistada Riigihangete vaidlustuskomisjoni 14.01.2021 otsus nr 278-20/226906.

4. Mõista Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt välja Sako Ltd menetluskulud summas

6278 eurot.

5. Tagastada vastustajale 12.02.2021 kohtule menetlusdokumendi lisana esitatud

kirjavahetus pakkujatega (fail nimega „226906_sonumid ettevõtjale.pdf“).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 15.03.2021. Kui apellant ei ole

apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus

kirjaliku menetlusega. Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (hankija) alustas 16.09.2020 konkurentsipõhise läbirääkimistega

hankemenetlusena korraldatava riigihanget „Väiksekaliibriline laskemoon“ (viitenumber 226906).

Hange on jagatud kuueteistkümneks osaks.

2. Sako Ltd esitas hankemenetluses osalemise taotluse hanke 5. ja 8. osas. 02.11.2020 pöördus hankija

Sako Ltd poole paludes esitada lisaks äriühingul kõrvaldamise aluste puudumist tõendavatele

3-21-172

2(11)

dokumentidele, kõrvaldamise aluste puudumist tõendavad registriväljavõtted ka äriühingut riigihankes

esindava Heikki Tapio Rytköneni ja kõigi juhatuse liikmete kohta (vaidlustuse lisa 3). Sako Ltd esitas

hankijale koheselt kõik nõutud dokumendid.

3. Hankija andis 09.12.2020 käskkirja nr 370H (kaebuse lisa 1), mille p 1.7 kohaselt kõrvaldati Sako

Ltd hanke 5. ja 8. osas hankemenetlusest.

4. Sako Ltd esitas 21.12.2020 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse tunnistada

kehtetuks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 9.12.2020 käskkiri nr 370H osas, millega

kõrvaldati Sako Ltd (0643564-6) hankemenetlusest hanke osades 5 ja 8.

5. VAKO jättis 14.01.2021 otsusega vaidlustuse rahuldamata. Seejärel pöördus Sako Ltd kaebusega

halduskohtusse.

6. Tallinna Halduskohus otsustas 28.01.2021 määrusega võtta kaebuse menetlusse ja määras asja

lahendamiseks kirjalikus menetluses.

7. 04.02.2021 esitas vastustaja seisukoha kaebusele ja palus jätta kaebus rahuldamata. Täiendavalt

esitas vastustaja 12.02.2021 vastusena kaebaja taotlusele seisukoha seoses teistelt pakkujatel samas

hankemenetluses selgituste küsimisega ning 22.02.2021 väljavõtte riigihangete registri vahendusel

peetud asjakohasest kirjavahetusest teiste pakkujatega.

8. Kaebaja esitas täiendavad seisukohad 17.02.2021 ja 24.02.2021, millele vastustaja vastas 26.02.2021

ning kaebaja esitas lõppseisukoha 26.02.2021.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

9. Kaebaja põhiseisukohad on järgmised:

10. Hankijal puudus õigus kaebaja kõrvaldamiseks põhjusel, et kaebaja ei olnud esitanud hankijale

kõrvaldamise aluste puudumist tõendavaid dokumente prokuristide osas

10.1. Kaebuse lahendamise seisukohalt omab tähtsust, et kaebajat ei kõrvaldatud põhjusel, et kaebaja

ei olnud esitanud koos taotlusega dokumente juhatuse liikmetel kõrvaldamise aluste puudumise kohta.

Hankija kõrvaldas kaebaja põhjusel, et kaebaja ei olnud esitanud hankijale kõrvaldamise aluste

puudumist tõendavaid dokumente ettevõtte registrikaardilt nähtuvate prokuristide osas (vt vaidlustatud

käskkirja p 1.7.

10.2. Hankija kõrvaldas seega kaebaja hankemenetlusest põhjusel, et ta arvas, et kaebaja registrikaardilt

nähtuvad prokuristid on samuti juhatuse liikmed, kuid kelle esindusõigus võrreldes tegelike juhatuse

liikmetega on piiratud. Hankija arvas seega ekslikult, et tal on õigus kõrvaldada kaebaja, sest vaatamata

hankija selgitustaotlusele ei olnud kaebaja esitanud registriväljavõtteid prokuristide kohta. Ainuüksi sel

põhjusel on hankija otsus kaebaja kõrvaldamise kohta RHS § 95 lg 4 alusel õigusvastane ja tuleks

kehtetuks tunnistada.

10.3. RHS-st ja RHAD-st lähtuvalt aga ei olnud taotlejatel kohustust esitada tõendeid ettevõtte

prokuristidel kõrvaldamise aluste puudumise kohta. VAKO jõudis otsuses samuti järeldusele, et

prokuristi ei saa pidada seaduslikuks esindajaks. Otsuses selgitatakse, et kui hankija asus lähtuvalt

direktiivist seisukohale, et soovib ka prokuristide osas kontrollida kõrvaldamise aluste puudumist, siis

tulnuks taotlejatelt vastavaid dokumente nõuda (VAKO otsuse p 7.8). Selle seisukohaga kaebaja

nõustub. Sellele oleks pidanud aga järgnema järeldus, et kaebaja kõrvaldamine RHS § 95 lg 4 p 9 alusel

ei ole õiguspärane.

11. Hankijal oli õigus küsida kaebajalt kõrvaldamise aluste puudumist tõendavaid dokumente juhatuse

liikmete ja äriühingut esindava isiku osas, sest registriväljavõtte esitamata jätmist saab pidada

puuduseks, mida on võimalik kõrvaldada

3-21-172

3(11)

11.1. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei olnud taotluse koosseisus esitanud tõendeid kõigil juhatuse

liikmetel kõrvaldamise asjaolude puudumise ja äriühingut konkreetses riigihankes esindava isiku kohta.

11.2. Hankija pidas võimalikuks küsida kaebajalt juhatuse liikmete ja ettevõtet esindava Heikki Tapio

Rytköneni kohta puuduolevaid registriväljavõtteid ning jätta ettevõte kõrvaldamata olukorras, kus need

dokumendid talle esitatakse. Seepärast pöörduski hankija kaebaja poole, kes talle nõutud väljavõtted

koheselt ka esitas. Hankija käskkirja nr 370H väljavõtte p-st 1.9 nähtub, et samasuguse võimaluse

puuduolevate dokumentide esitamiseks said ka ühistaotlejad Baltic Fox OÜ ja FN Herstal SA. Niisiis

andis hankija ka sellele konkurendile võimaluse juhatuse liikmete kohta taotluse koosseisus esitamata

dokumente esitada.

11.3. Kuigi hankijal oleks olnud õigus kõrvaldada hankemenetlusest kõik sellised pakkujad, kes talle

tähtaegselt dokumente ei esitanud, soovis hankija siiski anda taotlejatele, sh kaebajale võimaluse esitada

täiendavaid dokumente. Niisiis on vaidluse esemeks küsimus sellest, kas hankijal oli antud konkreetsel

juhul õigus kaebajalt selgitusi küsida ja võimaldada esitada taotluse koosseisus esitamata

registriväljavõtteid.

11.4. Euroopa Liidu õigus ja RHS ei defineeri üheselt, millised selgitused ja millistel tingimustel on

pärast taotluste esitamist lubatud ja millised mitte. Küll aga viitab RHS § 46 lg 4 ettevõtja kohustusele

esitada hankijale selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid mh kõrvaldamise aluste

puudumise kohta. Sätte aluseks olevate direktiivi 2014/24/EL art 56 lg 3 ja direktiivi art 2014/25/EL art

76 lg 4 sõnastus on samuti üsna lai, lubades mh puuduolevate dokumentide esitamist ja lisamist. Selline

paindlikkus on põhjendatud, kuna inimlikke eksimusi ei saa täielikult välistada ja iga puudus

dokumentides ei tähenda automaatselt seda, et ettevõtja oleks tehingupartnerina ebausaldusväärne.

Euroopa Kohtu praktika lubab dokumentide hilisemat esitamist eeldusel, et see ei anna konkurentide

ees eelist (vt C-336/12, p 42). Seejuures tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest: 1) dokumentide

hilisema esitamisega ei kaasne dokumentide sisulist muutmist ja 2) dokumentide hilisemal esitamisel

tuleb järgida RHAD-s sätestatud piiranguid.

11.5. Antud juhul on täidetud mõlemad eeltingimused registriväljavõtete esitamiseks. Asjaolu, et

hankijale esitatakse registriväljavõtted pärast taotluste esitamist, ei muuda kuidagi väljavõtete sisu.

Dokumentide hilisemat esitamist ei piira antud juhul ka RHAD. Samuti ei sätestata RHAD-is selgelt ja

arusaadavalt, et dokumendi esitamata jätmisel taotleja kõrvaldatakse. Kui hankija soov oli enda

diskretsiooni piirata ja kõrvaldada automaatselt kõik taotlejad, kes jätavad taotluse koosseisus esitamata

kõrvaldamise aluste puudumist tõendavad dokumendid, tulnuks hankijal RHAD-s selgesõnaliselt

määrata, et ta kõrvaldab hankemenetlusest ettevõtja, kes ei ole koos taotlusega esitanud ettevõtja

kõrvaldamise aluste kontrollimiseks nõutud dokumenti.

11.6. Riigikohus on 20.12.2019 otsuse nr 3-19-1501, p-s 17 kvalifitseerimist puudutavate dokumentide

kohta selgitanud: „Hankija võib nõuda andmete täpsustamist või parandamist tingimusel, et see nõue

puudutab selliseid dokumente või andmeid (nagu näiteks avaldatud majandusaasta aruannet), mille

puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui taotluste esitamise tähtaeg. Hankija peab

sealjuures rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud tingimustest (otsus asjas nr C-336/12:

Manova, p-d 36-37, 39-40).“ Seega võib hankija nõuda, et taotluses esitatud andmeid täpsustatakse,

tingimusel et see nõue puudutab selliseid dokumente, mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need

andmed ei ole pärast taotluste esitamise tähtaega muutunud. Ka praegusel juhul oli võimalik

objektiivselt kontrollida, et registris olev informatsioon oli olemas samal kujul taotluse esitamise ajal,

mistõttu oli hankijal õigus taotlejatelt soovi korral registriväljavõtteid küsida. Ka Tallinna

Ringkonnakohus on 08.07.2019 otsuses haldusasjas 3-19-631 (p 14) selgitanud, et RHS § 95 lg 4 p 9

alusel ei saa kõrvaldada pakkujat, kes on hankedokumentatsioonis nõutud andmed kvalifitseerimise

tingimustele vastavuse kohta esitanud puudulikult või jätnud kvalifitseerimistingimustele vastavust

kinnitavad andmed esitamata.

11.7. Kaebaja taotluse koosseisus oli hankijale esitatud kinnitused kaebajal RHS § 95 lg-s 1 nimetatud

kõrvaldamise asjaolude puudumise kohta ja ka äriühingule väljastatud NATO sertifikaat, mille saamise

3-21-172

4(11)

ja omamise eelduseks on ettevõttel ja selle juhtorgani liikmetel kriminaalkaristuse puudumine. Esitatud

kinnitused ja NATO sertifikaat on hankijale tähtaegselt esitatud dokumentideks, millele tuginedes võis

hankija kaebajalt selgitusi küsida. Seega oli hankijal olemas ka teave, millele tuginedes kaebajalt

täpsustusi küsida.

11.8. Kaebaja kinnitab, et jättis juhatuse liikmetel kõrvaldamise aluste puudumist tõendavad

dokumendid esitamata tulenevalt inimlikust eksimusest. Kaebaja ei jätnud vaidlusaluseid dokumente

esitamata tahtlikult hankija kehtestatud nõudeid eirates ega saanud juhatuse liikete kõrvaldamise aluste

puudumist tõendavate väljavõtete hilisemal esitamisel ka mingisugust eelist.

12. RHS § 96 lg 5 kohustab hankijat ettevõtte kõrvaldamisel hankemenetlusest võtma iga kord vastu

põhjendatud kirjaliku otsuse. RHAD p 1.4. kohaselt kõrvaldatakse taotleja hankemenetlusest

kõrvaldamise aluste esinemise korral, mis eeldab, et hankija kontrolliks sisuliselt ka kõrvaldamise

aluste esinemist. Hankija otsustaski välja selgitada, kas kaebaja ettevõtja juhatuse liikme(te)l tegelikult

esinevad kõrvaldamise alused või mitte. Kaebajal kõrvaldamise aluseid ei esine. Hankija protokollist ei

nähtu, et hankijal oleks tekkinud selles osas ka kahtlus. Seega, kui sisulise kontrolli tulemusel selgus,

et kaebajal kõrvaldamise aluseid ei esine, oleks hankija pidanud jätma kaebaja hankemenetlusest

kõrvaldamata. Hankija oleks seda ka teinud, kui ta ei oleks olnud ebaõigel arvamusel selle kohta, et

kaebaja pidi esitama väljavõtted ka prokuristide kohta, mida kaebaja hankija antud tähtsaja jooksul

hankija hinnangul õigustamatult ei teinud.

13. VAKO jõudis ebaõigele järeldusele selle kohta, et kaebaja kõrvaldamine on põhjendatud tulenevalt

asjaolust, et hankija ei pidanud andma kaebajale võimalust dokumentide esitamata jätmiseks.

14. RHS § 95 lg 4 p 9 kolmas alternatiiv ei võimalda ühel juhul taotleja automaatset kõrvaldamist ja

teisel juhul samadel asjaoludel selgituste küsimist. VAKO, leidis, et hankija ei pidanud kaebajalt

dokumente küsima (kuigi hankija oli need juba küsinud ja tuvastanud, et kaebajal sisulised

kõrvaldamise alused puudusid).

15. Kaebaja poolt dokumendi esitamata jätmist tuleb käesoleval juhul tõlgendada kui puudust, mida on

võimalik kõrvaldada ka eesmärgiga tagada taotlejate võrdne kohtlemine

15.1. VAKO ei analüüsinud olukorda taotlejate võrdse kohtlemise aspektist. Kaebaja hinnangul,

arvestades asjaolu, et hankija pidas samas hankemenetluses samadel asjaoludel võimalikuks lisaks

kaebajale küsida puuduolevaid registriväljavõtteid ka osadelt tema konkurentidelt, oleks kaebaja poolt

dokumendi esitamata jätmist tulnud samuti tõlgendada kui puudust, mida on võimalik kõrvaldada.

15.2. Lisaks kaebajale andis hankija dokumentide küsimise võimaluse ka kaebaja konkurendile

ühistaotlejatele Baltic Fox OÜ ja FN Herstal SA. Täiendavalt palub kaebaja, et halduskohus kontrolliks,

kas hankija on selles samas hankemenetluses andnud täiendavate dokumentide esitamise võimaluse

veel mõnele konkurendile, kelle hankija hiljem esitatud dokumentidele tuginedes 9.12.2020 käskkirja

p 1.1 alusel kõrvaldamata jättis. Kaebajal sellele infole juurdepääs puudub, sest hankijal ei tule

käskkirjas selgitada, miks ta ettevõtted kõrvaldamata jättis. VAKO aga ei ole kontrollinud, kas selles

samas hankemenetluses oli veel mõni taotleja, kes esialgu nõutud dokumente ei esitanud ja sai selleks

hiljem võimaluse. Kohus saab sellele infole ligi registris hankija teabevahetust kontrollides. Kui selgub,

et mõni käskkirja p-des 1.1.1-1.1.16 loetletud taotlejast on saanud sarnaselt kaebajale hankijalt

võimaluse täiendavate dokumentide esitamiseks ja sai seetõttu võimaluse hankemenetluses jätkata, ei

ole kuidagi võimalik jõuda järeldusele, et kaebaja oleks dokumentide esitamata jätmise tõttu

hankemenetlusest siiski kõrvaldada (nagu VAKO ebaõigesti leidis). Kontroll, mida hankija peab kõigi

ettevõtjate suhtes hankemenetluse käigus läbi viima, peab toimuma ühesugustel tingimustel.

Hankemenetluse jätkamisel tuleb seega taotlejatele esitatud nõudeid tõlgendada ühetaoliselt − selliselt,

et antud asjaoludel anti dokumentide esitamise võimalus õiguspäraselt ka kaebajale.

16. RK on 13.06.2013 otsuse 3-3-1-24-13 p-s 18 selgitanud, et kui sarnased dokumendid või andmed

esitamata jätnud pakkujatele antakse puuduste kõrvaldamiseks ühetaoline võimalus, siis ei riku see

pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid. Kuivõrd osad taotlejad said samuti

3-21-172

5(11)

võimaluse dokumentide esitamiseks ja seda olukorda ei ole enam võimalik praegusel hetkel ümber

pöörata, tulnuks VAKO-l läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid antud konkreetsel juhul

tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus, kui ka kaebajale anti võimalus registriväljavõtete

esitamiseks hankija määratud tähtaja jooksul. See on ainus võimalus taotlejate võrdse kohtlemise

tagamiseks.

17. Kuigi hankija on kogu vaidlustus- ja kohtumenetluse väitnud, et kaebaja poolt koos taotlusega

esitatud NATO sertifikaat ei ole tõend, millele tugineda või mille alusel kaebajalt vähemasti selgitusi

küsida (kuigi hankija tegelikkuses küsis kaebajalt selgituste teel selgitusi), siis kohtu välja nõutud

kirjavahetusest selgub, et Nammo Laupa Oy osas piisas hankijale sertifikaadi esitamisest. Seejuures ei

olnud tegemist isegi mitte NATO sertifikaadiga, vaid Soome kohaliku sertifikaadiga. Nimelt nähtub

kohtule esitatud tõenditest, et erinevalt kaebajast, ei esitanud Nammo Laupa Oy hankijale üldse nõutud

registriväljavõtteid, vaid selgitas hankija küsimusele vastates, et Soomes tuleb igal juhatuse liikmel

need isiklikult registrist küsida, mis on koormav ja esitas selle asemel hoopis mingi Soome sertifikaadi.

18. Tulenevalt eeltoodust on VAKO otsus, milles selgitatakse, et hankijal oli kohustus kõrvaldada

vaidlustaja hankemenetlusest RHS § 95 lg 4 p 9 alusel vastuolus RHS § 96 lg-ga ja 5 ja § 3 p-dega 1 ja

2, ning hankija 09.12.2020 käskkirja nr 370H p 1.7 tuleks tunnistada kehtetuks.

Vastustaja seisukoht

19. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja leiab, et vaidlustatud käskkiri ja VAKO otsus on õiguspärased ja

nende tühistamiseks puudub alus.

20. Vastustaja nõustub, et eeldas ekslikult kohustust kontrollida kaebaja prokuristide suhtes

hankemenetlusest kõrvaldamise aluste esinemise puudumist.

21. Vastustaja otsus kaebaja hankemenetlusest kõrvaldada on aga õiguspärane kuna kaebaja ei esitanud

taotlusega riigihanke alusdokumentides nõutud dokumente.

21.1. RHS § 95 lõike 1 punkti 1 kohaselt kõrvaldatakse hankemenetlusest taotleja, keda või kelle

haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud

lepingulist esindajat on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise, aususe kohustuse rikkumise või

korruptiivse teo, kelmuse, terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või

sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse, rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest.

21.2. See tähendab seda, et hankemenetlusest kõrvaldamise alus ei tohi esineda nii juriidilisel isikul

endal, kui ka tema haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmel või muul seaduslikul või asjaomase

riigihankega seotud lepingulist esindajal. Nende asjaolude tõendamiseks on hankijal lubatud RHS § 96

lõike 2 kohaselt nõuda taotlejalt karistusregistri teadet või asukohariigi kohtu- või haldusorgani

väljastatud samaväärset dokumenti. Hankija on selle dokumendi esitamist nõudnud RHAD punktis

1.1.2.1.

21.3. Kaebaja seda dokumenti taotluse kooseisus ei esitanud. Dokumendi esitamata jätmise tõttu ei

olnud vastustajal võimalik kontrollida kaebaja suhtes RHS § 95 lõike 1 punktis 1 nimetatud

hankemenetlusest kõrvaldamise aluse puudumist.

22. Kaebaja leiab ebaõigesti, et hankemenetluses kohustusliku dokumendi esitamata jätmisel on

vastustajal õigus ja kohustus see selgituste kaudu tagantjärgi küsida. Olukorras, kus kaebaja saaks

teistest taotlejatest, kes tähtaegselt kõik nõutud dokumendid ja tõendid esitasid, rohkem aega taotluses

esitada tulnud dokumentide ja tõendite esitamiseks, kohtleks vastustaja ebavõrdselt kõiki teisi taotlejaid

ning seda leidis ka VAKO.

22.1. Vastustaja möönab, et küsis ekslikult kaebajalt selgitusi, mida ei oleks tohtinud küsida. Hoolimata

selgituste küsimise lubatavusest ning nende sisust, kaasneb kaebaja suhtes hankemenetlusest

kõrvaldamine olukorras, kus ta ei ole esitanud koos taotlusega kohustuslikke dokumente ega tõendeid.

3-21-172

6(11)

22.2. Järelikult antud olukorras ei ole õiguslikult vahet, kas hankemenetluses tehtud otsuste

motivatsiooni kohaselt kõrvaldati taotleja hankemenetlusest selgitustega arvestades või mitte, sest

tänaseks on ilmne, et kohustusliku dokumendi esitamata jätmise korral tuleb kaebaja hankemenetlusest

kõrvaldada RHS § 95 lõike 4 punkti 9 alusel.

22.3. Kaebaja oli teadlik kohustusest esitada vastustajale tõendid RHS § 95 lõike 1 punktis 1 nimetatud

kõrvaldamise aluse puudumise kohta ning väljendas nii seda, kui ka nõustumist kohustuse rikkumise

korral osutuda hankemenetlusest kõrvaldatuks kinnitades oma allkirjaga pakkumuse kooseisus esitatud

dokumendi „5_1_Annex 1 Sako Ltd confirmation about the absence of any elimination

circumstances_0643564-6: „“We are aware that the Contracting Authority may exclude from the

procurement procedure a Candidate who /…/ has failed to submit the information /…/“. Järelikult on

kaebaja juba koos taotlusega nõustunud, et ta kõrvaldatakse hankemenetlusest olukorras, kus ta ei esita

hankedokumentides nõutud informatsiooni.

23. Asjakohatu on kaebaja väide, mille kohaselt piisab kõrvaldamise aluste puudumise tõendamiseks

AQAP 2110 standardi vastavuse sertifikaadist, sest RHS § 96 nimetab ammendavalt, kuidas on

võimalik hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumist tõendada. Erinevalt klassikalise sektori

riigihangetest ei kohaldu kaitse- ja julgeoleku valdkonna hankemenetlustest hankepassi/esmaste

kinnituste esitamise loogika tulenevalt RHS § 177 lõikest 3. Selle tõttu ei saa analoogia korras tuua

näiteid teise direktiivi võimalustest esitada esialgu kinnitus ja pärast nõude korral alles sisulised

dokumendid või tõendid § 104 lõike 8 näitel.

23.1. RHS § 95 lg 4 p 9 jaguneb sisuliselt viieks alternatiiviks. Hankijal on selle sätte alusel õigus

pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldada, kui pakkuja või taotleja (I) on esitanud valeandmeid

tema suhtes hankemenetlusest kõrvaldamise aluste esinemise kohta; (II) on esitanud valeandmeid

seoses tema vastavusega kvalifitseerimise tingimustele; (III) on jätnud esitamata andmed, mis

puudutavad tema suhtes hankemenetlusest kõrvaldamise aluste esinemist; (IV) on jätnud esitamata

andmed, mis puudutavad tema vastavust kvalifitseerimise tingimustele; (V) on jätnud esitamata

täiendavad dokumendid, mida hankija on temalt nõudnud RHS § 104 lg-te 7–8 alusel .

23.2. Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankemenetluses ei sõlmi hankija RHS § 177 lg 1 kohaselt

hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest ettevõtja RHS § 95 lg 1 p-s 1, 4 või 5 või lg-s 4 nimetatud

alusel ja lg-tes 2, 3 ja 6 nimetatud tingimustel. RHS § 95 lg 4 p 9 sätestab kõrvaldamise aluse pakkuja

või taotleja suhtes, kes on esitanud valeandmeid RHS §-s 95 sätestatud või §-des 98–101 sätestatu alusel

hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed esitamata.

Seega, kui ettevõtja on jätnud esitamata hankija nõutud dokumendid ettevõtja suhtes kõrvaldamise

aluste kontrollimiseks, kõrvaldab hankija tulenevalt RHS § 177 lg-st 1 § 95 lg 4 p 9 alusel ettevõtja

hankemenetlusest.

24. Vastustaja on küsinud selgitusi hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumise kohta taotlejalt

Sako Ltd; ühistaotlejatelt Baltic Fox OÜ ja FN Herstal S.A.; taotlejalt OÜ Bristol Trust ja taotlejalt

TURAC DIS TİC.LTD.STI. Kõik nimetatud taotlejad, kellelt vastustaja hankemenetlusest

kõrvaldamise aluste puudumise kohta selgitusi küsis, on hankemenetlusest kõrvaldatud. Lisaks on

vastustaja küsinud hankemenetlusest kõrvaldamise aluste kohta ka taotlejalt Nammo Laupa Oy. Taotleja

oli taotlusega esitanud vastustajale ammendava nimekirja RHS § 95 lõike 1 punktis 1 nimetatud

füüsilisest isikutest kontrollsubjektide kohta, ent neist mõne kohta jätnud esitamata kohase tõendi, mille

ta esitas selgituste kaudu. Vastustajal ei olnud see hetk kahtlusi selgituste küsimise ja selgitustega

arvestamise õiguspärasuses, sest taotleja oli esitanud taotlusega midagi, mille kohta sai selgitusi küsida,

erinevalt kaebaja positsioonist. Vastustaja peab täna vajalikuks ka Nammo Laupa OY suhtes täiendava

kõrvaldamise aluste puudumise kontrolli teostamist, sest ilmselt muutub vastustaja kehtestatud RHAD

tõlgendus tänases õiguskorras võrreldes 09.12.2020 otsuste käskkirja nr 370H vastuvõtmise ajal

kehtinule. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, mille kohaselt oleks sellises olukorras tegu

tagasipöördumatu rikkumisega, sest hankijal on alati õigus igal ajal menetluse kestel kontrollida

osalejate kõrvaldamise aluseid ja teha selle pinnalt vajadusel uusi otsuseid.

3-21-172

7(11)

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

25. Analüüsinud menetlusosaliste seisukohti, leian, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

26. Asja materjalidest nähtub järgnev:

26.1. Hankija kõrvaldas kaebaja RHS § 95 lg 4 p-i 9 alusel hankemenetluse V ja VIII osast seetõttu, et

kaebaja ei esitanud ka täiendava järelepärimise tulemusel hankijale dokumente kaebaja prokuristide

kõrvaldamise aluse puudumise kohta (vt vaidlustatud käskkirja p 1,7, kaebuse lisa 1);

26.2. VAKO asus 14.01.2021 otsuse p-s 7.8 seisukohale, et antud juhul ei ole RHS-i ja RHAD-i

võimalik tõlgendada selliselt, et kõrvaldamise aluste puudumist tuleb kontrollida ka ettevõtte

prokuristidel, seda isegi juhul, kui selline kohustus tuleneb direktiivi 2014/24/EL artiklist 57, sest

direktiiv on RHS-i liiga kitsalt üle võetud ja kaebajale ei saa ette heita, et ta lähtus RHS-s ja

alusdokumentides sätestatust. Vastustaja on kohtumenetluses VAKO seisukohaga nõustunud (vastustaja

04.02.2021 seisukoha p 1.) Seega sisuliselt asus VAKO seisukohale, et vastustaja on käskkirjas

tuginenud ebaõigele kõrvaldamise alusele ja vastustaja möönab eksimust;

26.3. Lisaks leidis VAKO, et kaebaja hankest kõrvaldamine oli vastustaja kaalutlusotsus. VAKO leidis

RHS § 117 lg 1 ja lg 2 p-i 2 vahel on seonduvalt RHS § 95 lg 4 p-ga 9 küll vastuolu, kuid kui lähtuda

sellest, et kaitse- ja julgeoleku valdkonna direktiivi 2009/81/EÜ art 39 lg 2 p „h“ näeb ette, et andmete

esitamata jätmisel võib hankija pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldada, siis tuleb asuda

seisukohale, et RHS § 95 lg 4 p-st 9 tulenev kõrvaldamise alus ei ole käesolevas asjas kohustuslik.

Järelikult pidi vastustaja kaaluma, kas kaebaja hankemenetlusest kõrvaldada või mitte (VAKO otsuse p

7.1);

26.4. Vaatamata eeltoodule leidis VAKO, et kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamine oli õiguspärane,

sest kaebaja ei esitanud nõutud dokumente kohe koos taotlusega ning tegemist oli niivõrd olulise

puudusega, mida ei ole peale taotluse esitamist enam võimalik kõrvaldada. VAKO leidis, et kuigi RHS

§ 95 lg 4 p 9 on nö valikuline hankemenetlusest kõrvaldamise alus, siis see ei tähenda, et hankija peab

alati andma taotlejale võimaluse esitada dokumente tagantjärele. Sellest tulenevalt leidis VAKO, et

ehkki kaebaja esitas vastustaja nõudmisel täiendavad dokumendid, oleks vastustaja pidanud jätma need

tähelepanuta (ei oleks üldse pidanud dokumente küsima) ja seega oli hankija otsus kaebaja

kõrvaldamise kohta kooskõlas RHS § 95 lg 4 p-ga 9 (VAKO otsuse p-d 7.5 – 7.7).

27. Eeltoodu põhjal tuleb minu hinnangul esmalt kontrollida, kas vastustaja 09.12.2020 käskkirja nr

370H p-s 1.7 viidatud kõrvaldamise alus oli õiguspärane.

27.1. Nõustun siinkohal VAKO seisukohtadega, et antud juhul ei ole RHS-i ja RHAD võimalik

tõlgendada selliselt, et kõrvaldamise aluste puudumist tuleb kontrollida ka äriühingu prokuristidel.

27.2. RHS § 95 lg 1 p-i 1 kohaselt kõrvaldab hankija hankemenetlusest pakkuja, keda või kelle haldus,

juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud

lepingulist esindajat on karistatud samas sättes loetletud kuritegude eest. Äriühingu prokurist ei ole

käsitatav äriühingu seadusliku ega lepingulise esindajana, samuti ei kuulu prokurist juhtimis- või

järelevalveorganisse. VAKO on õigesti leidnud, et prokuura on üldvolituse eriliik, mis antakse küll

tehinguga, kuid prokuristi volitused on sätestatud seaduses (äriseadustiku §-d 16-21). Prokuura on

volitus, mille prokuristile annab ettevõtja seaduslik esindaja (äriseadustik § 16 lg 1, § 17 lg 1). Seega ei

ole prokuristi näol tegemist otseselt ei seadusliku ega lepingulise esindajaga.

27.3. Seega ei tulene kehtivast RHS sätetest hankija kohustus kontrollida kõrvaldamise aluseid

prokuristi osas, sellist tingimust ei näinud ette ka RHAD. VAKO viitab õigesti, et ehkki direktiivi

2014/24/EL art 57 sõnastusest võib järeldada sellise kohustuse olemasolu, et saa käesoleval hetkel

sellele tugineda, sest kehtivast siseriiklikust seadusest ja hankedokumentidest seda ei tulene ning

kaebajale ei saa seega ette heita, et ta neist nõuetest ei lähtunud. Viitan siinkohal veelkord, et vastustaja

on kohtumenetluses VAKO sellise seisukohaga ka nõustunud (vastustaja 04.02.2021 seisukoha p 1.)

3-21-172

8(11)

28. Kuivõrd eelnevalt tuvastasin, et vastustaja on 09.12.2020 p-s 1.7 tuginenud ebaõigele kõrvaldamise

alusele, tuleb analüüsida, kas kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamisel saab vastustaja tugineda

põhistustele, mida vaidlustatud käskkirjas ei ole välja toodud. Seejuures omab tähendust ka küsimus,

kas käesoleval juhul oli kaebaja hankest kõrvaldamine vastustaja kaalutlusotsus.

28.1. VAKO on otsuses leidnud, et pakkuja hankest kõrvaldamine oli vastustaja kaalutlusotsus. Nõustun

siinkohal VAKO-ga, et RHS-i asjakohaseid sätteid tuleb tõlgendada nii, et tegemist on n.ö valikulise

kõrvaldamise alusega ehk hankija kaalutlusotsusega.

28.2. RHS § 95 lg 4 p-i 9 alusel võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kes on

jätnud RHS §-s 95 sätestatud tingimustele (kõrvaldamise alused) vastavuse kohta andmed esitamata.

Hankijal ei ole RHS § 95 lg-s 4 toodud hankemenetluses kõrvaldamise aluste esinemisel kohustust

pakkujat või taotlejat hankemenetlusest kõrvaldada, hankija peab kõrvaldamist kaaluma.

28.3. RHS § 177 lg 1 kohaselt hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest ettevõtja

käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktis 1, 4 või 5 või lõikes 4 nimetatud alusel ja lõigetes 2, 3 ja 6

nimetatud tingimustel.

28.4. Seega sätestab RHS-i 2. peatükki kuuluv RHS § 95 lg 4 kõrvaldamise alused valikulistena, samas

tuleneb RHS § 177 lg 1 sõnastusest, et kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas on tegemist kohustusliku

kõrvaldamise alusega ja hankija peab kõrvaldamisel lähtuma RHS§ 95 lg-tes 2, 3 ja 6 nimetatud

tingimustest. Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna direktiivi 2009/81/EÜ art 39 lg 2 p-i „h“ kohaselt võib

riigihankelepingus osalemisest välja jätta iga ettevõtja, kes on nõutavate andmete esitamisel süüdi

raskes pettuses või jätnud sellised andmed esitamata. Viidatud direktiivi sättest tulenevalt on seega

tegemist valikulise kõrvaldamise alusega.

28.5. RHS § 177 lg 2 p-i 2 kohaselt võib hankija lisaks § 95 lõike 4 punktides 1–3 sätestatud alustele

sama paragrahvi lõikes 5 nimetatud tingimustel jätta ettevõtjaga hankelepingu sõlmimata ja kõrvaldada

hankemenetlusest ettevõtja, kes on § 96 lõike 2 alusel hankija nõutud dokumendid esitamata jätnud.

28.6. Eeltoodu põhjal on VAKO õigesti leidnud, et RHS § 117 lg 1 ja lg 2 p-i 2 vahel on seonduvalt

RHS § 95 lg 4 p-ga 9 vastuolu. Nõustun VAKO-ga selles, et sellises olukorras on mõistlik lähtuda

kaitse- ja julgeoleku valdkonna direktiivi 2009/81/EÜ art 39 lg 2 p-st „h“, mis näeb ette valikulise

kõrvaldamise aluse, sest direktiivi 2009/81/EÜ art 39 lg 2 sõnastusest ei saa tuletada õigust kehtestada

direktiivist rangemat regulatsiooni.

28.7. Rangemast regulatsioonist lähtumine ei ole kooskõlas ka RHS § 95 lg 4 p 9 eesmärgiga. Sätte

eesmärgiks on anda hankijale võimalus kõrvaldada hankemenetlusest seadusi rikkuv, kriminaalkorras

karistatud, maksukohustustest kõrvalehoidev, valeandmeid esitav ning eelnimetatud asjaolusid varjav

ettevõtja (RHS § 95 ja direktiivi 2014/24/EL art 57), mitte aga pakkuja või taotleja, kes on jätnud need

andmed esitamata eksimusest või hankija juhistest lähtuvalt. Tallinna Ringkonnakohus on 08.07.2019

otsuses haldusasjas 3-19-631 (p 14) selgitanud, et RHS § 95 lg 4 p 9 alusel ei saa kõrvaldada pakkujat,

kes on hankedokumentatsioonis nõutud andmed kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta

esitanud puudulikult või jätnud kvalifitseerimistingimustele vastavust kinnitavad andmed esitamata.

Nõustun kaebajaga, et ehki viidatud lahendi puhul oli vaidluse esemeks kvalifikatsiooni kontroll, on

kohtu seisukoht analoogia korras kohaldatav

28.8. Õige on ka kaebaja viide, et ka RHAD ei näe hankijale ette piiranguid diskretsiooni osas. RHAD

p 1.4 sätestab küll, et: „Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest taotleja, kellel

esineb ükskõik milline riigihangete seaduse § 95 lõikes 4 esitatud asjaolu või mõni neist“. Kuid samas

kehtestab RHAD p 6.3 hankija õiguse nõuda taotlejalt/pakkujalt taotluses/pakkumuses esitatud

andmete selgitamist või selgitamist võimaldavate dokumentide esitamist. Seega ei kehtestanud

vastustaja RHAD-s üheselt ja konkreetselt, et kui taotleja jätab esitamata RHS § 95 lg 1 nimetatud

kõrvaldamise aluste puudumist tõendavad dokumendid, kõrvaldatakse taotleja automaatselt

hankemenetlusest.

3-21-172

9(11)

28.9. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaitse- ja julgeoleku valdkonnas RHS § 95 lg 4 p 9 kohustuslik

kõrvaldamise alus ja tegemist on hankija kaalutlusotsusega.

29. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on võrdse kohtlemise ning läbipaistvuse põhimõtetega

vastuolus mistahes läbirääkimised riigihanke menetluses hankija ja ettevõtjate vahel. Seetõttu on

üldreegliks, et dokumentide või andmete ebatäpsust või mittevastavust ei ole lubatud ettevõtjal

selgitustega pärast dokumentide esitamise tähtpäeva teha. Riigihanke regulatsiooniga vastuolus olevaks

ei saa aga pidada, kui dokumentidega seonduvaid andmeid parandatakse või täiendatakse olukorras,

kus ilmselgelt on vajalik vaid täpsustada või parandada ilmsed vead ning kui täpsustamisega ei kaasne

uue pakkumuse esitamist (RKHKo asjas nr 3-19-1501 p 22). Riigikohus on asjas 3-19-1501 rõhutanud,

et pakkuja peab küll olema hoolas, kuid see ei tähenda, et hankija peaks ilma kaalukat põhjust omamata

kõrvaldama hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud pakkumuses ebaselgeid andmeid, mille ebaselgus

on lihtsalt kõrvaldatav. Leian, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kõrvaldamise aluste

puudumise dokumentide esitamiseks täiendava võimaluse andmine on lubatav, sest tegemist on

kahtlemata andmetega, mille esitamisega ei kaasneks uue pakkumuse esitamine, samuti on selge, et

dokumentidega saab tõendada kõrvaldamise aluste puudumist taotluse esitamise hetkel. Kui sarnased

dokumendid või andmed esitamata jätnud pakkujatele antakse puuduste kõrvaldamiseks ühetaoline

võimalus, siis ei riku see pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid (RKHKo asjas 3-

3-1-24-13 p 18). Sellest tulenevalt ei nõustu ma VAKO seisukohaga, et käesoleval juhul pidanuks

vastustaja hankija pakkumisest kõrvaldama ning mitte andma kaebajale võimalust täiendavate

dokumentide esitamiseks.

30. HKMS § 158 lg 3 järgi kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu

õiguspärasust hinnates ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist

haldusorgani poolt. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust

haldusorgani eest. Järelikult ei saa kohus ise teha vastustaja asemel kaalumist, kuid peab saama

kontrollida, kas vastustaja poolt kaalumisel arvesse võetud asjaolud olid asjakohased ja ega vastustaja

ei ole teinud kaalumisvigu.

30.1. Kaalumisel, kas pakkuja/taotleja RHS § 95 lg 4 p-i 9 alusel kõrvaldamise aluste puudumise kohta

dokumentide/tõendite esitamata jätmisel kõrvaldada või mitte, peab hankija hindama eelkõige seda, kas

olukorras, kus pakkuja nõuetekohaseid dokumente ei esitanud, on põhjendatud neid täiendavalt nõuda

ning kas dokumentide esitamata jätmine on sedavõrd oluline rikkumine, et pakkuja tuleks

hankemenetluses kõrvaldada ilma, et antaks pakkujale võimalust asjakohaseid dokumente täiendavalt

esitada. Samuti tuleb riigihankes kehtiva võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt hinnata, kas täiendavate

dokumentide küsimine annab kaebajale eelise võrreldes teiste pakkujatega.

30.2. Käesoleval hetkel on selge, et vastustaja ülakirjeldatud kaalutlust ei teostanud, mistõttu tuleb

asuda seisukohale, et vastustaja on teinud olulise kaalutlusvea. Haldusakti põhjendamine on

haldusmenetluse seaduse §-st 56 tulenevalt haldusakti oluline vorminõue. Haldusakti põhjendus on

keskne allikas, mille järgi saab otsustada, kas haldusorgan kasutas kaalutlusõigust või mitte.

Vaidlustatud haldusakt on seega põhjenduste puudumise tõttu õigusvastane. Riigikohus on küll

varasemalt leidnud, et motiveerimata haldusakti puhul võib arvestada haldusorgani poolt

kohtumenetluses esitatud põhjendusi ja selle jõusse jätta kuid tegemist on siiski erandliku olukorraga

(RKHKo 3-3-1-29-12, p 20). Seega on üldjuhul ikkagi nõutav haldusakti motiveerimine. Riigikohtu

kujundatud seisukohta tuleb mõista selliselt, et põhjendusteta kaalutlusotsuse tühistamata jätmine on

võimalik vaid juhul, kui ei ilmne muid haldusakti õigusvastasust tingivaid asjaolusid. Kui sellised

asjaolud siiski ilmnevad, ei ole koostoimes haldusakti juba tuvastatud olulise vormirikkumisega –

haldusakti põhjendamata jätmisega – võimalik enam haldusakti tühistamata jätta (TrtRnKo asjas nr 3-

18-403 p 8).

30.3. Leian, et käesoleval juhul tuleb vaidlustatud haldusakt siiski tühistada, kuivõrd lisaks

kaalutlusõiguse olulisele rikkumisele on vastustaja rikkunud pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet.

3-21-172

10(11)

30.4. Asja materjalidest nähtub, et vastustaja on palunud esitada puuduolevad karistusregistri teated

pakkujatelt Baltic Fox OÜ ja FN Herstal S.A; Nammo Laupa Oy ja kaebajalt. Lisaks juhatuse liikmetel

kõrvaldamise aluste puudumist tõendavatele dokumentidele küsis hankija ka pakkujalt Turac DIS

TIC.LTD.STI

kõrvaldamise

aluseid

tõendavat

registriväljavõtet

(vt

kaebaja

12.02.2021

menetlusdokument ja 22.02.2021 esitatud kirjavahetus pakkujatega). Seejuures nähtub vaidlustatud

käskkirjast, et Baltic Fox OÜ ja FN Herstal SA; OÜ Bristol Trust ja TURAC DIS TİC.LTD.STI on

hankemenetlusest kõrvaldatud, kuna pakkujad ei esitanud nõuetekohaseid dokumente ka täiendaval

küsimisel (käskkirja p-d 1.5; 1.6. ja 1.9). Kaebaja on hankemenetlusest kõrvaldatud, sest ta ei esitanud

nõuetekohaselt dokumente prokuristide kohta, sellest positsioonist on vastustaja aga hiljem loobunud.

30.5. Samas nähtub eelpoolviidatud dokumentidest ja vaidlustatud käskkirja p-dest 1.1.3 - 1.1.8; 1.1.11

ja 1.1.14 - 1.1.16, et Nammo Laupa Oy jäeti hankemenetlusest kõrvaldamata ning kvalifitseeriti kümnes

erinevas hanke osas (hanke osades 3, 4, 5, 6, 7, 8, 11, 14, 15 ja 16), sealjuures ei esitanud Nammo Laupa

Oy vastustajale kõiki nõutud kõrvaldamise aluse puudumist tõendvavaid dokumente, põhjendades

nende tõendite esitamata jätmist nende väljanõudmise keerukusega. Dokumentide asemel esitas

Nammo Laupa Oy vastustajale Soome DSA poolt äriühingule väljastatud sertifikaadi julgeoleku

kontrolli läbimise kohta (vt 22.02.2021 vastustaja menetlusdokumendi lisa „Nammo Laupa selgitused

3“). Käskkirjast nähtuvalt on vastustaja nimetatud dokumenti arvestanud ja lugenud Nammo Laupa Oy

vastavaks.

30.6. Kaebaja on vastustaja hankemenetlusest aga kõrvaldanud, ehkki kaebaja esitas koheselt koos

taotlusega NATO sertifikaadi (kaebuse lisa 3), mille omamise eelduseks on äriühingul ja juhtorgani

liikmel kriminaalkaristuse puudumine. Vastustaja ei pidanud seda dokumenti piisavaks ja küsis

kaebajalt täiendavaid dokumente, mille kaebaja nõutud ajal vastustajale ka esitas (v.a dokumendid

prokuristide kohta).

30.7. Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et vastustaja on hankemenetluses pakkujaid erinevalt kohelnud,

jättes kõrvaldamata Nammo Laupa Oy, kes ei esitanud kõrvaldamise aluste puudumist kinnitavaid

dokumente ka täiendava nõudmise korral, samas on vastustaja seisukohal, et kaebaja tulnuks

hankemenetlusest kõrvaldada, sest koos taotlusega esitatud NATO sertifikaat ei olnud piisav

kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks. Seega on vaidlustatud käskkiri õigusvastane ka

seetõttu, et vastustaja on pakkujaid erinevalt kohelnud. Käskkirja õigusvastasust ei kõrvalda ka

vastustaja poolt kohtumenetluses antud selgitus, et ta peab täna vajalikuks ka Nammo Laupa OY suhtes

täiendava kõrvaldamise aluste puudumise kontrolli teostamist, kuivõrd vaidlustatud haldusakti

õiguspärasust kontrollib kohus selle andmise aja seisuga.

31. Rahuldan seega kaebuse ja tühistan Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 09.12.2020 käskkirja nr

370H p-i 1.7 millega hankija kõrvaldas kaebaja hankemenetluse osadest V ja VIII. Samuti tühistan

Riigihangete vaidlustuskomisjoni 14.01.2021 otsuse nr 278-20/226906.

Menetluskulud

32. HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

otsus on tehtud vastustaja kahjuks, tuleb kaebaja menetluskulud ka vastustajalt välja mõista.

33. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri

ja kuludokumendid. Kohus mõistab välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate

materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Õigusabikulude väljamõistmine ei

tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane.

33.1. Kaebaja taotleb vaidlustusmenetluses kantud kulude välja mõistmist järgmiselt: riigilõiv 1280

eurot ja õigusabikulud 1287 eurot (ilma käibemaksuta). Halduskohtumenetluses on kaebaja tasunud

riigilõivu 1280 eurot ning õigusabikulu 2431 eurot (ilma käibemaksuta). Kaebajale esitatud

õigusabikulude osas on rakendatud 0%-list käibemaksumäära, seega käibemaksukulu menetluskuludele

ei lisandu. Kokku on õiguabikulude suuruseks VAKOs ja kohtumenetluses seega 3718 eurot.

3-21-172

11(11)

33.2. Asja materjalide juures olevatest arvetest ja spetsifikatsioonidest nähtub, et kaebaja õigusabikulud

VAKO-s on kokku 9 tunni ja 54 minuti eest ning halduskohtumenetluses kokku 18 tunni ja 42 minuti

eest.

33.3. Arvestades vaidlustuse ja kaebuse sisu, asja keerukust ning esitatud dokumentide mahtu leian, et

taotletavas mahus vastustajalt õigusabikulude väljamõistmine on põhjendatud. Kaebuse rahuldamisel

ja VAKO otsuse tühistamisel tuleb vastustajalt välja mõista ka kaebaja poolt vaidemenetluses ja

halduskohtumenetluses tasutud riigilõiv.

33.4. Seega tuleb vastustajalt menetluskuluna väja mõista kokku 6 278 eurot (1280+1287+1280+2431).

Tõendi tagastamine

34. Vastustaja esitas 12.02.2021 kohtule menetlusdokumendi lisana kogu riigihangete registri

vahendusel pakkujatega peetud kirjavahetuse (fail nimega „226906_sonumid ettevõtjale.pdf“). Kuivõrd

esitatud fail kajastas ka kirjavahetust (sh kolmandate isikute ärisaladust sisaldavat kirjavahetust), millel

ei ole puutumust käesoleva asja lahendamisega, esitas vastustaja kohtu palvel 22.02.2021 kohtule

dokumendist väljavõtted koos tõlgetega, kus oli eemaldatud asja lahendamisel tähtsust mitte omav

kirjavahetus. Sellest tulenevalt tagastan vastustajale 12.01.2021 esitatud kirjavahetuse pakkujatega (fail

nimega „226906_sonumid ettevõtjale.pdf“).

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma