3-21-168/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. märts 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-168

Haldusasi

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 09.12.2020 käskkirja

nr 370H punkti 1.5. ja riigihangete vaidlustuskomisjoni

14.01.2021

otsuse

vaidlustuses

nr

279-20/226906

tühistamisnõudes

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) Bristol Trust OÜ (registrikood

11699990), volitatud esindaja advokaat Triin Väljaots

Vastustaja (hankija) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus,

volitatud esindaja Ringo Heidmets

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Muud selgitused

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate

kaudu).

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde vastustaja 26.01.2021 taotlus koos volikirjaga,

vaidlustusmenetluse nr 279-20/22690 toimik, vastustaja 27.01.2021 menetlusdokument,

vastustaja 01.02.2021 menetlusdokument koos lisadega, kaebaja 03.02.2021 taotlus,

vastustaja 11.02.2021 menetlusdokument, vastustaja 18.02.2021 menetlusdokument koos

lisadega, kaebaja 19.02.2021 menetlusdokumendid koos lisadega, vastustaja 19.02.2021

menetlusdokument koos lisadega, vastustaja 26.02.2021 menetlusdokument ning kaebaja

26.02.2021 menetlusdokument.

2. Rahuldada Bristol Trust OÜ kaebus.

3. Tühistada Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 09.12.2020 käskkirja nr 370H punkt

1.5. ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 14.01.2021 otsus vaidlustuses number 279-

20/226906.

4. Mõista Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt Bristol Trust OÜ kasuks välja

menetluskulud summas 6527 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.03.2021 (halduskohtumenetluse

3-21-168

2(15)

seadustik (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust. Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi hankija) alustas 16.09.2020 riigihangete

registris

kaitse-

ja

julgeolekuvaldkonnas

konkurentsipõhise

läbirääkimistega

hankemenetlusena läbi viidavat riigihanget „Väiksekaliibriline laskemoon“ (viitenumber

226906). Hange on jagatud kuueteistkümneks (16) osaks.

2. Bristol Trust OÜ esitas osalemiseks hankemenetluses kaks taotlust – ühe hanke osades 3, 6,

10 ja 11 ning teise hanke osas 13.

3. Hankija 09.12.2020 käskkirja nr 370H punktiga 1.5. kõrvaldati Bristol Trust OÜ

hankemenetlusest hanke osades 3, 6, 10 ja 11 riigihangete seaduse (RHS) § 95 lg 4 punkti 9

alusel. Otsust põhjendatakse kokkuvõtlikult järgmiselt.

Taotleja soovib tugineda RHS § 103 mõistes ettevõttele Fiocchi Munizioni. RHS § 95 lg 1

punkti 1 kohaselt ei sõlmi hankija hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest taotleja, keda

või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase

riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud RHS § 95 lg 1 punktis 1 toodud alustel.

Taotleja kohustus esitama tõendid hankemenetlusest kõrvaldamise aluste kohta ka tuginetavale

ettevõttele. Ettevõtte Fiocchi Munizioni kohta on esitatud karistusregistri teade üksnes ettevõtte

kohta, kuid pole esitatud ühegi juhatuse liikme kohta. Esitatud dokumentidest nähtub, et

nimetatud dokumendi oleks pidanud esitama vähemalt ettevõtte nimel dokumente

allkirjastanud tegevjuhile Stefano Micheletti-le.

4. Bristol Trust OÜ esitas 21.12.2020 riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO)

vaidlustuse tunnistada kehtetuks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.12.2020

käskkirja nr 370H punkt 1.5.

5. VAKO 14.01.2021 otsusega vaidlustuses numbriga 279-20/226906 jäeti Bristol Trust OÜ

vaidlustus rahuldamata. VAKO otsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

Hankija viib läbi kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihanget, mistõttu on hankija kohustatud

lähtuma RHS 2. peatükis sätestatud korrast, kui RHS 6. peatükk ei sätesta teisiti (RHS § 168).

Vaidlustaja on soovinud vastavust kvalifitseerimise tingimustele tõendada Fiocchio Munizioni

SpA andmetega, kuid pole taotluses esitanud Fiocchio Munizioni SpA juhatuse liikmete või

vähemalt Fiocchio Munizioni SpA nimel dokumente allkirjastatud tegevjuhi kohta

dokumente/tõendeid RHS § 95 lg 1 punktis 1 sätestatud hankemenetlusest kõrvaldamise aluse

puudumise kohta. Seega tuli hankijal kontrollida Fiocchio Munizioni SpA-l RHS § 95 lg-s 1

sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist (RHS § 103 lg 5).

Riigihanke alusdokumentide (RHAD) „Hankemenetluse esimene etapp. Hankemenetlusest

kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused“ (edaspidi tingimused) punkti 1.5 kohaselt

kui taotleja soovib oma kvalifikatsiooni tõendamiseks tugineda teisele ettevõttele RHS § 103

mõistes, esitab taotleja: 1.5.1. tõendid hankemenetluses kõrvaldamise aluste puudumise

kontrollimiseks ettevõtte kohta, kellele tugineda soovitakse ja 1.5.2. tõendid, et ettevõttel on

vastavad vahendid olemas, ettevõte on nõus taotleja poolt nende vahendite kasutamisega ja

taotleja kasutab neid hankelepingu täitmisel.

3-21-168

3(15)

VAKO ei nõustu vaidlustajaga, et tingimuste punktist 1.5.1 ei tulene nõuet esitada tõendeid

tuginetava ettevõtja juhatuse liikmete, jne kohta. Tingimuste punktidest 1.1. ja 1.5.1. pidi

vaidlustaja aru saama, et tingimuste punktis 1.1./RHS § 95 lg 1 punktis 1 sätestatud

hankemenetlusest kõrvaldamise aluse puudumise tõendamiseks tuli taotluses esitada

dokumendid/tõendid tuginetava ettevõtja enda, tema haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani

liikmete või muude seaduslike või asjaomase riigihankega seotud lepinguliste esindajate kohta.

Vaidlust ei ole, et vaidlustaja on jätnud taotluses esitamata dokumendid/tõendid Fiocchio

Munizioni SpA haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmel või muul seaduslikul või

asjaomase riigihankega seotud lepingulisel esindajal selle kõrvaldamise aluse puudumise kohta.

Nõutud dokumente ei asenda NATO sertifikaat, kuivõrd selle alusel ei saanud hankija

kontrollida Fiocchio Municioni SpA-l tingimuste punktis 1.1./RHS § 95 lg 1 punktis 1 toodud

kõrvaldamise aluse puudumist. Ka vaidlustaja taotluses esitatud lisa 1 Fiocchio Municioni SpA

kohta ei oma antud vaidluse puhul tähtsust, kuivõrd tõendab RHS § 95 lg-s 4 sätestatud

kõrvaldamise aluste puudumist ega seondu RHS § 95 lg 1 p-s 1 toodud kõrvaldamise alusega.

Vaidlustaja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2019 otsuse nr 3-19-631 punktis 14 on

kohus võtnud seisukoha kvalifitseerimise tingimustele vastavust tõendavate andmete, mitte

hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumist tõendavate andmete esitamata jätmise kohta.

VAKO ei nõustu vaidlustajaga, et hankija oli kohustatud vaidlustajalt selgitusi küsima ja

võimaldama tagantjärele esitada Fiocchio Munizioni SpA kohta taotluses esitamata

dokumente/tõendeid. RHS § 95 lg 4 punkti 9 alusel võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest

pakkuja või taotleja, kes on jätnud RHS §-s 95 sätestatud tingimustele (kõrvaldamise alused)

vastavuse kohta andmed esitamata. Hankijal ei ole RHS § 95 lg-s 4 toodud hankemenetluses

kõrvaldamise aluste esinemisel kohustust pakkujat või taotlejat hankemenetlusest kõrvaldada,

hankija peab kõrvaldamist kaaluma. Seejuures peab hankija hindama, kas on võimalik neid

dokumente/tõendeid nõuda tagantjärele. Hankijal tuleb eelkõige anda hinnang sellele, kas: 1)

nõue esitada dokument/tõend on olnud selge ja üheselt arusaadav; 2) esitamata on sisuline

dokument/tõend ning 3) dokumendi/tõendi tagantjärele esitamine annab mingi eelise. Kuigi

RHS 2. peatükki kuuluv § 95 lg 4 sätestab kõrvaldamise alused nö valikulistena (hankija võib

kõrvaldada), siis RHS § 177 lg-st 1 tuleneb, et kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas on need

kohustuslikud (kõrvaldab) ja hankija peab kõrvaldamisel lähtuma RHS § 95 lg-tes 2, 3 ja 6

nimetatud tingimustest. RHS § 117 [ilmselt silmas peetud § 177] lg 1 ja lg 2 punkti 2 vahel on

seonduvalt RHS § 95 lg 4 punktiga 9 vastuolu. Kui lähtuda sellest, et kaitse- ja julgeoleku

valdkonna direktiiv (direktiiv 2009/81/EÜ art 39 lg 2 punkt h) näeb ette, et andmete esitamata

jätmisel võib hankija pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldada, siis pole põhjendatud

seisukoht, et RHS § 177 lg-te 1 ja 2 vastuolu puhul tuleb lähtuda rangemast regulatsioonist, st

RHS § 177 lg-st 1. Direktiiv 2009/81/EÜ art 39 lg 2 sõnastusest ei saa tuletada õigust kehtestada

direktiivist rangemat regulatsiooni – rakenduskorra kindlaks määramise õigus ei tähenda õigust

rangemaid reegleid kehtestada. Seega ei ole kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas RHS § 95 lg 4 p 9

kohustuslik kõrvaldamise alus ja hankija pidi kaaluma, kas vaidlustaja kõrvaldada või mitte.

Kuigi RHS § 95 lg 4 p 9 on nö valikuline hankemenetlusest kõrvaldamise alus, ei tähenda see,

et hankija peab alati andma pakkujale/taotlejale võimaluse esitamata dokumente/tõendeid

esitada tagantjärele. Kui taotleja jätab esitamata riigihanke alusdokumentides selgelt nõutud

dokumendid/tõendid kohustusliku kõrvaldamise aluse puudumise kohta, siis on tegemist sellise

puudusega, mida pole võimalik pärast taotluste esitamist enam kõrvaldada. Ka siis, kui need

tuli esitada ettevõtja kohta, kelle näitajatele taotleja tugineb kvalifitseerimise tingimustele

vastavuse tõendamisel. Vastasel juhul oleks nõue esitada dokumente/tõendeid kõrvaldamise

aluste puudumise kohta sisutühi. Kui asuda seisukohale, et hankija on kohustatud neid alati

küsima tagantjärele, siis poleks neid vaja taotluses enam esitadagi.

3-21-168

4(15)

Vaidlustaja poolt taotluses Fiocchio Munizioni SpA RHS § 95 lg 1 punktis 1 sätestatud

kõrvaldamise aluse puudumist tõendavate dokumentide/tõendite esitamata jätmine ei ole väike

ega ka ebaoluline rikkumine, mida on proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt võimalik

parandada. Samuti oleks tegemist taotlejate ebavõrdse kohtlemisega, kui vaidlustaja saaks

teistest taotlejatest, kes tähtaegselt kõik nõutud dokumendid/tõendid esitasid, rohkem aega

taotluses esitada tulnud dokumentide/tõendite esitamiseks. Taotlejate võrdse kohtlemise

tagamiseks ei saanud hankija ka Sako Ltd-lt ega ühistaotlejatelt Baltic Fox OÜ ja FN Herstal

SA küsida taotluses esitamata dokumente/tõendeid kohustuslike kõrvaldamise aluste

puudumise kohta. Seega on hankija otsus kõrvaldada vaidlustaja hankemenetlusest hanke

osades 3, 6, 10 ja 11 kooskõlas RHS § 95 lg 4 p-ga 9.

RHS ega direktiiv 2014/24/EL ei näe ette, et tuginetava ettevõtja kohta RHS § 95 lg-s 1

sätestatud kõrvaldamise aluste puudumise kohta dokumentide/tõendite taotluses esitamata

jätmisel oleks hankijal kohustus anda taotlejale võimalus ettevõtja vahetada (vrd RHS § 103 lg

6 ja direktiiv 2014/24/EL art 63 lg 1).

6. Bristol

Trust

OÜ

esitas

25.01.2021

Tallinna

Halduskohtule

kaebuse

Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse 09.12.2020 käskkirja nr 370H punkti 1.5. ja VAKO 14.01.2021

otsuse vaidlustuses nr 279-20/226906 tühistamisnõudes.

KAEBAJA SEISUKOHAD

7. Võrdse kohtlemise põhimõttele tuginedes tuleb kaebaja poolt dokumendi esitamata jätmist

tõlgendada kui puudust, mida on võimalik kõrvaldada. Hankija pidas samas hankemenetluses

samadel asjaoludel võimalikuks kaebaja konkurentidelt puuduolevaid registriväljavõtteid

küsida. Seetõttu oleks kaebaja poolt dokumendi esitamata jätmist tulnud samuti tõlgendada kui

puudust, mida on võimalik kõrvaldada (vt Euroopa Kohtu 02.06.2016 otsus kohtuasjas C-27/15,

p 36).

8. Tõele ei vasta hankija väide, et kedagi pole diskrimineeritud, sest ta kõrvaldas ka need

pakkujad, kellelt ta selgitusi küsis. Kuigi hankija on kõrvaldanud SAKO Ltd hankemenetlusest

(kellelt küsiti esitamata jäänud dokumente), kõrvaldati nimetatud ettevõtja põhjusel, et hankija

oli pärast juhatuse liikmete kohta dokumentide saamist ebaõigel arvamusel, et SAKO Ltd-l

oleks tulnud esitada karistusregistri väljavõtted ka ettevõtte registrikaardile kantud prokuristide

osas (vt vaidlusaluse käskkirja p 1.7. viimane lõik). Samasuguse võimaluse said ka ühistaotlejad

Baltic Fox OÜ ja FN Herstal SA, kes kõrvaldati põhjusel, et tähtajaks esitati tõendid puudulikult

(vt vaidlusaluse käskkirja punkt 1.9.). Turac DIS TIC.LTD.STI osas nähtub, et vaatamata talle

selleks antud tähtajale, ei esitanud ettevõte nõutud registriväljavõtteid. Nammo Lapua Oy osas

aga selgub, et hankija pikendas samuti selgitustaotlusele vastamise tähtaega 10 päeva võrra.

Seejuures nähtub kohtule esitatud tõenditest, et Nammo Lapua Oy ei esitanudki hankijale

nõutud registriväljavõtteid, vaid selgitas, et Soomes tuleb igal juhatuse liikmel need isiklikult

registrist küsida ja esitas selle asemel hoopis mingi sertifikaadi (vt Nammo Lapua Oy selgitused

3). Kuigi hankija väidab kaebaja osas, et koos taotlusega esitatud NATO sertifikaat ei ole tõend,

millele tugineda või mille alusel kaebajalt vähemasti selgitusi küsida, siis Nammo Lapua Oy

osas hankijale sertifikaadist piisas ning ettevõte jäeti hankemenetlusest kõrvaldamata (vt

kaebuse lisa 1; hankija 09.12.2020 käskkirja nr 370H p-d 1.1.3-1.1.8, 1.1.11 ja 1.1.14-1.1.16).

Seejuures kvalifitseeriti Nammo Lapua OY koguni 10 erinevas hanke osas (hanke osades 3, 4,

5, 6, 7, 8, 11, 14, 15 ja 16). See otsus on jõustunud. Seega on hankija erinevaid, kuid sarnases

olukorras olnud taotlejaid kohelnud vastavalt oma suvale, kuritarvitades oluliselt talle antud

diskretsiooni.

3-21-168

5(15)

9. Kui sarnased dokumendid või andmed esitamata jätnud pakkujatele antakse puuduste

kõrvaldamiseks ühetaoline võimalus, siis ei riku see pakkujate võrdse kohtlemise ja

läbipaistvuse põhimõtteid (vt Riigikohtu 13.06.2013 otsus nr 3-3-1-24-13 p 18). Asjaolud ei

võimalda kaebajat konkurentidest erinevalt kohelda. Seetõttu tuleb läbipaistvuse ja

proportsionaalsuse põhimõtteid tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus, kui kaebajale

antakse võimalus registriväljavõtete esitamiseks hankija määratud tähtaja jooksul.

10. Euroopa Kohtu praktika lubab dokumentide hilisemat esitamist eeldusel, et see ei anna

konkurentide ees eelist (vt Euroopa Kohtu lahend C-336/12, p 42). Seejuures tuleb lähtuda

järgmistest põhimõtetest: 1) dokumentide hilisema esitamisega ei kaasne dokumentide sisulist

muutmist ning 2) dokumentide hilisemal esitamisel tuleb järgida RHAD-s sätestatud piiranguid.

Antud juhul on täidetud mõlemad tingimused. Asjaolu, et hankijale esitatakse

registriväljavõtted pärast taotluste esitamist, ei muuda kuidagi registriväljavõtete sisu (vt

Riigikohtu 20.12.2019 otsus nr 3-19-1501, p 17). RHAD ei piira dokumentide hilisemat

esitamist. Samuti ei sätesta RHAD selgelt ja arusaadavalt, et dokumendi esitamata jätmisel

taotleja kõrvaldatakse (vt RHAD p-d 1.4. ja 6.3.). Kuigi hankija viitab kaebaja kõrvaldamise

õiguspärasuse osas läbivalt üksnes RHAD p-le 1.4., jättes täielikult tähelepanuta RHAD p-s 6.3

kehtestatud õiguse selgituste küsimiseks, ei ole hankijal lähtuvalt võrdse kohtlemise

põhimõttest õigust kohaldada ühe taotleja suhtes üht RHAD sätet ja teise taotleja suhtes

samadel asjaoludel teist sätet. RHAD punkti 1.4 ja 6.3 tuleb hinnata kogumis ja ühetaoliselt.

11. RHS § 95 lg 4, millele RHAD p 1.4 viitab, kehtestab loetelu valikulistest kõrvaldamise

alustest. RHS § 95 lg 4 punktist 9 ei tulene, et kui koos taotlusega jäetakse esitamata

kõrvaldamise

aluste

puudumist

tõendav

dokument,

kuulub

taotleja

automaatselt

hankemenetlusest kõrvaldamisele. Nimetatud sätte eesmärgiks on anda hankijale võimalus

kõrvaldada hankemenetlusest seadusi rikkuv, kriminaalkorras karistatud, maksukohustustest

kõrvalehoidev, valeandmeid esitav ning eelnimetatud asjaolusid varjav ettevõtja (RHS §95 ja

direktiiv 2014/24/EL art 57), mitte aga korralik pakkuja või taotleja, kes on jätnud need andmed

esitamata eksimusest või hankija juhistest lähtuvalt. Seejuures täpsustab RHAD p 1.15.2

taotlejate kõrvaldamise aluste kontrollimise juures, et taotleja kõrvaldatakse hankemenetlusest

kõrvaldamise aluste esinemise korral. Kõrvaldamise aluste puudumist tõendavate dokumentide

esitamata jätmise fakt aga ei ole automaatselt võrdsustatav kõrvaldamiste aluste esinemisega.

Kõrvaldamise aluste esinemine eeldab, et taotlejal või temaga seotud füüsilisel isikul lasub

kehtiv karistus (RHS § 95 lg 1 p 1).

12. Taotluse koosseisus olid hankijale esitatud kinnitused kaebajal ja ettevõttel, mille

referentsidele kaebaja tugines, RHS § 95 nimetatud kõrvaldamise asjaolude puudumise kohta

(kaebuse lisad 4 ja 5) ja ka tuginetavale ettevõttele väljastatud NATO sertifikaat (kaebuse lisa

6), mille saamise ja omamise eelduseks on ettevõttel ja selle juhtorgani liikmetel

kriminaalkaristuse puudumine. Seega oli hankijal olemas teave, millele tuginedes oleks saanud

kaebajalt täpsustusi küsida. Ekslik on VAKO seisukoht, et kaebaja hinnangul asendab nõutud

dokumente NATO sertifikaat. Kaebaja ei ole seda väitnud, vaid selgitanud, et taotleja esitatud

kinnitused ja NATO sertifikaat on hankijale tähtaegselt esitatud dokumentideks, millele

tuginedes võis hankija kaebajalt selgitusi küsida.

13. Kaebaja ei välista võimalust, et ta oli eksimuses selles, mida tuli esitada. Kaebaja on

varasemalt osalenud paljudes konkreetse hankija korraldatud riigihangetel ja varasemalt ei ole

hankija alltöövõtjate esindajate kohta neid dokumente nõudnud. Kaebaja hinnangul on

dokumentide esitamata jätmisel tegemist inimliku eksimusega. Kaebaja ei jätnud vaidlusaluseid

dokumente esitamata tahtlikult hankija kehtestatud nõudeid eirates ega oleks alltöövõtja

juhatuse liikmete kõrvaldamise aluste puudumist tõendavate väljavõtete hilisemal esitamisel

saanud ka mingisugust eelist.

3-21-168

6(15)

14. Hankija on rikkunud kaalumise kohustust. Vaidlusalune otsus on ilmselgelt

ebaproportsionaalne ja tuleb kehtetuks tunnistada. Tallinna Ringkonnakohus on 08.07.2019

otsuses haldusasjas nr 3-19-631 (p 14) selgitanud, et RHS § 95 lg 4 p 9 alusel ei saa kõrvaldada

pakkujat, kes on hankedokumentatsioonis nõutud andmed kvalifitseerimise tingimustele

vastavuse kohta esitanud puudulikult või jätnud kvalifitseerimistingimustele vastavust

kinnitavad andmed esitamata. Kohtu selgituste kohaselt ei ole see RHS § 95 lg 4 p 9 eesmärgiks.

Kaebaja leiab, et viidatud lahendis toodud seisukohti on võimalik analoogia korras kohaldada

ka käesoleval juhul. See tähendab, et pakkuja RHS § 95 lg 4 p 9 alusel kõrvaldamiseks (andmete

esitamata jätmisel) peab kaasnema võimatus kontrollida pakkujal kõrvaldamise aluste

puudumist või on hankija RHAD-s selgesõnaliselt ette näinud, et kõrvaldamise aluste

puudumist tõendava dokumendi koos pakkumusega esitamata jätmisel kuulub pakkuja

hankemenetlusest kõrvaldamisele. Antud juhul ei esine kumbagi asjaolu. RHAD p 1.4. kohaselt

kõrvaldatakse taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise aluste esinemise korral, mis eeldab, et

hankija kontrolliks sisuliselt ka kõrvaldamise aluste esinemist. Seega ei saanud hankija ilma

kaebajalt selgitusi küsimata kaebajat hankemenetlusest kõrvaldada, vaid oleks pidanud enne

kaebaja kõrvaldamist välja selgitama, kas tuginetava ettevõtja juhatuse liikme(tel) tegelikult

esinevad kõrvaldamise alused või mitte. Kaebajal ja tuginetaval ettevõttel ei esine kõrvaldamise

aluseid. Hankija protokollist ei nähtu, et hankijal oleks selles osas ka kahtlusi tekkinud. Hankija

ei ole kaalumist teostanud. Vaidlusalune otsus ei vasta RHS § 96 lg-s 5 sätestatud

motiveerimisnõudele ega ole kontrollitav.

15. Kuivõrd hankija ei teostanud analüüsi osas, kas olukorras, kus ta saaks hõlpsalt taotlejatelt

RHAD-ga kooskõlas puuduolevaid registriväljavõtteid küsida, on selline dokumentide

küsimine võrdse kohtlemise põhimõtetega kooskõlas või mitte, siis on hankija jätnud

diskretsiooni kasutamata. Kui seadus (RHS § 3 ja § 46 lg 4) ning RHAD p 6.3. näevad hankijale

ette kaalutlusruumi/kohustuse ja seda ei kasutata, siis on see aluseks hankija otsuse kehtetuks

tunnistamiseks. Hankija ebaõige arusaam, et tal ei tule sellises olukorras diskretsiooni kasutada,

on eelkõige vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega, kuid mõjub laastavalt ka konkurentsi

efektiivse ärakasutamise ja hankija vahendite säästliku kasutamise põhimõtetele. Võrreldamatu

on hankija kirjeldatud situatsioon, kus tagantjärgi küsitakse dokumente hinnapakkumise kohta

(vrd RHS § 114 lg 2).

16. Kui tuginetaval ettevõttel esineksid kõrvaldamise aluseks olevad asjaolud, oleks hankija

pidanud andma kaebajale tähtaja tuginetava ettevõtte asendamiseks (RHS § 103 lg 6 ja

direktiivi 2014/24/EL art 63 lg 1).

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

17. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

18. Kaebaja ei esitanud koos taotlusega tuginetava ettevõtte mitte ühegi juhatuse liikme kohta

hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumise kohta tõendeid. Selline kohustus tulenes

RHS § 95 lg 1 p-st 1, § 103 lg-st 5 ning dokumendi „RKIK_Riigihanke alusdokument

EST_small arms ammunition.rtf“ punktidest 1.1 ja 1.5. Kaebaja oli teadlik sellest kohustusest

ning väljendas nii seda, kui ka nõustumist kohustuse rikkumise korral osutuda

hankemenetlusest kõrvaldatuks kinnitades oma allkirjaga pakkumuse koosseisus esitatud

dokumendi „5_1_Annex 1 – Confirmation_11699990“ punktiga 9: „We are aware that the

Contracting Authority may exclude from the procurement procedure a Candidate who /…/ has

failed to submit the information /…/“. Järelikult on kaebaja juba koos taotlusega nõustunud, et

ta kõrvaldatakse hankemenetlusest olukorras, kus ta ei esita hankedokumentides nõutud

informatsiooni.

3-21-168

7(15)

19. Vastustaja küsis selgitusi osadelt teistelt taotlejatelt selle tõttu, et nad olid esitanud

vähemalt midagi, mille kohta sai selgitusi küsida. Antud kohtuasjas ei ole oluline, kas teistelt

taotlejatelt küsitud selgitused olid õiguspärased või mitte, sest vastustaja kõrvaldas nad

hankemenetlusest ning VAKO ütles teises vaidlustuses samas hankemenetluses, et hoolimata

küsitud selgituste õiguspärasest tuli taotleja kõrvaldada hankemenetlusest üksnes juba kohaste

tõendite esitamata jätmise tõttu. Asjaolu, et vastustaja on ekslikult küsinud (sh siiski

hankemenetlusest ka kõrvaldanud) selgitusi teistelt taotlejatelt olukorras, kus tal selleks õigus

puudus ei tähenda automaatselt seda, et nende küsimine kaebajalt oleks õiguspärane või seda,

et vastustaja peaks looma kaebajale võimaluse hankedokumentides selgelt nõutud dokumentide

tagantjärgi esitamiseks.

20. Asjakohatu on kaebaja väide, mille kohaselt piisab kõrvaldamise aluste puudumise

tõendamiseks AQAP 2110 standardi vastavuse sertifikaat. RHS § 96 nimetab ammendavalt,

kuidas on võimalik hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumist tõendada. Erinevalt

klassikalise sektori riigihangetest ei kohaldu kaitse- ja julgeoleku valdkonna hankemenetlustest

hankepassi/esmaste kinnituste esitamise loogika tulenevalt RHS § 177 lõikest 3. Selle tõttu ei

saa analoogia korras tuua näiteid teise direktiivi võimalustest esitada esialgu kinnitus ja pärast

nõude korral alles sisulised dokumendid või tõendid § 104 lõike 8 näitel.

21. Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankemenetluses ei sõlmi hankija RHS § 177 lg 1 kohaselt

hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest ettevõtja RHS § 95 lg 1 p-s 1, 4 või 5 või lg-s 4

nimetatud alusel ja lg-des 2, 3 ja 6 nimetatud tingimustel. RHS § 95 lg 4 p 9 sätestab

kõrvaldamise aluse pakkuja või taotleja suhtes, kes on esitanud valeandmeid RHS §-s 95

sätestatud või §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele

vastavuse kohta või jätnud need andmed esitamata. Seega, kui ettevõtja on jätnud esitamata

hankija nõutud dokumendid ettevõtja suhtes kõrvaldamise aluste kontrollimiseks, kõrvaldab

hankija tulenevalt RHS § 177 lg-st 1 § 95 lg 4 p 9 alusel ettevõtja hankemenetlusest. Eesti

seadusandja on soovinud direktiividest tulenevat hankija õigust selgituste küsimiseks RHS-s

piirata, viidates pakkuja hoolsuskohustusele ning sellest tuleneva formaliseerituse printsiibile,

mis keelab selgituste esitamise andmete kohta, mida taotleja ei ole tähtajaks esitanud. 1 Pidades

silmas seadusandja soovi leiab vastustaja veel enam, et RHS’is ja dubleerivalt

hankedokumentides nõutud dokumendi esitamata järgmise korral kaasneb riigihankes osaleja

suhtes negatiivne otsus

22. Euroopa Kohtu arvates ohustab ettevõtja dokumentide kohta selgituste küsimine

peaasjalikult just pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid.2 Seega veel enam

ohustab mainitud põhimõtete järgimist esitamata dokumentide tagantjärgi küsimine. VAKO on

öelnud, et selles hankemenetluses on vaidlusaluste tõendite esitamise kohustus selgelt ette

nähtud ning olukorras kus osaleja pole esitanud taotlusega sisulisi tõendeid ega dokumente,

tuleb ta võrdse kohtlemise printsiibi tõttu hankemenetlusest kõrvaldada.3

23. Hankijal on keelatud kalduda kõrvale tema enda poolt RHAD-s sätestatud tingimustest

ning seda ka juhul, kui puudulikult esitatud dokumendid olid tingitud inimlikust eksimusest.4

Sellest tingimusest erandite tegemine oleks lubatud üksnes tõrgete tõttu elektroonilises

riigihangete süsteemis või loodusjõududega seotud asjaoludega5, mida kaebaja ei ole väitnud

ega tõendanud. Euroopa Kohus on läbivalt sedastanud, et andmete korrigeerimine on

erandjuhul lubatud üksnes siis, kui teha on vaja vaid ilmselgeid täpsustusi või parandada

1 RHS eelnõu (450 SE I) seletuskiri, lk 59.

2 EK C-496/99 p 110; C-387/14, p 38, C-599/10, p-d 40-41.

3 VAKO 14.01.2021 otsus 278-20/226906, p 7.6

4 EK C-42/13 p 50.

5 TlnRKo 13-16-370, p 21.

3-21-168

8(15)

ilmselged tehnilised vead juba esitatud dokumentides.6 Dokumendi tagantjärgi esitamine ei ole

samaväärne juba esitatud dokumendis sisalduvate andmete täpsustamise või parandamisega.

Kvantitatiivset valikut puudutavate dokumentide puhul on keskne tähendus andmetel, mis on

aluseks ettevõtja hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimisel.7 Ettevõtja

saaks ebaausa eelise teiste ettevõtjate ees olukorras, kus uued andmed oleksid muutnud algsete

dokumentide kohaselt tingimustele mittevastava ettevõtja tingimustele vastavaks ettevõtjaks.

24. Võrdse kohtlemise printsiip nõuab hankija enda kehtestatud reeglitest ranget

kinnipidamist.8 Nendest nõuetest mitte kinni pidamine rikub teiste, nõuetekohaselt ja

tähtaegselt dokumendid esitanud ettevõtjate õigust võrdsele kohtlemisele, sest kõik ettevõtjad

arvestavad dokumentide esitamisel selle reegli kohaldamisega hankija poolt. Täiendavalt rikub

see riigihanke läbipaistvuse kohustust, sest kohustusliku reegli kohaldamata jätmisega

rakendatakse tegelikkuses varem avaldatust erinevaid tingimusi.9

25. Kaitse- ja julgeoleku valdkonnas riigihangete läbiviimisel on hankijal tulenevalt RHS §

103 lõike 5 kohaselt kontrollida ka tuginetava ettevõtte suhtes kõrvaldamise aluste puudumist,

ent vastavasisulist kohustust taotlejatel midagi esitada ei ole. Sellest tulenevalt on vastustaja

täiendavalt dokumendi „RKIK_Riigihanke alusdokument EST_small arms ammunition.rtf“

punktis 1.5 sätestanud, et kõrvaldamise aluste puudumise tõendid tuleb esitada samamoodi ka

ettevõtte kohta, kelle vahenditel tugineda soovitakse. Oleks ebamõistlik eeldada, et tuginetavale

ettevõttele kehtiksid leebemad kõrvaldamise alused, kui teistel hankemenetluses osalevatele

ettevõtetele. Järelikult pidid kõik ettevõtjad, sh kaebaja, saama aru üheselt, et tuginemise korral

tuleb esitada kõik samasugused tõendid nagu ettevõte ise, ka tuginetava ettevõtte kohta.

26. Euroopa Kohus on leidnud, et hankijal on reeglina alati õigus selgitused ebaselge või

mittetäieliku pakkumuse kohta küsimata jätta ning pakkumus tagasi lükata, kui pakkumuse

ebaselgus on tingitud ettevõtjal lasuva hoolsuskohustuse rikkumise dokumentide koostamisel

või edastamisel.10 Järelikult puudus hankijal kohustus selgituste küsimiseks, kui kaebaja on

hoolsusekohustuse rikkumise ja inimliku eksimuse tõttu jätnud esitamata kohustusliku

dokumendi. Kõrvaldamise aluste puudumise kohta kohustusliku dokumendi esitamata jätmise

tagajärg on reguleeritud RHS § 95 lg 4 punktis 9, millega kaasneb taotleja hankemenetlusest

kõrvaldamine. Vastustaja rõhub veelkord, et tegu ei ole kaitse- ja julgeoleku valdkonna

hangetes vabatahtliku, vaid kohustusliku kõrvaldamise alusega11 ning hankijal puudub

võimalus kaaluda, kas rakendada viidatud sätet või mitte. Vastustaja seisukohta nimetatud sätte

kohustuslikkuse osas toetavad ka kaks seaduse väljatöötanud Rahandusministeeriumi

seisukohta (Lisad 1 ja 2). Ka Euroopa Kohus on kohtuasjas nr C-131/16 punktis 33 asunud

seisukohale, et selgituste nõudmisega, mis võib teatud tingimustel olla lubatud, ei tohi

kõrvaldada sellist puudust, mis seisneb hankedokumentides nõutud dokumendi või andmete

esitamata jätmises. Ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et sellega on

vastuolus, kui hankija palub hankemenetluses pakkujal esitada hankedokumentides nõutud

avaldusi või dokumente, mida ei ole pakkumuste esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul

esitatud.

27. RHS § 103 lõike 6 kohaselt on hankijal RHS § 95 lõike 4 alusel tuginetava kõrvaldamisel

võimalus, mitte kohustus anda taotlejale võimalus tuginetava asendamiseks. Kuivõrd kaitse- ja

julgeoleku valdkonnas on RHS § 95 lõikes 4 kõrvaldamise alused hankijale kohustuslikud,

6 EK C-387/14m p 38; C-599/10, p 40.

7 EK C-387/14, p 43; c-42/13

8 EK C-496/99, p 115; C-171, p-d 36, 44.

9 EK C-496/99, p 111.

10 EK C-599, p 38.

11 VAKO 22.12.2020 otsus nr 264-20/225047, p 9.1

3-21-168

9(15)

võtab see ära hankijalt ka kaalutlusõiguse RHS § 103 lõikes 6 nimetatud „hankija võimaluse“

kasutamiseks. Veel enam, asendamine saab toimuda üksnes juhul, kui tuginetaval ettevõttel on

tuvastatud kohustuslike kõrvaldamise aluste esinemine. Olukorras, kus kõrvaldamise aluseid ei

saa üleüldse kontrollidagi, ei saa hankija asuda seisukohale kas kohustuslikud kõrvaldamise

alused esinevad või mitte ning seega anda ka võimalust asendada. Kui kaebaja ei ole pidanud

kinni oma hoolsuskohustusest dokumentide esitamisel, puudub hankijal põhjus arvamaks, et

kaebaja ka teisel või kolmandal korral oma hoolsuskohustust täidaks või üleüldse oleks

piisavalt usaldusväärne selle tõttu ka lepingu täitmisel (vt VAKO 22.12.2020 otsus 264-

20/225047).

28. Võrdse kohtlemise põhimõtet rikutud ei ole, kuivõrd hankija kõrvaldas hankemenetlusest

kõik taotlejad, kes ei ole esitanud hankedokumentides RHS alusel selgelt nõutud dokumente

hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumise tõendamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

29. Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus

tuleb rahuldada.

30. Esmalt lahendab kohus veel lahendamata menetluslikud küsimused (I). Seejärel annab

hinnangu vaidlusaluse otsuse õiguspärasusele, sh küsimustele, kas vastustaja oleks pidanud

võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes andma ka kaebajale võimaluse puuduoleva dokumendi

(registriväljavõtte) esitamiseks või oli vastustajal kohustus kõrvaldada koheselt kaebaja

hankemenetlusest ilma kaalutlusõiguseta. Samuti võtab kohus seisukoha osas, kas

hankemenetlusest kõrvaldamine oli proportsionaalne (II). Viimaks lahendab kohus kaebuse ja

jagab menetluskulud (III).

I

31. Kaebaja leiab, et vastustaja on esitanud täiendavad seisukohad tähtaja rikkumisega.

32. Tallinna Halduskohtu 03.02.2021 määrusega anti menetlusosalistele õigus esitada

täiendavaid seisukohti kuni 15.02.2021 (resolutsiooni punkt 2) ning õigus esitada vastuväiteid

teise menetlusosalise esitatule kuni 26.02.2021 (resolutsiooni punkt 3). Tallinna Halduskohtu

12.02.2021 määrusega muudeti Tallinna Halduskohtu 03.02.2021 määruse resolutsiooni

punktis 2 määratud tähtaega ning anti menetlusosalistele õigus esitada täiendavaid seisukohti

kuni 19.02.2021.

33. Käesoleval juhul on vastustaja esitanud 26.02.2021 menetlusdokumendi, mille punktis 1

on vastustaja lõplikud seisukohad ja punktis 2 on esitatud vastuväited kaebaja menetluskulude

taotlusele. Seega on vastustaja esitanud lõplikud seisukohad (26.02.2021 menetlusdokumendi

punkt 1) tähtaja rikkumisega, kuivõrd lõplikud seisukohad tuli menetlusosalistel esitada

hiljemalt 19.02.2021.

34. Vastavalt HKMS § 51 lõikele 4, kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu

määratud tähtaja möödumist või HKMS § 51 lõigetes 1-2 sätestatut rikkudes, menetleb kohus

seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline

põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

35. Käesoleval juhul leiab kohus, et vastustaja 26.02.2021 menetlusdokumendi asja

materjalide juurde võtmine ei põhjusta menetluse viibimist. Seejuures on vastustaja lõplikud

3-21-168

10(15)

seisukohad kordus 01.02.2021 menetlusdokumendis märgitust ning kaebaja on saanud esitada

oma vastuväited vastustaja 26.02.2021 lõplikele seisukohtadele 26.02.2021.

36. Kohus võtab asja materjalide juurde vastustaja 26.01.2021 taotluse koos volikirjaga,

vaidlustusmenetluse nr 279-20/22690 toimiku, vastustaja 27.01.2021 menetlusdokumendi,

vastustaja 01.02.2021 menetlusdokumendi koos lisadega, kaebaja 03.02.2021 taotluse,

vastustaja 11.02.2021 menetlusdokumendi, vastustaja 18.02.2021 menetlusdokumendi koos

lisadega, kaebaja 19.02.2021 menetlusdokumendid koos lisadega, vastustaja 19.02.2021

menetlusdokumendi koos lisadega, vastustaja 26.02.2021 menetlusdokumendi ning kaebaja

26.02.2021 menetlusdokumendi (HKMS § 62 lg 2).

II

37. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas hankija on õiguspäraselt

kõrvaldanud kaebaja hankemenetlusest, kui kaebajal oli esitamata tuginetava ettevõtja juhatuse

liikmete osas kõrvaldamise aluste puudumist tõendavad dokumendid/tõendid (karistusregistri

väljavõte) või oleks pidanud hankija andma kaebajale täiendava tähtaja puuduoleva teabe

esitamiseks. Samuti on menetlusosalised eri meelt küsimuses, kas hankemenetlusest

kõrvaldamisel oli hankijal kaalutlusõigus või mitte ning juhul, kui tegemist oli kaalutlusõigust

eeldava otsusega, siis kas hankija on diskretsiooni rakendanud või teinud diskretsioonivea, kui

jättis üldse kaalumise teostamata.

38. Riigihanke korraldamise üldpõhimõteteks on läbipaistvuse, proportsionaalsuse ja võrdse

kohtlemise põhimõte (RHS § 3 punktid 1-2). Seejuures ei ole ükski loetletud põhimõtetest

ülimuslik ega prevaleeri teiste riigihangete korraldamise üldpõhimõtete ees, vaid põhimõtteid

tuleb kohaldada koosmõjus ning vastastikuses seoses. Käesoleval juhul on hankija pidanud

määravaks ja teiste põhimõtete ees prevaleerivaks just läbipaistvust. Kaebaja aga leiab, et

hankemenetlusest kõrvaldamisega on hankija rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Seejuures

on vastustaja olnud seisukohal, et võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist aset leidnud ei ole,

kuivõrd hankija on kõrvaldanud hankemenetlusest kõik taotlejad, kellelt täiendavaid selgitusi

(dokumente/tõendeid) küsiti.

39. Vaidlust ei ole selles, et tegemist on kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihankega (RHAD I

Üldosa, 1. Üldised tingimused, p 1.1.). Samuti ei ole vaidlust selles, et kaebaja ei esitanud

tähtaegselt hankijale tuginetava ettevõtja (Fiocchi Munizioni SpA) juhatuse liikmete osas

karistusregistri väljavõtteid tõendamaks nende vastavust hanketingimustele, vaid esitas üksnes

ettevõtja kohta karistusregistri teate (vt kaebuse lisa 1; hankija 09.12.2020 käskkiri nr 370H p

1.5.). Ühtlasi ei ole vaidlust osas, et hankija on küsinud osadelt taotlejatelt (Sako Ltd;

ühistaotlejad Baltic Fox OÜ ja FN Herstal, S.A.; TURAC DIS TIC.LTD.STI ning Nammo

Lapua Oy: vastustaja 11.02.2021 menetlusdokument) puuduolevate dokumentide esitamist,

kuid hilisemalt kõrvaldanud taotlejad Sako Ltd, ühistaotlejad Baltic Fox OÜja FN Herstal, S.A.

ning TURAC DIS TIC.LTD.STI hankemenetlusest põhjusel, et dokumendid esitati täiendava

tähtaja jooksul puudulikult (kaebuse lisa 1; hankija 09.12.2020 käskkiri nr 370H punktid 1.6.,

1.7. ja 1.9.).

40. Kohus nõustub VAKO 14.01.2021 otsuses märgituga, et hankija on kohustatud kohaldama

RHS 2. peatükis sätestatud, v.a kui RHS 6. peatükis ei ole sätestatud teisiti, kuivõrd tegemist

on kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankemenetlusega (RHS § 168; VAKO 14.01.2021 otsuse

punkt 7). Ühtlasi on VAKO õigesti leidnud, et juhindudes RHS § 103 lg-st 5 tuli hankijal

kontrollida Fiocchio Munizioni SpA-l RHS § 95 lg-s 1 sätestatud kõrvaldamise aluste

puudumist (VAKO 14.01.2021 otsuse p 8.1.). Seejuures tuleb hankijal kontrolli teostamisel

juhinduda RHAD-s sätestatust. Nii on Euroopa Kohus sedastanud, et hankija peab rangelt kinni

3-21-168

11(15)

pidama enda poolt kindlaks määratud tingimustest (Euroopa Kohtu 29.04.2004 otsus kohtuasjas

C-496/99 P, p 115).

41. Käesoleval juhul on RHAD „I Üldosas 1. Üldtingimuste“ punktides 1.15.1. ja 1.15.2

sätestatud, et hankemenetluse esimeses etapis esitavad taotlejad taotlused ja dokumendid oma

kvalifikatsiooni tõendamiseks riigihanke alusdokumentides kehtestatule (1.15.1.) ning hankija

kontrollib taotlejate puhul hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumist; hankemenetlusest

kõrvaldamise aluste esinemise korral kõrvaldab hankija taotleja hankemenetlusest (1.15.2.).

RHAD „Hankemenetluse esimene etapp. Hankemenetlusest kõrvaldamise alused ja

kvalifitseerimistingimused. 1. Taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise alused“ punktis 1.1.

sätestatakse, et hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest taotleja keda või

kelle haldus,- juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase

riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise,

aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo, kelmuse, terroriakti toimepaneku või muu

terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse,

rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest. Sama alapeatüki punkt 1.1.2. reguleerib

piiriülese taotleja esitatud dokumente. Nii sätestab sama alapeatüki punkt 1.1.2.1., et piirülene

taotleja esitab karistusregistri teate punktis 1.1 loetletud asjaolude puudumise kohta. Eestis

registreeritud taotlejate puhul kontrollib hankija punktis 1.1 nimetatud asjaolude puudumist

andmekogudes olevate avalike andmete põhjal (RHAD „Hankemenetluse esimene etapp.

Hankemenetlusest

kõrvaldamise

alused

ja

kvalifitseerimistingimused.

1. Taotleja

hankemenetlusest kõrvaldamise alused“ punkt 1.1.3.). Kui taotleja soovib oma kvalifikatsiooni

tõendamiseks tugineda teisele ettevõttele RHS § 103 mõistes, esitab taotleja: 1.5.1. tõendid

hankemenetluses kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks ettevõtte kohta, kellele

tugineda soovitakse ja 1.5.2. tõendid, et ettevõttel on vastavad vahendid olemas, ettevõte on

nõus taotleja poolt nende vahendite kasutamisega ja taotleja kasutab neid hankelepingu

täitmiseks (RHAD „Hankemenetluse esimene etapp. Hankemenetlusest kõrvaldamise alused ja

kvalifitseerimistingimused. 1. Taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise alused“ punkt 1.5.).

42. Kohtu hinnangul ei tulene RHAD „Hankemenetluse esimene etapp. Hankemenetlusest

kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused. 1. Taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise

alused“ punkti 1.5. sõnastusest üheselt selgelt, et taotleja, kes soovib oma kvalifikatsiooni

tõendamiseks tugineda teisele ettevõtjale RHS § 103 mõistes, esitab tõendid hankemenetluses

kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks nii ettevõtja kui ka selle ettevõtja seaduslike

esindajate (juhatuse liikmete) kohta. VAKO on õigesti viidanud, et sama peatüki punktis 1.1.

on selgelt märgitud, et hankija ei sõlmi hankelepingut ka juhul, kui kõrvaldamise alused

esinevad asjaomase riigihankega seotud lepingulisel esindajal (sh tuginetava ettevõtte

lepingulisel esindajal). Siiski ei saa sellest üheselt järeldada, et ka punktis 1.5. on peetud silmas

tõendite ja dokumentide esitamist tuginetava ettevõtja seaduslike esindajate kohta. Nii näiteks

on hankija teinud RHAD sama peatüki punktis 1.1.2.1. selge viite punktile 1.1., millest on

üheselt selge, et piiriülene taotleja peab esitama karistusregistri teate ka oma seaduslike

esindajate osas. Seetõttu ei nõustu kohus VAKO-ga, et RHAD tingimuste punktidest 1.1. ja

1.5.1. pidi kaebaja aru saama, et tingimuste punktis 1.1./RHS § 95 lg 1 p-s 1 sätestatud

hankemenetlusest kõrvaldamise aluse puudumise tõendamiseks tuli taotluses esitada

dokumendid/tõendid tuginetava ettevõtja enda, tema haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani

liikmete või muude seaduslike või asjaomase riigihankega seotud lepinguliste esindajate kohta

(VAKO 14.01.2021 otsuse p 8.2). Seejuures on nii tuginetav ettevõtja kui ka piiriülene taotleja

käesoleval juhul välisriigi ettevõtjad, mistõttu on tegemist samas olukorras olevate ettevõtjate

kohta karistusregistri teadete esitamisega.

43. Kuid sõltumata asjaolust, kas RHAD „Hankemenetluse esimene etapp. Hankemenetlusest

kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused. 1. Taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise

3-21-168

12(15)

alused“ punkt 1.5. oli piisavalt selge või mitte, on praegustel asjaoludel ilmne, et hankija on

taotlejaid kohelnud põhjendamatult erinevalt.

44. Kohus nõustub kaebajaga, et hankija on rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet, kui küsis

osadelt taotlejatelt selgitusi olukorras, kus kõiki nõutavaid dokumente (sh karistusregistri teade)

esitatud ei olnud, kuid kõrvaldas kaebaja koheselt ilma täiendavate selgituste küsimiseta

hankemenetlusest.

45. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/81/EÜ, 13.07.2009, millega

kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate

ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse

direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (edaspidi direktiiv 2009/81/EÜ) preambula punktile 15

on

soovitatav

teatavat

maksumust

ületavate

riigihankelepingute

puhul

koostada

riigihankelepingute sõlmimise siseriiklikku korda kooskõlastavad ühenduse sätted, mis

tuginevad asutamislepingu põhimõtetele, eelkõige kaupade vaba liikumise, asutamisvabaduse

ja teenuste osutamise vabaduse ning nendest tulenevatele põhimõtetele, nagu võrdse

kohtlemise, mittediskrimineerimise, vastastikuse tunnustamise, proportsionaalsuse ja

läbipaistvuse põhimõte, et tagada nende mõju ja kindlustada hanketellimuse tõeline avatus

konkurentsile. Seejuures on direktiivi 2009/81/EÜ artiklis 4 sätestatud, et ostjad kohtlevad

ettevõtjaid võrdselt ja mittediskrimineerival viisil ning tegutsevad läbipaistval viisil.

46. Eelnevast ilmneb, et riigihankeid käsitlevate liidu õigusnormide põhieesmärkide hulka

kuulub ka kaupade vaba liikumise ning avatud ja ausa konkurentsi tagamine. Selle kahekordse

eesmärgi saavutamiseks kasutab liidu õigus eelkõige pakkujate ja taotlejate võrdse kohtlemise

põhimõtet ning sellest tulenevat läbipaistvuse tagamise kohustust (vt Euroopa Kohtu

10.10.2013 otsus kohtuasjas C-336/12, p 28).

47. Võrdse kohtlemise põhimõte nõuab, et võrreldavaid olukordi ei käsitletaks erinevalt ja

erinevaid olukordi ei käsitletakse võrdväärsena, välja arvatud juhul, kui selline käsitlus on

objektiivselt põhjendatud (Euroopa Kohtu 03.03.2005 otsus liidetud kohtuasjades C-21/03 ja

C-34/03, p 27 ja seal viidatud kohtupraktika). Hankijal on talle antud kaalutlusõiguse (küsida

taotlejatelt nende pakkumuste kohta selgitusi) teostamisel kohustus kohelda taotlejaid võrdselt

ja lojaalselt nii, et valikumenetluse lõppedes ja selle tulemust arvestades ei näiks, et ühte või

mitut sellise selgituste nõude saanud taotlejat on alusetult koheldud teistest soodsamalt või

ebasoodsamalt (Euroopa Kohtu 29.03.2012 otsus kohtuasjas C-599/10, p 41). Hankija võib

nõuda, et sellises taotluses esitatud andmeid rangelt võttes üksnes täpsustatakse või

parandatakse, tingimusel et see nõue puudutab selliseid dokumente või andmeid nagu näiteks

avaldatud majandusaasta aruannet, mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on

varasemad kui taotluste esitamise tähtaeg (Euroopa Kohtu 10.10.2013 otsus kohtuasjas C-

336/12, p 39). Euroopa Kohus rõhutab, et olukord on teine, kui hankedokumendid näeks

dokumentide või andmete esitamisel ette tingimuse, et nende puudumise korral taotleja või

pakkuja kõrvaldatakse hankemenetlusest (Euroopa Kohtu 10.10.2013 otsus kohtuasjas C-

336/12, p 40). Viimati nimetatud olukorraga tegemist ei ole.

48. Kaebaja on õigesti märkinud, et RHAD ei sätesta selgelt ja arusaadavalt, et dokumendi

esitamata jätmisel taotleja kõrvaldatakse (vt RHAD „Hankemenetluse esimene etapp.

Hankemenetlusest

kõrvaldamise

alused

ja

kvalifitseerimistingimused.

1. Taotleja

hankemenetlusest kõrvaldamise alused“ p-d 1.4. ja 6.3.). Kaebaja on põhjendatult märkinud, et

kuigi hankija viitab kaebaja kõrvaldamise õiguspärasuse osas läbivalt üksnes RHAD

„Hankemenetluse

esimene

etapp.

Hankemenetlusest

kõrvaldamise

alused

ja

kvalifitseerimistingimused. 1. Taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise alused“ p-le 1.4., siis

sätestatakse RHAD p-s 6.3 õigus selgituste küsimiseks ning hankijal ei ole lähtuvalt võrdse

3-21-168

13(15)

kohtlemise põhimõttest õigust kohaldada ühe taotleja suhtes üht RHAD sätet ja teise taotleja

suhtes samadel asjaoludel teist sätet. Vastavalt RHAD punktile 1.4. ei sõlmi Hankija

hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest taotleja, kellel esineb ükskõik milline RHS § 95

lõikes 4 esitatud asjaolu või mõni neist (Lisa 1).

49. Käesoleval juhul nähtub aga, et kaebajaga sarnases olukorras olid ka taotleja Sako Ltd,

ühistaotlejad Baltic Fox OÜ ja FN Herstal, S.A., taotleja TURAC DIS TIC.LTD.STI ning

taotleja Nammo Lapua Oy, kellelt vastustaja on küsinud selgitusi seoses puuduolevate

dokumentidega

(vastustaja

11.02.2021

menetlusdokument).

Kuigi

vastustaja

on

hankemenetlusest kõrvaldanud taotleja Sako Ltd, ühistaotlejad Baltic Fox OÜ ja FN Herstal,

S.A. ning taotleja TURAC DIS TIC.LTD.STI, siiski Nammo Lapua Oy-d hankemenetlusest

kõrvaldatud ei ole (vt kaebuse lisa 1; vastustaja 11.02.2021 menetlusdokument). Seejuures ei

ole vastustaja vastu vaielnud kaebaja väitele, et kaebaja ja taotleja Nammo Lapua Oy olid

sarnases olukorras – mõlemal oli esitamata dokument tuginetava ettevõtja (kaebaja)/ettevõtja

(Nammo Lapua Oy) juhatuse liikme osas kõrvaldamise aluste puudumise kohta (vastustaja

19.02.2021 menetlusdokumendi lisa; Nammo Lapua Oy selgitused). Lisaks nähtub vastustaja

19.02.2021 menetlusdokumendi lisadest, et vastustaja on andnud taotlejale Nammo Lapua Oy

korduvalt täiendava tähtaja puuduoleva dokumendi esitamiseks (vt vastustaja 19.02.2021

menetlusdokumendi lisa; Nammo Lapua Oy selgitused 4). Järelikult on hankija kohelnud

võrreldavas olukorras olnud taotlejaid erinevalt, millega on rikkunud võrdse kohtlemise ja ka

läbipaistvuse põhimõtet.

50. Kuigi õige on vastustaja väide, et ettevõtja saaks ebaausa eelise teiste ettevõtjate ees

olukorras, kus uued andmed oleksid muutnud algsete dokumentide kohaselt tingimustele

mittevastava ettevõtja tingimustele vastavaks ettevõtjaks. Siiski sellise olukorraga käesoleval

juhul tegemist ei ole. Nimelt ei ole vastustaja tuvastanud, et kaebaja tuginetav ettevõtja

tingimustele ei vastanud, vaid on kõrvaldanud kaebaja põhjusel, et tõendit kõrvaldamise aluste

puudumise kohta ei esitatud. Seega on vaidlusalune hankija käskkirja punkt 1.5. õigusvastane

ning kuulub tühistamisele.

51. Täiendavalt märgib kohus, et kui jaatada hankija tõlgendust, et hankija võib koheselt ilma

kaalumiseta kõrvaldada hankemenetlusest taotleja, kes ei ole esitanud tuginetava ettevõtja

juhatuse liikmete osas karistusregistri teadet, siis viiks see välisriigis asutatud ettevõtjate ja

Eestis registreeritud ettevõtjate ebavõrdse kohtlemiseni. Sisuliselt soosiks hankija selliselt oma

liikmesriigi ettevõtjaid. Nimelt nähtub RHAD punktist 1.1.3., et Eestis registreeritud taotlejate

puhul kontrollib hankija punktis 1.1. nimetatud asjaolude puudumist andmekogudes olevate

avalike andmete põhjal. Küll aga, kui mõnes teises liikmesriigis tegutsev/asutatud ettevõtja

osaleb riigihankes ettevõtjana, kelle andmetele taotleja tugineda soovib ning tema seaduslike

esindajate kohta kõrvaldamise aluste puudumise kohta tõendit ei esitata, siis kaasneks taotleja

automaatne kõrvaldamine hankemenetlusest. Sellist lähenemist ei saa pidada riigihanke

korraldamise üldpõhimõtetega kooskõlas olevaks, kuivõrd eelkõige rikuks see võrdse

kohtlemise põhimõtet, mis omakorda ei aitaks tagada ka riigihanke korraldamise eesmärke –

tagada konkurentsi efektiivne ärakasutamine ning hankija rahaliste vahendite säästlik

kasutamine (RHS § 3 p 3).

52. Seetõttu ei nõustu kohus ka VAKO ja vastustaja seisukohaga, et nõue esitada

dokumente/tõendeid kõrvaldamise aluste puudumise kohta oleks sisutühi, kui taotlejal oleks

võimalik esitada need dokumendid/tõendid tagantjärgi, st pärast taotluste esitamise tähtaja

möödumist.

53. Oluline on siinjuures märkida, et hankija kohustus on hinnata, kas selgituste ja täpsustuste

küsimine on võimalik. Nii on ka VAKO leidnud oma otsuse punktis 8.4.2., et RHS § 95 lg 4

3-21-168

14(15)

punkt 9 on diskretsiooninorm, mis eeldab hankijapoolset kaalumist. Euroopa Kohus on

selgitanud, et hankija võib nõuda, et sellises taotluses esitatud andmeid rangelt võttes üksnes

täpsustatakse või parandatakse, tingimusel, et see nõue puudutab selliseid dokumente või

andmeid nagu näiteks avaldatud majandusaasta aruannet, mille puhul saab objektiivselt

kontrollida, et need on varasemad kui taotluste esitamise tähtaeg (Euroopa Kohtu 10.10.2013

otsus kohtuasjas C-336/12, p 39). Samal seisukohal on Euroopa Kohus ka vastustaja viidatud

Euroopa Kohtu kohtuasjas nr C-131/16. Viidatud kohtuasjas on Euroopa Kohus oma otsuse

punktis 37 märkinud, et igal juhul võib liikmesriigi õigusest tulenev kohustus, mis võib sundida

hankijat paluma pakkujatel esitada selliseid nõutud avaldusi ja dokumente, mida nad

pakkumuste esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul ei esitanud, parandada nendes avaldustes ja

dokumentides sisalduvaid vigu, olla lubatav vaid niivõrd, kuivõrd pakkumuses tehtavad

täiendused või parandused ei vii pakkumuse sisulise muutmiseni. 29.03.2012 kohtuotsuses

SAG ELV Slovensko jt (C-599/10) punktist 40 tuleneb nimelt, et esialgset pakkumust võib

erandjuhul korrigeerida vaid selleks, et parandada ilmsed tehnilised vead, ja vaid nii, et selle

muudatusega ei kaasne tegelikult uue pakkumuse esitamist.

54. Ühtlasi näeb direktiiv 2009/81/EÜ ette ostja võimaluse küsida pakkujatelt/taotlejatelt

kõrvaldamise aluste puudumise kohta täpsustusi või selgitusi. Vastavalt direktiivi 2009/81/EÜ

art 39 lg 1 viimasele alalõikele teevad ostjad käesoleva lõike kohaldamisel vajaduse korral

kandidaatidele või pakkujatele ettepaneku esitada lõikes 3 osutatud dokumendid ja võivad, kui

neil on selliste kandidaatide või pakkujate isikliku olukorra suhtes kahtlusi, pöörduda pädevate

asutuste poole asjaomaste kandidaatide või pakkujate isikliku olukorra kohta vajalikuks peetava

teabe saamiseks; kui see teave puudutab kandidaati või pakkujat, kes ei asu ostjaga samas riigis,

võib ostja pöörduda koostöö tegemiseks pädevate asutuste poole. Eelnevast nähtub, et direktiiv

2009/81/EÜ ei välista võimalust küsida taotlejatelt täiendavalt andmeid kõrvaldamise aluste

puudumise kohta. Sama näeb ette ka RHS § 46 lg 4. Seejuures on ka hankija ise sätestanud

RHAD p-s 6.3., et hankijal on õigus nõuda taotlejalt/pakkujalt taotluses/pakkumuses esitatud

andmete selgitamist või selgitamist võimaldavate dokumentide esitamist. Seega nõustub kohus

kaebajaga, et ka hankija on ise näinud ette võimaluse täpsustuste küsimiseks.

55. Järelikult ka juhul, kui ebavõrdset kohtlemist ei esineks, oleks hankijal tulnud põhjendada,

miks kõrvaldati kaebaja ilma, et talle oleks antud võimalus täiendavate dokumentide

esitamiseks. Arusaamatu on hankija põhjendus, et selgitusi ei saa küsida millegi kohta, mida

pole esitatud. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja on esitanud tuginetava ettevõtja kohta

karistusregistri väljavõtte (kaebuse lisa 1; hankija 09.12.2020 käskkiri nr 370H p 1.5) ning

ühtlasi ka NATO sertifikaadi (kaebuse lisa 6), mistõttu on alusetu hankija väide justkui kaebaja

ei oleks tuginetava ettevõtja osas kõrvaldamise aluste puudumise kohta mitte ühtegi dokumenti

esitanud.

56. Lisaks nõustub kohus kaebajaga osas, et täpsustuste küsimine ja tagantjärele

karistusregistri väljavõtte esitamise võimaldamine ei oleks mõjutanud pakkumuse sisu. Ühtlasi

on seejuures võimalik objektiivselt hinnata, et tagantjärele esitatud andmed (karistusregistri

teade) olid olemas juba pakkumuse esitamise aja seisuga. Seetõttu on kaebaja õigesti märkinud,

et hankemenetlusest kõrvaldamine on ka ebaproportsionaalne, mistõttu kuulub otsus ka seetõttu

tühistamisele.

57. Nii on ka Riigikohus leidnud, et olukorras, kus 1) hankedokumentides on hankija ette

näinud võimaluse selgituste küsimiseks, 2) hankija ei ole selgitusi küsinud, vaid on lähtunud

ekslikust seisukohast, et täpsustuse küsimine oli välistatud, on hankija jätnud talle antud

kaalutlusõiguse kasutamata; seejuures ei ole hankija esitanud ka ühtegi muud argumenti, miks

oleks pidanud jätma kaebajale selgitamise võimaluse andmata ning praegusel juhul ei rikuks

3-21-168

15(15)

pakkumuse täpsustamine võrdse kohtlemise põhimõtet; samuti ei kannataks seetõttu riigihanke

läbipaistvus; pakkuja peab olema küll hoolas, aga see ei tähenda, et hankija peaks ilma kaalukat

põhjust omamata kõrvaldama hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud pakkumuses

ebaselgeid andmeid, mille ebaselgus on lihtsalt kõrvaldatav (Riigikohtu halduskolleegiumi

20.12.2019 otsus nr 3-19-1501, p 18).

58. Kohus märgib, et kuigi hankemenetluses on pakkuja kohustus esitada nõutud

dokumendid/tõendid RHAD-s sätestatud tähtajaks, ei saa sellest praegusel juhul järeldada, et

RHAD sätestab taotlejale hoolsuskohustuse, mis prevaleerib riigihanke korraldamise

üldpõhimõtete nagu proportsionaalsuse, avatud konkurentsi või hankija rahaliste vahendite

säästliku kasutamise ees.

59. Ülaltoodu kokkuvõtteks leiab kohus, et hankija on käesoleval juhul rikkunud võrdse

kohtlemise põhimõtet, läbipaistvuse põhimõtet ning proportsionaalsuse põhimõtet, mis tingib

vaidlusaluse käskkirja tühistamise. Arvestades, et kaebus kuulub rahuldamisele, ei pea kohus

vajalikuks analüüsida kõiki kaebaja argumente.

III

60. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus kaebuse, tühistab hankija 09.12.2020 käskkirja nr

370H punkti 1.5 ning VAKO 14.01.2021 otsuse vaidlustuses nr 279-20/226906.

61. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud vastustaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud vastustaja

kanda.

62. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne

kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud on väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise

kohustus (HKMS § 109 lg 11 ja § 103 lg 1 p 1). Kulude kandmise kohustuse tekkimist tõendab

vastav arve.

63. Kaebaja on palunud vastustajalt välja mõista menetluskulu summas 6527 eurot, millest

riigihangete

vaidlustuskomisjonis

on

menetluskulud

summas

2463

eurot

ja

halduskohtumenetluses on menetluskulud summas 4064 eurot. Kaebaja on tasunud riigilõivu

vaidlustuse eest summas 1280 eurot, kaebuse eest 1280 eurot ning esialgse õiguskaitse taotluse

eest 15 eurot. Esindaja kulud moodustavad vaidlustusmenetluses 1183 eurot (ilma

käibemaksuta) ning halduskohtumenetluses 2769 eurot (ilma käibemaksuta). Kaebaja volitatud

esindaja on osutanud õigusteenust tunnihinnaga 130 eurot. Vaidlustusmenetluses on

õigusabiteenust osutatud kokku 9 tundi ja 6 minutit ning halduskohtumenetluses on

õigusabiteenust osutatud kokku 21 tundi ja 18 minutit.

64. Kohtu hinnangul ei saa pidada õigusabikulu ülemääraseks või ebamõistlikuks. Tegemist

on olnud pigem õiguslikult keerulise vaidlusega. Asjaolu, et kaebaja esindaja on olnud ka teistes

sarnastes vaidlustes esindajaks, ei anna alust menetluskulude vähendamiseks. Riigilõivu on

kaebaja tasunud kokku 2575 eurot ning seda saab teiselt poolelt kaebaja kasuks välja mõista

(HKMS § 101 lõiked 1 ja 2 ning § 108 lg 1 ja RHS § 198 lg 3). Eeltoodust lähtuvalt mõistab

kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 6527 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Maria Brenner